Taustteave

1. Riiklikud ja piirkondlikud ombudsmanid Euroopa ombudsmanide võrgustikus võivad paluda Euroopa Ombudsmanilt kirjalikke vastuseid päringutele ELi õiguse ja selle tõlgendamise kohta, sealhulgas neile, mis tekivad konkreetsete juhtumite käsitlemisel.

2. Baskimaa ombudsman on tegelenud kaebustega jalakäijate silla sulgemise kohta Prantsuse-Hispaania piiril Iruni (Hispaania) ja Hendaye (Prantsusmaa) vahel. Kaebused esitasid Iruni ja Hondarribia (Hispaania Baskimaa) piiriüleste omavalitsuste linnapead, tuginedes omakorda Bidassoa jõega piirnevate Baskimaa kodanike kaebustele, kuna Prantsusmaa sulges alates 14. jaanuarist 2021 ühepoolselt Avienda jalakäijate silla Hendaye ja Iruni vahel.

3. Baski ombudsman märgib, et vaatamata sellele, et mõned neist piiripunktidest hiljem taasavati, jäi Hendaye ja Iruni vaheline jalakäijate sild suletuks. Veelgi enam, see oli ainus punkt, mis jäi suletuks Bidassoa vaatega kuue silla vahel. Ombudsman tundis muret, et piiriületuse sulgemine kujutas endast mõlemal pool piiri elavate isikute vaba liikumise õiguse riivet, millel oli märkimisväärne negatiivne mõju kohalikule kaubandusele ja piiriülesele ettevõtlusele.

4. 19. juulil 2023 kirjutas Baski ombudsman Prantsusmaa kaitseministeeriumile (Défenseure des droits), paludes tal võimaluse korral sekkuda, et tagada ELi õiguse järgimine. Ta võttis ühendust ka Hispaania ombudsmaniga. Samal päeval võttis Baski ombudsman ühendust Euroopa Ombudsmaniga, lisades kirja koopia Prantsusmaa ombudsmanile ja paludes tal kaaluda sekkumist Euroopa Komisjoniga.

Komisjonile esitatud küsimused

5. Päringu põhjal esitas Euroopa Ombudsman 4. augustil 2023 komisjonile järgmised küsimused:

▪ 1. Kas liidu õigusega on kooskõlas see, kui liikmesriik sulgeb ühepoolselt kahe liikmesriigi vahelise jalakäijate piiriületuspunkti rohkem kui 30 kuuks, kui see on ainus sild, mis suletakse kuue vahel piki sama piirijõge, ja kui jah, siis millistel tingimustel?

▪ 2. Kas liidu õigusega on kooskõlas, et liikmesriik, kes sulges piiriületuse „uute terrorismiohtude... ja välispiiridel ebaseaduslike sisenemisvoogudega“ seotud kartuste tõttu, võib selle piiriületuse ühe päeva jooksul uuesti avada, et võimaldada spordiürituse ületamist ja seejärel see uuesti sulgeda?

Komisjoni vastus

6. Komisjon esitas oma vastuse 19. septembril 2023. Selles selgitas komisjon, et kontroll on taaskehtestatud Prantsusmaa ja Hispaania vahelisel sisepiiril alates 2015. aasta novembrist.

7. Prantsusmaa ametiasutuste otsus taaskehtestada kontroll põhines Schengeni piirieeskirjade [1] artiklil 25, mis võimaldab liikmesriikidel viimase abinõuna ajutiselt kehtestada sellise kontrolli, et reageerida tõsisele ohule avalikule korrale või sisejulgeolekule. See liikmesriikide õigus ei piira vaba liikumise õigust, mida võib sellistel asjaoludel piirata.

8. Mis puudutab taaskehtestatud kontrolli ajalist aspekti, siis selgitas komisjon, et „[k]uigi Schengeni piirieeskirjades on sisepiiridel kontrolli taaskehtestamiseks põhimõtteliselt ette nähtud kuuekuuline tähtaeg, kohaldatakse seda tähtaega ainult samadel põhjustel taaskehtestatud kontrollide suhtes. Seetõttu võivad liikmesriigid sisejulgeolekut ja avalikku korda ähvardavate uute ohtude korral taaskehtestada piirikontrolli sisepiiridel.“

9. Komisjon viitas Euroopa Kohtu hiljutisele 22. aprilli 2022. aasta otsusele liidetud kohtuasjades C-368/20 ja C-369/20,[2] milles kinnitati uute ohtude tuvastamise korral kohaldatavat õigusraamistikku ja tähtaegu. Komisjon selgitas, et Prantsusmaa varasem otsus taaskehtestada piirikontroll põhines murel terrorismiohu ja ebaseadusliku riiki sisenemise suurenemise pärast (hõlmab ajavahemikku 1. maist 2022 kuni 31. oktoobrini 2022), kuid praegune otsus põhines COVID-19-ga seotud ohtudel. Komisjon esitas oma veebisaidil lingi ülevaatele otsustest, mille puhul kontrollid on taaskehtestatud.

10. Komisjon selgitas ka, et liikmesriikide ülesanne on otsustada taaskehtestatud kontrolli ulatuse üle, tuginedes oma kogemustele ja riskihindamisele, mis võib hõlmata sisepiiril asuvate teatavate piiripunktide piiramist. Alates 2022. aasta oktoobrist on Schengeni koordinaator [3] pidanud arutelusid mitme riigiga, sealhulgas Prantsusmaaga, kes on kehtestanud pikaajalised kontrollid, kui nad seisavad jätkuvalt silmitsi tõsiste ohtudega oma sisejulgeolekule ja avalikule korrale. Võttes arvesse hiljutisi teateid taaskehtestatud kontrollide kohta, on komisjon konsulteerinud ka nende liikmesriikidega.

11. Teise küsimuse kohta märkis komisjon, et riskide olemasolu ja nende kõrvaldamiseks vajalike meetmete kindlaksmääramiseks on kõige paremad võimalused liikmesriikidel. Nende puhul tuleks arvesse võtta olemasolevat luureteavet ja neid võib vastavalt kohandada. Seega võib esineda juhtumeid, kus spordiürituse jaoks avatakse ajutiselt piiripunkt.

12. Kokkuvõttes märkis komisjon, et ta on teadlik piiride sulgemise mõjust piirialadel ning et ta „töötab Schengeni koordinaatori korraldatud dialoogi ja Schengeni tsükli kaudu täielikult toimiva Schengeni ala taastamise nimel, kus sisepiirikontroll on viimane abinõu“. Piiripunktide arvu vähendamise üle on peetud kolmepoolseid arutelusid Prantsusmaa, Hispaania ja Schengeni koordinaatori vahel.

13. Komisjon viib lõpule Schengeni piirieeskirjade muutmist (ettepanek esitati 2021. aasta detsembris), mille kohaselt peavad liikmesriigid, kes otsustavad taaskehtestada kontrolli sisepiiridel, hindama mitte ainult taaskehtestatud kontrolli asjakohasust ja selle tõenäolist mõju isikute vabale liikumisele, vaid ka selle mõju piirialadele.“

14. 19. septembril 2023 saatis Euroopa Ombudsman komisjoni vastuse Baski ombudsmanile märkuste esitamiseks.

15. Baski ombudsman vastas 25. jaanuaril 2023, et komisjoni esitatud selgitused vastasid tema küsimusele asjakohaselt. Nad märkisid, et Prantsusmaa teatas piiriülese silla taasavamisest 2023. aasta oktoobri lõpus, ning tänasid ombudsmani toetuse eest päringu esitamisel komisjonile.

Euroopa Ombudsmani järeldus

16. Komisjoni esitatud selgitused on üksikasjalikud ja väga kasulikud. Komisjon on selgelt sätestanud õigusraamistiku (Schengeni piirieeskirjad), mille alusel liikmesriigid võivad kehtestada ajutise piirikontrolli ELi sisepiiridel. Selles esitati ka lingid kasulikele ressurssidele, mille abil jälgida piirikontrolli kohaldamist, ja selle põhjused, ning anti ajakohastatud ülevaade tegevusjuhendi läbivaatamise praegusest seisust. Sellega seoses väärib märkimist, et käesolevas päringus tõstatatud probleem, st mõju piiriülestele piirkondadele või piiride ajutisele sulgemisele, on osa hindamisest, mis tuleb läbi viia enne sellise piirikontrolli kehtestamist tulevikus.

17.  Seda ja eespool nimetatud ‑-aruannet arvesse võttes leiab ombudsman, et päringus tõstatatud küsimusi on piisavalt selgitatud. Seetõttu lõpetab ombudsman päringu.

Baski ombudsmani ja komisjoni teavitatakse käesolevast aruandest.

Rosita Hickey Uurimiste
direktor

Strasbourg, 12. veebruar 2024

[1] Schengeni piirieeskirjade artiklis 25 „Sisepiiridel piirikontrolli ajutise taaskehtestamise üldraamistik“ on sätestatud: Kui sisepiirikontrollita alal esineb tõsine oht liikmesriigi avalikule korrale või sisejulgeolekule, võib kõnealune liikmesriik erandkorras taaskehtestada piirikontrolli kõikidel või konkreetsetel sisepiirilõikudel piiratud ajavahemikuks kuni 30 päevaks või tõsise ohu eeldatava kestuse ajaks, kui see kestab kauem kui 30 päeva. Sisepiiridel piirikontrolli ajutise taaskehtestamise ulatus ja kestus ei tohi ületada seda, mis on rangelt vajalik tõsisele ohule reageerimiseks.

2. Piirikontroll sisepiiridel taaskehtestatakse üksnes viimase abinõuna ning kooskõlas artiklitega 27, 28 ja 29. Artiklites 26 ja 30 osutatud kriteeriume võetakse arvesse kõikidel juhtudel, kui kaalutakse vastavalt artikli 27, 28 või 29 kohast otsust piirikontrolli taaskehtestamise kohta sisepiiridel.

3. Kui tõsine oht asjaomase liikmesriigi avalikule korrale või sisejulgeolekule püsib käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud ajavahemikust kauem, võib kõnealune liikmesriik artiklis 26 osutatud kriteeriume arvesse võttes ja kooskõlas artikliga 27 pikendada piirikontrolli oma sisepiiridel samadel alustel kui käesoleva artikli lõikes 1 osutatud põhjused ning, võttes arvesse kõiki uusi elemente, pikendada seda kuni 30-päevaste ajavahemike kaupa.

4. Sisepiiridel piirikontrolli taaskehtestamise koguperiood, sealhulgas käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud pikendamised, ei tohi ületada kuut kuud. Artiklis 29 osutatud erandlike asjaolude korral võib kõnealust koguperioodi pikendada maksimaalselt kahe aastani vastavalt kõnealuse artikli lõikele 1.“ (rõhuasetus lisatud)

[2] Vt kohtuotsuse punktid 79–81.

[3] Osana nõukogu eesistujariigi Prantsusmaa kavandatud uutest struktuuridest i) valmistada ette Schengeni nõukogu töö ja ii) tagada Schengeni nõukogu raames võetud meetmete ja tegevuste järelmeetmed. Schengeni koordinaatoril oleks keskne roll ka välispiiride kriisi korral, et tagada proportsionaalne ja asjakohane Euroopa reageerimine kõigil tasanditel.