Kaebuse taust

1. Kaebuse esitaja osales kahes ELi töötajate värbamise valikumenetluses, mille korraldas Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO).[1] Valikumenetlused korraldati assistentide ja administraatorite värbamiseks IKT valdkonnas.

2. Kaebuse esitaja osales mõlema valikumenetluse kõigis etappides. Seejärel teatas EPSO talle, et tema nime ei kantud reservnimekirjadesse, kust liidu institutsioonid saavad töötajaid värvata, kuna ta ei saanud iga valikumenetluse viimases etapis nõutavaid minimaalseid punktisummasid.

3. Kaebuse esitaja palus EPSO-l oma otsus mõlemas valikumenetluses läbi vaadata (esitades läbivaatamistaotlused) ning EPSO vastas vastavalt 12. ja 24. juulil 2024. Mõlemal juhul lükkas EPSO läbivaatamistaotlused tagasi, märkides järgmist:

„...valikukomisjon vaatas tähelepanelikult läbi hindamiskeskuses saadud punktid, vaatas hoolikalt läbi teie üld- ja erivõimete ja -oskuste hindamise ning jõudis järeldusele, et teie punktisumma vastab teie tulemustele hindamiskeskuses.

Valikukomisjon kinnitab, et hindamisprotsessis ei ole tehtud vigu, et teie pädevuspassis esitatud tulemused on õiged ja et valikumenetluse eeskirju on nõuetekohaselt järgitud.“

4. Pärast EPSO vastuste saamist võttis kaebuse esitaja EPSOga mitu korda ühendust, küsides täiendavaid üksikasju läbivaatamisprotsessi kohta, näiteks seda, kas läbivaatamine tähendas, et toimus teine hindamine, kuidas seda tehti, kas teine hindamisrühm erines esimesest ja kas teine hindamine toimus ilma esimest hindamata.

5. Kuna kaebuse esitaja ei olnud EPSO vastustega rahul, pöördus ta ombudsmani poole. Eelkõige leidis kaebuse esitaja, et EPSO ei vastanud mitmele küsimusele, mille kohta ta oli küsimusi esitanud.

Uurimine

6. Ombudsman algatas uurimise selle kohta, kuidas EPSO oli läbivaatamistaotlusi käsitlenud.

7. Kuna ombudsman leidis, et EPSO ei olnud kaebuse esitaja mureküsimusi piisavalt käsitlenud, palus ombudsman EPSO-l anda kaebuse esitajale täiendavaid vastuseid, mida ta tegi 27. jaanuaril 2025.

8. Seejärel kohtus ombudsmani uurimisrühm 2025. aasta juulis EPSOga, et juhtumit arutada.

Kaebuse esitaja väited

9. Kaebuse esitaja märkis, et EPSO saatis talle mõlemale läbivaatamistaotlusele sama vastuse. Ta väljendas muret läbivaatamisprotsessi läbipaistvuse ja õigluse pärast. Tema arvates tuleks teine hindamine läbi viia sõltumatult, mitte sama konkursikomisjoni poolt, kes viis läbi esimese hindamise. Ta väitis, et tema sooritust kas ei hinnatud ümber või ei hinnatud seda piisavalt.

10. Kaebuse esitaja väitis, et vastused, mille ta sai oma läbivaatamistaotlustele, ja vastused, mille EPSO talle ombudsmani uurimise käigus saatis, on omavahel vastuolus. Tema arvates püüab EPSO takistada kandidaatidel tulemust vaidlustada.

EPSO argumendid

11. Kaebuse esitajale antud täiendavates vastustes märkis EPSO sisuliselt, et vastavalt mõlema valikumenetluse suhtes kohaldatavatele üldeeskirjadele ei saa kandidaadid vaidlustada konkursikomisjoni poolt nende tulemustele antud hinnangu kehtivust. Kaks erinevat konkursikomisjoni, kes vaatasid tema läbivaatamistaotlused läbi vastavas valikumenetluses, leidsid, et need taotlused puudutasid tema soorituse hindamist ja hindamist. Seetõttu lükati mõlemad läbivaatamistaotlused tagasi.

12. Oma vastustes ombudsmani küsimustele tunnistas EPSO, et tema vastused kaebuse esitajale olid veidi segased ja sisaldasid „ebaõnnestunud sõnastust“. Tegelikkuses ei ole kaebuse esitaja tulemuslikkust kahes valikumenetluses teist korda hinnatud. Põhjus oli selles, et kaebuse esitaja ei viidanud mõlemas läbivaatamistaotluses ühelegi konkreetsele hindamisveale, vaid viitas üksnes oma isiklikule veendumusele. Ilmsele veale viitavate tõendite puudumisel piiravad konkursikomisjonid oma kontrolli ega vaata uuesti läbi oma hinnangu kehtivust. Kaebuse esitaja taotluste käsitlemisel uurisid valikukomisjonid üksnes seda, kas kandidaadi punktisumma määramisel esines olulisi rikkumisi, st kas IT-süsteemi punktisummade sisestamisel esines vigu. EPSO lisas, et kui kaebuse esitaja oleks esitanud selged tõendid selle kohta, et konkursikomisjonid on teinud ilmse vea, oleksid konkursikomisjonid oma hinnangud selle alusel läbi vaadanud.

13. EPSO selgitas, et kõik läbivaatamistaotlused on koondatud ühte Exceli faili, mis sisaldab otsuste tabelit. Selles tabelis esitavad iga taotlust analüüsivad valikukomisjoni liikmed oma otsuse ja selle põhjendused ning selle, kas taotlus peaks saama standardvastuse või kohandatud vastuse. EPSO-l on läbivaatamistaotlustega tegelev spetsiaalne meeskond, mis pakub valikukomisjonidele haldustuge ning toimib valikukomisjonide ja EPSO operatiivmeeskondade vahelise liidesena, mis vastutab kaebuse konkreetse aspekti eest.

14. EPSO märkis, et läbivaatamistaotluste raames ei vaata valikukomisjonid läbi õiguslikke argumente. Täielik õiguslik läbivaatamine toimub pärast halduskaebuse esitamist vastavalt personalieeskirjade artikli 90 lõikele 2. Läbivaatamistaotluse eesmärk on võimaldada valikukomisjonidel vigu parandada, kui need tekivad [2].

Ombudsmani hinnang

15. Ombudsman leidis, et esimestes vastustes, mille kaebuse esitaja sai oma läbivaatamistaotlustele, ja vastustes, mille ta sai EPSO-lt ombudsmani uurimise raames, esines vastuolusid. Kui esimestes vastustes oli selgelt öeldud, et läbivaatamine on toimunud, siis teises vastustes oli öeldud, et see nii ei ole.

16. EPSO poolt uurimise käigus esitatud selgituste põhjal näib, et kaebuse esitajale algselt saadetud vastused sisaldasid ebaõiget teavet, mitte ainult veidi segadust tekitavat teavet. Seetõttu uskus kaebuse esitaja, et tema töötulemusi on uuesti hinnatud, kuid sisulisi läbivaatamisi ei toimunud.

17. Kui kaebuse esitaja pöördus seejärel EPSO poole mitme küsimusega selle kohta, kuidas läbivaatamine praktikas toimus, ei parandanud EPSO eksitavat teavet, mille ta oli algselt kaebuse esitajale esitanud. Alles ombudsmani uurimise käigus selgus, kuidas EPSO oli kaebuse esitaja läbivaatamistaotlusi käsitlenud, eelkõige see, et valikukomisjonid olid need tagasi lükanud ja millisel alusel.

18. Uurimise käigus esitas EPSO mõistlikud selgitused selle kohta, kuidas valikukomisjonid läbivaatamistaotlusi menetlevad, eelkõige selle kohta, et valikukomisjonid nõuaksid tõendeid ilmse vea kohta, et kandidaadi tulemusi sisuliselt kontrollida. Konkursikomisjonid järgisid seda lähenemisviisi kaebuse esitaja taotluste käsitlemisel, leides, et ühe testi punktisumma ei ennusta teise testi tulemusi ja seega ei ole testide punktisummade erinevus, nagu kaebuse esitaja läbivaatamise alusena väitis, tõend, mis viitaks ilmsele veale. 

19. Kaebuse esitaja läbivaatamistaotlustele antud vastuste sõnastuse osas on ombudsman aga järjekindlalt leidnud,[3] et EPSO-l on kohustus anda kandidaatidele selget, täpset ja täielikku teavet seoses EPSO korraldatavate valikumenetlustega. See kehtib ka läbivaatamistaotluste kohta, mis on kaebuste lahendamise mehhanism, mida kandidaadid saavad kasutada valikukomisjoni otsuse vaidlustamiseks.

20. Kaebuse esitajale saadetud esialgsed vastused, mis sisaldasid ebaõiget teavet, põhinesid standardsel vastusevormil, mis saadeti kõigile kandidaatidele, kelle läbivaatamistaotlused lükati tagasi. See tähendab, et kõik kandidaadid, kelle taotlused ei viinud praktikas sisulise läbivaatamiseni, said ebaõiget teavet, mis võis panna neid uskuma, et nende tulemusi on uuesti hinnatud.

21. Kuigi haldusasutustel on väga head põhjused kasutada eri liiki taotlustele vastamisel vorme ja standardvorme, peab sellistes standardvastustes sisalduv teave olema täpne ja sisaldama administratsiooni otsuste õigeid põhjendusi. EPSO peaks läbi vaatama standardsed vastused, mida ta kasutab tagamaks, et kandidaadid saavad oma läbivaatamistaotlustele selged, täpsed ja täielikud vastused. See on oluline tagamaks, et läbivaatamistaotlus toimiks tõhusa ja usaldusväärse õiguskaitsemehhanismina.

22. Kuna EPSO on nüüd uurimise käigus selgitanud, kuidas ta kaebuse esitaja läbivaatamistaotlusi käsitles, leiab ombudsman, et edasised uurimised ei ole põhjendatud. Ombudsman teeb siiski parandusettepaneku, et lahendada eespool nimetatud teabevahetusprobleem.

Järeldus

Uurimise põhjal lõpetab ombudsman juhtumi järgmise järeldusega:

Ombudsmani uurimise käigus selgitas EPSO lõpuks, kuidas ta kaebuse esitaja läbivaatamistaotlusi käsitles. Seetõttu ei ole edasised uurimised õigustatud.

Kaebuse esitajat ja EPSOt teavitatakse sellest otsusest.

Ettepanek olukorra parandamiseks

EPSO peaks edaspidi tagama, et läbivaatamistaotluse esitanud kandidaadid saavad selge, täpse ja täieliku vastuse, milles neid teavitatakse sellest, kas valikukomisjon on nende töötulemused läbi vaadanud, ja kui mitte, siis selle põhjustest.

Teresa Anjinho
Euroopa Ombudsman

Strasbourg, 7. november 2025

[1] https://eu-careers.europa.eu/et/job-opportunities/assistants-development-configuration-testing-operation-and-maintenance-it

https://eu-careers.europa.eu/en/job-opportunities/competition/9187/description

[2] 2022. aastal otsustas EPSO läbivaatamistaotlust täpsustada, et teha kandidaatidele selgeks, et eri eesmärkidel kasutatakse erinevaid menetlusi. Seetõttu vaadati sel ajal läbi konkursiteadete vastav sõnastus.

[3] Vt näiteks ombudsmani otsus juhtumi OI/1/2023/VS kohta, kättesaadav aadressil: https://www.ombudsman.europa.eu/en/decision/en/180990