Sissejuhatus

Tere hommikust esimees, austatud parlamendiliikmed, ja kas ma tohin kõigepealt soovida teile kõigile head uut aastat.

Tänan, et kutsusite mind enda poole pöörduma küsimuses, mida pean väga tõsiseks ja mis kerkis esile Euroopa Liidu õiguskaitseasutust Europoli käsitleva uurimise käigus.

Esimest korda oma kahekümneaastase ajaloo jooksul ei antud Euroopa Ombudsmanile statuudist tulenevat õigust tutvuda uurimise raames ELi institutsiooni dokumendiga, isegi kui on tagatud täielik konfidentsiaalsus.

Dokumentidega tutvumise õigus on ombudsmani demokraatliku kontrolli rolli alus ja tagab ELi kodanikule teatavad põhiõigused.

Taustteave

Uurimine käsitles üldsuse juurdepääsu Europoli valduses olevale dokumendile, mis käsitleb Europoli tegevust ELi ja USA vahelise terroristide rahastamise jälgimisprogrammi (TFTP) lepingu alusel.

USAga 2010. aastal sõlmitud TFTP lepingus on sätestatud, et EL võib edastada ELi kodanike finantstehinguid käsitlevaid sõnumiandmeid USA rahandusministeeriumile, et jälgida võimalikku terroristlikku tegevust. Andmeid hoiab ja edastab Belgias asuv ülemaailmse pankadevahelise finantstelekommunikatsiooni ühing SWIFT.  Edastamine toimub alles siis, kui Europol on USA taotluse kinnitanud.

Europoli ülesanne on tagada, et USA edastamistaotlused oleksid ulatuse, proportsionaalsuse ja vajalikkuse poolest lepinguga kooskõlas, kuigi tal puudub juurdepääs tegelikult edastatud andmetele.

2013. aasta juunis saime Euroopa Parlamendi liikme nimel tegutsevalt ELi kodanikult kaebuse selle kohta, kuidas Europol käsitles tema taotlust saada üldsuse juurdepääs Europoli ühise järelevalveasutuse aruandele ELi ja USA vahelise lepingu rakendamise kohta.

Dokument, millele üldsuse juurdepääsu taotleti, on ühise järelevalveasutuse 2012. aasta märtsi teine kontrolliaruanne.

Ühine järelevalveasutus koosneb liikmesriikide andmekaitseasutuste esindajatest. Selle ülesanne on tagada, et Europoli valduses olevate andmete säilitamine, töötlemine ja kasutamine ei rikuks ELi põhiõigusi. Europol keeldus andmast üldsusele juurdepääsu ühise järelevalveasutuse aruandele, hageja esitas kaebuse minu büroole ja me alustasime seejärel uurimist.

Oma uurimise käigus andsin oma ametnikele korralduse tutvuda taotletud dokumendiga, et kontrollida, kas Europol kohaldas nõuetekohaselt oma eeskirju dokumentidele juurdepääsu kohta. See on tavaline protseduur, mis on toiminud raskusteta kakskümmend aastat.

Siinkohal on väga oluline rõhutada, et Europol ei ole vaidlustanud ombudsmani vajadust dokumendiga tutvuda. Vastupidi, Europol tegi ombudsmani talitustega täielikku koostööd, leppides eelnevalt kokku konfidentsiaalse kontrolli jaoks vajaliku range julgeolekukorra. Minu talitustel ja Europoli talitustel oli selles uurimises väga konstruktiivne suhe.

Europoli sõnul nõuti komisjoni ja USA vahel TFTP lepingu artikli 4 lõike 9 alusel kokku lepitud tehnilistes üksikasjades siiski, et Europol hangiks USA ametiasutustelt loa, enne kui ta annab ombudsmanile või mis tahes muule üksusele mis tahes juurdepääsu, sealhulgas ombudsmani konfidentsiaalsele kontrollile. USA võimud on keeldunud Europolile sellist luba andmast.

„Tehniline kord“ on ühes mõttes Euroopa Komisjoni ja USA vaheline teisene leping selle kohta, kuidas TFTP lepingut rakendatakse. Põhikokkuleppe artikli 4 lõikes 9 on lihtsalt sätestatud, et „Europoli kontrollivolituste toetamiseks vajalikud tehnilised üksikasjad“ kooskõlastatakse ELi ja USA vahel ühiselt.

Praktikas allkirjastati need lõpuks vaid kolm päeva enne lepingu rakendamist ja parlament neid ei näinud.

Selle teisese lepingu asjakohases osas on sätestatud: „USA rahandusministeeriumi edastatud teavet, sealhulgas teavet sõnumite liikide või kategooriate kohta, ei tohi jagada ei ELi liikmesriikide ega muude osapooltega ilma USA rahandusministeeriumi selgesõnalise kirjaliku loata.“

Europoli direktor kirjutas USA rahandusministeeriumile, selgitades ombudsmani rolli Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 228 alusel, kirjeldades üksikasjalikult julgeolekukorda, mille Europol kavatses inspekteerimiseks kehtestada, ning paludes luba dokumendi ombudsmanile esitamiseks. USA võimud keeldusid luba andmast, väites, et "teadmisvajaduse" nõue ei ole täidetud.

Nagu te teate, muutis Euroopa Parlament 2008. aastal nõukogu nõusolekul ombudsmani põhikirja, et anda erivolitused salastatud dokumentidega tutvumiseks, tingimusel et asjaomase institutsiooniga on eelnevalt kokku lepitud dokumentide konfidentsiaalsena käsitlemise tingimused. Nagu juba mainitud, olid Europol ja ombudsman käesolevas asjas kokku leppinud julgeolekukorras, mida kohaldatakse kontrolli suhtes.

Ka minu büroo ja nõukogu on mitmel korral kokku leppinud konfidentsiaalsete dokumentide kontrollimise julgeolekukorras.

Järeldus

Milline on praegune olukord?

„Tehniline kord”, mille üle komisjon pidas USAga läbirääkimisi pärast seda, kui parlament oli TFTP lepingu heaks kiitnud, võimaldab USA ametiasutustel otsustada, kas ombudsman võib kasutada oma seadusjärgset demokraatlikku võimu vaidlusaluse dokumendi kontrollimiseks või mitte. USA ametiasutused on tegelikult otsustanud, et ombudsmanil ei tohiks antud juhul olla võimalik seda õigust kasutada.

Me ei ole dokumenti kontrollinud ja seega ei saa me anda hinnangut selle kohta, kas see tuleks vabastada või mitte või kas osa sellest tuleks tõepoolest vabastada. Võib juhtuda, et see sisaldab USA tundlikke andmeid ja seega ei tohiks seda avaldada - kuid meil ei ole võimalik seda teada ilma raportit nägemata.

Tuleb märkida, et tegemist on liidu institutsiooni dokumendiga, mitte kolmandalt isikult pärineva dokumendiga, kuigi see võib sisaldada kolmanda isiku esitatud teavet. Juhin tähelepanu ka sellele, et minu arusaamise kohaselt on raporti eesmärk kontrollida, kas TFTP leping austab Europoli rolli osas täielikult ELi kodanike õigusi. Meie uurimine on nüüd lõpetatud. Me ei ole suutnud kasutada oma demokraatlikke volitusi ega tegutseda täielikus kooskõlas oma seadusjärgsete ja aluslepingust tulenevate kohustustega.

Komisjon kirjutas eelmisel kuul minu büroole sellel teemal ja ma tänan neid selle kirjavahetuse eest. Komisjon ütleb, et andmete koostaja, käesoleval juhul USA nõusoleku saamine enne salastatud teabe edasist levitamist on üks olulisemaid andmete jagamise põhimõtteid ELi julgeolekuraamistikes. See on midagi, mida ma täielikult mõistan. Küsimus ei ole siiski edasises levitamises ega üldsuse juurdepääsu võimaldamises, vaid ombudsmani kontrollipädevuses demokraatliku järelevalve tagamisel.

Lõpetuseks juhin tähelepanu neljale viimasele punktile:

• Parlament võib kaaluda, kas on vastuvõetav, et teise valitsusega lepitakse kokku kord, mis takistab ELi aluslepingute alusel loodud järelevalvemehhanismi toimimist ELi täitevtegevuse kontrollimiseks.

• Tehnilistes üksikasjades on siiski selgelt öeldud, et neid „võib vajaduse korral muuta”, mis tähendab, et komisjon võib püüda neid uuesti läbi rääkida ilma lepingut uuesti avamata.

• Parlament võib samuti kaaluda, kas TFTP lepingu või muude sarnaste lepingute üle peetavate tulevaste läbirääkimiste tulemusel tuleks lisada erisäte, et tagada ombudsmani piisav kontroll. Samuti võib ta soovida uurida „tehnilisi üksikasju”, tagamaks, et mis tahes sellises tulevases lepingus piirdub volitus leppida kokku „tehnilistes üksikasjades” üksnes tehniliste ja halduskokkulepetega ning et mis tahes kokkulepetel, mis piiravad olemasolevate seadusjärgsete volituste kasutamist, peab olema seadusandja selgesõnaline nõusolek.

• Lõpuks tundub, et tasub märkida, et antud juhul pidi Euroopa Parlamendi liige tuginema üldsuse juurdepääsuõigusele. Mõnes ELi liikmesriigis ja Ameerika Ühendriikides on olemas kord, mis võimaldab seadusandjal saada spetsiaalse komitee kaudu juurdepääsu konfidentsiaalsele teabele, et ta saaks teostada täitevvõimu üle nõuetekohast demokraatlikku kontrolli.

Tänan teid tähelepanu eest sellele küsimusele.