Taust

Euroopa Ombudsman algatas 26. mail 2015 strateegilise uurimise kolmepoolsete läbirääkimiste läbipaistvuse teemal. Kolmepoolsed läbirääkimised on Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahelised mitteametlikud läbirääkimised, mille eesmärk on jõuda seadusandlike ettepanekute suhtes kokkuleppele.[1] Komisjon esitab õigusakti esialgse ettepaneku kahele teisele kaasseadusandjale.

Kutse märkuste esitamiseks

Parlament, nõukogu ja komisjon esitasid uurimise raames ombudsmanile kolmepoolsete läbirääkimiste läbipaistvuse kohta oma arvamused.[2] Ombudsman tutvus ka kahe lõpetatud kolmepoolsete läbirääkimiste toimikuga, et näha, milliseid dokumente parlament, nõukogu ja komisjon tavaliselt kolmepoolsete läbirääkimiste käigus vahetavad.[3] Nüüd kutsub ombudsman üldsust üles esitama selles küsimuses oma seisukohad.

Nagu ombudsman rõhutas oma 28. septembri kõnes Euroopa Parlamendile,[4] ei puuduta uurimine seda, kuidas institutsioonid korraldavad kolmepoolseid läbirääkimisi, ega ühegi konkreetse seadusandliku ettepanekuga seotud probleemi. Uurimine käsitleb üksnes kolmepoolsete läbirääkimiste läbipaistvust, näiteks seda, mil määral ja millisel ajahetkel võiks ja tuleks teha dokumendid, mille institutsioonid esitavad kolmepoolsete läbirääkimiste ajal ja järel, eelnevalt kättesaadavaks.

Ombudsman kutsub Teid üles esitama oma seisukohad järgmistes küsimustes:

1. Kas ELi õigusaktide üle läbirääkimine kolmepoolsete läbirääkimiste kaudu on Teie arvates piisavalt läbipaistev? Palun põhjendage lühidalt oma vastust.

2. Palun selgitage, kuidas suurem läbipaistvus võib Teie arvates mõjutada ELi õigusloomeprotsessi näiteks sellistes küsimustes nagu üldsuse usaldus protsessi vastu, protsessi tõhusus või muud avalikud huvid.

3. Institutsioonid on kirjeldanud oma tegevust kolmepoolsete läbirääkimiste dokumentide eelneva avaldamise valdkonnas.[5] Kas kõikide kolmepoolsete läbirääkimiste käigus institutsioonide vahel vahetatud dokumentide eelnev avalikustamine, näiteks neljaveerulises tabelis[6] pärast seda, kui kolmepoolsete läbirääkimiste tulemusena on jõutud kompromissettepaneku teksti suhtes kokkuleppele, tagaks Teie arvates suurema läbipaistvuse? Millises etapis tuleks need dokumendid avalikustada? Palun põhjendage lühidalt oma vastust.

4. Milliseid meetmeid võiksid institutsioonid võtta, et teavitada eelnevalt üldsust kolmepoolsete läbirääkimiste raames toimuvast kohtumisest? Kas piisaks sellest, kui a) teatada avalikult sellise kohtumise koht ja aeg või b) avaldada tulevaste kohtumiste täiendavad üksikasjad, nagu kohtumise päevakava ja kavandatud osalejate loetelu?

5. On väljendatud muret, et üksikasjaliku teabe eelneval avalikustamisel kolmepoolsete läbirääkimiste raames toimuvate kohtumiste kohta võivad lobitöö tegijad avaldada läbirääkimistes osalevatele seadusandjatele ja ametnikele suuremat survet. Palun esitage selle kohta lühidalt oma arvamus.

6. Kas kõigi kolme institutsiooni esialgne seisukoht (n-ö volitus) õigusakti kohta tuleks Teie arvates avalikustada enne kolmepoolsete läbirääkimiste algust? Põhjendage lühidalt oma vastust.

7. Milliseid konkreetseid meetmeid võiksid institutsioonid võtta, et suurendada nende dokumentide ja teabe nähtavust ja kättesaadavust, mida nad juba avaldavad?

8. Kas läbipaistvuse nimel tuleks Teie arvates eristada poliitilisi kolmepoolseid läbirääkimisi, milles osalevad institutsioonide poliitilised esindajad, ja ametnike tehnilisi kohtumisi, mille raames ei tohiks teha poliitilisi otsuseid?

9. Palun esitage märkusi muudes küsimustes, mis võivad suurendada kolmepoolsete läbirääkimiste läbipaistvust. Palun väljenduge võimalikult konkreetselt.

Kuidas anda oma panus?

Märkuste esitamise tähtpäev on 31. märts 2016.

Märkused saata e-kirjaga aadressil http://www.ombudsman.europa.eu/email?to=contactform_email_EO-TriloguesConsultation

või

tavapostiga aadressil European Ombudsman, 1 avenue du Président Robert Schuman, CS 30403, F – 67001 Strasbourg Cedex, France.

Palun lisage oma märkuste algusesse selgelt „kolmepoolsete läbirääkimiste konsultatsioon”.

Märkused saab esitada Euroopa Liidu 24 ametlikus keeles.

Ombudsman edastab kõik saadud märkused parlamendile, nõukogule ja komisjonile. Ombudsman võib need märkused ka avaldada oma veebilehel. Füüsilised isikud, kes leiavad, et nende nime ei tohiks vastavalt määrusele nr 45/2001 isikuandmete kaitse kohta[7] avaldada, peaksid ombudsmani sellest teavitama.

Lisateavet pakub ombudsmani õigusametnik Jan Stadler (tel.: +32 2 284 35 86).

 

[1] Kolmepoolsete läbirääkimiste üksikasjalik selgitus on esitatud Euroopa Parlamendi lepitusmenetluse ja kaasotsustamise üksuse koostatud kaasotsustamis- ja lepitusmenetluse juhendis, mis on kättesaadav aadressil http://www.europarl.europa.eu/code/information/guide_et.pdf.

[2] Vt allpoolt parlamendi arvamust, nõukogu arvamust ja komisjoni arvamust (kättesaadavad inglise keeles).

[3] Vt allpoolt parlamendi, nõukogu ja komisjoni uurimisaruanneid (kättesaadavad inglise keeles).

[4] http://www.ombudsman.europa.eu/et/activities/speech.faces/et/60991/html.bookmark (kättesaadavad inglise keeles).

[5] Vt parlamendi arvamuse lk 5 ja nõukogu arvamuse punkt 17.

[6] Dokument, mis sisaldab tavaliselt iga institutsiooni esialgset seisukohta ja läbirääkimiste tulemusena saavutatud kompromisslahendusi.

[7] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 45/2001, 18. detsember 2000, üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta, EÜT 2001 L 8, lk 1. Vt lisaks: http://www.ombudsman.europa.eu/et/resources/dataprotection/home.faces.