Strasbourg, 3. märts 2005

Lugupeetud hr S.

aprillil 2004 esitasite Euroopa ombudsmanile Pisa provintsi nimel kaebuse komisjoni otsuse kohta peatada projekti OSPEL VS/2002/1456 rahastamine Euroopa Sotsiaalfondist.

mail 2004 edastasin kaebuse komisjoni presidendile. Komisjon saatis oma arvamuse 27. juulil 2004 ja ma edastasin selle Teile koos palvega esitada soovi korral oma märkused 2004. aasta augusti lõpuks. Selleks kuupäevaks ei olnud Teilt märkusi saadud.

Kirjutan nüüd, et anda teile teada tehtud päringute tulemused.

Vabandan selle aja pärast, mis on kulunud nende uurimiste lõpuleviimiseks.

Kompromiss

Kaebuse esitaja sõnul olid asjakohased faktid järgmised:

novembril 2002 kirjutasid Euroopa Komisjon ja Pisa provints (edaspidi „arendaja”) alla rahastamislepingule, mille alusel komisjon andis arendajale rahalist toetust Euroopa Sotsiaalfondist (edaspidi „ESF”). Projekti elluviija pidi ellu viima projekti, mille eesmärk oli soodustada selliste koostoimeliste meetmete väljatöötamist ja määratlemist, mille abil on võimalik optimeerida majandus-, inim- ja tegevusressursside kasutamist, et ratsionaliseerida tööjõu pakkumise ja nõudluse tasakaalu ning edendada uute töövõimaluste loomist.

Komisjon teatas 12. novembri 2003. aasta kirjas projekti elluviijale, et vahearuandes esitatud teabe põhjal oli ta jõudnud järeldusele, et projekti strateegia, mis nägi ette vaatluskeskuse loomise, oli taandatud üksnes võrgu loomisele, et toetada juba olemasolevat Pisa provintsi sisevõrgusüsteemi. Lisaks väitis komisjon, et vaid väga vähesed kavandatud tegevused olid ellu viidud ja et viimaste kvaliteedikontroll ei olnud süstemaatiliselt tagatud. Lisaks rõhutas komisjon, et projektiarendaja ei ole ettenähtud tähtaja jooksul kunagi saatnud aruandeid ega muid institutsiooni nõutud dokumente. Seetõttu teavitas komisjon arendajat oma otsusest projekt lõpetada ja peatada kogu rahaline toetus alates 2003. aasta detsembri lõpust.

aasta novembrist kuni 2004. aasta aprillini toimus intensiivne kirjavahetus projekti eest vastutava kaebuse esitaja ja Euroopa Komisjoni vahel. Siiski näib, et mõlemale poolele sobivat lahendust ei suudetud leida.

Kaebuse esitaja väitis 2004. aasta aprillis ombudsmanile esitatud kaebuses, et komisjoni otsus projekt lõpetada ja peatada kogu rahaline toetus alates 2003. aasta detsembri lõpust oli ebaõiglane.

Kaebuse esitaja väitis, et komisjon peaks oma otsuse kogu arendaja esitatud teabe põhjal läbi vaatama ja võimaldama arendajal projekti algselt heakskiidetud kujul ellu viia.

Nõue

Euroopa Komisjoni arvamus

Oma arvamuses kaebuse kohta esitas komisjon kokkuvõtlikult järgmised märkused:

Asjaomane projekt kiideti heaks 24. septembril 2002 ning 11. novembril 2002 sõlmiti komisjoni ja Pisa provintsi (Projekti elluviija) vahel rahastamisleping. 21. novembril 2002 tehti arendajale rahastamislepingu artikli 4 lõike 1 kohaselt esimene osamakse summas 129 250,94 eurot, mis vastab 30%-le talle ette nähtud kogusummast.

Projekti lõpetamise otsus põhines asjaolul, et projekti elluviija ei olnud täitnud lepingulisi kohustusi. Ta ei edastanud asjaomaseid aruandeid ettenähtud tähtaja jooksul ja rahastamislepingu artikli 8 lõikes 4 nõutud keeles ning aruannete sisu ei vastanud asjaomastele nõuetele.

Komisjon oli mitu korda pakkunud arendajale võimalust selgitada oma seisukohta, muuta algset projekti ja esitada asjakohased dokumendid. Siiski ilmnes, et korraldaja ei olnud vastavalt tegutsenud.

Komisjon põhjendas 21. novembril ja 22. detsembril 2003 arendajale saadetud kirjades üksikasjalikult oma otsust projekt lõpetada. Täpsemalt märkis institutsioon, et asjaomase projekti strateegia, mis nägi algselt ette vaatluskeskuse loomise, piirdus üksnes võrgustiku loomisega, et toetada juba olemasolevat Pisa provintsi intranetisüsteemi. Lisaks ilmnes, et ellu viidi vaid väga väike osa kavandatud tegevustest, et viimaste kvaliteedikontroll ei olnud süstemaatiliselt tagatud ning et projekti elluviija ei olnud tõendanud projekti arendamiseks vajalike kutseoskuste olemasolu.

Seetõttu otsustas komisjon projekti lõpetada ja peatada kogu rahastamise alates 2003. aasta detsembri lõpust ning teavitas sellest projekti elluviijat.

Kaebuse esitaja märkused

Ettenähtud tähtaja jooksul ei laekunud kaebuse esitajalt komisjoni arvamuse kohta ühtegi kirjalikku märkust.

Otsus

1 Komisjoni otsus projekt lõpetada

1.1 11. novembril 2002 sõlmisid komisjon ja Pisa provints (projekti elluviija) rahastamislepingu, mille alusel komisjon andis projekti elluviijale Euroopa Sotsiaalfondist (ESF) rahalist toetust. Projekti elluviija pidi ellu viima projekti, mille eesmärk oli soodustada selliste koostoimeliste meetmete väljatöötamist ja määratlemist, mille abil on võimalik optimeerida majandus-, inim- ja tegevusressursside kasutamist, et ratsionaliseerida tööjõu pakkumise ja nõudluse tasakaalu ning edendada uute töövõimaluste loomist.

Ombudsmanile esitatud kaebuses väitis kaebuse esitaja Pisa provintsi nimel, et komisjoni otsus projekt lõpetada ja peatada kogu rahaline toetus alates 2003. aasta detsembri lõpust oli ebaõiglane.

1.2 Komisjon märkis oma arvamuses, et projekti lõpetamise otsus tehti seetõttu, et projekti elluviija ei olnud täitnud lepingulisi kohustusi. Lisaks rõhutas komisjon, et ta on mitu korda pakkunud arendajale võimalust selgitada oma seisukohta, muuta algset projekti ja esitada asjakohased dokumendid. Kuna aga ilmnes, et projekti elluviija ei tegutsenud nõuetekohaselt, otsustas komisjon projekti lõpetada. Komisjon põhjendas 21. novembril ja 22. detsembril 2003 arendajale saadetud kirjades üksikasjalikult oma otsust projekt lõpetada.

1.3 Pärast olemasolevate tõendite hoolikat kaalumist leiab ombudsman, et komisjon on esitanud mõistliku selgituse põhjuste kohta, miks ta otsustas asjaomase projekti lõpetada ja peatada kogu rahastamise alates 2003. aasta detsembri lõpust. Lisaks märgib ta, et kaebuse esitaja ei ole komisjoni arvamusele reageerinud.

1.4 Seetõttu ei tuvasta ombudsman juhtumi selle aspektiga seoses haldusomavoli.

2 Kaebuse esitaja väide

2.1 Kaebuse esitaja väitis, et komisjon peaks oma otsuse kogu arendaja esitatud teabe põhjal läbi vaatama ja võimaldama arendajal projekti esialgselt heakskiidetud kujul ellu viia.

2.2 Arvestades ombudsmani järeldusi kaebuse esitaja väidete kohta (vt punktid 1.4 ja 1.5), leiab ombudsman, et kaebuse esitaja väited ei ole põhjendatud.

3 Kokkuvõte

Ombudsmani poolt selle kaebuse kohta läbi viidud uurimiste põhjal näib, et komisjon ei ole haldusomavoli toime pannud. Seetõttu lõpetab ombudsman juhtumi menetlemise.

Sellest otsusest teavitatakse ka Euroopa Komisjoni presidenti.

Lugupidamisega,

 

P. Nikiforos DIAMANDOUROS