Austatud juhataja, lugupeetud komisjoni liikmed!

Tänan, et kutsusite mind täna endaga ühinema. Tahaksin rääkida peamiselt kolmest ühist huvi pakkuvast küsimusest:

• ombudsmani põhikirja artikli 3 muutmine
• komisjoni teatist ühenduse õiguse rikkumisi käsitlevate kaebuste kohta
• Euroopa tuleviku konvendi töö.

Esiteks ajakohastan lühidalt 8. aprillil 2002. aastal Strasbourgis toimunud koosolekul saadud teavet kaebuste käsitlemise kohta.

Olukord kaebustega

Vastuseks BOESCHi 2000. aasta aruande märkustele oleme jätkanud jõupingutusi kaebuste kiireks käsitlemiseks.

aasta juuni lõpus oli kuus juhtumit, mille puhul uurimine kestis üle aasta, ilma et oleks üritatud leida sõbralikku lahendust või koostada soovituse projekti. Sel aastal oli samal kuupäeval ainult kaks juhtumit. Ühes neist tõlgitakse pikk otsus kaebuse esitaja keelde. Teiselt poolt peame ootama kaebuse esitaja tähelepanekuid, enne kui juhtumi saab lõpetada.

Meie töötajatel on põhjust selle saavutuse üle uhke olla. Samal ajal kuhjunud kohtuasjade kõrvaldamisega saime rohkem uusi kaebusi ja tegelesime nendega. aasta esimese kuue kuu jooksul suurenes uute kaebuste arv võrreldes 2001. aasta sama perioodiga 29 % (1218 kaebust võrreldes 947 kaebusega) ja algatati 13 % rohkem uusi uurimisi (119 kaebust võrreldes 105 kaebusega).

Vaatamata suurenevale töökoormusele teeme kõik endast oleneva, et säilitada olukord, kus ükski juhtum ei jää avatuks kauemaks kui üheks aastaks, välja arvatud juhul, kui enne uurimise lõpetamist on vaja võtta täiendavaid meetmeid.

Ombudsmani põhikirja artikli 3 muutmine

märtsil 2002 esitas komisjon oma mittesiduva arvamuse parlamendi otsuse kohta muuta ombudsmani põhikirja artiklit 3.

Mul on kahju, et arvamus moonutab ombudsmani tööd ja näib olevat mõeldud selleks, et nõukogul oleks raskem parlamendi otsust heaks kiita, nagu on nõutud asutamislepingu artikli 195 lõikes 4.

Olen koostanud vastuse komisjoni arvamusele, et anda teavet nõukogu aruteludeks. Koopiad on täna saadaval kõigis keeltes.

Tahaksin tänada seda komisjoni ja Euroopa Parlamenti tervikuna toetuse eest, mida ta ombudsmanile selles küsimuses jätkuvalt näitab. Loodan, et vaatamata komisjoni arvamusele kiidab nõukogu heaks põhikirja, mis vastab tänapäevase ombudsmani institutsiooni tavapärastele nõuetele. See näitaks liidu pühendumust hea halduse ja vastutuse põhimõtetele.

Komisjoni teatis rikkumiste kohta

Komisjon on vastu võtnud ka teatise Euroopa Parlamendile ja Euroopa Ombudsmanile suhete kohta kaebuse esitajatega seoses ühenduse õiguse rikkumisega liikmesriikide poolt (1). Teatis on vastus ombudsmani soovitusele, et komisjon peaks vastu võtma menetluskorra.

Saan aru, et see komisjon võib koostada teatise kohta raporti, ja ootan huviga teie seisukohti.

Minu jaoks sisaldab teatis mitmeid positiivseid elemente. Kõige olulisem on, et selles tunnistatakse kodanike õigust esitada kaebusi liikmesriigi mis tahes seaduse või tava kohta, mis ei ole kooskõlas ühenduse õigusega.

Teatis on hea algus nõuetekohase menetluse suunas, kuid harta artiklis 41 sätestatud õiguse heale haldusele järgimiseks on vaja rohkem ära teha.

Kaebuse esitajat tuleks tunnustada võimalike rikkumiste uurimise haldusmenetluse osalisena. Kui uurimine on lõpetatud, on komisjonil kaalutlusõigus anda rikkumine Euroopa Kohtusse. Selles etapis ei tohiks kaebuse esitaja enam olla menetlusosaline, sest kohtuasi hõlmab ainult komisjoni ja liikmesriiki.

Haldusmenetlus tuleks muuta avatumaks. Kaebuse esitajal peaks vähemalt olema õigus tutvuda dokumentidega, millel komisjoni otsused põhinevad, ja saada selgeid selgitusi komisjoni tegevuse kohta. Samuti oleks kasulik viia menetlus läbi avalikult. Konfidentsiaalsus ei muuda menetlust tõhusamaks. Vastupidi, see asetab riikide valitsused eelisseisundisse. Nad ei ole seadusest kaugeltki kõrgemal, kuid nad ei allu sellele ka täielikult. Avalik menetlus võimaldaks kodanikel toimuvat jälgida ja julgustaks liikmesriike seadusi järgima.

Samuti võiks komisjon muuta põhjendatud arvamused palju tõhusamaks, otsustades need avaldada. Kaebuste esitajad peavad põhjendatud arvamust kindlasti kasulikuks, et taotleda õiguskaitset liikmesriigi kohtult või liikmesriigi ombudsmanilt või petitsioonikomisjonilt.

Liikmesriikide ombudsmanide ja samalaadsete asutuste võrgustik on valmis etendama suuremat rolli, et aidata tagada Euroopa õiguse nõuetekohane kohaldamine liikmesriikides. Seda võrgustikku oleks palju parem kasutada, kui püüda luua uusi organeid, mis hõlmaksid erivaldkondi. Eriorganite arvu suurenemine tooks kodanike jaoks kaasa üksnes ebajärjekindluse ja suurema segaduse.

Samuti tuleks suurendada Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjoni rolli rikkumismenetlustes. Tulen hetke pärast selle punkti juurde tagasi.

Euroopa konventsioon

Austatud juhataja!

Soovin Teid ja petitsioonikomisjoni liikmeid teavitada ombudsmani panusest Euroopa tuleviku konvendi töösse.

Käesoleva aasta 24. ja 25. juunil tegin ma konvendile mitmeid ettepanekuid Euroopa kodanikele olulistes küsimustes.

Eelkõige peaks leping sisaldama peatükki õiguskaitsevahendite kohta. Selles tuleks selgelt sätestada võimalused kohtulikuks ja kohtuväliseks õiguskaitseks, kui ühenduse õigusest tulenevaid õigusi ei austata.

Lisaks kodanike teavitamisele nende õigusest pöörduda kohtusse tuleks peatükis mainida ka õigust esitada Euroopa Parlamendile petitsioone ühenduse õiguse rikkumise kohta liikmesriikide poolt. Komisjonil peaks olema kohustus teha Euroopa Parlamendiga koostööd, kasutades juhtumi õiglaseks uurimiseks artikli 226 kohast menetlust.

Peatükis tuleks samuti märkida, et kodanikel on õigus esitada kaebus ombudsmanile või samalaadsele organile igas liikmesriigis ühenduse õigusest tulenevate üksikisiku õiguste rikkumise kohta.

Seejärel peaks leping sisaldama sätet selle kohta, et Euroopa hea haldustava eeskirjast saab Euroopa haldusõigus, mis on kõigile institutsioonidele ja asutustele ühtselt siduv.

Kuigi seda saaks teha nüüd, ilma aluslepingut muutmata, tundub eelistatav lisada erisäte. See tähendaks, et Euroopa haldusõiguse saaks vastu võtta kaasotsustamismenetluse teel, milles Euroopa Parlament on võrdne osapool.

Konventsiooni teine oluline teema on põhiõiguste harta, mis hõlmab õigust heale haldusele.

Ei ole kahtlust, et harta peaks olema liidu institutsioonidele ja organitele õiguslikult siduv, sealhulgas siis, kui nad võtavad vastu õigusakte. See tähendab, et harta on siduv alati, kui kohaldatakse ühenduse õigust.

Samuti on oluline, et kodanikul oleks võimalik kasutada õiguskaitsevahendeid, kui hartat ei järgita. Kasutada võiks nii kohtulikke kui ka kohtuväliseid õiguskaitsevahendeid ning ombudsmanide ja sarnaste organite võrgustik võiks kindlasti anda olulise panuse.

Euroopa Ombudsman oleks valmis võtma vastutuse põhiõigustega seotud juhtumite Euroopa Kohtusse saatmise eest, kui tavapärase ombudsmani uurimise käigus lahendust ei leita. See võib piirata nende kohtuasjade arvu, mille puhul üksikisikud võivad ise taotleda põhiõigustega seotud kohtuasjade esitamist ühenduse kohtutele.

Austatud juhataja!

Austatud petitsioonikomisjoni liikmed!

Konvendi arutelu jaoks oleme koostanud eelnõu võimalikest uutest ja muudetud asutamislepingu artiklitest, et neid ettepanekuid jõustada. Eelnõu on täna inglise keeles kättesaadav siin.

Ootan huviga teie seisukohti ettepanekute kohta.

Tänan tähelepanu eest.

(1) KOM/2002/0141 lõplik.