Lugupeetud pr L.

jaanuaril 2001 esitasite Euroopa Ombudsmanile kaebuse Euroopa Parlamendi vastu seoses konkursil EUR/C/148/98 osalemise taotluse menetlemisega Euroopa Parlamendi poolt.

jaanuaril 2001 edastasin kaebuse Euroopa Parlamendile. Euroopa Parlament saatis oma arvamuse 17. aprillil 2001 ja ma edastasin selle Teile 19. aprillil 2001 koos palvega esitada Teie soovi korral oma märkused. mail 2001 saatsite mulle oma tähelepanekud Euroopa Parlamendi arvamuse kohta.

Kirjutan Teile, et anda Teile teada tehtud päringute tulemustest.

Kompromiss

Jaanuaris 1999 esitas kaebuse esitaja taotluse osaleda Euroopa Parlamendi korraldatud konkursil EUR/C/148/98. 10. mail 1999 teatati talle, et tema täidetud kandideerimisavaldus on kätte saadud, kuid valikukomisjon ei ole veel saanud oma tööd alustada. Kaebuse esitajat hoitaks siiski kursis. Samuti soovitati tal hoiduda Euroopa Parlamendiga ühenduse võtmisest, et mitte viivitada haldusmenetlustega.

Novembris 2000 asus kaebuse esitaja Euroopa Parlamendis abiteenistujana tööle. Seejärel võttis ta ühendust Euroopa Parlamendi konkursside eest vastutavate teenistustega, et saada teada, mis on saanud konkursist, millele ta kandideeris. Seejärel teatati kaebuse esitajale, et teda ei lubatud katsetele, kuna ta ei olnud esitanud vajalikke tõendavaid dokumente. Euroopa Parlamendi sõnul teavitati kaebuse esitajat sellest 26. oktoobril 1999 saadetud kirjas. Selle kirja koopia edastati talle.

Kaebuse esitaja väitis, et ta ei ole seda kirja kunagi saanud. Kui ta aga pöördus Euroopa Parlamendi poole, öeldi talle, et konkurss on juba lõppenud. Talle anti juurdepääs tema toimikule, mis sisaldas kandideerimisavaldust, kuid mitte tema töökogemust tõendavaid dokumente.

Ombudsmanile esitatud kaebuses väitis kaebuse esitaja, et ta oli lisanud oma taotlusele asjakohased dokumendid, kuid tunnistas, et ta ei suutnud seda tõendada. Kaebuse esitaja väitis siiski, et ta oli oma töökogemust taotlusvormil üksikasjalikult kirjeldanud. Ta juhtis tähelepanu ka sellele, et ta oli lisanud vajalikud dokumendid, kui ta esitas taotluse osaleda mõnel teisel konkursil (komisjoni korraldatud konkurss COM/B/1/98), ning et tema varasemate tööandjate esitatud viited näitavad, et ta on kohusetundlik isik. Kaebuse esitaja väitis ka, et arvestades EP poolt 10. mail 1999 saadetud vastuvõtuteatise sisu, pidi ta eeldama, et tema taotlus on täielik.

Kaebuse esitaja esitas oma kaebuses sisuliselt järgmised väited:

(1) Euroopa Parlament eksis, kui ta ei võtnud teda konkursile vastu, kuna ta oli esitanud asjakohased dokumendid.

(2) Ta oleks niikuinii pidanud vastu võtma kandideerimisavalduses esitatud teabe alusel.

(3) Euroopa Parlament oleks pidanud saatma talle kirja, milles ta teatas, et teda ei võetud vastu tähitud kirjaga.

Nõue

Kaebus saadeti märkuste esitamiseks Euroopa Parlamendile.

Euroopa Parlamendi arvamus

Oma arvamuses tegi Euroopa Parlament järgmised märkused:

aasta mais saadetud vastuvõtuteatise eesmärk ei olnud meenutada hooletutele taotlejatele nende võimalikke eksimusi. Selles kirjas rõhutati siiski, et taotlejad peaksid teavitama Euroopa Parlamendi teenistusi aadressi muutumisest. Kaebuse esitaja ei täitnud seda nõuet, kuna ta ei teavitanud Euroopa Parlamenti oma nime hilisemast muutumisest.

Konkursikomisjon teatas 26. oktoobri 1999. aasta kirjas kaebuse esitajale, et tema kandidatuur on tagasi lükatud, kuna ta ei ole esitanud nõutavat töökogemust tõendavaid dokumente. Seda kirja ei olnud Euroopa Parlamendi asjaomasele teenistusele posti teel tagasi saadetud. Valikukomisjon sai arvesse võtta ainult koos taotlusega esitatud dokumente. Seega ei saanud kaebuse esitaja poolt ombudsmanile esitatud kaebuses esitatud tõendeid arvesse võtta.

Valikukomisjoni kiri oli saadetud kaebuse esitajale sama nime all ja samal aadressil nagu eelmine kiri, mille kaebuse esitaja oli saanud. Alles 16. novembril 2000 teatas kaebuse esitaja Euroopa Parlamendi teenistustele, et ta abiellus 1999. aastal ja et tema nimi on selle tagajärjel muutunud. See nimemuutus võib selgitada asjaolu, et ta ei olnud 26. oktoobri 1999. aasta kirja kätte saanud. Konkursiteates anti taotlejatele siiski korraldus teavitada sellistest muudatustest Euroopa Parlamenti. Kaebuse esitaja oleks pidanud teatama oma nime muutmisest ja teavitama ennast konkursi edenemisest.

Varem oli konkursse käsitlevaid kirju saadetud tähitud kirjaga. See tava tuli aga mitmete probleemide tõttu lõpetada. Mõnes liikmesriigis olid tähtajad, mille jooksul tähitud posti adressaadi ootel hoiti, liiga pikad, et võimaldada Euroopa Parlamendi teenistustel püüda võtta muul viisil ühendust nende kandidaatidega, kellele kirjad tagastati. Sellel otsusel olid ka halduslikud (täiendavad tööd) ja eelarvelised põhjused, arvestades, et tähtkiri maksab 100 Luksemburgi franki rohkem kui tavaline kiri.

Konkursiteate kohaselt ei saanud hagejad tugineda asjaolule, et neil lubati osaleda teistel konkurssidel.

Kaebuse esitaja märkused

Kaebuse esitaja jäi oma märkustes kaebuse juurde. Ta väitis, et tema nimemuutus 1999. aasta oktoobris ei olnud põhjus, miks EP kiri temani ei jõudnud, kuna ta sai endiselt talle eelmise nime all adresseeritud kirju. Kaebuse esitaja tunnistas Euroopa Parlamendi soovi piirata haldus- ja eelarvekoormust, kuid nõudis meetmete võtmist, et tagada valikukomisjoni teadete jõudmine kandidaatideni.

Otsus

1 Kaebuse esitaja vastuvõtmata jätmine tõendavate dokumentide alusel

1.1 1999. aasta jaanuaris esitas kaebuse esitaja taotluse osaleda Euroopa Parlamendi korraldatud konkursil EUR/C/148/98. Euroopa Parlament lükkas taotluse tagasi põhjusel, et kaebuse esitaja ei olnud esitanud dokumente, mis tõendaksid, et tal on nõutav töökogemus. Kaebuse esitaja väidab, et ta lisas need dokumendid oma taotlusele.

1.2 Euroopa Parlament väidab, et kaebuse esitaja taotlus ei sisaldanud asjakohaseid dokumente.

1.3 Ombudsman leiab, et kaebuse esitaja ei ole esitanud piisavalt tõendeid oma väite kohta, et ta esitas asjakohased dokumendid koos taotlusega. Euroopa Parlamendi 10. mail 1999. aastal saadetud vastuvõtuteatis üksnes kinnitab, et parlament on kaebuse esitaja taotluse kätte saanud. Selles ei käsitleta küsimust, kas taotlus oli täielik.

1.4 Asjaolu, et kaebuse esitaja esitas kõik vajalikud dokumendid mõnel teisel konkursil ja et ta näib olevat kohusetundlik isik, ei mõjuta järeldust, et kaebuse esitaja ei ole suutnud tõendada, et ta lisas asjaomased dokumendid oma konkursil EUR/C/148/98 osalemise taotlusele.

1.5 Eespool öeldu põhjal näib, et kaebuse esitaja esimese väite puhul ei ole tegemist Euroopa Parlamendi haldusomavoliga.

2 Kaebuse esitaja vastuvõtmata jätmine taotlusvormil esitatud teabe alusel

2.1 Kaebuse esitaja väidab, et Euroopa Parlament oleks pidanud ta kandideerimisavalduses esitatud teabe alusel konkursile lubama.

2.2 Euroopa Parlament vastab, et valikukomisjon sai arvesse võtta ainult koos avaldusega esitatud dokumente ning avaldusega koos ei esitatud ühtegi dokumenti, mis tõendaks, et kaebuse esitajal oli nõutav erialane töökogemus.

2.3 Ombudsman leiab, et Euroopa Parlamendi seisukoht näib olevat mõistlik ja kooskõlas konkursse reguleerivate eeskirjadega.

2.4 Eespool öeldu põhjal näib, et kaebuse esitaja teise väite puhul ei ole tegemist Euroopa Parlamendi haldusomavoliga.

3 Teadete tähtkirjaga saatmata jätmine

3.1 Kaebuse esitaja väidab, et Euroopa Parlament oleks pidanud saatma oma 26. oktoobri 1999. aasta kirja, milles tema taotlus lükati tagasi tähitud kirjaga.

3.2 Euroopa Parlament vastab, et varem saadeti konkursse käsitlevaid kirju tähitud kirjaga, kuid see tava lõpetati mitmete probleemide tõttu. Sellega seoses juhib Euroopa Parlament muu hulgas tähelepanu sellele, et tähitud kiri maksab 100 Luksemburgi franki rohkem kui tavaline kiri.

3.3 Ombudsmani arvates on väga kahetsusväärne, et Euroopa Parlamendi 26. oktoobri 1999. aasta kiri ei tundu olevat kaebuse esitajani jõudnud. Argumendid, millega Euroopa Parlament põhjendab, miks selliseid kirju saadetakse tavapostiga, mitte tähitud postiga, on siiski usutavad. Tähitud posti kasutamise finantstagajärjed tunduvad kõigil juhtudel tõepoolest märkimisväärsed. Lisaks leiab ombudsman, et kandidaatidel on alati võimalus küsida konkursi edenemise kohta, kui nad ei ole valikukomisjonist mõnda aega kuulnud. On tõsi, et Euroopa Parlamendi vastuvõtuteatis soovitas taotlejatel seda mitte teha. Sellistel juhtudel nagu käesolev ei ole selliste kontaktide loomine siiski keelatud. Lõpuks soovib ombudsman lisada, et loomulikult oleks asjakohane Euroopa Parlamendi praegune tava uuesti läbi vaadata, kui ta peaks tõestama, et rohkem selliseid kirju ei jõua sihtkohta.

3.4 Eespool öeldu põhjal näib, et kaebuse esitaja kolmanda väite puhul ei ole tegemist Euroopa Parlamendi haldusomavoliga.

4 Kokkuvõte

Euroopa Ombudsmani poolt selle kaebuse kohta läbi viidud uurimiste põhjal näib, et Euroopa Parlamendis ei ole esinenud haldusomavoli. Seetõttu sulgeb ombudsman toimiku.

Sellest otsusest teavitatakse ka Euroopa Parlamendi presidenti.

Lugupidamisega,

 

Jacob SÖDERMAN