Koostatud vastavalt Euroopa Ombudsmani põhikirja artikli 3 lõikele 6 [1]

Juhtum käsitles teadus- ja arendustegevuse seitsmenda raamprogrammi raames stipendiumi saamise taotluse tagasilükkamist. Pärast seda, kui kõnealune projekt oli kaebuse esitajale algselt seisukohta pakkunud, teatati talle, et tema varasem praktika eraettevõttes muutis tema taotluse „eetiliselt vastuvõetamatuks”. Kaebuse esitaja kaebas Teadusuuringute Rakendusametile, et värbamisprotsess ei olnud läbipaistev ega õiglane. Amet väitis, et teadlaste töölevõtmine on toetusesaajate ainuvastutus, ning eitas, et nad olid otsuse tegemisse kaasatud.

Ombudsman uuris küsimust ja leidis, et amet ei olnud taganud menetluse läbipaistvust ja õiglust. Seetõttu esitas ta ametile soovituse.

Kaebuse taust

1. Kaebuse esitaja kandideeris stipendiumile projektis, mida rahastati teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmenda raamprogrammi raames Marie Curie nimelise esmase koolituse võrgustiku projektikonkursi [2] (edaspidi "projekt") raames.

2. Kaebuse esitaja valis algselt välja projektide valikukomisjon ja talle pakuti stipendiumi 2014. aasta juunis. Mõni päev hiljem teatas stipendiuminõustaja kaebuse esitajale, et projekti teadusnõukogu oli tema taotluse tagasi lükanud. Teadusnõukogu jõudis järeldusele, et kuigi ta vastas ametikoha akadeemilistele nõuetele, peeti „pärast konsulteerimist Marie Curie nõustajatega Brüsselis” tema varasemat tööd eraettevõttes (edaspidi „ettevõte”) „eetiliselt vastuvõetamatuks” kolmel põhjusel: i) projektimeeskonna liikmete ja ettevõtte vahel oli jätkuv juriidiline konflikt; ii) Marie Curie nimeline kava ei võimaldanud luua sidemeid eraettevõtetega, kes võivad olla kohtuvaidluses teiste Marie Curie nimeliste projektidega seotud ettevõtete või teadustöötajatega; ning iii) äriühing oli rahvusvaheliselt tuntud kui "vaidlusalune" äriühing.

3. Kaebuse esitaja kaebas otsuse edasi projekti koordinaatorile, selgitades, et teda koheldi ekslikult kõnealuse äriühingu töötajana, kui ta oli olnud ainult praktikant. Ta rõhutas, et tal ei ole enam äriühinguga sidemeid, et praktikat rahastas tollal Euroopa Liit [3] ning et tema ülesanded piirdusid arhiivi- ja dokumendiuuringutega. Pärast Brüsselis projektiametnikuga ühendust võtmist kinnitas projekti koordinaator siiski kaebuse esitaja taotluse tagasilükkamist.

4. 2014. aasta augustis esitas kaebuse esitaja kaebuse Teadusuuringute Rakendusametile (edaspidi „amet“), väites, et teda on ebaõiglaselt koheldud kõnealuse eraettevõtte töötajana. Oma vastuses selgitas amet, et ta ei ole seotud ITNi stipendiaatide värbamisega, mille eest vastutavad üksnes toetusesaajad. Lisaks ei saanud amet sekkuda, kuna kaebuse esitaja ja projekti vahel puudus lepinguline suhe.

5. 26. augustil 2014 pöördus kaebuse esitaja ombudsmani poole.

Uurimine

6. Ombudsman algatas kaebuse uurimise ning tuvastas järgmised väited ja nendega seotud nõuded:

Väited

1) Amet ei selgitanud selgelt oma osalemist projektis osalevate stipendiaatide värbamismenetluses.

2) Amet ei teinud kindlaks, et projekti eest vastutavad üksused olid läbi viinud õiglase ja läbipaistva valikumenetluse.

Nõuded

1) Amet peaks nõuetekohaselt selgitama, kes oli kaasatud projekti valikumenetlusse.

2) Amet peaks julgustama vastutavaid üksusi kaebuse esitaja taotlust uuesti läbi vaatama.

7. Uurimise käigus sai ombudsman ameti arvamuse kaebuse kohta ja seejärel kaebuse esitaja märkused vastuseks ameti arvamusele. Uurimise läbiviimisel on ombudsman võtnud arvesse poolte esitatud argumente ja arvamusi.

Väide, et amet ei selgitanud selgelt oma osalemist töölevõtmise menetluses ja sellega seotud nõuet

Ombudsmanile esitatud argumendid

8. Kaebuse esitaja väitis, et ei ole selge, milline üksus vastutab tema taotluse hindamise eest. Ta juhtis tähelepanu sellele, et pärast Brüsselis asuva projektiametnikuga konsulteerimist kinnitas projekti koordinaator negatiivse otsuse.

9. Amet märkis oma arvamuses, et ta ei ole kunagi osalenud kaebuse esitaja värbamises ega andnud selle kohta nõu. Lisaks selgitas ta, et pärast kaebuse esitaja taotluse tagasilükkamist küsis projekti koordinaator selles küsimuses nõu ning toimus kohtumine ühe projekti eest vastutava teadlase ja ühe ameti projektiametniku vahel. Amet teatas ombudsmanile, et ta ei ole andnud nõu kaebuse esitaja tööle võtmata jätmise otsuse kohta ning oli lihtsalt märkinud, et vastutus lasub projektikonsortsiumil ja selle liikmetel. Selle toetuseks esitas amet koopiad kirjavahetusest, mida ta oli pidanud projekti koordinaatoriga valikumenetluse teemal.

10. Kaebuse esitaja rõhutas oma märkustes, et ta ei tea ikka veel teadusnõukogu koosseisu ega seda, kes oli kaasatud värbamisprotsessi.

Ombudsmani hinnang

11. Ombudsman märgib, et projekti koordinaatori vastustes kaebuse esitajale viidati mitmel korral Brüsselis ametnikega peetud konsultatsioonidele. Koordinaator märkis näiteks, et teadusnõukogu pidas taotlust eetiliselt vastuvõetamatuks, „pärast konsulteerimist Marie Curie nõustajatega Brüsselis“. Amet märkis oma arvamuses siiski, et ta ei nõusta töölevõtmismenetlust ega osale selles.

12. Ameti ja projektikoordinaatori vahelises kirjavahetuses ei leidnud ombudsman tõendeid selle kohta, et amet oleks tõepoolest värbamismenetlusse kaasatud. Ta märgib ka, et pärast seda, kui amet oli kaebuse esitajat sellest asjaolust teavitanud, palus ta kaebuse esitajal esitada projekti koordinaatorile oma küsimus menetluse eest vastutava üksuse kohta.

13. Ombudsman märgib, et kohustus anda üldsusele teavet, mida nad taotlevad, on hea haldustava üldpõhimõte.[4] Antud juhul ja ameti esitatud teavet arvesse võttes on ombudsman seisukohal, et amet täitis seda kohustust ja teavitas kaebuse esitajat nõuetekohaselt sellest, et ta ei olnud seotud teadlaste töölevõtmisega ega mõjutanud otsust kaebuse esitaja taotlus tagasi lükata. Ta leiab ka, et seoses teadusnõukogu liikmete isikuga viitas amet õigesti kaebuse esitajale kui projekti koordinaatorile kui õigele isikule, kes talle sellist teavet annab. Seetõttu ei tuvasta ombudsman kaebuse selle aspektiga seoses ameti haldusomavoli.

Väide, et amet ei teinud kindlaks, et vastutavad üksused olid läbi viinud õiglase ja läbipaistva valikumenetluse, ning sellega seotud väide

Ombudsmanile esitatud argumendid

14. Kaebuse esitaja väitis, et tema taotluse tagasilükkamine oli ebaõiglase ja läbipaistmatu menetluse tulemus ning et otsus ei põhinenud tema sisul, vaid pigem tema väidetavatel sidemetel äriühinguga.

15. Amet viitas oma arvamuses Marie Curie õigusraamistikule, mille kohaselt valivad toetusesaajad teadlased avatud, läbipaistva, erapooletu ja õiglase valikumenetluse teel.[5] Amet selgitas, et tagamaks, et värbamisprotsessid viiakse läbi kooskõlas nende väärtustega, pakub ta toetusesaajatele suuniseid ja koolitust ning kontrollib värbamisprotsesse järelevalve ja iga-aastase aruandluse kaudu. Ta märkis, et ta vaatas selle töölevõtmise menetluse läbi 2014. aasta novembris ja jõudis järeldusele, et valikumenetlus vastas asjaomaste eeskirjade ja määruste nõuetele. Amet selgitas siiski, et vastupidiselt koordinaatori väitele ei keela asjakohased eeskirjad selliste teadlaste töölevõtmist, kellel on või on olnud sidemeid Marie Curie nimeliste projektide toetusesaajatega kohtuvaidlustes olevate ettevõtetega, ega tunnista selliseid sidemeid ebaeetiliseks.

Ombudsmani hinnang

16. Seitsmendat raamprogrammi reguleerivas määruses [6] on sätestatud, et käesoleva programmi alusel rahastatavatesse projektidesse töölevõtmisel tuleb järgida läbipaistvuse, õigluse ja erapooletuse põhimõtteid.[7] Need aluspõhimõtted on sätestatud ka toetuslepingus, milles on sätestatud, et toetusesaajad peavad valima teadlased vastavalt rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidele, järgides avatud, läbipaistvat, erapooletut ja õiglast töölevõtmise korda.

17. Amet on oma arvamuses neid kohustusi tunnistanud ja selgitanud, et nende väärtuste järgimise tagamiseks korraldab ta koolitusi ja teostab iga-aastast järelevalvet. Amet on viidanud ka oma toetuslepingust tulenevatele järelevalveõigustele, eelkõige oma järelevalvetegevusele ja kaalutlusõigusele viia läbi projektide rakendamise ja elluviimise ad hoc kontrolle.

18. Seetõttu ei vaidle amet vastu sellele, et tal on üldine kohustus kontrollida tema eraldatud rahaliste vahendite kasutamist. Ombudsman mõistab, et see kohustus hõlmab asjakohaste meetmete võtmist, kui ta saab talle kolmandate isikute poolt esitatud piisavalt põhjendatud teabe või kahtluste alusel teada toetusesaaja võimalikust suutmatusest täita toetuslepingust tulenevaid kohustusi.

19. Käesoleval juhul oli toetuslepingus sätestatud, et töölevõtmine peab põhinema real nõuetel, nagu taotlejate teaduslikud oskused ja nende uurimiskogemuse asjakohasus.[8] Kaebuse esitajat teavitati siiski sellest, et tema taotlus lükati tagasi „eetilistel põhjustel”. Amet on sellega seoses selgelt märkinud, et vastupidiselt koordinaatori väitele ei ole õiguslikke piiranguid ega eeskirju, mis keelaksid selliste teadlaste töölevõtmise, kellel on või olid sidemed teatavate eraettevõtetega. Sellest hoolimata jõudis amet järeldusele, et värbamine toimus kooskõlas kohaldatavate eeskirjadega, ning rõhutas, et vastutus lasub igal juhul projektikonsortsiumil ja selle liikmetel.

20. Ombudsman peab kaebuse esitajaga nõustuma, et ameti vastus näib tunnistavat, et kaebuse esitajale tema taotluse tagasilükkamiseks esitatud põhjendused ei olnud kooskõlas kohaldatavate eeskirjadega. Seetõttu ei saa ombudsman aru, kuidas amet võis jõuda järeldusele, et töölevõtmise menetlus oli siiski kooskõlas toetuslepingu nõuetega. Ombudsman märgib ka, et amet vaatas värbamisprotsessi läbi alles 2014. aasta novembris, mitu kuud pärast kaebuse esitaja kaebust.

21. Lõpuks märgib ombudsman, et amet märkis korduvalt oma kirjavahetuses koordinaatori ja kaebuse esitajaga ning oma vastuses ombudsmanile, et tal ei ole värbamismenetlusega seoses mingit vastutust. Selle avaldusega näib amet eitavat kohustust tegeleda toetusesaaja võimaliku toetuslepingu täitmata jätmisega.

22. Eespool öeldut arvesse võttes leiab ombudsman, et amet ei ole käesoleval juhul täitnud oma üldist kohustust teostada järelevalvet projekti üle, mida ta rahastab, esiteks sellega, et ta ei viinud selles küsimuses läbi nõuetekohast uurimist (hoolimata sellest, et ta oli juba tuvastanud võimaliku puuduse värbamismenetluses), ja teiseks sellega, et ta loobus oma kohustusest teostada järelevalvet toetusesaaja üle. Tegemist oli haldusomavoliga.

23. Tavapärases olukorras, kus ombudsman tuvastab haldusomavoli, püüab ta leida lahenduse, mis paneks kaebuse esitaja tagasi olukorda, milles ta oleks olnud, kui haldusomavoli ei oleks esinenud. Käesoleval juhul on kaebuse esitaja talle teatanud, et tema olukord on vahepeal muutunud ja et ta ei soovi enam, et tema taotlust uuesti läbi vaadataks. Seega leiab ombudsman, et käesoleval juhul ei ole lahendus võimalik.

24. Olles aga tuvastanud, et amet on toime pannud haldusomavoli, rõhutab ombudsman, et vastavalt hea haldustava põhimõtetele peaks amet võtma vajalikud meetmed tagamaks, et sellised halvad tavad, nagu käesoleval juhul ilmnevad, ei mõjuta negatiivselt tulevasi toetuslepinguid. Seetõttu esitab ta selle kohta soovituse.

Soovitus

Kui amet saab kolmandatelt isikutelt usaldusväärset teavet ja teeb kindlaks võimalikud eeskirjade eiramised või vastuolud tema rahastatavate toetuslepingute kohases töölevõtmismenetluses, peaks amet seda küsimust nõuetekohaselt ja õigeaegselt uurima, tagamaks, et teadlaste töölevõtmine konkreetse toetusesaaja poolt toimub õiglasel ja läbipaistval viisil.

Kaebuse esitajat ja Teadusuuringute Rakendusametit teavitatakse sellest soovitusest. Vastavalt Euroopa Ombudsmani põhikirja artikli 3 lõikele 6 saadab amet üksikasjaliku arvamuse 31. jaanuariks 2016. Üksikasjalik arvamus võiks koosneda soovituse heakskiitmisest ja selle rakendamise kirjeldusest.

Emily O'Reilly

Strasbourg, 26. oktoober 2015

[1] Euroopa Parlamendi 9. märtsi 1994. aasta otsus ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriva korra ja üldtingimuste kohta (94/262/ESTÜ, EÜ, Euratom), EÜT 1994, L 113, lk 15.

[2] FP7-PEOPLE-2013-ITN (ELT C 202, 10.7.2012).

[3] Elukestva õppe programm Leonardo da Vinci, http://ec.europa.eu/education/tools/llp_en.htm

[4] Euroopa hea haldustava eeskirja artikkel 22.

[5] Seitsmenda raamprogrammi Marie Curie toetusleping – III lisa artikli III.2 lõike 2 punkt a ja artikli III.3 lõike 4 punkt b

[6] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1906/2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 391, lk 1).

[7] Vt selle artikli 19 lõige 6.

[8] Toetuslepingu artikli III.3.4 punkt b