Lugupeetud proua L. Te esitasite
14. detsembril 1995 Euroopa Ombudsmanile kaebuse seoses Euroopa Komisjoni avaliku konkursiga COM/B/797 ja eelkõige seoses konkursiteates väljakuulutatud vanusepiiranguga.
8. veebruaril 1996 edastasin Teie kaebuse Euroopa Komisjoni presidendile, paludes tal saata oma arvamus Teie juhtumi kohta. Komisjon esitas oma arvamuse 20. mail 1996 ja ma edastasin selle Teile märkuste esitamiseks. Otsustasite komisjoni arvamuse kohta märkusi mitte teha.
Uurimise käigus väljendasid paljud liidu kodanikud rahulolematust ühenduse institutsioonide kehtestatud vanusepiirangutega ja esitasid kaebuse Euroopa ombudsmanile. Seetõttu pidasin vajalikuks omal algatusel uurida vanusepiiride kasutamist ühenduse institutsioonidesse töölevõtmisel, mida ma tegin 14. juulil 1997. 4. novembril 1998 lõpetasin omaalgatusliku uurimise.
Kirjutan nüüd, et anda teile teada tehtud päringute tulemused. Mul on kahju, et teie kaebusega tegelemiseks kulus palju aega, mis tulenes vajadusest, mis ilmnes teie juhtumi uurimise käigus, uurida omal algatusel ühenduse institutsioonide vanusepiiranguga seotud tavasid.

Kompromiss

Te esitasite Euroopa Ombudsmanile kaebuse komisjoni konkurentsipoliitika COM/B/797 kohta. Olete töötanud Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talituses Luxembourgis alates 1994. aasta sügisest, kui sinna võeti sobivustesti alusel tööle esimesed Soome ja Rootsi korrektorid ajutise lepinguga.
aasta kevadel avaldas komisjon konkursiteate COM/B/797, et võtta seejärel tööle haldusassistente, eelkõige korrektoritena. Konkurss pidi toimuma paralleelselt kõigis Euroopa Liidu ametlikes keeltes. Vanusepiirang oli 26.6.1959 ehk 35 aastat. Vanusepiirangut ei kohaldatud taotlejate suhtes, kes olid taotluste esitamise tähtajaks (26.6.1995) töötanud ELis pidevalt vähemalt aasta.
Arvasite, et see diskrimineerib uute liikmesriikide kodanikke, sest praktikas ei olnud neil 1995. aasta juunis ikka veel võimalik ELis aasta aega töötada. Te taotlesite erandit vanusepiirist. Valikukomisjon lükkas kandidaadi tagasi. Konkursi ajakava lükati aga mitme kuu võrra edasi, nii et teie puhul oli aastase teenistuse nõue lõpuks täidetud.

Nõue

Komisjon
märkis oma arvamuses, et kõik üksteist paralleelset avaliku konkursi teadet sisaldasid samu konkursile lubamise tingimusi, samu katseid, sama hinnangut ja samu eritingimusi, mida kohaldatakse liidu ametnike ja muude teenistujate suhtes. Komisjoni arvates oleks nende tingimuste väljajätmine diskrimineerinud teisi Euroopa Liidu kodanikke. Vastavalt nendele tingimustele on võimalik teha vanusepiirist erand kandidaatide puhul, kes on olnud Euroopa ühenduste ametnikud või muud teenistujad katkematult vähemalt ühe aasta jooksul vastavalt personalieeskirjade III lisa artikli 1 punktile g.
Kaebuse esitaja ei esitanud komisjoni arvamuse kohta märkusi.

Otsus

1 Euroopa ombudsmani omaalgatuslik arvamus 626/97/BB vanusepiirangute kasutamise kohta ühenduse institutsioonidesse töölevõtmisel
1.1 Ühenduste asutamislepingu artikli 138e alusel on Euroopa ombudsmanil õigus omal algatusel uurida võimalikku haldusomavoli ühenduse institutsioonide või asutuste tegevuses. Vastuseks Teie kaebusele ja muudele vanusepiiranguid käsitlevatele kaebustele algatas ombudsman 14. juulil 1997 uurimise vanusepiiride kasutamise kohta ühenduse institutsioonidesse töölevõtmisel.
1.2 Enne omaalgatusliku uurimise algatamist viis ombudsman läbi võrdleva uuringu vanusepiirangute kasutamise kohta eri liikmesriikides. See uuring näitas, et praegu ei ole ühenduse liikmesriikides ühist põhiseaduslikku või õiguslikku põhimõtet, mis lubaks või keelaks vanuselist diskrimineerimist. Enam kui pooltes liikmesriikides kohaldatakse avalikus sektoris vanusepiirangut. Üldiselt on see suurem kui 35. Lisaks on liikmesriikides ilmne suundumus vanusepiiride kaotamisele.
1.3 Ombudsmani omaalgatuslik uurimine ja üksikute kaebuste uurimine näitasid, et institutsioonide kehtestatud vanusepiirid olid vahemikus 35, 40 ja 45-55 aastat. Väideti, et need on vajalikud mitmesugustel eesmärkidel, sealhulgas järgmistel: tagada karjääri areng, geograafiline jaotus ning õige tasakaal mees- ja naistöötajate arvu vahel. Samuti väideti, et vanusepiirid on vajalikud muu hulgas selleks, et vältida: raskused mitmekeelse ja mitmekultuurilise keskkonnaga kohanemisel, mis suurenes vanuse, noorte töötuse ja kandidaatide arvu suurenemise tõttu.
1.4 Mis puudutab inimõigusi käsitlevaid sätteid, siis ilmnes omaalgatuslikust uurimisest, et ei saa välistada võimalust, et Euroopa inimõiguste konventsioon võib hõlmata diskrimineerimist vanuse alusel, kui selleks puudub objektiivne ja mõistlik põhjendus.
1.5 Ombudsman leidis, et vanust tuleb pidada üheks võimalikuks diskrimineerimise vormiks. Euroopa Liidu puhul on see eriti ilmne Amsterdami lepingust, mille jõustumisel muutub vanuselise diskrimineerimise vastu võitlemine veelgi vajalikumaks.
1.6 Ombudsman on seisukohal, et igal liidu kodanikul peaks olema võimalus otsida tööd liidu haldusalas. Kui peetakse asjakohaseks seda võimalust piirata, tuleb seda teha piisava põhjendusega, vältides midagi, mida võiks värbamismenetlustes tõlgendada diskrimineerimisena või omavolina.
2 Euroopa Ühenduse institutsioonidesse töölevõtmisel vanusepiirangute kohaldamise õiguslik alus
2.1 Euroopa ombudsman märkis, et vastavalt Euroopa ühenduste personalieeskirjade III lisa artikli 1 punktile g võivad ühenduse institutsioonid konkursiteadetes vanusepiirangut täpsustada. Ombudsman oli siiski seisukohal, et ühenduse institutsioonide praegust tava kehtestada erinevatel alustel ja ilma piisava põhjenduseta erinevad vanusepiirid ei saa pidada vanusepiiride nõuetekohaseks kohaldamiseks.
2.2 Ombudsmani uurimised näivad viitavat sellele, et ühenduse institutsioonid võiksid kaaluda ühtse, asjakohaselt põhjendatud ja piisavalt põhjendatud vanusepiiri kehtestamist. Kui leitakse, et vanusepiiride kasutamisest ei saa loobuda, peaksid institutsioonid siiski täpsustama personalieeskirjade vanusepiiranguid käsitlevaid sätteid, et neid ei saaks kehtestada diskrimineerival või meelevaldsel viisil.
3 Asjaolu, et vanusepiir ei olnud kohaldatav taotlejatele, kes töötasid Euroopa Ühenduses katkematult vähemalt ühe aasta
3.1 Kaebuse esitaja väitis, et eeskiri, mille kohaselt vanusepiir ei olnud kohaldatav taotlejatele, kes töötasid Euroopa Ühenduses katkematult vähemalt ühe aasta, diskrimineeris uute liikmesriikide kodanikke, sest praktikas ei olnud neil 1995. aasta juunis võimalik seda tingimust täita.
3.2 Euroopa Komisjon kohaldas oma konkursiteates Euroopa ühenduste personalieeskirjade III lisa artikli 1 punkti g, mis näeb ette võimaluse loobuda vanusepiirist ühenduste ametnike või muude teenistujate puhul, kes on töötanud vähemalt ühe aasta.
3.3 Euroopa Ombudsman on seisukohal, et komisjon ei ole selles osas haldusomavoli toime pannud.
4 Otsus põhimõtteliselt loobuda töötajate töölevõtmise vanusepiirangutest
4.1 Ombudsmani uurimise ajal otsustas Euroopa Parlament 20. oktoobril 1997 tõsta tulevastel konkurssidel töölevõtmise vanusepiiri 45 eluaastale. Parlament soovis, et tema personaliosakond annaks kaks aastat hiljem aru peasekretärile, et olukorda uuesti hinnata.
4.2 21. jaanuaril 1997 otsustas Euroopa Komisjon põhimõtteliselt loobuda vanusepiirangute kehtestamisest töötajate töölevõtmisel. Komisjoni arvates peaks see otsus jõustuma institutsioonidevahelise kokkuleppe alusel. Ajutise lahendusena otsustas Euroopa Komisjon tõsta vanusepiiri 45 eluaastani oma tulevastel konkurssidel, mille eesmärk on töölevõtmine algastmele.
4.3 Arvestades eespool öeldut ja asjaolu, et Euroopa Komisjon otsustas 21. jaanuaril 1997 põhimõtteliselt loobuda vanusepiiride kasutamisest, ning võimalikku institutsioonidevahelise kokkuleppe sõlmimist, leidis Euroopa ombudsman, et ei ole põhjust jätkata omaalgatuslikku uurimist vanusepiiride kehtestamise kohta ühenduse institutsioonide poolt.
Euroopa Ombudsmani
poolt selle kaebuse kohta läbi viidud uurimiste põhjal näib, et Euroopa Komisjon ei ole haldusomavoli toime pannud. Seetõttu otsustasin kohtuasja lõpetada.

Järgmine reis

Euroopa Ombudsman palus Euroopa Komisjonil teavitada teda meetmetest, mida institutsioonid on võtnud, et jõuda kokkuleppele vanusepiirangute kasutamisest loobumises.
Sellest otsusest teavitatakse ka Euroopa Komisjoni presidenti.
Lugupidamisega,
Jacob SÖDERMAN