Tahaksin tänada raportöör Claude Freyd Šveitsist, LDR-i tema 10. septembri 2002. aasta esialgse raporti projekti eest (abud02.2002), mis koostati Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee eelarveküsimuste allkomisjoni jaoks. Ta on koostanud kõige huvitavama ja sidusama raporti, mis annab võimaluse läheneda teemale mitmest vaatenurgast ja vaadata erinevaid aspekte.

Kuna ma olen töötanud ombudsmanina rohkem kui 13 aastat, kõigepealt riikliku ombudsmanina ja seejärel Euroopa Liidu ombudsmanina, usun, et saan anda kõige kasulikuma panuse, kommenteerides raportit kodanike seisukohast.

Esitan teile edasiseks aruteluks kuus teesi.

1.Euroopa kodanikud ootavad, et avalik haldus oleks avatud, vastutustundlik, teenistusvalmi ja põhineks usaldusväärsel finantsjuhtimisel. Selle saavutamiseks tuleks iga tegevuse puhul kasutada kõige sobivamat struktuuri või korraldust, võttes eeskujuks erinevad mudelid, mis on endiselt avaliku juhtimise ja järelevalve all.

2. Avaliku halduse kõige olulisem ressurss on personal.
Edukas administratsioon vajab pädevat ja motiveeritud personali. Mõnede klassikaliste ülesannete puhul võiksid nad töötada traditsioonilisel alalisel ametikohal, kuid enamiku töötajate puhul oleksid asjakohased tavapärased lepingud, mis järgiksid rangelt kehtivaid tööseadusi.

Avalik haldus peaks olema eeskujulik tööandja.

3. Töötajatel peaks olema õigus teha algatusi, et edendada haldusasutuste paremat toimimist ja kasutada sõnavabadust, edendades vajaduse korral avalikku arutelu oma töö ja töötingimuste üle.

Pettuse ja eeskirjade eiramise korral peab neil olema õigus rikkumisest mõjuval põhjusel teada anda, ilma et see tooks juhtkonnale kaasa negatiivseid tagajärgi.

4. Avatud haldus tähendab, et kodanikud teavad, mida administratsioon kavatseb teha, mida ta teeb ja miks ta seda teeb.

Seepärast peaks avalikul haldusel olema hästi kavandatud teabepoliitika, sealhulgas kaasaegsete tehnoloogiliste meetodite, näiteks interneti kasutamine.

Kodanikel peaks olema ka õigus tutvuda ametiasutuste valduses olevate dokumentide ja teabega, kui seaduses sätestatud põhjendatud eranditest ei tulene teisiti. Põhjendatud erandid hõlmavad tundlikku teavet kodanike kohta, avaliku korra ja julgeolekuga seotud küsimusi ning esialgseid siseprojekte.

5. Teenindusmeelse ja ausa halduse edendamiseks on kasulik kehtestada seadused või eeskirjad, millega kehtestatakse kodanike õigused ja kohustused seoses avaliku haldusega. Nendes seadustes või eeskirjades tuleks selgitada ka seda, mida administratsioon peaks kodanikele pakkuma. Neil võivad olla ka sätted, millega edendatakse töötajate head ja nõuetekohast käitumist, näiteks:

- Euroopa Nõukogu ametiisikute käitumisjuhend või

ELi hea haldustava eeskiri.

6. Konflikti korral avaliku haldusega peaks kodanikel olema juurdepääs lihtsale ja tasuta õiguskaitsevahendile. Seepärast peaks haldusasutusel või organil olema asutusesisene kaebuste esitamise kord, mille alusel saaks vaidlused kiiresti lahendada.

Lisaks peaks kohtuväline kontroll toimuma ombudsmani poolt, kellel on üldine või eripädevus lahendada vaidlusi ja teha algatusi paremate haldusmenetluste ja -tavade edendamiseks.

Olemas peaks olema ka hea sõltumatu auditeerimine.