Sissejuhatus

President, austatud parlamendiliikmed, tänan teid võimaluse eest pöörduda teie poole minu 2011. aasta aruande teemal.

Tahaksin kõigepealt öelda, et olen tänulik parlamendi jätkuva toetuse eest Euroopa Ombudsmani tööle. Soovin tänada ka petitsioonikomisjoni esimeest Mazzonit põhjaliku ja läbinägeliku raporti eest minu tegevuse kohta. Parlamendi toetus ja petitsioonikomisjoni koostöö aitavad oluliselt kaasa Euroopa Ombudsmani edule.

aasta aruanne – põhistatistika

Lubage mul nüüd käsitleda aastaaruande põhistatistikat. 2011. aastal sain kodanikelt, ettevõtetelt, valitsusvälistelt organisatsioonidelt, ühendustelt ja teistelt kokku 2510 kaebust. 

Püüan aidata kõiki kaebuse esitajaid, kes pöörduvad ombudsmani poole, isegi juhul, kui kaebus ei kuulu minu pädevusse. Me ei tohiks alahinnata, kui oluline on, et kodanikud juhinduksid algusest peale kõige sobivamast kaebusi menetlevast asutusest ning et neid säästetaks pettumustest ja viivitustest, mis on seotud sellega, et nad peavad ise õige asutuse kindlaks tegema.

2009. aasta jaanuaris avaldasin oma veebisaidil interaktiivse juhendi, mis on kättesaadav kõigis 23 ametlikus keeles. Juhendi eesmärk on suunata kaebuse esitajad asutuse juurde, mis on nende abistamiseks kõige sobivam, olgu selleks siis minu enda teenistused, Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjon, liikmesriikide riiklike või piirkondlike ombudsmanide teenistused või Euroopa Komisjoni loodud olemasolevad probleemide lahendamise mehhanismid, nagu portaal „Teie Euroopa“ või SOLVITi võrgustik piiriüleste probleemide lahendamiseks.

Mulle esitatud vastuvõetamatute kaebuste arv vähenes 2011. aastal jätkuvalt, seekord 111 võrra. Suures osas seostan seda langust asjaoluga, et interaktiivset juhendit kasutades leiab rohkem kodanikke õige aadressi, kuhu esimest korda pöörduda. 2011. aastal sai juhendi kaudu nõu üle 18 000 inimese.

Arvestades vastatud teabepäringute ja käsitletud kaebuste arvu, võime öelda, et ombudsman aitas 2011. aastal otseselt rohkem kui 22 000 kodanikku. Lisaks külastas ombudsmani veebisaiti üle 295 000 üksikkülastaja.

Vastupidiselt väljaspool minu volitusi esitatud kaebuste arvu vähenemisele suurenes 2011. aastal algatatud uurimiste arv 396ni ehk 18 %. See suundumus kinnitab, et Euroopa Ombudsmani poole pöörduvad inimesed teevad seda üha enam õigetel põhjustel.

Algatatud uurimiste arvu suur kasv tuleneb ka minu enda menetlustes tehtud muudatustest, mille eesmärk on muuta need kodanikusõbralikumaks. Möödunud aastal algatati uut liiki uurimine, et võimaldada kaebuse esitajatel oma kaebust selgitada juhtudel, kui ma ei ole esialgu veendunud, et on põhjust küsida ELi institutsiooni arvamust juhtumi kohta.

Minu büroo kriitiliste märkuste pidev vähendamine on veel üks positiivne tõend selle kohta, et ELi institutsioonid reageerivad positiivselt minu soovitustele, et nad võtaksid ennetavama rolli kaebuste lahendamisel ja kõigile kasulike tulemuste võimaldamisel. Ilmselgelt eelistatakse seda alati kaebuse esitajale ja asjaomasele institutsioonile. Viimase kolme (3) aasta jooksul on kriitiliste märkuste arv olnud keskmiselt veidi üle 34, samas kui ajavahemikul 2006–2008 oli see veidi üle 46.

Tähekohvrid

President, lugupeetud parlamendiliikmed, sel aastal lisasin ma taas aastaaruandesse „tähtjuhtumite“ kategooria, et tuua esile illustreerivaid näiteid institutsioonide ja asutuste eeskujulikest haldustavadest, mis minu uurimiste käigus ilmsiks tulid, ning lisaks rõhutada, et ombudsmani institutsiooni keskne ülesanne on tugevdada ja süvendada teeninduskultuuri ELi institutsioonides ja asutustes, edendades ja toetades parimaid tavasid. Käesoleva aasta aruandes tuuakse esile kümme sellist „tähtjuhtumit”.

Institutsioonide valmisolek teha ombudsmaniga koostööd kaebustele rahuldava lahenduse leidmiseks on oluline märk nende pühendumusest sellele teeninduskultuurile. Märgin ka, et mõnel juhul osutus mõlemale poolele kasuliku tulemuse saavutamiseks otsustavaks ka kaebuse esitajate endi konstruktiivne kaasamine.

Eurobaromeetri eriuuring ja teavitustegevus

Vastavalt 2011. aastal avaldatud Eurobaromeetri eriuuringule kodanike õiguste ja ELi haldusasutuste tulemuslikkuse kohta, mille tellisid Euroopa Parlament ja ombudsman, peetakse õigust ELis vabalt liikuda ja elada kõige olulisemaks kodanike õiguseks (48 % vastanutest).

Tähtsuselt teine õigus on õigus heale haldusele (33%), millele järgneb õigus esitada kaebus ombudsmanile (32%).

Teisest küljest märkis 42 % vastanutest, et nad ei ole rahul läbipaistvusega ELi halduses, ning 52 % ütles, et ombudsman peaks tagama, et kodanikud teavad oma õigusi ja seda, kuidas neid kasutada.

Seades kodanike teavitamise poliitilise eesmärgi prioriteediks, korraldasin 2011. aasta märtsis suurima sidusrühmade ürituse, mille ombudsman oli kunagi korraldanud ja mille pealkiri oli „Kas Lissaboni leping toob kodanikele kasu?”. Üritusel võtsid sõna Euroopa Ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy, tollane Euroopa Parlamendi asepresident Diana Wallis ja Euroopa Komisjoni asepresident Viviane Reding.

Samuti avaldasin 2011. aastal brošüüri „Probleemid ELiga? Kes saab teid aidata?". See uus väljaanne annab teavet mitmesuguste probleemide lahendamise mehhanismide kohta, mis on kättesaadavad üksikisikutele, kellel on probleeme ELiga. Märgin, et nõudlus selle brošüüri järele on olnud suurem kui mis tahes muu väljaande järele ombudsmani ajaloos.

Pidades silmas rahulolematust läbipaistvusega ELis, kasutasin võimalust, mida pakkus 28. septembril tähistatav rahvusvaheline teadmisõiguse päev, et kutsuda ELi administratsiooni üles olema läbipaistvuse osas ennetavam. Sellega seoses kutsusin ELi institutsioone üles võtma kasutusele kasulikud, kodanikusõbralikud veebipõhised dokumendiregistrid.

Lisaks hakkasin 2011. aasta alguses avaldama oma veebisaidil teavet uute päringute kohta kohe pärast nende avamist. See uus tava lihtsustab kodanike jaoks uurimiste edenemise jälgimist algusest peale.

Avaliku teenuse põhimõtted

President, austatud liikmed, võtsin 2009. aastal vastu Euroopa Ombudsmani institutsiooni ülesannete ja eesmärkide kirjelduse, mis on järgmine:

Euroopa Ombudsman otsib Euroopa Liidu institutsioonide vastu esitatud kaebustele õiglasi tulemusi, soodustab läbipaistvust ja edendab halduslikku teeninduskultuuri. Tema eesmärk on suurendada usaldust kodanike ja Euroopa Liidu vahelise dialoogi kaudu ning edendada liidu institutsioonides kõrgeimaid käitumisstandardeid.

Et seda ülesannete ja eesmärkide kirjeldust kõige paremini rakendada, töötasin 2010. aastal välja ja võtsin vastu institutsiooni strateegia, mis on aluseks minu algatustele ja tegevusele praeguse ombudsmani ametiaja jooksul.

Strateegia põhipunktid on järgmised: a) tugevdada käimasolevat dialoogi kaebuse esitajate, kodanikuühiskonna ja muude sidusrühmadega kooskõlas Lissaboni lepingus sätestatud kesksete kohustustega, b) teha kindlaks ombudsmanide kolleegide parimad tavad, tehes muu hulgas koostööd Euroopa ombudsmanide võrgustikus, ning c) suurendada ombudsmani rolli ELi institutsioonides haldusliku teeninduskultuuri edendamisel.

Selleks et tagada järjepidev hea haldus, mis on „kodanikusõbralikuks“ olemise põhikomponent, peavad institutsioonid ja organid edendama kodanike teenimise kultuuri.

Asutus, mis püüab sellist teenistuskultuuri edendada, julgustab oma töötajaid mitte ainult austama head haldust kui seaduslikku õigust, vaid olema ka a) viisakas, abivalmis ja koostööaldis kodanikega suhtlemisel, b) valmis selgitama oma tegevust ja tehtud otsuste põhjendusi ning c) valmis aktsepteerima avalikku kontrolli oma käitumise üle.

Neid kaalutlusi silmas pidades järeldasin, et oleks kasulik esitada nende ja muude avaliku teenistuse põhimõtete kohta kokkuvõtlik avaldus, mis võiks aidata suurendada kodanike usaldust Euroopa avaliku teenistuse ja ELi institutsioonide vastu.

Avaliku teenistuse põhimõtted avaldati käesoleva aasta 19. juunil. Lubage mul neid lühidalt mainida:

1. Pühendumine Euroopa Liidule ja selle kodanikele

2. Terviklikkus

3. Objektiivsus

4. Austus teiste vastu

5. Läbipaistvus

Olen tänulik personali peadirektoraadile selle eest, et ta jagas 4. oktoobril põhimõtted kõigile parlamendis töötavatele inimestele.

President, austatud parlamendiliikmed, nagu ma olen korduvalt märkinud, ei ole see avaliku teenistuse põhimõtete avaldus ei esimene ega viimane sõna ELi avaliku teenistuse suhtes kohaldatavate eetikastandardite kohta. Nagu avaliku konsultatsiooni käigus esitatud märkustest selgus, sisaldavad personalieeskirjad, finantsmäärus ja ombudsmani laialdaselt vastu võetud Euroopa hea haldustava eeskiri juba selliseid standardeid nii otseselt kui ka kaudselt.

Lisaks ei olnud avaliku teenistuse põhimõtete deklaratsiooni koostamise mõte töötada välja uusi eetikastandardeid, vaid pigem selgitada nii riigiteenistujate kui ka kodanike ootusi eetikastandardite suhtes, mida ELi avalik haldus juba järgib.

Nende standardite selgesõnalise väljendamise lisandväärtus on aidata kaasa pideva konstruktiivse arutelu loomisele ja keskendamisele riigiteenistujate vahel ning riigiteenistujate ja üldsuse vahel selle üle, milline käitumine on eetiliselt asjakohane. Avalik konsultatsioon näitas sellise arutelu väärtust.

Põhimõtete eesmärk ei ole dubleerida olemasolevaid õigusakte ega asendada vajaduse korral nende õigusaktide läbivaatamist ja täiendamist. Pigem eeldan, et need on rikkalik ideede allikas, millele ma tuginen tulevikus koostöös ELi institutsioonidega, et julgustada ja toetada institutsioonilist kultuuri, mis muudab põhimõtted elavaks reaalsuseks.

Tänan teid väga tähelepanu eest.