Emily O'Reilly

Emily O’Reilly valiti Euroopa ombudsmaniks esimest korda juulis 2013. Pärast Euroopa parlamendi valimisi valiti ta detsembris 2014 uuesti ametikohale viieks aastaks ja jälle detsembris 2019. Euroopa ombudsmanina uurib ta haldusomavoli Euroopa Liidu institutsioonides ja asutustes. 2016. aastal oli Emily O’Reilly väljaande Politico Brüsselit mõjutavate naiste nimekirjas. Ta sai oma tegevuse eest 2017. aastal Schwarzkopfi Euroopa auhinna, 2018. aastal Euroopa Liidu Praha tippkohtumisel Euroopa visiooni auhinna ja 2020. aastal Flensburgi ülikooli Euroopa auhinna.

Aastatel 2003–2013 oli Emily O’Reilly Iirimaa esimene naissoost ombudsman ja teabevolinik ning 2007. aastal nimetati ta keskkonnateabe volinikuks.

2008. aastal andis Iirimaa riiklik ülikool (National University in Ireland) Emily O’Reillyle kui riiklikule ombudsmanile õigusteaduse audoktori kraadi inimõiguste edendamise eest oma karjääri vältel. 2014. aastal andis Dublini ülikoolikolledž (University College Dublin) talle õigusteaduse audoktori kraadi kümneaastase tegevuse eest Iirimaa ombudsmanina.

Emily O’Reilly töötas varem ajakirjaniku, kirjaniku ja poliitikatoimetajana ning tema karjäär pälvis olulist riigisisest ja rahvusvahelist tunnustust, sealhulgas 1988. aastal Harvardi ülikooli stipendiumi ja mitmeid riiklikke auhindu. Ta on kirjutanud kolm hinnatud raamatut Iirimaa poliitika ja meedia teemal ning on praegu Harvardi Niemani ajakirjanduse sihtasutuse rahvusvahelise nõuanderühma liige.

Ajakirjanikuna töötades sai ta kaks aunimetust: 1986. aasta naisajakirjanik ja 1994. aasta ajakirjanik.

Emily O’Reilly on abielus ja tal on viis last.