(Ümber suunatud leheküljelt Greetings)

Liidu kodakondsus kehtestati Maastrichti lepinguga. Liidu kodakondsus ei asenda, vaid täiendab liikmesriigi kodakondsust.

Amsterdami leping aitab kaasa liidu kodakondsuse edasiarendamisele, korrates põhiseaduslikke põhimõtteid, millele liit on rajatud. Muudetud liidu lepingu artiklis A on osutatud:

Euroopa rahvaste üha tihedam liit, kus otsused tehakse nii avalikult kui võimalik ja nii kodanikulähedaselt kui võimalik.

Ja nagu Rootsi justiitsminister Laila FREIVALDS meile kongressi avaistungil meenutas, on artiklis F sätestatud:

liit on rajatud vabaduse, demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste austamise ning õigusriigi põhimõtetele...

Töösessioone teemal „Kodanik, haldus ja ühenduse õigus” juhatasid asjatundlikult Göteborgi haldusasjade apellatsioonikohtu esimees Elizabeth PALM ja Euroopa Ühenduste Kohtu kohtunik dr Hans RAGNEMALM. Samuti sooviksin tänada kõiki riiklikke raportööre ja ühenduse raportööri hr GARZÓN CLARIANAt nende suurepäraste raportite eest.

Töösessioonidel uuriti, kuidas viia ellu kodakondsuse idee ühenduse õiguse vastutustundlikuma, avatuma, inimlikuma ja teenistusvalmima haldamise kaudu liidu kõigil tasanditel.

Loomulikult võtsime täielikult arvesse asjaolu, et ühenduse õiguse haldamine on osaliselt otsene - seda teostavad ühenduse institutsioonid ja organid - ja osaliselt kaudne - seda teostavad liikmesriikide haldusasutused.

Kõik neli töösessiooni olid pühendatud konkreetsele teemale.

Esimene teema oli hea halduse standardid ühenduse tasandil.

Teine teema oli komisjoni roll aluslepingu täitmise järelevalvajana. Eelkõige uurisime haldusmenetlusi, mida komisjon kasutab, et käsitleda kodanike kaebusi ühenduse õiguse rikkumise kohta liikmesriikide poolt.

Kolmandal töösessioonil arutasime kodanike juurdepääsu ühenduse institutsioonide ja asutuste valduses olevatele dokumentidele.

Viimasel töösessioonil uurisime kohtulikke ja kohtuväliseid õiguskaitsevahendeid, mida kodanikud saavad oma õiguste kaitsmiseks kasutada.

Esitan iga nelja töösessiooni arutelude kohta eraldi aruande.

1 Hea halduse standardid ühenduse tasandil.

Esimesel töösessioonil lepiti üldiselt kokku kahes haldusstandardeid käsitlevas põhimõttes. Esimene on see, et õigusriigi põhimõtet tuleb kohaldada kõigi avaliku sektori asutuste suhtes: ei saa kunagi olla hea haldus, kui ei tegutseta kooskõlas seadusega. Teine on see, et administratsioon on loodud kodanike teenimiseks, mitte vastupidi: Seetõttu peaks administratsioon olema teenistusvalmid.

Samuti oldi üldiselt ühel meelel, et hea haldustava eeskirjal võib olla oluline roll halduse kvaliteedi parandamisel, teavitades nii kodanikke kui ka ametnikke pakutava teenuse tasemest.

Üldaruandes juhiti tähelepanu komisjoni kavatsusele võtta oma ametnike käitumise reguleerimiseks vastu hea haldustava eeskiri. Mõned töösessioonil osalejad leidsid, et institutsioonil ei ole soovitav selliseid eeskirju ise vastu võtta. Nad leidsid, et tegevusjuhendi väljatöötamise eest peaks vastutama Euroopa Ombudsman. Kui aga komisjon võtaks juhendi ise vastu, mitte ei kehtestaks seda väljastpoolt, rõhutaks see tema pühendumust teenistusvalmile haldusele.

Üldiselt lepiti kokku, et seadustiku sätted muutuvad õiguslikult siduvaks, olenemata sellest, kas see võeti vastu „kõva” või „pehme” õigusaktina. Mõned inimesed kartsid, et "raske" seadus oleks vähem avatud uute ja täiustatud standardite järkjärgulisele arendamisele. Kodanike soove selgete ja jõustatavate õiguste järele oleks aga kõige parem täita, kui komisjon võtaks oma tegevusjuhendi vastu otsuse vormis.

2 Komisjon kui "asutamislepingu täitmise järelevalvaja".

Teisel istungil käsitleti komisjoni asutamislepingu artikli 155 kohast rolli „asutamislepingu täitmise järelevalvajana” ja artikli 169 kohast menetlust liikmesriikide poolt toime pandud ühenduse õiguse rikkumiste käsitlemiseks.

Rõhutati, et liidu õiguskaitsevahendite süsteem, nagu ka haldussüsteem, põhineb kodanikuläheduse põhimõttel. Liidu arengu osana on siiski suundumus kasutada rohkem artikli 169 kohast menetlust.

Lisaks on komisjon tunnistanud, et kodanikud, kes esitavad talle kaebuse ühenduse õiguse rikkumise kohta liikmesriikide poolt, ei ole mitte ainult väärtuslik teabeallikas, vaid neil on ka õigus menetluslikele tagatistele, mida komisjon jätkuvalt arendab ja täiustab.

Arutelu käigus eristati selgelt ühelt poolt komisjoni haldusmenetlusi kaebuse menetlemisel ja teiselt poolt tema kaalutlusotsust selle kohta, kas anda rikkumine Euroopa Kohtusse või mitte.

Mitmed riikide raportöörid kritiseerisid komisjoni praeguseid haldusmenetlusi. Väideti, et vaja on suuremat läbipaistvust ja et tuleks astuda täiendavaid samme, et kohelda kaebuse esitajaid menetluse osalistena. Tehti ettepanek, et lähtepunktiks peaks olema võrdlus kaebuse esitajate menetlusõigustega näiteks konkurentsiasjades ning et artikli 169 kohaste kaebuse esitajate väiksemad õigused peaksid olema selgesõnaliselt põhjendatud. Ei saa välistada, et kaebuse esitajate menetlusõigused võivad saada kohtulikku kaitset.

Üldiselt tunnistati, et komisjonil on ulatuslik kaalutlusõigus küsimuses, kas anda rikkumine Euroopa Kohtusse või mitte. Tehti siiski ettepanek, et komisjon peaks põhjendama otsust menetlust mitte algatada. Teine seisukoht oli, et hagi esitamata jätmiseks võivad olla mõjuvad poliitilised põhjused, kuid mõnikord võib nende põhjuste avalikustamine olla liiga piinlik. Ei selgitatud, kuidas saaks seda ühitada õigusriigi põhimõttel põhineva liidu kodakondsuse ideega.

3 Kodanike juurdepääs dokumentidele

Üldaruandes on peatükk läbipaistvuse kohta, kuid see sisaldab üksikasjalikku arutelu ainult teema ühe aspekti üle: üldsuse juurdepääs dokumentidele. Töösessioonidel oli arutelu laiem. Paljud osalejad rõhutasid, et seadusandlikud menetlused peavad olema läbipaistvamad. Eelkõige toimus märkimisväärne arutelu komiteemenetluse üle. Komiteemenetluse ja Euroopa Parlamendi suurema rolli vahelise seose kohta Maastrichti ja Amsterdami lepingute järgses seadusandlikus menetluses väljendati erinevaid seisukohti.

Komiteemenetluse dokumentidele juurdepääsu küsimus tõi arutelu tagasi istungjärgu põhiteema juurde. Arutelu keskendus kehtivatele ühenduse eeskirjadele. Need koosnevad komisjoni ja nõukogu poolt vastu võetud otsustest, millega jõustatakse nende ühine dokumentidele juurdepääsu käsitlev käitumisjuhend. Ka teised ühenduse institutsioonid ja asutused on vastu võtnud eeskirjad, mis põhinevad komisjoni ja nõukogu eeskirjadel.

Üldsuse juurdepääsu dokumentidele käsitlevate kehtivate eeskirjade suhtes väljendati mitmeid kriitikat. Eelkõige tuleb silmas pidada järgmist: neid ei kohaldata sissetulevate dokumentide suhtes; nad ei nõua dokumendiregistrite loomist; juurdepääsuotsuse tegemise tähtajad on liiga pikad; Erandid on liiga piiravad.

Registrite osas selgitati, et nõukogul on dokumentide register ja et ta avaldab selle 1998. aasta jooksul: loodetavasti järgivad seda head eeskuju ka teised ühenduse institutsioonid ja organid.

Tähtaegade suhtes väljendati erinevaid seisukohti. Mõned inimesed toetasid mõtet, et juurdepääs peaks põhimõtteliselt olema kohene - eriti selleks, et hõlbustada ajakirjanike tööd avalikkuse teavitamisel.

Teised rõhutasid, et eelkõige nõukogu otsustamismenetlused raskendavad juurdepääsu viivitamatut võimaldamist. Samuti väideti, et Euroopa Kohtu praktika, mis nõuab teatavate erandite kohaldamisel huvide tasakaalustamist, peaks andma piisavalt aega järelemõtlemiseks.

Esitati palju muid huvitavaid punkte, millest mul on aega mainida vaid kolme.

Esiteks rõhutati, et institutsioon peaks alati kaaluma, kas ta saab anda dokumendile juurdepääsu ka siis, kui ta ei ole oma eeskirjade kohaselt kohustatud seda tegema. Loomulikult nõuab võrdsuse põhimõte, et kui juurdepääs antakse ühele kodanikule, ei tohiks seda keelata ka teistele.

Teiseks tõstatati küsimus, kuidas vaidlustada dokumentidele juurdepääsu keelamist asutuse või muu ühenduse organi poolt, keda ei ole EÜ artiklis 173 potentsiaalse kostjana nimetatud. Ilmnes, et ühe või teise menetluse kaudu on lisaks ombudsmanile kaebuse esitamise võimalusele võimalik kasutada õiguskaitsevahendit.

Kolmandaks tehti oluline märkus tuleviku kohta: kuigi uus EÜ artikkel 191a, mis käsitleb dokumentidele juurdepääsu õigust, viitab ainult Euroopa Parlamendile, komisjonile ja nõukogule, peaks selles sisalduv läbipaistvuse põhimõte kehtima kogu ühenduse halduses.

4 Kodanike juurdepääs kohtulikele ja kohtuvälistele õiguskaitsevahenditele

Viimasel istungil uuriti kohtulikke ja kohtuväliseid õiguskaitsevahendeid, mida kodanikud saavad oma õiguste kaitsmiseks kasutada. Arutelu lähtepunktiks oli üldine kokkulepe, et kodanikel peaksid olema tõhusad õiguskaitsemehhanismid, kui nende ühenduse õigusest tulenevaid õigusi ei austata, ning et need mehhanismid peaksid olema kodanikele võimalikult lähedal.

Mainiti väärtuslikku tööd, mida on teinud Euro-Jus süsteem, mis hõlmab osalise tööajaga juriste, kes nõustavad kodanikke liikmesriikides asuvates komisjoni esindustes.

Valitses üldine üksmeel, et riiklikud ombudsmanid võivad tegeleda ühenduse õigust puudutavate kaebustega ja et nad peaksid kodanikke sellest õigusest teavitama. Samuti peaksid nad saama vajalikku nõu ühenduse õiguse kohta, et nad saaksid kodanikke aidata, eelkõige seoses liikumisvabadusega ning Amsterdami lepingu jõustumisel ka varjupaiga-, sisserände- ja viisaküsimustega.

Rõhutati siiski, et ombudsmanid on ühenduse õigusest tulenevate õiguste kohtuliku kaitse täiendus, mitte alternatiiv, mis vastavalt Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktikale peaks alati olema kättesaadav. Euroopa Ombudsmani ja riiklike ombudsmanide koostöö tõhusa kohtuvälise kaitse süsteemi loomiseks võib siiski aidata leevendada nii kohtute kui ka komisjoni kui asutamislepingu täitmise järelevalvaja koormust.

Kokkuvõtteks tahaksin tänada FIDE presidenti professor Ulf BERNITZi ja kõiki tema kolleege kongressi korraldamisel nende raske töö eest, et sündmus oleks edukas, ja nende lahke külalislahkuse eest.

Tänan tähelepanu eest.

Euroopa ombudsman Jacob Söderman oli teema „Kodanik, haldus ja ühenduse õigus” pearaportöör FIDE XVIII kongressil (Fédération internationale de droit européen), mis toimus 3.–6. juunil 1998 Stockholmis. Tema üldaruanne on kättesaadav inglise ja prantsuse keeles.