Uurimise taust

1. Euroopa Ombudsman käivitas 2011. aasta mais ELi asutuste külastuste programmi, mille eesmärk on edendada head haldust ja jagada parimaid tavasid nende ELi üksuste vahel. Need külastused toimuvad ametlikult ombudsmani pädevuse alusel viia läbi omaalgatuslikke uurimisi vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 228. Need annavad ombudsmanile ja ametitele võimaluse pidada konstruktiivset dialoogi, et edendada ja tugevdada kodanikele osutatavate teenuste halduskultuuri [1].

2.  Cedefop asutati nõukogu 10. veebruari 1975. aasta määrusega (EMÜ) nr 337/75 Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse loomise kohta, [2] viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 2051/2004.[3] Selle ülesanne on toetada Euroopa kutsehariduse ja -õppe poliitika väljatöötamist ning aidata kaasa selle rakendamisele.

3. Ombudsman külastas Cedefopi 22. veebruaril 2012.

Uurimise ese

4.  Kohtumisel Cedefopi juhtkonnaga keskenduti järgmistele küsimustele:

• Hea haldustava eeskirja ja eetikanormide järgimine
• Läbipaistvus, dialoog ja vastutus
• Valik ja värbamine
• Pakkumised
• Huvide konfliktid
• Personalikomitee puudumine

Ombudsmani tähelepanekud ja soovitused pärast tema visiiti Cedefopi

5. 27. aprillil 2012 saatis ombudsman Cedefopile aruande, mis sisaldas külastuse tulemusi ja järgmisi soovitusi [4]:

a) Lisaks oma kohustusele luua spetsiaalne lehekülg dokumentidele juurdepääsu taotluste jaoks ja koostada aastaaruanne selliste taotluste käsitlemise kohta, võiks Cedefop kaaluda ametlike menetluste vastuvõtmist dokumentidele juurdepääsu taotluste käsitlemiseks. Sellised menetlused peaksid hõlmama nii esialgseid taotlusi kui ka kordustaotlusi. Nii saaks Cedefop pidada kinni määruses 1049/2001 sätestatud tähtaegadest. Õigusnõustaja osalemine dokumentidele juurdepääsu taotluste käsitlemisel oleks kõige asjakohasem ja soovitatavam. Ombudsman lisas, et ta abistab hea meelega Cedefopi täiendava koolituse pakkumisel dokumentidele juurdepääsu ja määruse 1049/2001 kohaldamise kohta.

b) Ombudsman julgustas Cedefopi tegema vähemalt oma veebisaidi avalehe ning teabe oma ülesannete ja keelepoliitika kohta kättesaadavaks kõigis 23 aluslepingu keeles. Tervitades kodanikke, kes külastavad veebisaiti oma emakeeles, ja selgitades neile selle funktsioone, näitaks Cedefop selgelt, et ta tunnistab, et kõigil Euroopa Liidu kodanikel on õigustatud huvi selle töö vastu.

c) Selleks et kandidaatidele valikumenetluses antavat teavet veelgi parandada, julgustas ombudsman Cedefopi teavitama kandidaate kõigist neile kättesaadavatest võimalustest vaidlustada otsus, millega nad konkursilt kõrvaldatakse. Välise vaidlustamise võimalused on õigus esitada kaebus ombudsmanile ja õigus esitada tühistamishagi ELi kohtutele.

d) Ombudsman tegi ettepaneku, et Cedefop vaataks uuesti läbi oma seisukoha seoses valikukomisjoni liikmete nimede avalikustamisega. 

e) Cedefop võiks kaaluda pakkujate teavitamist võimalusest taotleda õiguskaitset, esitades kaebuse ombudsmanile.

f) Ombudsman julgustas Cedefopi võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada personalikomitee valimine töötajate huve esindama.

Cedefopi järelmeetmed ombudsmani soovitustele

6. 18. juulil 2012 saatis Cedefop ombudsmani soovituste põhjal koostatud järelmeetmete tegevuskava. Cedefop teatas ombudsmanile, et kavatseb luua oma veebisaidil dokumentidele juurdepääsu taotluste jaoks eraldi jaotise. Veebisait, mis on kättesaadav inglise, saksa ja prantsuse keeles, võimaldab kohest juurdepääsu Cedefopi „kõige enam taotletud dokumentidele“ ning sisaldab taotlusvormi, mida kasutatakse juhul, kui taotletav dokument ei ole veebis kättesaadav. Taotlused, millele vastamiseks on vaja õigusnõustamist, edastatakse õigusnõustajale. Amet võttis ka kohustuse avaldada aastaaruanne dokumentidele juurdepääsu taotluste käsitlemise kohta. Cedefop teatas ombudsmanile, et kavatseb alates 2012. aasta augustist teha inglise, saksa ja prantsuse keeles kättesaadavaks oma ametliku veebisaidi staatilise teabe, näiteks teabe oma missiooni ja peamiste tegevusvaldkondade kohta, samuti navigeerimismenüü. Seoses võimaliku üleminekuga oma veebiportaali uuele tehnoloogilisele lahendusele kohustus komisjon uurima ka võimalust luua mitmekeelne veebisait, mis pakuks teavet 23 ametlikus keeles. Eelarvepiirangute tõttu ei saanud see projekt aga alata enne 2014. aastat. Cedefop lisas, et alates 2012. aasta juulist hakkas ta teavitama nii valikumenetluses osalevaid kandidaate kui ka edutuid pakkujaid nende õigusest esitada kaebus ombudsmanile ning sellekohane avaldus on nüüd lisatud kõikidesse asjakohastesse dokumentidesse ja teatistesse. Cedefop jäi oma seisukoha juurde mitte avalikustada valikukomisjoni liikmete nimesid. Lõpuks teatas ta ombudsmanile, et pärast valimisi võttis 12. juunil 2012 oma kohustused üle uus personalikomitee.

Ombudsmani analüüs ja järeldused

Ombudsmani hinnang, mille alusel koostati soovituse projekt

7. Ombudsman tervitas Cedefopi konstruktiivset lähenemisviisi ja valmisolekut rakendada enamikku tema soovitustest. Eelkõige oli tal hea meel märkida, et Cedefop oli juba rakendanud oma soovitused seoses pakkujate ja kandidaatide teavitamisega personalivaliku menetlustes. Sellega seoses märkis ta, et Cedefopi veebisaidil hiljuti avaldatud teated vabade ametikohtade kohta sisaldasid pealkirja „Apellatsioonimenetlus“ all teavet võimaluse kohta esitada kaebus ombudsmanile. Ta väljendas oma veendumust, et edututele pakkujatele saadetud kirjad sisaldavad sarnast teavet.

8.  Ombudsman tervitas ka Cedefopi ennetavat lähenemisviisi seoses dokumentidele juurdepääsuga. Nagu ombudsman on korduvalt rõhutanud, nõuab hea haldus, et üldsuse õigust dokumentidele juurde pääseda ei mõistetaks mitte ainult seoses vajadusega, et ELi institutsioonid, organid ja asutused käsitleksid nõuetekohaselt taotlusi üldsuse juurdepääsuks dokumentidele, vaid ka seoses nõudega, et teave ja dokumendid peavad olema üldsusele ennetavalt hõlpsasti kättesaadavad [5]. Cedefopi võetud kohustus tagada otsene juurdepääs mitmetele dokumentidele, mille puhul on kindlaks tehtud, et need pakuvad üldsusele huvi, oli väga tervitatav. 

9. Ombudsman oli rahul ka Cedefopi keelepoliitikaga seotud kohustustega. Ta tundis heameelt ameti jõupingutuste üle teha oma veebisaidi avaleht kättesaadavaks kõigis 23 ametlikus keeles. Ombudsman on seisukohal, et mis puudutab Euroopa institutsioonide välissuhtlust kodanikega, siis oleks ideaalne, kui selleks mõeldud materjalid avaldataks kõigis ametlikes keeltes. Selleks et välissuhtlus oleks tõhus, on vaja, et kodanikud mõistaksid neile institutsioonide poolt antud teavet [6].  

10. Kuna ombudsman peab väga oluliseks personalikomiteede rolli peamise ametliku suhtluskanalina juhtkonna ja töötajate vahel, tervitas ta uudiseid personalikomitee valimise kohta.

11. Seoses valikukomisjoni liikmete nimede avalikustamisega väitis Cedefop ombudsmani külastuse ajal, et mitteavaldamise eesmärk on kaitsta valikukomisjoni liikmeid välise surve eest. Ta palus ombudsmanil pidada silmas ameti väiksust ja asukohta. Ta märkis, et tema töötajad kõhkleksid valikukomisjonides osalemast, kui nende nimed avaldataks.

12. Visiidile järgnenud 27. aprilli 2012. aasta aruandes kaalus ombudsman neid argumente hoolikalt ja vastas neile järgmiselt.

„31. Seoses Cedefopi poliitikaga mitte avaldada oma valimiskomisjonide liikmete nimesid tuletab ombudsman meelde, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt kehtestati valimiskomisjonide nõupidamiste ja menetlustega seotud saladus, et tagada nende komisjonide sõltumatus ja nende menetluste objektiivsus, kaitstes neid igasuguse välise sekkumise ja surve eest [7].  Selle saladuse järgimine välistab seega konkursikomisjoni üksikliikmete seisukohtade avalikustamise. Ombudsman on järjekindlalt olnud seisukohal, et õigus hoida salajas valikukomisjoni liikmete individuaalseid seisukohti ei ole siiski sama, mis hoida salajas nende identiteeti [8].

32. Ombudsman märgib, et institutsioonide seisukohad seoses õige tasakaaluga avatuse ja õigustatud konfidentsiaalsusvajaduste vahel valikukomisjonide töös on muutunud avatusele suurema kaalu andmise suunas [9]. Ta tuletab meelde, et nii EPSO-l kui ka komisjonil on väljakujunenud tava avaldada valikukomisjoni liikmete nimed. Ombudsmani arvates tagab selline tava valikumenetluste läbipaistvuse, aitab suurendada ja säilitada üldsuse usaldust ELi institutsioonide, organite ja asutuste vastu ning kinnitab kandidaatidele, et valikumenetluses ei ole esinenud huvide konflikte.

13.  Cedefopi vastuses ombudsmani soovitustele ei käsitletud eespool nimetatud punkte. Amet kordas vaid, et eelistab valikukomisjonide liikmete nimesid mitte avalikustada.

14. Ombudsman avaldas kahetsust ameti võetud seisukoha üle ja asus seisukohale, et seoses valikukomisjoni liikmete nimede avalikustamise küsimusega näitas Cedefopi tegevus, st nii ombudsmani poolt selles küsimuses esitatud argumentide käsitlemata jätmine kui ka vastus ise, soovimatust alustada ombudsmaniga konstruktiivset dialoogi viisil, mis soodustab ja tugevdab kodanikele osutatavate teenuste halduskultuuri.

15. Seetõttu uuris ombudsman täiendavalt sisulist küsimust ja jäi eespool punktis 12 tsiteeritud analüüsi juurde. Lisaks juhtis ombudsman tähelepanu sellele, et igal riigiteenistujaga tegeleval üldsuse liikmel on õigus teada selle riigiteenistuja nime. See on hea halduse aluspõhimõte. Näo ja nimeta administratsioon on võõranduv [10]. Lisaks ei ole valikukomisjonide liikmete seisukohtade saladuses hoidmine sama, mis nende identiteedi saladuses hoidmine [11]. Esimene kaitseb valikukomisjonide liikmeid välise surve eest, samas kui teine aitab kaasa salajasuse ja usaldamatuse õhkkonnale.

16. Ombudsman märkis ka, et valikukomisjonide liikmete nimede avalikustamine hõlmab isikuandmete töötlemist asjaomases ELi institutsioonis, organis või asutuses ning toob seetõttu kaasa määruse 45/2001 kohaldatavuse. Ombudsman on seisukohal, et nimede avalikustamine oleks kooskõlas õigusega andmekaitsele, tingimusel et asjaomane institutsioon täidab mitmeid õiguslikke nõudeid. Need hõlmavad i) sellise otsuse vastuvõtmist, milles täpsustatakse sellise avalikustamise õiguslik alus, eesmärk ja kord, ning ii) andmesubjekti õiguste kaitse tagamist, sealhulgas määruse [12] artikli 18 kohast õigust saada eelnevalt selget ja täielikku teavet avalikustamise kohta ning õigust esitada vastuväiteid.

17. Eespool toodut arvesse võttes esitas ombudsman Cedefopile järgmise soovituse projekti:

Valikumenetluste läbipaistvuse tagamiseks peaks Cedefop võtma vastu uue poliitika, mis võimaldab tal avaldada valikukomisjoni liikmete nimed viisil, mis on kooskõlas andmekaitse-eeskirjadega.  

Ombudsmanile pärast soovituse projekti esitamist esitatud argumendid

18. Cedefop märkis, et tema esialgne vastus ombudsmani ettepanekule valikukomisjoni liikmete nimede avalikustamise kohta põhines mõiste „avalikustamine” vääritimõistmisel, mida ta soovis parandada. Cedefop väitis, et ta tõlgendas avalikustamise mõistet ekslikult nii, et see tähendab avalikustamist tema veebisaidil, mitte avalikustamist konkreetsetele isikutele/kandidaatidele, kes võivad tõendada sellisele teabele juurdepääsu vajalikkust. Ta märkis, et kuigi ta ei nõustu nimede üldise avalikustamise poliitikaga igal ajal (kas eelnevalt või tagantjärele), vaatab ta läbi konkreetsed individuaalsed avalikustamistaotlused kooskõlas asjakohaste õigusaktide ja kohtupraktikaga. Ta lisas, et tema pikaajaline praktika valikumenetlustes on see, et valikukomisjonide liikmed esitlevad end alati vestluse etapis välja valitud kandidaatidele.

19. Lisaks selgitas Cedefop põhjuseid, mis takistasid tal ombudsmani soovitusega nõustumast. Esiteks viitas ta personalieeskirjade III lisa artiklile 6. Cedefop leidis, et valikukomisjoni liikmete nimede avalikustamine avaldaks neile välist survet samamoodi nagu nende poolt vastu võetud individuaalsete hinnangute avalikustamine. Cedefop oli arvamusel, et see oleks vastuolus III lisa artikli 6 eesmärgiga.

20. Teiseks väitis Cedefop, et tema keeldumine on põhjendatud isikuandmete kaitset käsitlevate õigusaktide ja kohtupraktikaga. Ta leidis, et mõiste "isikuandmed" hõlmab kahtlemata valikukomisjoni liikmete nimesid ning seetõttu peaks nende avalikustamine vastama määrustes 1049/2001 ja 45/2001 sätestatud tingimustele. Tema arvates ei toeta valikukomisjoni liikmete nimede üldist avalikustamist dokumentidele üldsuse juurdepääsu, isikuandmete kaitset ja valikukomisjonide menetluste salajasust käsitlevate õigusaktide ühine tõlgendamine. Cedefopi sõnul muudaks valikukomisjoni liikmete nimede tingimusteta avalikustamise poliitika vastuvõtmine võimatuks vastandlike põhimõtete ja huvide ad hoc kaalumise. Lisaks väitis Cedefop, et ELi õigusaktidega ei kehtestata absoluutset avatuse kohustust ega õigustata isikuandmete piiramatut või piiranguteta avalikustamist. Kui tuginetakse saladuse hoidmise põhimõttele, võib läbipaistvust piirata või selle välistada vastavalt põhimõttele, et erinorm kaldub üldreeglist kõrvale (lex specialis derogat legi generali).

21. Cedefop lisas, et tema valikumenetlusi ei saa võrrelda EPSO või komisjoni korraldatud menetlustega. Arvestades ameti väiksust ja asjaolu, et ta korraldab valikumenetlusi, kui tuleb täita konkreetseid ametikohti, on surve eest kaitsmise vajadus olulisem kui EPSO poolt ametisse nimetatud valikukomisjonide puhul. Lõpuks märkis Cedefop, et ta on loonud sisekontrollisüsteemi, millega tagatakse, et valikukomisjoni liikmetel ei esine huvide konflikte ja et nende hinnangud põhinevad objektiivsetel kriteeriumidel. Selleks teavitab personalijuht kõiki valikukomisjonide liikmeid nende kohustustest ja kohustusest deklareerida huvide konflikte.

Ombudsmani hinnang pärast soovituse projekti

22. Ombudsman selgitab, et nii tema soovitus pärast külastust kui ka soovituse projekt Cedefopile käsitlesid valikukomisjoni liikmete nimede avalikustamist kandidaatidele [13]. Ombudsmani ülesanne ei ole teatada, kas selline avalikustamine peaks toimuma kirja või e-kirja teel, millega teavitatakse kõiki kandidaate valikukomisjoni koosseisust, või avaldades valikukomisjoni liikmete nimekirja Cedefopi veebisaidil. Kuigi ombudsman toetab mis tahes tava, mis tagab läbipaistvuse kõrge taseme, peaks Cedefop otsustama poliitika üle, mis vastab kõige paremini tema organisatsioonilistele vajadustele. Samas märgib ombudsman siiski, et Cedefopi praegune tava teavitada kandidaate vestluse etapis valikukomisjoni liikmete identiteedist ei ole piisav ja asjakohane vahend läbipaistvuse kõrge taseme tagamiseks. Esiteks välistab selline praktika tegelikult selle, et kõik kandidaadid, keda ei kutsutud vestlusele, teaksid, kes on valikukomisjoni liikmed.  Lisaks näib, et selle vastuvõtmise ajendiks on peamiselt viisakuskaalutlused, mitte vajadus tagada valikuprotsessi läbipaistvus. Cedefopi vastusest ombudsmani soovituse projektile ilmneb, et ameti lähenemisviis avalikustamisele on endiselt negatiivne. Ombudsman avaldab kahetsust Cedefopi nõudmise üle hoida valikukomisjonide liikmete nimed salajas.  Järgmistes punktides selgitatud põhjustel ei saa ta nõustuda ameti poolt oma seisukoha põhjendamiseks esitatud argumentidega.

23. Cedefop viitas ulatuslikult valikukomisjoni töö salajasuse põhimõttele. Ombudsman märgib, et personalieeskirjade III lisas on sätestatud konkursside korraldamise ja läbiviimise eeskirjad. Artikkel 3 sisaldab üksikasjalikke eeskirju valikukomisjonide koosseisu kohta [14] ning artikkel 6 tagab valikukomisjoni menetluse konfidentsiaalsuse [15]. Ombudsman rõhutab, et üheski eespool nimetatud sättes ei ole ette nähtud valikukomisjoni koosseisu anonüümsust ega salastatust. Ainus reegel, mille seadusandja soovis selgesõnaliselt III lisasse lisada, käsitleb menetluse salastatust, mis kehtestati eesmärgiga „tagada valikukomisjonide sõltumatus ja nende menetluste objektiivsus, kaitstes neid igasuguse välise sekkumise ja surve eest, olenemata sellest, kas see pärineb ühenduse administratsioonilt endalt või asjaomastelt kandidaatidelt või kolmandatelt isikutelt”[16].

24. Artikliga 6 ei kehtestata seega valikumenetlustes üldist salastatuse põhimõtet ega üldist erandit läbipaistvuse põhimõttest. Ombudsmani arvates tuleb eristada valikukomisjoni üksikliikmete väljendatud seisukohtade ja valikumenetlusega seotud muu teabe avalikustamist. Kuigi on tõsi, et teave, mis võib viia valikukomisjonide üksikute liikmete väljendatud seisukohtade avalikustamiseni ja kõigi kandidaatide individuaalse või võrdleva hindamisega seotud tegurite avalikustamiseni, kuulub III lisa artikli 6 kohaldamisalasse, ei kehti see iga valikumenetlusega seotud teabe, sealhulgas valikukomisjoni liikmete nimede kohta.

25. Kuigi on tõsi, et Euroopa Kohus on korduvalt otsustanud, et see säte võib piirata või välistada üldsuse juurdepääsu teatavatele dokumentidele, on sellel kohtupraktikal väga spetsiifiline kohaldamisala [17]. Kõikides kohtuasjades, kus Euroopa Kohus jõudis järeldusele, et valikukomisjonide menetluste konfidentsiaalsuse põhimõte on ülimuslik läbipaistvuse põhimõtte suhtes, taotlesid kandidaadid juurdepääsu oma parandatud kirjalikele katsetele ja valikukomisjonide täidetud hindamisvormidele. Nende dokumentidega tutvumine ei ole aga käesolevas uurimises vaidluse all.

26. Cedefop väitis, et nimede avaldamata jätmisel on sama eesmärk kui menetluse salajas hoidmisel, nimelt kaitsta valikukomisjone välise surve ja sekkumise eest. Ombudsman on seisukohal, et surve mõistet ei saa kasutada üldiselt ja abstraktselt. Tuleb kindlaks teha, et konkursikomisjonile avaldatav surve oleks sihipärane, reaalne, nii intensiivne ja tõhus, et see kahjustaks tõsiselt tema sõltumatust. Ombudsman märgib, et Cedefop ei tõendanud sellise tegeliku ohu olemasolu. Asjaolust, et on olemas hüpoteetiline oht, et mõne valikukomisjoni liikme poole võidakse seoses käimasoleva valikumenetlusega pöörduda, ei piisa valikukomisjoni liikmete nimede salastamiseks, eriti juhtudel, kui on võimalik kehtestada asjakohasemad kaitsemehhanismid. Valikukomisjonide sõltumatuse tõhus kaitse tähendab, et amet peaks kehtestama vajalikud menetlused ja kaitsemeetmed, et vältida välist sekkumist ja survet ning sellega edukalt toime tulla. Sellised meetmed hõlmavad huvide konflikte käsitleva tervikliku poliitika kehtestamist, kõigi kandidaatide teavitamist sellest, et neil ei ole lubatud võtta ühendust valikukomisjoni liikmetega, ning kohustust teatada viivitamata kõigist katsetest, mida kandidaadid või kolmandad isikud on teinud valikukomisjoni liikmetega ühenduse võtmiseks. Cedefopi poolt ombudsmanile esitatud teabe kohaselt on ametil sellised mehhanismid olemas.  

27. Kui sellistest meetmetest hoolimata avaldatakse valikukomisjonidele põhjendamatut survet, on ombudsman seisukohal, et Cedefop peaks seejärel kutsuma oma valikukomisjonidesse osalema teistest institutsioonidest pärit töötajaid, selle asemel et püüda seda probleemi lihtsalt lahendada, hoides oma liikmete identiteeti saladuses [18].

28. Eespool toodut arvesse võttes järeldab ombudsman, et ei personalieeskirjade III lisa artikkel 6 ega sellega seotud kohtupraktika ei saa õigustada Cedefopi keeldumist võtta vastu uus poliitika seoses valikukomisjoni liikmete nimede avalikustamisega.

29. Cedefop väitis ka, et valikukomisjoni liikmete nimede avalikustamine ei ole kooskõlas isikuandmete kaitse eeskirjadega. Oma seisukoha toetuseks viitas Cedefop ulatuslikult määruste 1049/2001 ja 45/2001 koosmõjule, nagu seda on tõlgendanud Euroopa Kohus kohtuotsuses Bavarian Lager [19]. Kahtlemata kaasneb valikukomisjonide liikmete nimede avalikustamisega isikuandmete töötlemine Cedefopi poolt ja määruse 45/2001 kohaldatavus.

30. Ombudsman juhib siiski Cedefopi tähelepanu asjaolule, et seoses määrusega 45/2001 tuleks teha vahet isikuandmeid sisaldava teabe ennetaval avaldamisel ja sellisele teabele juurdepääsu taotlustele reageerimisel. Kui taotletakse juurdepääsu isikuandmeid sisaldavatele dokumentidele, kohaldatakse määruse 45/2001 artiklit 8 ja vastuvõtja peab tõendama edastamise vajalikkust, võttes arvesse kohtuotsust Bavarian Lager. See ei kehti aga juhul, kui institutsioon levitab isikuandmeid sisaldavat teavet eelnevast taotlusest sõltumatult. Olukorrad, kus dokumente või teavet esitatakse ennetavalt, lähevad kaugemale Bavarian Lageri kohtupraktikast [20]. See ei tähenda, et andmekaitse-eeskirju ei kohaldata, vaid üksnes seda, et määruse artikkel 8 ei ole asjakohane.  

31. Ombudsman märgib, et läbipaistvus ja isikuandmete kaitse ei ole omavahel vastuolus olevad põhimõtted. Nagu Euroopa Andmekaitseinspektor on järjepidevalt rõhutanud, saavad institutsioonid saavutada õiglase tasakaalu andmekaitseõiguse ja läbipaistvusega seotud avalike huvide vahel, võttes selles küsimuses ennetava lähenemisviisi. „Ennetav tegutsemine tähendab, et tasakaal avatuse aluseks olevate avalike huvide ja andmekaitse-eeskirjadega kaitstud huvide vahel on kehtestatud juba enne andmete kogumist või vähemalt andmete kogumise ajal ja seega enne üldsuse juurdepääsu taotluse esitamist”[21]. Mõnel juhul soodustab kaalul olevate eri huvide vaheline tasakaal isikuandmete avalikustamata jätmist, samas kui teistel juhtudel loob see avatuse eelduse.

32. Oma soovituse projektis leidis ombudsman, et nimede avalikustamine võib olla kooskõlas õigusega andmekaitsele, tingimusel et Cedefop järgib mitmeid õiguslikke nõudeid, sealhulgas andmesubjektide õiguste nõuetekohast arvessevõtmist. Viimasega seoses võiks Cedefop anda valikukomisjonide liikmetele eelnevalt selget ja põhjalikku teavet nende isikute avalikustamise eesmärkide, ulatuse ja korra kohta ning anda neile õiguse esitada vastuväiteid mõjuvatel ja õiguspärastel põhjustel. Sellega seoses viitas ta Euroopa andmekaitseinspektori arvamusele, mis võiks anda suuniseid ja abistada ametit tema soovituse projekti [22] rakendamisel. Ta peab kahetsusväärseks, et Cedefop ei kasutanud seda võimalust, et võtta vastu uus ennetav poliitika seoses valikukomisjoni liikmete nimede avalikustamisega.

33. Eespool esitatud analüüsist on selge, et Cedefop ei nõustunud ombudsmani soovituse projektiga. Ombudsman märgib siiski, et valikukomisjoni liikmete nimede kandidaatidele avalikustamise küsimus on tekitanud mitmeid küsimusi seoses tema külaskäikudega erinevatesse ametitesse. Mõned ametid on küsinud ombudsmanilt suuniseid selle kohta, milline on parim lähenemisviis selles küsimuses [23]. Seetõttu leiab ombudsman, et parim viis edasiliikumiseks on lõpetada käesolev uurimine ja algatada omaalgatuslik uurimine seoses valikukomisjoni liikmete nimede avalikustamisega. Teemat silmas pidades kaasab ombudsman oma uurimisse kõik ELi ametid, mida ta ei ole veel külastanud, ja need, kellel näib olevat selles küsimuses teistsugune lähenemisviis kui see, mida ombudsman soovitab.

Järeldus

Uurimise põhjal lõpetab ombudsman uurimise järgmise järeldusega:

Ombudsman tervitab Cedefopi konstruktiivset lähenemisviisi ja valmisolekut rakendada enamikku ettepanekuid, mille ta tegi pärast ameti külastamist.

Ta avaldab siiski kahetsust, et Cedefop ei saanud nõustuda tema ettepanekuga võtta vastu uus ennetav poliitika seoses valikukomisjoni liikmete nimede avalikustamisega. Võttes arvesse ombudsmani otsust algatada omaalgatuslik uurimine selle kohta, kuidas ametid selle küsimusega tegelevad, ei ole põhjust juhtumit täiendavalt uurida.

Cedefopi teavitatakse sellest otsusest.

P. Nikiforos Diamandouros

Strasbourg, 30. aprill 2013