Kaebuse taust

Tehisintellektimääruse kohane nõue dokumenteerida või hinnata üldotstarbelise tehisintellekti energiatarbimist

1. Üldotstarbelised tehisintellektisüsteemid on kavandatud täitma paljusid erinevaid ülesandeid (nt veebipõhised tehisintellektivestlused). Üldotstarbelise tehisintellekti pakkujatel on oluline roll, sest paljud tehisintellektisüsteemid, mis on loodud konkreetsemate ülesannete täitmiseks (nt kõnetuvastus), on ehitatud üldotstarbelise tehisintellekti mudeleid kasutades. Üldotstarbelise tehisintellekti olulise rolli tõttu vajavad tehisintellektiga tegelevad reguleerivad asutused ja ettevõtted piisavalt teavet üldotstarbelise tehisintellekti mudelite kohta, et mõista nende võimeid, riske ja mõju, sealhulgas keskkonnamõju.

2. Seepärast peavad üldotstarbelise tehisintellekti pakkujad tehisintellekti käsitleva määruse [1] kohaselt säilitama ajakohastatud tehnilist dokumentatsiooni oma mudelite kohta, sealhulgas teavet nende mudelite energiatarbimise kohta, ning jagama seda teavet taotluse korral pädevate asutustega. Need dokumendid peavad hõlmama ka mudelite treenimis-ja testimisprotsessi,[2] st arendusprotsesse, mille käigus mudelit näidatakse väga suurtes kogustes, et see saaks õppida mustreid, et teha usutavaid prognoose ja anda vastuseid kasutajate soovidele tulevikus. Need dokumendid peavad sisaldama „mudeli teadaolevat või hinnangulist energiatarbimist”, sealhulgas energiatarbimist mudeli väljatöötamise käigus [3].

3. Samal ajal on tehisintellektimääruses sätestatud, et „kui mudeli energiatarbimine ei ole teada, võib energiatarbimine põhineda teabel kasutatud arvutusressursside kohta“.[4] Teisisõnu, kui pakkuja ei tea täpselt, kui palju energiat mudel treenimisel kasutab või kasutas, on tal lubatud seda hinnata, vaadeldes mudeli loomiseks või käitamiseks kasutatud andmetöötlusvõimsust ja -riistvara, st: serverite, kiipide, koolitusaja ja arvutustundide arv. Tehisintellektimääruses eeldatakse, et pakkujatel on võimalik koostada nende tegurite põhjal mõistlik hinnang energiatarbimise kohta.

Üldotstarbelise tehisintellekti tegevusjuhendi roll

4. Tehisintellektimääruses, nagu ka paljudes tooteohutust käsitlevates ELi õigusaktides, on sätestatud üldised õiguslikud nõuded, mille täitmiseks on vaja tehnilisi lahendusi täiendavalt täpsustada. Seepärast peab komisjoni tehisintellektiamet [5] julgustama ja hõlbustama tegevusjuhendite koostamist, mis soodustavad tehisintellektimääruse nõuetekohast kohaldamist. Ta võib kutsuda üldotstarbelise tehisintellekti pakkujaid, riiklikke pädevaid asutusi, kodanikuühiskonda, akadeemilisi ringkondi ja muid asjaomaseid sidusrühmi üles panustama selliste tegevusjuhendite koostamisse.[6] Tehisintellektimääruse kohaselt peaksid tegevusjuhendid olema keskne vahend üldotstarbeliste tehisintellektimudelite pakkujatele [tehisintellektimääruses] sätestatud kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks. Teenuseosutajad peaksid saama kohustuste täitmise tõendamisel tugineda tegevusjuhistele.“[7]

5. Samal ajal on tegevusjuhised mõeldud ajutiste lahendustena, kuni Euroopa standardiorganisatsioonid töötavad välja „ühtlustatud standardid“ ja komisjon need heaks kiidab. Tehisintellektimääruses on sätestatud, et „[k]ui harmoneeritud standard on avaldatud ja [komisjoni] tehisintellektiamet on hinnanud selle asjakohaste kohustuste täitmiseks sobivaks, peaks Euroopa harmoneeritud standardi järgimine andma pakkujatele eelduse, et tehisintellektimäärusega kehtestatud õiguslikud kohustused on täidetud“. [8] Lisaks võib komisjon teatavatel tingimustel kehtestada rakendusaktidega ühtsed kirjeldused, kui harmoneeritud standardid ei ole lõppkokkuvõttes kättesaadavad [9].

6. Tehisintellektimääruse kohaselt peaks komisjon hindama tehisintellektimääruse kohaldamise hõlbustamiseks mõeldud tegevusjuhendite asjakohasust ja avaldama oma hinnangu [10] Sellega seoses koostasid sidusrühmad hiljuti üldotstarbelise tehisintellekti tegevusjuhendi ning komisjon (ja tehisintellekti nõukoda) hindasid selle piisavaks [11].

7. Kõnealuses tegevusjuhendis esitatud näidisdokumentatsioonis on sätestatud, et „kui koolitusel kasutatavat energiahulka ei ole võimalik hinnata arvutus- või riistvarapakkujalt saadud kriitilise teabe puudumise tõttu“, võivad tegevusjuhendi kasutajad selgitada, mis liiki teavet neil ei ole [12].

Etteheide

8. Kaebuse esitaja, kes on Euroopa Parlamendi liige, leidis, et käitumisjuhendis välja pakutud eespool nimetatud lahendus ei ole kooskõlas tehisintellektimääruse asjakohaste sätetega.

9. Kaebuse esitaja pöördus oma murega komisjoni poole. Tehnoloogilise suveräänsuse, julgeoleku ja demokraatia eest vastutav komisjoni asepresident vastas kaebuse esitaja muredele 2025. aasta septembris. Kuna kaebuse esitaja ei olnud selle vastusega rahul, pöördus ta 2025. aasta oktoobris ombudsmani poole.

Uurimine

10. Ombudsman algatas uurimise, et selgitada, kuidas Euroopa Komisjon hindas tegevusjuhendi energiatarbimist käsitlevaid sätteid.

11. Uurimise käigus kohtus ombudsmani uurimisrühm komisjoni esindajatega, et arutada kaebuses tõstatatud küsimust. Ombudsman sai ka kaebuse esitaja märkused koosolekuaruande kohta.

Ombudsmanile esitatud argumendid

12. Kaebuse esitaja väitis, et ühelt poolt nõutakse tehisintellektimääruse artikli 53 lõikes 1 ja XI lisas, et üldotstarbelise tehisintellekti pakkujad koostaksid, ajakohastaksid ja esitaksid taotluse korral tehisintellektiametile ja riiklikele pädevatele asutustele teabe üldotstarbelise tehisintellekti süsteemides kasutatavate mudelite teadaoleva või hinnangulise energiatarbimise kohta, sealhulgas energiatarbimise kohta nende väljatöötamise, st treenimise ja testimise ajal. Teisest küljest näib tegevusjuhend vabastavat teenuseosutajad selle teabe esitamisest, „kui koolituseks kasutatud energia kogust ei ole võimalik hinnata arvutus- või riistvarapakkujalt saadud kriitilise tähtsusega teabe puudumise tõttu“. Sellisel juhul võivad teenuseosutajad üksnes selgitada, millist liiki teave neil puudub. Sellega seoses väitis kaebuse esitaja, et tehisintellektimääruse ja käitumisjuhendi vahel on lahknevus.

13. Kaebuse esitaja lisas, et tehisintellektimäärusel on ainulaadne roll tehisintellekti keskkonnariskide leevendamisel. Kaebuse esitaja sõnul näitavad prognoosid, et tehisintellektiga seotud elektritarbimine võib 2030. aastaks enam kui kahekordistuda, moodustades potentsiaalselt 3 % ELi kogu energiatarbimisest, samas kui Iirimaal võib see näitaja ületada 20 %. Kaebuse esitaja oli mures ka selle pärast, et üksikud andmekeskused tarbivad juba nii palju elektrit kui 100 000 majapidamist aastas.

14. Oma vastuses kaebuse esitajale väitis komisjon, et kui pakkujatel puudub arvutus- või riistvarapakkujalt oluline teave, mis on vajalik mudeli energiatarbimise hindamiseks treenimise ajal, hindab tehisintellektiamet siiski energiatarbimist.

15. Kohtumisel ombudsmani uurimisrühmaga juhtisid komisjoni esindajad tähelepanu sellele, et tehisintellektimääruse XI lisas tunnistatakse, et täpsed energiatarbimise andmed võivad olla teadmata ja neid saab hinnata kasutatud arvutusressursside põhjal. Siiski võib esineda juhtumeid, kus mudelipakkujad ei saa hinnangut anda, sest neil puuduvad nende koolitustaristut majutavatelt arvutusressursside pakkujatelt saadud kriitilise tähtsusega andmed. Seepärast võivad mudelipakkujad tegevusjuhendi kohaselt märkida „Ei kohaldata“ [ei ole kättesaadav] ja selgelt märkida, millist olulist teavet neil ei ole. Seejärel hindab tehisintellektiamet, kas esitatud viide kriitilise tähtsusega teabe puudumise kohta on mõistlik. Sellistel juhtudel hindab tehisintellektiamet ise energiatarbimist, tuginedes esitatud teabele ja muule tema käsutuses olevale teabele ning komisjoni käimasoleva energiatõhusat ja vähese heitega tehisintellekti käsitleva uuringu tulemustele [13].

16. Lisaks selgitasid komisjoni esindajad, et kui komisjon hindab tegevusjuhendit piisavaks, on üldotstarbelise tehisintellekti pakkujatel õiguspärane ootus, et komisjon leiab, et heakskiidetud tegevusjuhendi järgimine on piisav, et tõendada oma tehisintellektimäärusest tulenevate vastavate kohustuste täitmist.

17. Vastuseks komisjoni selgitusele, mis esitati kohtumisel ombudsmani uurimisrühmaga, väitis kaebuse esitaja, et komisjoni pakutud lähenemisviis ei ole tehisintellektimääruse kohaselt vajalik ega vastuvõetav. Kaebuse esitaja sõnul on teenuseosutajal oma mudeli treenimise kohta rohkem teavet kui komisjonil, seega ei ole põhjust, miks peaks hinnangu andmine olema teostatav komisjoni, kuid mitte teenuseosutaja jaoks. Samuti väitis kaebuse esitaja, et kui komisjonil on teavet, mis võib aidata hinnata energiatarbimist, peaks ta selle teabe avaldama, jagades seda seeläbi üldotstarbelise tehisintellekti pakkujatega, kellel on raskusi oma hinnangute andmisega. Lisaks juhtis kaebuse esitaja tähelepanu sellele, et komisjoni lähenemisviis on ebaseaduslik, sest tehisintellektimääruses puudub õiguslik alus, mille alusel komisjon saaks hinnata energiatarbimist. Kaebuse esitaja jaoks peaks komisjon algatama tegevusjuhendi kiire ajakohastamise.

Ombudsmani hinnang

18. Ombudsman märgib, et komisjon hindas tegevusjuhendit piisavaks vahendiks, mille abil pakkujad saavad tõendada tehisintellektimääruse järgimist, sealhulgas seoses üldotstarbelise tehisintellekti energiatarbimist käsitlevate ajakohastatud dokumentide säilitamisega. Ombudsman mõistab, et sellest tulenevalt ei kaldu komisjon üksikjuhtumite hindamisel põhimõtteliselt kõrvale tegevusjuhendis ette nähtud lahendustest. Seetõttu võib tegevusjuhendil olla keskne roll allakirjutanute juhendamisel tehisintellektimääruse järgimisel vähemalt selle rakendamise varases etapis, kui harmoneeritud standardid või komisjoni spetsifikatsioonid ei ole veel kättesaadavad.

19. Ombudsman võtab teadmiseks kaebuse esitaja mure, et tegevusjuhend näib vabastavat teenuseosutajad, kui neil puudub kriitiline teave, kohustusest hinnata oma mudelite energiatarbimist koolituse ja testimise ajal, selle asemel et nõuda neilt lisameetmete võtmist selle teabe saamiseks.

20. Sellistes olukordades näib komisjon väitvat, et pakkujad täidavad oma tehisintellektimäärusest tulenevaid kohustusi, selgitades, millist teavet neil ei ole. Selle ja muu tema käsutuses oleva teabe põhjal on komisjoni sõnul tema tehisintellektiametil võimalik hinnata asjaomast energiatarbimist piisavalt usaldusväärsel viisil, täites seega tehisintellektimääruse aluseks oleva eesmärgi. Komisjon nõustub selle lahendusega, sest tunneb muret selle pärast, et mõnel juhul võib üldotstarbelise tehisintellekti pakkujatel olla tehniliselt võimatu saada tehnilist teavet nende mudelite jaoks kasutatavate arvutusressursside kohta.

21. Ombudsman märgib siiski ka kaebuse esitaja muret selle pärast, et tehisintellektiamet võib võtta vastutuse, mille tehisintellektimäärus paneb üldotstarbelise tehisintellekti pakkujatele.

22. Üldiselt märgib ombudsman, et tehisintellektimääruse rakendamise protsess on eriti keeruline, kuna see hõlmab täiesti uute tehnoloogiliste võimaluste, probleemide ja lahenduste hindamist ning hõlmab katseetappe ja pidevaid täiustusi. Ombudsman tunnustab komisjoni eksperditeadmisi ja kaalutlusõigust selle kindlaksmääramisel, kuidas tehisintellektimääruse eesmärke kõige paremini saavutada, võttes eelkõige arvesse üldotstarbelise tehisintellekti kiiret tehnoloogilist arengut.

23. Lisaks märgib ombudsman, et käitumisjuhend on kavandatud ajutise vahendina, millega edendatakse tehisintellektimääruse järgimist. Sellest tulenevalt võib komisjoni pakutud lahendusi veelgi parandada. Eelkõige peab komisjon tehisintellektimääruse kohaselt korrapäraselt jälgima ja hindama tegevusjuhendite eesmärkide saavutamist.[14] Lisaks on komisjoni tehisintellektiamet kohustatud julgustama ja hõlbustama tegevusjuhendite läbivaatamist ja kohandamist, pidades eelkõige silmas uusi standardeid.[15] Igal juhul tuleks tegevusjuhendid lõpuks asendada harmoneeritud standarditega või kui neid vastu ei võeta, siis komisjoni enda ühtsete kirjeldustega [16].

24. Lisaks märgib ombudsman, et tehisintellektimääruse artikli 40 lõike 2 kohaselt on komisjon kohustatud küsima tulemusi aruandlus- ja dokumenteerimisprotsesside kohta, et parandada tehisintellektisüsteemide ressursitõhusust, näiteks suure riskiga tehisintellektisüsteemi energia- ja muude ressursside tarbimise vähendamine selle olelusringi jooksul, ning üldotstarbelise tehisintellekti energiatõhusa arendamise kohta. Ombudsman mõistab, et need tulemused võivad tehisintellektimääruse järkjärgulise rakendamise kontekstis veelgi parandada tehisintellekti jälgimist ja aidata vähendada selle energiatarbimist.

25. Sellega seoses leiab ombudsman, et komisjoni seisukoht on mõistlik ja et praeguses etapis ei ole juhtumi edasine uurimine põhjendatud.

26. Samal ajal usub ombudsman, et tehisintellekti käsitleva määruse järkjärgulise ja keerulise rakendamise kontekstis püüab komisjon parandada tehnilisi lahendusi, et võimaldada üldotstarbelise tehisintellekti pakkujatel täita käesoleva määruse nõudeid, sealhulgas seoses üldotstarbelise tehisintellekti energiatarbimise dokumenteerimisega.

Järeldus

Uurimise põhjal lõpetab ombudsman käesoleva juhtumi järgmise järeldusega [17]:

Täiendavad uurimised ei ole põhjendatud, arvestades komisjoni võetud kohustust täita tehisintellektimääruse eesmärgid seoses üldotstarbelise tehisintellekti energiatarbimise jälgimisega isegi juhtudel, kui nende pakkujatel puudub kriitiline teave kasutatud arvutusressursside kohta. Ombudsman usub, et komisjon püüab parandada tehnilisi lahendusi, et võimaldada üldotstarbelise tehisintellekti pakkujatel täita tehisintellektimääruse nõudeid selle järkjärgulise rakendamise käigus.

Kaebuse esitajat ja komisjoni teavitatakse sellest otsusest.

Teresa Anjinho
Euroopa Ombudsman

Strasbourg, 6.10.2026

[1] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2024. aasta määrus (EL) 2024/1689, millega nähakse ette tehisintellekti käsitlevad ühtlustatud õigusnormid (...) (tehisintellekti käsitlev õigusakt) (ELT L 2024/1689, https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A32024R1689).

[2] Tehisintellektimääruse artikli 53 lõike 1 punkt a.

[3] Tehisintellektimääruse XI lisa 1. jao punkti 2 alapunkt e.

[4] Samas, viimane lause.

[5] Tehisintellektimääruse artikli 3 punkti 47 kohaselt on „tehisintellektiamet“ komisjoni ülesanne aidata kaasa tehisintellektisüsteemide ja üldotstarbeliste tehisintellektimudelite rakendamisele, seirele ja järelevalvele ning tehisintellekti juhtimisele, nagu on sätestatud komisjoni 24. jaanuari 2024. aasta otsuses (...)“. Vt https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/policies/ai-office.

[6] Tehisintellektimääruse artikkel 56.

[7] Tehisintellektimääruse põhjendus 117.

[8] Samas.

[9] Tehisintellektimääruse artikli 41 lõige 1.

[10] Tehisintellektimääruse artikli 56 lõige 6.

[11] https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/policies/contents-code-gpai

[12] Samas. Vt läbipaistvuse peatükile lisatud dokumendi näidisvorm.

[13] https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/consultations/targeted-consultation-measuring-energy-consumption-and-emissions-ai-models-and-systems

[14] Tehisintellektimääruse artikli 56 lõige 6.

[15] Tehisintellektimääruse artikli 56 lõige 8.

[16] Tehisintellektimääruse artiklid 41 ja 56 ning põhjendus 117.

[17] Seda kaebust on käsitletud delegeeritud juhtumite käsitlemise raames vastavalt Euroopa Ombudsmani otsusele, millega võeti vastu rakendussätted.