„Rahvusvaheline teadmisõiguse päev – ELi läbipaistvus: Kus me praegu oleme?" Euroopa Ombudsmani korraldatud
seminar
Brüsselis, 28. september 2013 kell 10.00–12.30 Euroopa Ombudsmani P. Nikiforos Diamandourose
kõne
Milliseid edusamme on viimase kümne aasta jooksul tehtud?

Sissejuhatus

Daamid ja härrad! Tere tulemast seminarile "Rahvusvahelise teadmisõiguse päeva" puhul. See on neljas kord, kui Euroopa Ombudsman sellist üritust korraldab, ja mul on hea meel, et oleme suutnud muuta selle oma teavitustegevuse korrapäraseks tipphetkeks.

"Rahvusvaheline õigus teada" annab võimaluse juhtida tähelepanu läbipaistvusele ja vastutusele kogu maailmas. Mõlemad põhimõtted on Euroopa Ombudsmani tegevuse keskmes ELi tasandil ning neid tunnustatakse üha enam hea valitsemistava oluliste aspektidena kogu maailmas.

Täna on minu viimane tööpäev pärast seda, kui olin kümme ja pool aastat olnud Euroopa Ombudsman. Järgmisel esmaspäeval, 30. septembril annab minu ametijärglane, ametist lahkuv Iiri ombudsman Emily O'Reilly oma ametivande Euroopa Kohtu ees Luxembourgis, enne kui järgmisel päeval alustab tööd uue Euroopa Ombudsmanina. Mul on hea meel, et mul on selline kõrgelt kvalifitseeritud, kogenud, pühendunud ja lugupeetud järeltulija. Usun, et ta jätkab institutsioonide juhtimist teel avatuma ja vastutustundlikuma ELi halduse poole. Samuti on mul eriti hea meel, et järgmine Euroopa Ombudsman on naine. See on hea nii institutsioonile kui ka kodanikele.

Mul on hea meel tervitada selles arutelus Euroopa Parlamendi asepresidenti Rainer Wielandi ja komisjoni asepresidenti Maroš Šefčoviči. Mõlemad on olnud minu institutsiooni tugevad ja toetavad partnerid ning neil on oluline roll oma vastavate institutsioonide läbipaistvuskavades.

Lubage mul tervitada ka Helen Darbishire'i organisatsioonist Access Info Europe, Paul de Clercki organisatsioonist ALTER-EU ja Doru Frantescud organisatsioonist Vote Watch. Kõik kolm organisatsiooni võitlevad läbipaistvusega seotud küsimuste eest eri vaatenurkadest ja ma ootan huviga nende seisukohti. Tänan ka organisatsiooni European Voice peatoimetajat Tim Kingi selle ürituse juhatamise eest.

Ombudsman ja läbipaistvus

Üks verstapost minu kümneaastase ametiaja jooksul oli Lissaboni lepingu ja põhiõiguste harta vastuvõtmine. Need andsid olulise tõuke ELi institutsioonide, organite ja asutuste tegevuse suuremale läbipaistvusele. See sisaldas sätet, mille kohaselt nõukogu kohtub avalikult, kui ta arutab ja teeb otsuseid õigusaktide eelnõude kohta - seda olen ma korduvalt nõudnud. Lisaks peab liidu administratsioon tegema oma tööd võimalikult avalikult, et edendada head valitsemistava ja tagada kodanikuühiskonna osalemine.

Põhiõiguste harta artikkel 42 on ombudsmani töö jaoks eriti oluline. Selles on sätestatud, et kodanikel on õigus tutvuda kõigi liidu institutsioonide, organite ja asutuste, sealhulgas Euroopa Ülemkogu valduses olevate dokumentidega.

Kõik need sätted on õiguse teada saamiseks üliolulised. Euroopa kodanikel peab olema võimalik näha, mida nende valitsused, Euroopa Parlamendi liikmed ja ELi institutsioonid Euroopa tasandil teevad. Tänu nendele sätetele ja ELi institutsioonide jõupingutustele on läbipaistvus nüüd ELi haldusasutuste päevakorras palju suurem kui kümme aastat tagasi.

Läbipaistvust käsitlevad kaebused

Siiski on veel palju teha. Igal aastal saan kodanikelt, ettevõtjatelt, valitsusvälistelt organisatsioonidelt, kodanikuühiskonna organisatsioonidelt ja ühendustelt ligikaudu 2500 kaebust. Kõige sagedasem kaebuste esitamise põhjus on jätkuvalt läbipaistvuse puudumine ELi haldusasutustes.

Eelmisel aastal moodustasid läbipaistvusega seotud juhtumid viiendiku lõpetatud uurimistest. Õiglane on see, et kuigi läbipaistvusega seotud kaebused on endiselt nimekirja eesotsas, väheneb nende osakaal pidevalt. Kui 2008. aastal oli nende tipptase 36 %, siis 2012. aastal oli see 21 %, mis on viimase kümne aasta madalaim näitaja. See on ilmselgelt hea märk.

Meile laekuvad kaebused puudutavad muu hulgas dokumentidele või teabele juurdepääsu andmisest keeldumist, ELi institutsioonide ekspertide, töö- või sidusrühmade rühmade koosseisu, komisjoni ja parlamendi ühist läbipaistvusregistrit ning läbipaistvuse puudumist ELi institutsioonide otsuste tegemise menetlustes. Olen kindel, et arutame täna hommikul mõnda neist teemadest üksikasjalikumalt.

Parima tava näide

Üks minu viimase kümne aasta prioriteete on olnud julgustada ELi haldusasutusi võtma vastu ennetavat läbipaistvuspoliitikat. Minu kindel seisukoht on, et ELi institutsioonid ei tohiks oodata, kuni nad saavad dokumentidele juurdepääsu taotluse, vaid peaksid aktiivselt ette nägema, millised dokumendid või teave on üldsusele huvipakkuvad, ja tegema need viivitamata kättesaadavaks.

Et tuua teile üks hea tava näide: Aastate jooksul oleme korduvalt saanud kaebusi Euroopa Ravimiameti keeldumise kohta anda juurdepääs kõrvaltoimete aruannetele, kliiniliste uuringute aruannetele ja muudele meditsiinilistele andmetele. Enamikul juhtudel soovitas Euroopa Ombudsman EMA-l dokumendid avaldada. Poliitikat oluliselt muutes otsustas EMA 2010. aastal mitte ainult järgida ombudsmani soovitusi, samuti vaatas ta läbi kogu oma läbipaistvuspoliitika, et anda Euroopa kodanikele võimalikult laiaulatuslik juurdepääs kõigile oma peamistele dokumentidele, mis käsitlevad rahvatervist Euroopas.

Kuidas suurendada läbipaistvust

Ärge saage minust valesti aru, ombudsman ei edenda tingimusteta läbipaistvust. On juhtumeid, kus saladuse hoidmine on õigustatud ja kus ma seetõttu pooldan institutsiooni, kelle vastu kaebus esitati.

Üldiselt usun siiski, et meil ei ole veel õnnestunud veenda kõiki riigiteenistujaid ja institutsioone, et läbipaistvus on norm ja salajasus erand. Kultuurimuutuste saavutamine ning seeläbi avatud ja vastutustundliku ELi halduse loomine on keskse tähtsusega, et suurendada kodanike usaldust Euroopa Liidu vastu.

Aastate jooksul olen korduvalt teinud ettepaneku luua ELi institutsioonides teabeametnikud ja kodanikusõbralikud veebipõhised dokumendiregistrid, et tagada kodanike ELi dokumentidele juurdepääsu õiguse sujuv rakendamine. Selles osas on veel palju teha.

Viimasena, kuid mitte vähem tähtsana, osalesin dokumentidele juurdepääsu käsitleva määruse 1049/2001 reformimises. Tundub, et see on jääle pandud. Võin kõigile asjaosalistele ainult edasi kaevata, et mis iganes kompromiss ka ei tekiks, peaks see tagama, et kodanikel on dokumentidele juurdepääsuks pigem rohkem kui vähem õigusi.

Järeldus

Kokkuvõtteks: Õigus teada on kõigi Euroopa kodanike jaoks äärmiselt oluline õigus. Ainult siis, kui nad tunnevad, et ELi haldus on läbipaistev, kättesaadav ja vastutustundlik, tekib neil vajalik usaldus ja valmisolek aktiivselt osaleda liidu demokraatlikus elus.

Minu institutsioon jääb teie käsutusse, et tegeleda läbipaistvusega seotud juhtumitega ja tagada, et ELi haldus vastaks kõrgeimatele läbipaistvusstandarditele. Seda tehes aitab see oluliselt kaasa õigusriigi põhimõtte süvendamisele Euroopa õiguskorras; samuti parandab see oluliselt demokraatia kvaliteeti liidus. Ja selliseid parandusi on kindlasti vaja.

Tänan teid väga tähelepanu eest.