- ET Eesti keel
Machine translations can contain errors potentially reducing clarity and accuracy; the Ombudsman accepts no liability for any discrepancies. For the most reliable information and legal certainty, please refer to the source version in English linked above.
For more information please consult our language and translation policy.
Euroopa Ombudsmani soovituse projekt Euroopa Parlamendi vastu esitatud kaebuse 118/2013/AN uurimise kohta
Recommendation
Case 118/2013/AN - Opened on Wednesday | 13 February 2013 - Recommendation on Thursday | 15 May 2014 - Decision on Wednesday | 22 April 2015 - Institution concerned European Parliament ( Draft recommendation accepted by the institution ) - Country Spain
Koostatud vastavalt Euroopa Ombudsmani põhikirja artikli 3 lõikele 6 [1]
Taustteave
1. Juhtum käsitleb Euroopa Parlamendi otsust kohaldada liikuvuse nõuet ühe oma ametniku suhtes, kellele ta on varem teinud sellest nõudest erandi [2]. Ametnikule tehti erand, võttes arvesse asjaolu, et tema tütar kannatas tõsise ajukahjustuse all. Erand sätestas sõnaselgelt, et seda kohaldatakse seni, kuni tütre seisund on üleandmisega kokkusobimatu. Kuid pärast mitut aastat, mil parlament erandit järgis, hakkas ta 2010. aastal nõudma, et kaebuse esitaja kandideeriks uuele ametikohale ja tööle või nõustuks selle asemel ennetähtaegselt pensionile jäämise või kaugtööga [3]. Kaebuse esitaja konkreetses olukorras tähendaks uus ülesanne kolimist teise linna.
2. Ombudsman algatas uurimise kaebuse esitaja väite kohta, et Euroopa Parlament on ekslikult tühistanud talle 2000. aastal tehtud erandi, võttes arvesse tema erakorralist perekondlikku olukorda, mis ei ole vahepeal muutunud. Kaebuse esitaja väide, mis on samuti osa ombudsmani uurimisest, on see, et parlament peaks erandit järgima ja ta liikuvusest välja jätma.
3. Parlament väitis, et erand ei olnud mõeldud olema alaline, sest selle andmise ajal ei olnud kaebuse esitaja tütre seisund selline, et välistada õppimisvõimalusi või muid soodsaid tulemusi. Lisaks märkis parlament, et kooskõlas Euroopa Kohtu praktikaga on ta juba teinud kaebuse esitaja olukorrale mõistlikke kohandusi, võimaldades tal jääda X linna paljudeks aastateks. Sellise olukorra jätkumine oli aga vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega, kujutas endast ülemäärast koormust ja seda tuli parandada, et taastada tasakaal kaebuse esitaja huvide ja teenuse huvide vahel.
4. Kaebuses rõhutati, et erand tehti tema tütre seisundi alusel, mille kohta parlament teadis, et see on pöördumatu, ning et erand pidi kehtima seni, kuni see tingimus kehtib. Kaebuse esitaja tundis, et parlamendi praegune seisukoht survestab ja hirmutab teda, et ta peaks taotlema uut ülesannet või nõustuma alternatiivse lahendusega, mida ta peab sobimatuks.
Erandi ja sellega seotud nõude väidetav ebaõige tühistamine
Ombudsmani sõbraliku lahenduse ettepanek
5. Olles hinnanud mõlema poole argumente, asus ombudsman seisukohale, et erandi sõnastusest nähtub selgelt ja ühemõtteliselt, et selle eesmärk oli sätestada kaebuse esitajale tähtajatu alaline liikumiskeelu õigus, kui ja nii kauaks, kuni tema tütar nõuab tema viibimist linnas X. Parlament ei saa oma kohustusi tühistada ega eeldada, et kaebuse esitaja nõustub alternatiivse lahendusega, välja arvatud juhul, kui kaebuse esitaja olukord mõjutab parlamendi toimimist või teenistuse huve sellisel määral, et seda ei ole võimalik säilitada. Miski ei viidanud sellele, et see võiks nii olla.
6. Seetõttu tegi ombudsman parlamendile järgmise sõbraliku lahenduse ettepaneku:
„Ombudsman teeb Euroopa Parlamendile ettepaneku, et ta nõustuks lubama kaebuse esitajal jätkuvalt kasutada erandit, mis esmakordselt tehti 2000. aastal, ning et ta jätaks kaebuse esitaja perioodilise liikuvuse läbivaatamisest välja. Lisaks teeb ombudsman ettepaneku, et parlament nõustuks selle kohustusega seni, kuni kaebuse esitaja tütre seisund on selline, et tema heaolu nõuab tema ema jätkuvat kohalolekut (mis võib kahjuks olla tähtajatu).”
7. Parlament vastas ombudsmani sõbraliku lahenduse ettepanekule, märkides, et ta on püüdnud leida lahendust, mis rahuldaks nii kaebuse esitaja kui ka teenistuse huve. Näiteks tuleks tema ettepanekut, et kaebuse esitaja võiks alustada kaugtööd (tõlkijana), pidada asjaolusid arvestades mõistlikeks abinõudeks. Igal juhul tehti erand konkreetsetel asjaoludel, mis võisid muutuda, ja see ei pidanud olema alaline. Kaebuse esitaja suhtes samade liikuvuseeskirjade kohaldamine nagu tema kolleegide suhtes on kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega.
8. Seetõttu ei saanud parlament ombudsmani sõbraliku lahenduse ettepanekut vastu võtta.
9. Kaebuse esitaja väljendas oma täielikku pettumust parlamendi vastuse üle. Ühelt poolt kordas ta, et tema tütre seisund ei tohiks kunagi paraneda, sest ta kannatab sünnist alates pöördumatu ajukahjustuse all. See oli parlamendile teada ajal, mil ta erandile alla kirjutas. Teisest küljest lükkas ta tagasi argumendi, et parlament oli otsinud alternatiivseid lahendusi, ja märkis, et ta hakkas tundma töökohal ahistamise ohvrit.
Ombudsmani hinnang pärast sõbraliku lahenduse ettepanekut
10. Ombudsman märgib, et oma vastuses tema sõbraliku lahenduse ettepanekule piirdus parlament sellega, et kordas argumente, mille ta oli juba esitanud uurimise varasemates etappides. Parlament ei püüdnud vastata ombudsmani üksikasjalikule hinnangule, mille põhjal ta järeldas, et need argumendid ei ole käesoleval juhul asjakohased. Parlament mitte ainult ei lükanud tagasi ombudsmani sõbraliku lahenduse ettepanekut, vaid tegelikult keeldus arutamast ombudsmani enda analüüsi juhtumi kohta.
11. Neil asjaoludel kordab ombudsman järgmisi järeldusi, mis on juba esitatud tema sõbraliku lahenduse ettepanekus.
12. Parlamendi toonane peasekretär tegi erandi üksnes põhjusel, et kaebuse esitaja tütre seisund ei sobi kokku üleviimisega teise linna, ja seni, kuni see nii jääb. Parlamendi katse väita, et erand tehti lootuses, et kaebuse esitaja tütar võib taastuda, on täiesti põhjendamatu ja seda võib isegi pidada mõnevõrra küüniliseks. Nagu kaebuse esitaja on märkinud, kannatab tema tütar sünnist saadik pöördumatu ajukahjustuse all ning parlamendi teenistused olid ja on sellest täiesti teadlikud.
13. Erand ei ole vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega, kuna kaebuse esitaja olukord ei ole ilmselgelt sarnane enamiku tema kolleegide olukorraga, kes on liikuvuses.
14. Lisaks eespool nimetatud järeldustele rõhutab ombudsman ka seda, et erand ei ole oluline takistus parlamendi liikuvuspoliitikale.
15. Ühelt poolt puudutab liikuvus peamiselt ainult ühte töötajate kategooriat, nimelt tegevusüksuse AD ametnikke. Parlamendi 2014. aasta eelarves on selle kategooria jaoks ette nähtud 2655 ametnikku, kellest mõned on oma erikvalifikatsiooni tõttu liikuvusest välja jäetud, samas kui teised on oma vanuse tõttu (üle 60 aasta) välja jäetud. Liikuvuses osalevate töötajate puhul peavad nad seda tegema ainult iga seitsme aasta järel, muutes oma tööülesandeid. Seetõttu ei ole tõenäoline, et asjaomasel aastal liikuvusega tegelevate töötajate arv oleks nii suur, et parlament ei saaks pakkuda neile vaba ametikohta ühes parlamendi 11 peadirektoraadist [4] või 35 infobüroos eri liikmesriikides. Ombudsman lihtsalt ei saa aru, kuidas ühe töökoha, kaebuse esitaja töökoha puudumine võib mõistlikult ohustada parlamendi läbipaistvat liikuvuspoliitikat või, nagu parlament soovitas, tõsiselt ohustada asjaomase teenistuse huve.
16. Teisest küljest märgib ombudsman, et hoolimata kaebuse esitaja „liikuvuse puudumisest”, on tema infobüroo ametikohtade arvu muutumine üsna dünaamiline: kaks aastat tagasi loodi üks AD-ametikoht ja hiljuti lisati AST-ametikoht.
17. Kaebuse esitajale pakutud „alternatiivid” on vastuvõetamatud. Parlament pakkus talle võimalust minna pensionile või asuda tööle ametikohale, mille jaoks tal puudub kvalifikatsioon, nimelt kaugtöötajana töötava tõlkija ametikohale. Esimene võimalus seisneks selles, et kaebuse esitaja katkestab sideme oma tööeluga ja seda võib objektiivselt pidada karistuseks selle eest, et ta püüdis oma positsiooni kaitsta. Lisaks, nagu kaebuse esitaja õigesti väitis, on kaugtöö pakkumine tõlkijana vastuolus Euroopa Parlamendi eeskirjadega selle töötajate kategooria kaugtöö kohta. , Nende reeglite kohaselt on kaugtöö reserveeritud kogenud tõlkijatele, kellel on tõlketeenistuses vähemalt nelja-aastane staaž. On selge, et kaebuse esitaja ei vasta nendele nõuetele.
18. Liikuvuse kehtestamine kaebuse esitajale oleks ebaproportsionaalne. Parlamendi liikuvuseeskirju ei kohaldata üle 60-aastaste töötajate suhtes. 2014. aasta liikuvusprogramm on juba alanud, ilma et parlament oleks kutsunud kaebuse esitajat selles osalema. See tähendab, et kui parlament jääb oma seisukoha juurde, et erandit ei tohiks enam kohaldada, oleks kõige varem 2015. aasta, enne kui see mõjutaks kaebuse esitajat, ning selleks ajaks on ta juba 59-aastane. Oleks väga raske, kui parlament kohustaks kaebuse esitajat seisma silmitsi traumaatiliste tagajärgedega, mis tulenevad vajadusest kolida teise linna vaid mõned kuud enne seda, kui ta saab täisealiseks, kui temalt ei saa enam kolimist nõuda.
19. Eespool toodut arvesse võttes leiab ombudsman, et parlamendi seisukoht ei ole põhjendatud, on tundetu ja meelevaldne ning kujutab endast haldusomavoli juhtumit. Seetõttu esitab ta vastavalt Euroopa Ombudsmani põhikirja artikli 3 lõikele 6 allpool vastava soovituse projekti.
20. Lõpetuseks peab ombudsman kahetsusväärseks, et Euroopa Parlamendi kui inimõiguste eest võitleva poliitilise institutsiooni administratsioon, kes räägib välismaailmale inimlikkuse, avatuse ja mõistlikkuse keelt, ei kohalda samu standardeid asutusesiseselt, kui ta peab suhtlema oma töötajatega. Auhind, mille parlament hiljuti sai oma panuse eest puuetega inimeste õiguste kaitsmisel, on tõepoolest kohustuslik.
Soovituse projekt
Selle kaebuse uurimise põhjal esitab ombudsman Euroopa Parlamendile järgmise soovituse projekti:
Euroopa Parlament peaks võimaldama kaebuse esitajal jätkata erandi kohaldamist ja jätma ta töötajate liikuvuse nõudest välja seni, kuni tema tütre seisund nõuab ema jätkuvat kohalolekut (mis võib kahjuks olla tähtajatu).
Euroopa Parlamenti ja kaebuse esitajat teavitatakse sellest soovituse projektist. Euroopa Ombudsmani põhikirja artikli 3 lõike 6 kohaselt esitab Euroopa Parlament oma vastuse üksikasjalikus arvamuses kolme kuu jooksul, st hiljemalt 31. augustiks 2014.
Emily O'Reilly
Strasbourg, 15. mai 2014
[1] Euroopa Parlamendi 9. märtsi 1994. aasta otsus ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriva korra ja üldtingimuste kohta (94/262/ESTÜ, EÜ, Euratom), EÜT 1994, L 113, lk 15.
[2] Euroopa Parlamendi liikuvuspoliitika nõuab, et pärast seda, kui ametnik on seitsmeks aastaks samale ametikohale määratud, tuleb ta teenistuse huvides teisele ametikohale määrata.
[3] Lisateavet kaebuse tausta, poolte argumentide ja ombudsmani uurimise kohta leiate ombudsmani sõbraliku lahenduse ettepaneku täistekstist, mis on kättesaadav aadressil: hüperlink
[4] Arvesse ei võeta peasekretariaati ega õigustalitust.