Euroopa Ombudsmani ettekanne, P. Nikiforos Diamandouros
Erasmus for Public Administration
Strasbourg, 25. oktoober 2011 Euroopa Ombudsmani ja Euroopa ombudsmanide võrgustiku
töö

Tere hommikust, daamid ja härrad!

1 Sissejuhatus

Mul on hea meel olla siin, et esitleda teile oma tööd. Tänan David Walkerit Euroopa Haldusjuhtimise Koolist, et ta kutsus mind teie poole pöörduma.

Mul on eriti hea meel rääkida programmis „Erasmus avalikule haldusele“ osalejatega. Ülikooli politoloogiaprofessorina saan vaid kogu südamest toetada programmi, mis edendab elukestvat õpet ja kogemuste jagamist riigiametnike vahel, kes töötavad erinevates halduskultuurides ja õiguskeskkondades.

Euroopa Ombudsmanina olen täiesti teadlik sellest, kui oluline on liikmesriikide ametiisikute jaoks teabe ja parimate tavade jagamine. Me teeme seda kindlasti Euroopa ombudsmanide võrgustiku ombudsmanide seas ja ma ootan huviga teiega selle võrgustiku tegevusest rääkimist.

Loomulikult kirjeldan oma rolli Euroopa ombudsmanina ja kaebuste liike, millega tegelen.

Selgitan, kuidas minu tegevus Euroopa Ombudsmanina täiendab kohtute tegevust nii kaebustele vastates kui ka mitmel viisil ennetavalt tegutsedes.

Ma kavatsen rääkida umbes 35 minutit, et anda aega küsimusteks ja aruteluks.

Oma sõnavõtus viitan mõnele väljaandele, mis minu arvates võiksid teile teie töös huvi pakkuda. Need on saadaval toa tagaküljel.

2 Mis on ombudsman?

Lubage mul alustada ülevaatega ombudsmani institutsioonide aluseks olevatest põhimõtetest üldiselt.

Ombudsman on sõltumatu väline kontrollimehhanism, mis tegeleb riigiasutuste vastu esitatud kaebustega.

2009. aastal tähistas ombudsmani institutsioon olulist aastapäeva, nimelt 200 tegevusaastat. Rootsi asutas 1809. aastal maailma esimese ombudsmani osana põhiseaduslikust kokkuleppest, mis lõpetas absoluutse monarhia perioodi. Uus institutsioon pidi olema valitsusest sõltumatu, jälgima seaduste kohaldamist kohtunike ja muude ametiisikute poolt ning esitama ebaseadusliku tegevuse korral süüdistusi.

Kuni 20. sajandi keskpaigani oli vaid üks teine riik, Soome, loonud ombudsmani. Soome ombudsman põhines Rootsi mudelil ning tal oli õigus teostada järelevalvet kohtute üle ja esitada süüdistusi neile antud ametnikele.

Kahekümnenda sajandi teisel poolel, pärast seda, kui Taani lõi maailma kolmanda ombudsmani büroo, levis institutsioon kogu maailmas.

1960. aastatel ja 1970. aastate alguses algas esimene ülemaailmse laienemise laine, kui vanemad demokraatlikud riigid, nagu Norra, Uus-Meremaa, Ühendkuningriik ja Prantsusmaa, võtsid kasutusele ombudsmani institutsiooni, et lahendada kodanike probleeme avaliku haldusega tegelemisel, mis laienes oluliselt ja võttis uusi rolle, eriti pärast teist.

Maailmasõda, kui riigi sotsiaalne roll kasvas eksponentsiaalselt.

Alates 1970. aastate keskpaigast loodi ombudsmanid post-autoritaarsetes riikides, nagu Kreeka, Portugal ja Hispaania, samuti paljudes Ladina-Ameerika riikides. Pärast 1989. aastat tõi üleminek kommunismilt demokraatiale Kesk- ja Ida-Euroopas kaasa ombudsmani institutsioonide arvu olulise suurenemise selles piirkonnas.

Mõnes riigis nähakse ombudsmani eelkõige viisina, kuidas muuta avalik bürokraatia kodanike suhtes vastuvõtlikumaks. Teistes riikides keskendutakse peamiselt inimõigustele.

Erinevalt kohtust ei ole ombudsmanil tavaliselt õigust teha õiguslikult siduvaid otsuseid. Tema autoriteet on moraalne ja tema tõhusus sõltub sellest, kas ta on tõendatavalt erapooletu ja erapooletu, et väärida ja võita nii kaebuse esitajate kui ka administratsiooni usaldust.

See on sõltumatuse põhjendus, mis on ombudsmani institutsiooni struktuuri lahutamatu osa.

Asjaolu, et ombudsman saab ainult veenda, mitte sundida, võimaldab institutsioonil kohtuid mitmel viisil täiendada.

Täpsemalt võib ombudsman kaebustele reageerimisel kohaldada laiemaid läbivaatamiskriteeriume, olla kättesaadavam ja kasutada paindlikumaid menetlusi kui kohus.

Ombudsman võib tegutseda ka ennetavalt viisil, mis ei ole kohtu jaoks võimalik.

Kohtud on loomulikult õigusriigi alus ja ombudsmanid juhinduvad kohtutest, juhindudes oma otsuste ja hea halduse põhimõtete sõnastamisel oma kohtupraktikast.

Selgitan neid punkte konkreetse viitega oma institutsioonile, Euroopa Ombudsmanile.

3 Euroopa Ombudsman

Euroopa Ombudsman loodi Maastrichti lepinguga, millega kehtestati liidu kodakondsus.

Üks liidu kodanike õigusi on esitada ombudsmanile kaebus haldusomavoli kohta ELi institutsioonide ja asutuste tegevuses, välja arvatud kohtud, kui nad tegutsevad õigusemõistjana.

Nagu ma selgitasin, on sõltumatus minu kui ombudsmani usaldusväärsuse jaoks ülioluline. Minu puhul on sõltumatuse peamine institutsiooniline tagatis see, et mind valib Euroopa Parlament ja ma adresseerin oma raportid parlamendile.

Uurin võimalikku haldusomavoli liidu kodanike ja elanike, liidus registreeritud ettevõtjate ja muude organisatsioonide kaebuste alusel või omal algatusel.

Mulle esitatud kaebused puudutavad peaaegu kogu liidu institutsioonide ja organite tegevust, kuid viis teemat kipuvad kõige sagedamini korduma.

1 Kirjavahetusele vastamata jätmine

Tavaliselt on kõige lihtsam lahendada kaebusi kirjavahetusele vastamata jätmise kohta. Enamikul juhtudel õnnestub minu töötajatel saada institutsioonilt või asutuselt kiiresti vastus ja juhtum lõpetatakse, kui see on lahendatud.

Kui kaebuse esitaja ei ole vastuse sisuga rahul, on tal võimalus esitada uus kaebus.

2 Läbipaistvuse puudumine

Kõige levinum ombudsmani uuritud väide on läbipaistvuse puudumine ELi halduses (see väide esitati 2010. aastal 37 % uurimiste puhul). See hõlmab teabe või dokumentide andmisest keeldumist.

Lubage mul tuua üks näide: aasta aprillis taotles üks Iirimaa kodanik Euroopa Ravimiametilt (EMA) juurdepääsu dokumentidele, mis sisaldavad üksikasju kõigi aknevastase ravimiga seotud arvatavate raskete kõrvaltoimete kohta. Tema poeg oli sooritanud enesetapu ja ta leidis, et tema poja kasutamine selle ravimi oli viinud enesetapu.
EMA keeldus dokumente avalikustamast. aasta septembris pöördus kaebuse esitaja Euroopa Ombudsmani poole, kes algatas uurimise.

EMA arvates ei kohaldatud kahtlustatava raske kõrvaltoime teadete suhtes määruses 1049/2001 (dokumentidele juurdepääsu kohta) sätestatud ELi läbipaistvuseeskirju. Amet väitis, et juurdepääs aruannetele on reguleeritud üksnes EMA erimäärusega. Ameti sõnul annab see määrus talle ulatusliku kaalutlusõiguse juurdepääsutaotluste tagasilükkamiseks. Lisaks rõhutas EMA, et aruannete avaldamine ei tooks kodanikele kasu, sest selle tulemuseks võib olla selliste andmete ringlus, mis võivad osutuda eksitavaks või ebausaldusväärseks.

Pärast meie uurimist jõudis ombudsman siiski järeldusele, et dokumentidele juurdepääsu käsitlevaid ELi eeskirju kohaldatakse kõigi EMA valduses olevate dokumentide suhtes. See ei tähenda, et kõrvaltoimete aruanded peavad olema automaatselt kättesaadavad, arvestades, et võidakse kohaldada teatavaid läbipaistvuseeskirjades sisalduvaid erandeid.

Ombudsman leidis, et amet ei olnud esitanud mõjuvaid põhjendusi taotletud aruannetele juurdepääsu andmisest keeldumiseks. Tegemist oli haldusomavoli juhtumiga. Seetõttu soovitasin EMA-l vaadata läbi oma keeldumine võimaldada juurdepääsu kõrvaltoimete aruannetele.

Seoses EMA murega selliste andmete ringluse pärast, mis võivad osutuda eksitavateks või ebausaldusväärseteks, tegi ombudsman ettepaneku, et EMA võiks ennetava teabepoliitika raames esitada täiendavaid selgitusi, mille eesmärk on muuta sellised andmed ja nende olulisus üldsusele arusaadavamaks.

EMA nõustus ombudsmani soovitusega ja nõustus dokumendid avalikustama. Samuti on komisjon vastu võtnud uue poliitika juurdepääsuks tema valduses olevatele dokumentidele viisil, mis suurendab läbipaistvust. See on väga tähtis. EMA tööl on otsene mõju Euroopa kodanike tervisele. Seetõttu on äärmiselt oluline, et kodanikud usaldaksid Euroopa Ravimiametit ja selle tööd.

3 Komisjoni roll võimaliku ebaseadusliku tegevuse uurimisel

Kolmas ombudsmanile esitatavate kaebuste kategooria puudutab Euroopa Komisjoni rolli aluslepingu täitmise järelevalvajana.

Sellised kaebused pärinevad peamiselt isikutelt, kes on esitanud komisjonile kaebuse ELi õiguse rikkumise kohta liikmesriigi poolt ja kes ei ole rahul sellega, kuidas komisjon küsimust käsitleb.

4 Lepingud ja toetused

Teine suur kategooria hõlmab kaebusi lepingute ja toetuste andmise viisi või lepingust või toetuslepingust tulenevate kohustuste täitmise kohta.

Paljud sellised juhtumid algavad väitega maksmata jätmise kohta.

5 Personaliküsimused

Lõpuks on kaebusi personaliküsimustes. See kategooria hõlmab nii olemasolevate töötajate kaebusi kui ka kaebusi uute töötajate värbamise kohta.

6 Omaalgatuslikud uurimised

Asutamisleping annab mulle ka õiguse viia läbi uurimisi nii omal algatusel kui ka kaebustele vastates. Omaalgatuslik uurimine on oluline ennetav vahend.

Üks eesmärke, milleks ma selliseid uurimisi kasutan, on võimaliku süsteemse haldusomavoli uurimine.

Näiteks lõpetasin veebruari alguses omaalgatusliku uurimise (mis algatati 2009. aasta veebruaris) seoses Euroopa Komisjoni hilinenud maksetega. Oma otsuses jõudsin järeldusele, et arvestades komisjoni tehtud selgeid edusamme, ei olnud põhjust seda küsimust täiendavalt uurida. Siiski juhtisin tähelepanu sellele, et küsimust tuleks pidevalt läbi vaadata. Selle omaalgatusliku uurimise käigus algatasin ka avaliku konsultatsiooni hilinenud maksete teemal.

4 Ombudsman kui kohtu alternatiiv

Lubage mul nüüd käsitleda ombudsmani ideed alternatiivina kohtutele. Nagu ma eespool mainisin, on ombudsmani ülesanne veenda, mitte sundida.

Euroopa Liidu kontekstis võimaldab see mul kohtuid täiendada, pakkudes vaidluste lahendamiseks alternatiivset viisi, millel on paindlikum menetlus, mis on kättesaadavam ja milles kohaldatakse laiemat kontrollikriteeriumi.  Selgitan neid punkte, alustades menetlustest.

4.1 Paindlikud menetlused

Ombudsmanile kaebuse esitamine annab võimaluse jõuda mõlemale poolele vastuvõetava lahenduseni.

Institutsioon või asutus võib võtta initsiatiivi kaebuse lahendamiseks, mõnikord minu julgustusel, näiteks vastamata kirjade ja muude juhtumite puhul, kus ma näen võimalust probleemi kiireks lahendamiseks.

4.2 Kättesaadavus

Ombudsmani juurdepääsetavusega seoses ei kaasne kaebuse esitamisega rahalisi kulusid ja puudub vajadus olla seaduslikult esindatud.

Lisaks saab ombudsmanile kaebusi esitada paljudes olukordades, kus tühistamishagi esitamine Euroopa Kohtule ei ole võimalik.

4.3 Läbivaatamise kriteerium: haldusomavoli

Vaatame nüüd ombudsmani haldusomavoli läbivaatamiskriteeriumi.

Kuigi aluslepingus on öeldud, et uurin haldusomavoli, ei selgitata selles, mis see on.

1996. aastal palus Euroopa Parlament määratlust ja ombudsman pakkus välja järgmise: „haldusomavoliga on tegemist siis, kui avalik-õiguslik asutus ei tegutse vastavalt tema suhtes siduvale eeskirjale või põhimõttele “.

Praktikas võib haldusomavoli tuvastada kolme liiki rikkumiste puhul:

1 õigusnormi või -põhimõtte eiramine;

2 hea halduse põhimõtte eiramine;

3 Inim- või põhiõiguste eiramine.

Kahtlemata kattuvad õigusnormid ja põhimõtted ning hea halduse põhimõtted suurel määral.

Kuid need ei ole täiesti identsed, sest hea haldus põhineb ideel, et administratsioon on olemas kodanike teenimiseks. Institutsioonis, kus kodanikele on olemas teeninduskultuur, austatakse loomulikult seaduslikke õigusi, kuid püütakse ka teha enamat kui lihtsalt vältida ebaseaduslikkust.

See tähendab, et kuigi õigusvastane tegu kujutab endast alati haldusomavoli, ei ole vastupidine tõsi: haldusomavoli võib esineda isegi juhul, kui institutsioon või asutus ei ole tegutsenud õigusvastaselt. Nagu mulle meeldib öelda, on olemas „elu väljaspool seaduslikkust“.

Üks vahend, mida ma kasutan teeninduskultuuri edendamiseks ELi institutsioonides ja asutustes, on Euroopa hea haldustava eeskiri. Euroopa Parlament kiitis juhendi 2001. aasta septembris heaks ja kutsus ombudsmani üles kasutama juhendit haldusomavoli uurimisel.

Kui vaatate juhendit, leiate seaduslikke õigusi ja põhimõtteid, nagu proportsionaalsus, õigus olla ära kuulatud ja õiguspärased ootused.

Leiad ka õiglust, mõistlikkust, abivalmidust ja viisakust. Need ei ole tingimata juriidilised kohustused kui sellised, kuid need moodustavad teeninduskultuuri olulise osa.

Tegevusjuhendit on laialdaselt tunnustatud liikmesriikides ja kandidaatriikides, Euroopa Nõukogus ja mujal. Mitmed Euroopa ombudsmanide võrgustiku ombudsmanid kasutavad tegevusjuhendit, et aidata parandada nende järelevalve all olevate haldusasutuste kvaliteeti.

Juhend on hea näide sellest, kuidas ombudsman võib olla ressurss avaliku sektori juhtidele, eriti neile, kes püüavad luua organisatsioonikultuuri, mis rõhutab kodanikele osutatavat teenust ja tulemuste kvaliteeti.

5 Teeninduskultuuri edendamine

Osa ombudsmani ülesandest kaasaegses demokraatias on aidata tagada, et avalik haldus oleks suunatud kodanike teenimisele ja püüaks vastata nende üha kõrgematele ootustele, isegi kui kõik need ootused ei kajastu õiguslikult jõustatavates kohustustes.

Euroopa Liidus on sellele püüdlusele antud erinevad nimed: teeninduskultuur, teenindusvalmidus, kodanikusõbralikkus, kliendikesksus, nõuetekohane haldus või isegi hea haldus. Selle kohaldamisala üle arutlevad Euroopa ombudsmanid, kuid põhielementidena leiaksid kindlasti laialdast heakskiitu vähemalt järgmised elemendid:

• tegutsemine õiglaselt ja mõistlikult;
• hoolikas tegutsemine;
• tegutsedes järjepidevalt ja kooskõlas kehtestatud poliitikaga;
• kõigi asjaomaste huvide arvessevõtmine ja tasakaalustamine;
• tarbetute viivituste vältimine;
• viisakus ja abivalmidus, samuti tundlikkus individuaalsete asjaolude, vajaduste ja eelistuste suhtes;
• vigade tunnistamine ja meetmete võtmine probleemi lahendamiseks;
• olla avatud ja läbipaistev;
• Pidev täiustamine.

Selliseid standardeid on täiesti võimalik muuta õiguslikult siduvaks kas õigusaktide või kohtupraktika kaudu.  See on aga seadusandja ja kohtute ülesanne.

Ei ole siiski ilmne, et õiguslike kohustuste loomine on alati kõige sobivam viis edendada teeninduskultuuri või pakkuda õiguskaitsevahendeid igat liiki haldusrikkumiste korral.  Olenemata sellest, kui ulatuslikud võivad olla haldusasutuste õiguslikud kohustused, peab kodanike teenindamise kultuur põhinema rohkemal kui lihtsalt ebaseaduslikkuse vältimisel.

6 Ombudsmani strateegia ja uus visuaalne identiteet

Enne kui ma räägin Euroopa ombudsmanide võrgustiku tööst, lubage mul öelda paar sõna ombudsmani 2009.-2014. aasta mandaadi strateegia kohta, mis võeti vastu 2010. aasta septembris.

Strateegia eesmärk on anda selge ülevaade ombudsmani missioonist, püüdlustest ja juhtpõhimõtetest. Tuginedes seni saavutatule, esitatakse selles rida eesmärke ja prioriteete, mille eesmärk on saavutada ombudsmani üldeesmärk, milleks on esiteks tagada, et ELi kodanikud saaksid oma õigusi täielikult kasutada, ja teiseks parandada ELi halduse kvaliteeti.

Strateegia on välja töötatud sisemiste ja väliste sidusrühmadega peetud ulatuslike konsultatsioonide käigus.

Keskendudes endale seatud eesmärkidele, püüame aidata liidul täita Lissaboni lepinguga kodanikele antud lubadusi seoses põhiõiguste, suurema läbipaistvuse ja suuremate võimalustega osaleda liidu poliitikakujundamises.

Seda tehes püüame anda ka oma tagasihoidliku panuse kõrgete eesmärkide saavutamisse, milleks on õigusriigi süvendamine ja demokraatia kvaliteedi parandamine Euroopa õiguskorras. Strateegia on kättesaadav ettevõtja veebisaidil 23 keeles.

Meie strateegia vastuvõtmine langes kokku institutsiooni uue visuaalse identiteedi, sealhulgas uue logo kasutuselevõtuga. Logo eesmärk on suurendada ombudsmani jõupingutusi laia publikuni jõudmisel, rõhutades samal ajal institutsiooni identiteeti ja väärtusi. Värvid on mõeldud meenutama Euroopa lippu, samas kui ümmargune kuju esindab ühtsust ja konsensust. Logo nooled ja võrdusmärk sümboliseerivad vastavalt teabevahetust ja dialoogi, samuti võrdsust ja õiglust, mis on ombudsmani lähenemisviisi põhijooned kodanikele ja heale haldusele.

Minu kui Euroopa Ombudsmani peamine prioriteet on olnud leida viise, kuidas jõuda kodanikeni, et teavitada neid nende õigustest ja sellest, kuidas neid õigusi kasutada. Olen kindel, et meie uus visuaalne identiteet aitab meil projitseerida kõigile oma vaatajaskondadele institutsiooni kuvandit, mis on ligipääsetav, õiglane ja kodanikukeskne.

Lisaks oma uuele visuaalsele identiteedile käivitasime ka Euroopa ombudsmanide võrgustiku uue visuaalse identiteedi.

7 Euroopa ombudsmanide võrgustik

Lubage mul nüüd rääkida võrgustiku tööst. Alustan mõne sõnaga ELi juhtimise aluspõhimõttest, nimelt subsidiaarsusest, kuna see on selle arutelu jaoks väga oluline.

Subsidiaarsusel on palju aspekte ja ma ei pea neid kõiki mainima. Esimene aspekt, mis on käesoleval juhul asjakohane, on see - nagu te teate -, et ELi õigust ja poliitikat haldavad enamasti liikmesriikide ametiasutused riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Seega sõltub õigusriigi põhimõte ja ELi õigusest tulenevate üksikisiku õiguste austamine praktikas suuresti liikmesriikide halduse kvaliteedist ja vajaduse korral tõhusate õiguskaitsevahendite kättesaadavusest.

Nagu teada, on Euroopa integratsiooni üks suurimaid edulugusid olnud subsidiaarsuse arendamine õiguskaitsevahendites.

Üks esimesi märke oli kohtuasi Itaalia - Costa vs. Enel-, milles Euroopa Kohus ütles, et EMÜ asutamislepinguga on loodud oma õigussüsteem, mis on saanud liikmesriikide õigussüsteemide lahutamatuks osaks, ja et nende kohtud on kohustatud seda kohaldama.

See oli alles algus. Seejärel arendas Euroopa Kohus välja rikkaliku kohtupraktika, mis annab liikmesriikide kohtunikele õiguse ja vastutuse pakkuda tõhusaid õiguskaitsevahendeid liikmesriikide ametiasutuste vastu, et kaitsta liidu õigusest tulenevaid üksikisikute õigusi.

Olen veendunud, et subsidiaarsuse loogikat tuleks kohaldada ka kohtuväliste õiguskaitsevahendite suhtes.

Minu volitused Euroopa Ombudsmanina piirduvad liidu tasandi institutsioonide, organite ja asutustega. Ma ei saa uurida liikmesriikide ametiasutuste vastu esitatud kaebusi, isegi kui tegemist on ELi õigusest tulenevate õigustega.

Tegelikult on minu kolleegid liikmesriikides riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil pädevad tegelema kaebustega, et nende liikmesriigi ametiasutused ei ole kohaldanud liidu õigust või austanud liidu õigusest tulenevaid õigusi.

ELi kodanikud ja elanikud võivad pöörduda asjakohase riikliku või piirkondliku ombudsmani poole, et esitada liikmesriikide ametiasutuste vastu kaebusi ELi õiguse kohaldamisalasse kuuluvates küsimustes. Pärast institutsiooni ülemaailmset levikut, mida ma eespool kirjeldasin, on ELi 27 liikmesriigist 25-l riikliku tasandi ombudsmanid. Saksamaal täidab föderaaltasandil ombudsmani ülesandeid Bundestagi petitsioonikomisjon, samas kui Itaalias on ombudsmane ainult piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Piirkondlikud ombudsmanid on olemas ka Austrias, Belgias, Saksamaal, Hispaanias ja Ühendkuningriigis.

Teeme koostööd Euroopa ombudsmanide võrgustikus, mis koosneb praegu enam kui 90 büroost 32 riigis. Võrgustikku kuuluvad Euroopa Liidu liikmesriikide, ELi kandidaatriikide ja teatavate teiste Euroopa riikide riiklikud ja piirkondlikud ombudsmanid ning sarnased organid, samuti Euroopa Ombudsman ja Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjon.”

Võrgustiku üks olulisemaid ühiseid eesmärke on tagada, et kaebused ELi õigusest tulenevate õiguste rikkumise kohta esitatakse asutusele, kes on pädev nendega tegelema.

Jaanuaris 2009 avaldasin oma veebisaidil interaktiivse juhendi, mis on kättesaadav kõigis 23 ELi keeles. Selle eesmärk on suunata kaebuse esitajad organi juurde, kellel on kõige paremad võimalused aidata neid nende probleemi lahendamisel, olgu selleks siis minu enda teenistused või näiteks liikmesriikide riiklike või piirkondlike ombudsmanide teenistused. Juhend on andnud nõu rohkem kui 60000 kasutajale.

Alati on tõenäoliselt kaebuse esitajaid, kes arvavad, et kui tegemist on ELi õigusega, on kaebusega tegelev isik Euroopa Ombudsman. Minu büroo eesmärk on kiiresti edastada need kaebused, mis ei kuulu minu pädevusse, pädevatele ombudsmanidele või teavitada kaebuse esitajat, kelle poole pöörduda.

Euroopa ombudsmanide võrgustik võimaldab juhtumeid oma liikmete vahel üle anda või anda kaebuse esitajatele kiiret ja täpset nõu selle kohta, milline võrgustiku liige on pädev neid aitama.

Selleks et aidata ombudsmanide töö ELi mõõdet paremini tutvustada ja selgitada teenust, mida nad osutavad inimestele, kes esitavad kaebusi ELi õiguse kohaldamisalasse kuuluvate küsimuste kohta, võtsid võrgustiku liikmed vastu avalduse riiklike ombudsmanide kuuendal seminaril, mis toimus 2007. aasta oktoobris Strasbourgis. Avaldus on kättesaadav Euroopa Ombudsmani veebisaidil 23 keeles.

Selles selgitatakse, et võrgustiku riiklikud ja piirkondlikud ombudsmanid on põhiseaduse või seadusega asutatud sõltumatud ja erapooletud isikud, kes tegelevad riigiasutuste vastu esitatud kaebustega. Nendes võetakse arvesse ELi õiguse asjakohaseid sätteid, sealhulgas õiguse üldpõhimõtteid, nagu põhiõiguste austamine.

Oluline on rõhutada, et liikmesriikide ombudsmanidel on ELi õigusega seoses õiguslikud kohustused.  Eelkõige peavad liikmesriikide ombudsmanid oma pädevuse piires kohaldama liidu õigust nõuetekohaselt ja eirama mis tahes riigisiseseid õigusnorme, mis takistavad neil kaitsmast õigusi, mis tulenevad isikutele liidu õigusest.

Selle küsimuse tõstatas 2005. aastal Haagis toimunud riiklike ombudsmanide viiendal seminaril tollane kohtujurist Maduro. Kohtujurist Maduro kinnitas oma märkustes, et ombudsmanidel on eriti head võimalused uurida, kas liikmesriikide haldusasutused on ELi õigust õigesti kohaldanud, ja astuda vastu asutustele, kus on esinenud puudusi. Riiklikul ombudsmanil on vajalikud volitused, et julgustada avalikku haldust eirama ELi õigusega vastuolus olevaid siseriiklikke eeskirju ja tagama ELi õiguse sätete täielik toime.

Tulles tagasi punkti juurde, mille ma eelnevalt esitasin kohtuid täiendava ombudsmani kohta, kinnitas kohtujurist seda seoses Euroopa ombudsmanide võrgustikuga, märkides, et ombudsmanidel on kohtute ees suhteline eelis kahes aspektis. Esiteks ei ole õiguskaitse vaba liikumise valdkonnas kulude ja ajakulu tõttu sageli tõhus. Isikud, kes seisavad silmitsi tõsise takistusega oma liikumisvabaduse kasutamisel, näiteks diplomi tunnustamata jätmisega, ei saa endale lubada, et nad ootavad mitu aastat õiguskaitsevahendi kasutamist. Teiseks võivad ombudsmanid etendada võtmerolli avaliku sektori asutuste teavitamisel nende kohustustest seoses ELi õiguse rakendamisega.

Nende kohustuste täitmiseks peavad liikmesriikide ombudsmanid loomulikult olema teadlikud ELi õigusest ja seda tundma. Euroopa ombudsmanide võrgustik on tõhus mehhanism ELi õigust käsitleva teabe jagamiseks ning kogemuste ja parimate tavade vahetamiseks.

Näiteks avaldame kaks korda aastas uudiskirja. See on suunatud rohkem kui 400 kontorile Euroopa, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Paljude artiklite läbivaks ühiseks teemaks on ombudsmanide roll ELi õiguse täieliku rakendamise tagamisel. Viimasel ajal on käsitletud vaba liikumise, diskrimineerimise, keskkonnaõiguse, riigihangete, teabele juurdepääsu ja põhiõigustega seotud küsimusi.

Võrgustiku riiklikud ja piirkondlikud ombudsmanid võivad paluda Euroopa Ombudsmanilt kirjalikke vastuseid päringutele ELi õiguse ja selle tõlgendamise kohta, sealhulgas päringutele, mis tekivad konkreetsete juhtumite käsitlemisel. Euroopa Ombudsman annab vastuse kas otse või, kui see on asjakohasem, suunab päringu vastamiseks mõnele teisele ELi institutsioonile või asutusele.

Samuti on meil Interneti-arutelu ja dokumentide jagamise foorum Euroopa ombudsmanidele ja nende töötajatele. Arutelufoorum on ombudsmani büroodele väga kasulik viis teabe jagamiseks küsimuste ja vastuste postitamise kaudu. Sel viisil on algatatud mitu olulist arutelu. Need hõlmasid selliseid küsimusi nagu kogunemisvabadus, politsei järelevalvemehhanismid, meditsiiniliste andmete avalikustamine, varjupaigataotlejate juurdepääs tervishoiuteenustele ja juurdepääs avaliku sektori töökohtadele.

Võrgustik tagab ka parimate tavade näidete jagamise mitte ainult liikmesriikide riiklike ja piirkondlike ombudsmanide vahel, vaid ka nende liikumise liikmesriikidest ELi tasandile. Näiteks korraldasin 2008. aastal võrgustiku kolleegide seas võrdleva uuringu liikmesriikide parimate tavade kohta seoses üldsuse juurdepääsuga andmebaasides sisalduvale teabele. Inspireerisin selle uuringu tulemustest, et sõnastada konkreetsed ettepanekud seoses üldsuse juurdepääsu dokumentidele käsitlevate ELi eeskirjade käimasoleva reformiga.

Minu ombudsmanist kolleegid võrgustikus on olnud valmis aitama Euroopa Ombudsmanil koostada eetikakoodeksit, mida kohaldataks ELi ametnike ja institutsioonide suhtes. Palusin kolleegidelt abi selle tagamisel, et tegevusjuhendis võetaks täielikult arvesse liikmesriikide parimaid tavasid. Mitmed kolleegid saatsid mulle teavet avaliku elu eetiliste standardite riiklike koodeksite kohta ja aitasid mul seega kujundada avaliku teenistuse põhimõtete deklaratsiooni kavandit, mille kohta algatasin käesoleva aasta veebruaris avaliku konsultatsiooni. Eelmisel nädalal arutati toimimisjuhendi muudetud kavandit Taanis toimunud riiklike ombudsmanide seminaril.

8 Kokkuvõte

Loodan, et need märkused on andnud teile hea ülevaate ombudsmani, eriti Euroopa ombudsmani ja tema kolleegide tööst Euroopa ombudsmanide võrgustikus.

Hea haldus annab ombudsmani institutsioonile võimaluse täita kohtute rollist eraldiseisvat ja seda täiendavat rolli, aidates kaasa õigusriigil ja demokraatial põhineva Euroopa õiguskorra arengule.

Meil on oluline roll selle tagamisel, et ELi õigust rakendataks ja et kodanikud saaksid oma õigusi kasutada. Lisaks sellele, et ombudsman toimib välise kontrollimehhanismina, täidab ta olulist rolli ressursina, aidates avalikul haldusel parandada oma tulemuslikkust ja täites harivat rolli.

Ootan huviga, et saaksin neid küsimusi teiega arutada.