Lugupeetud esimees, austatud Euroopa Parlamendi liikmed

Tere hommikust.

Mul on hea meel olla tagasi petitsioonikomisjonis, et tutvustada Euroopa Ombudsmani 2025. aasta aruannet.

Sarnaselt minu bürooga on sellel komiteel oluline roll kodanike ja ELi haldusasutuste vahelise lõhe ületamisel, tagades, et inimeste häält võetakse kuulda ja nende muredega tegeletakse.

Koostööd tehes saame tõhusamalt tugevdada osalusdemokraatiat, kaitsta kodanike õigusi ja järgida avaliku halduse kõrgeimaid standardeid.

Selles koostöö vaimus on mul hea meel jagada oma hinnangut ELi haldusele pärast rohkem kui aasta kestnud ametisolekut.

Lubage mul alustada mõne statistikaga.

2025. aastal menetles minu büroo peaaegu 3500 kaebust, mis on 54 % rohkem kui 2024. aastal. Samuti avasime 492 uurimist, mis tähendab 19-protsendilist kasvu aasta-aastalt.

Suurim osa meie uurimistest (38%) puudutas läbipaistvust ja aruandekohustust. Sellele järgnesid teeninduskultuuriga seotud kaebused , sealhulgas institutsioonide suutmatus vastata, ning seejärel rikkumismenetluste nõuetekohase haldamisega seotud juhtumid .

Avalikkuse usalduses Euroopa Liidu vastu on endiselt kesksel kohal avatus. Kodanikud ootavad üha enam õigeaegset ja sisulist juurdepääsu teabele, eelkõige valdkondades, mis mõjutavad otseselt nende igapäevaelu.

Mis puudutab kaebuste arvu järsku suurenemist, siis usume, et see on seotud tehisintellekti juturobotite kasvava kasutamisega, mis suunavad kodanikke üha enam minu büroosse, kui nad otsivad abi ELi haldusasutustelt.

See areng on mitmes mõttes segatud õnnistus.

Ühest küljest on selgelt positiivne, et rohkem inimesi on meie tööst teadlik. Suurem nähtavus aitab lahendada üksikuid probleeme ja võimaldab meil tuvastada võimalikke süsteemseid probleeme.

Teisest küljest avaldab see pidevat survet meie ressurssidele. Umbes 75-liikmelise meeskonna kaebuste arvu suurenemine rohkem kui 50 % võrra kujutab endast märkimisväärset operatiivset väljakutset.

Me juba kohandame oma siseprotsesse nii, et need vastaksid ka edaspidi kodanike ootustele. Sellistel täiustustel on siiski oma piirid.

Seetõttu loodan, et saan loota selle komisjoni ja parlamendi kui terviku toetusele selle väljakutse käsitlemisel.

Samal ajal oleme pöördunud teiste kaebusi menetlevate ELi asutuste, sealhulgas OLAFi ja Euroopa Andmekaitseinspektori poole, et arutada generatiivse tehisintellekti mõju, uurida ühiseid lahendusi ja teha kindlaks uued tööviisid, nimelt tehisintellekti võimalik kasutamine tehisintellektiga tegelemiseks.

Olen teadlik, et see komisjon seisab silmitsi ka üha suurema arvu petitsioonidega. Samuti kavatsen selles küsimuses teha tihedamat koostööd parlamendi teenistustega.

Tehisintellekt oli 2025. aastal oluline teema ka meie uurimiste sisus.

Praegu on käimas kolm uurimist. Ühes uuritakse, kuidas Euroopa Komisjon tagab tehisintellekti standardite väljatöötamisel läbipaistvuse, kaasavuse ja vastutuse, võttes arvesse muret avalikustamise puudumise ja dokumentide mittetäitmise pärast.

Ülejäänud kaks keskenduvad tehisintellekti kasutamisele ELi rahastamisettepanekuid hindavate välisekspertide poolt ning võimalikele lünkadele tehisintellekti käsitleva õigusakti ja tegevusjuhendi vahel, eelkõige seoses energiatarbimise aruandlusega.

Need teedrajavad uurimised – ja ma loodan, et järgnevad veelgi – kajastavad tehisintellekti kasvavat kasutamist ELi haldusasutustes ja sellega kaasnevaid olulisi küsimusi seoses vastutusega.

Lubage mul selgelt öelda: minu eesmärk ei ole takistada tehisintellekti kasutamist. Vastupidi, selle eesmärk on toetada administratsiooni selle kasutamisel viisil, mis on läbipaistev, eetiline ja tagab sisulise inimjärelevalve.

Teine oluline teema 2025. aastal oli kiireloomuliste otsuste tegemine, nagu te väga hästi teate.

Üha ebakindlamas geopoliitilises keskkonnas oleme näinud, kuidas EL lihtsustab ja kohandab kiiresti kehtivaid õigusakte eri poliitikavaldkondades. Tunnistan, et mõnikord on vaja kiireid seadusandlikke meetmeid. Kuid isegi kiireloomulistes olukordades peab õigusloome jätkuvalt tagama minimaalsed menetlusstandardid.

2025. aastal esitas minu büroo ühised järeldused kolmes uurimises, mis põhinesid kaebustel komisjoni seadusandlike ettepanekute kiirendatud menetlemise kohta.

Tuvastasime mitu puudust selles, kuidas komisjon järgib oma parema õigusloome eeskirju, kui tegemist on õigusloomega, mida ta peab kiireloomuliseks. Eelkõige ei põhjendanud komisjon piisavalt kiireloomulisust ega dokumenteerinud erandeid oma sise-eeskirjadest, millega põhjendati avalike konsultatsioonide ja mõjuhinnangute puudumist.

Komisjoni vastus kontrollikoja järeldustele oli üldiselt konstruktiivne. Ta tunnistas, kui oluline on tagada tulevaste erandite nõuetekohane registreerimine ja selgitamine, ning märkis, et kaalub, kuidas parandada läbipaistvust, kui hinnatakse vajadust kiiresti tegutseda.

Nagu teate, teatas komisjon hiljuti ka oma kavatsusest tugevdada parema õigusloome raamistikku osana oma tööst ELi õigusloome ajakohastamiseks. Minu büroo viimistleb praegu selle uurimise järeldusi ja me võtame neid hiljutisi arenguid arvesse.

Mis puudutab eetikat ja usaldusväärsust, siis uuris minu büroo 2025. aastal, kuidas ELi ametid käsitlevad pöördukse efekti küsimust.

Omaalgatuslikus uurimises, mis oli minu ametiaja esimene, uurisime 15 asutuses kehtivat poliitikat ja vaatasime läbi 54 konkreetset juhtumit.

Kogu selle protsessi käigus tegime kindlaks paljud juba kasutusel olevad head tavad. Kuid me leidsime ka mitmeid lahknevusi selles, kuidas pöördukse efekti eri asutustes käsitletakse. Näiteks on seitsmel uuritud asutusel eeskirjad, mis käsitlevad juhatuse liikmete ametiajajärgsest tegevusest tulenevate huvide konfliktide haldamist, samal ajal kui ainult neli jälgivad oma endiste töötajate vastavust teenistusjärgsele tööle kehtestatud piirangutele.

Kuigi ma tunnistan, et erieeskirjad tuleb kohandada erinevatele volitustele ja riskidele, ei tohiks paindlikkus põhjustada killustatust ega ebaühtlasi usaldusväärsuse standardeid.

Et aidata tagada asutuste kaitsemeetmete ühine lähtealus, olen avaldanud heade tavade suunised, milles keskendutakse selgetele menetlustele, järjepidevale otsuste tegemisele, läbipaistvusele ning tõhusale jõustamisele ja nõuete järgimisele.

Jäädes aususe teema juurde, sooviksin rõhutada kahte positiivset muutust, mis tulenevad meie uurimistest ja koostööst ELi administratsiooniga.

Esimene puudutab kolmandaid isikuid, kes maksavad töötajate tööreiside eest. Uurisime, kuidas komisjon hindab võimalikke huvide konflikte, ja tegi ettepaneku suurema läbipaistvuse kohta süstemaatilise arvestuse pidamise kaudu. Komisjon leppis kokku ja dokumenteerib nüüd, kes maksab kõrgemate ametnike reiside, nendega seotud kulude ja nendega seotud hindamiste eest, nagu on sätestatud uutes personalisuunistes ja reisiplaneerimise IT-vahendis.

Teine puudutab Euroopa Kaitsefondi projekte hindavate välisekspertide valimist, mille puhul komisjon ei pea ekspertide nimesid avaldama. Pärast meie uurimist võeti kasutusele uued kaitsemeetmed: eksperdid peavad deklareerima asjakohased perekondlikud sidemed ja finantshuvid ning komisjon hindab riske varem ja peab oma otsuste kohta struktureeritud arvestust.

Enne oma ettekande lõppu tahaksin mainida uut omaalgatuslikku uurimist, mille ma algatasin. See puudutab meid kõiki mõjutavat küsimust – toiduohutust.

Euroopal on üks maailma tugevamaid toiduohutuse süsteeme, kuid uued tehnoloogiad, ülemaailmsed tarneahelad ja tarbijate muutuv käitumine võivad selle tõhususe pikas perspektiivis kahtluse alla seada.

Sidusrühmade väljendatud mure toidu- ja söödaalase kiirhoiatussüsteemi pärast on ajendanud mind uurima selle üldist tõhusust, vastutust ja läbipaistvust. Esimese sammuna küsisin komisjonilt, kuidas ta kontrollib saadud teavet ja kui kiiresti levitatakse toiduohutuse hoiatusi, kui oht on tuvastatud.

Euroopa ombudsmanide võrgustiku kaudu olen kutsunud ka riiklikke ombudsmane üles pöörduma riiklike ametiasutuste poole, kuna see süsteem toimib kahel tasandil: ELi ja liikmesriikide tasandil.

Mõlema tasandi kontroll aitab meil kindlaks teha, kus võib olla vaja teha parandusi, ning tagada, et meie toiduohutussüsteem jääb vastupidavaks ja tulevikukindlaks.

Lugupeetud parlamendiliikmed!

Enne küsimuste esitamist lubage mul rõhutada, et Euroopa Ombudsmani töö sõltub parlamendi jätkuvast ja laialdasest toetusest.

Ma tunnistan, et parlament jagab seda visiooni ja pühendumust. Igal aastal arutatav ja hääletatav raport ei ole pelgalt formaalsus. See on oluline hinnang meie ühistele jõupingutustele kaitsta koos kodanike õigusi.

Sellega seoses tahaksin rõhutada, et hindan väga teie töö poliitilist olemust ja Euroopa Parlamendis väljendatud seisukohtade mitmekesisust paljudes küsimustes, millega minu büroo tegeleb. See mitmekesisus on demokraatlikus institutsioonis nii legitiimne kui ka hädavajalik.

Samal ajal on nii meie välise töö usaldusväärsuse kui ka ameti tulemuslikkuse seisukohast oluline, et aastaaruanne suudaks lõppkokkuvõttes tagada parlamendi kui terviku toetuse. Selline heakskiit on oluline nii kodanike kui ka sidusrühmade jaoks ning kajastab parlamendi ja ombudsmani ühist pühendumust hea halduse tugevdamisele.

Loodan, et jätkate meie büroo toetamist ja kaitsmist, tagades, et meil on nii institutsiooniline toetus kui ka vahendid, mis on vajalikud meie missiooni tõhusaks täitmiseks.

Tänan teid.