Lugupeetud esimees Sophie Wilmès, austatud parlamendiliikmed

Tere hommikust ja tänan, et kutsusite mind sellele olulisele arutelule.

Me kirjeldame õigusriiki sageli Euroopa Liidu põhiväärtusena. Ja õigustatult. See toetab meie demokraatiat, kaitseb põhiõigusi ja tagab hea valitsemistava. See loob raamistiku, mille kaudu võimu kasutatakse õiglaselt ja läbipaistvalt. Eelkõige võimaldab see kodanikel usaldada oma valitsusi, õigussüsteeme ja haldusasutusi.

Kuid nagu me kõik teame, ei kaitse õigusriik ennast. See vajab pidevat tähelepanu ja aktiivset kaitset. Just selles on oluline roll institutsioonidel, nagu ombudsmani bürood.

Ombudsmanid on algusest peale olnud tihedalt seotud demokraatia ja õigusriigi loomise ja tugevdamisega, mis on loodud selleks, et jälgida avaliku võimu teostamist ja kaitsta inimõigusi.

Võtame näiteks Portugali, kus ombudsmani institutsioon loodi varsti pärast demokraatliku korra taastamist, olles revolutsioonijärgne ja isegi põhiseaduse-eelne institutsioon.

Ombudsmanid täidavad kahte põhiülesannet: esiteks on need valitsuse ja avaliku halduse sõltumatud kontrollid; teiseks pakuvad nad kodanikele riigiasutustega suhtlemisel kättesaadavat kaitset.

Kohtud on endiselt seaduslikkuse peamised kaitsjad, kuid kohtusüsteem üksi ei suuda täita kõiki lünki, eriti kiirete tehnoloogiliste muutuste, poliitiliste muutuste ja üldsuse kasvavate ootuste ajal.

Siinkohal on ombudsmanidel oluline täiendav roll. Need aitavad tagada avaliku võimu õiglase ja läbipaistva teostamise ning põhiõiguste austamise, kontrollides haldustegevust ja kaitstes üksikisikute õigusi.

Euroopa ombudsmanina on minu ülesanne hoida ära haldusomavoli ja sellega tegeleda, edendada head valitsemistava ning aidata kaitsta õigusriiki kogu liidus. Ma ei saa teha siduvaid otsuseid, kuid oma tööga – mis põhineb alati usaldusväärsel ja sõltumatul põhjendusel – püüan tagada, et ELi institutsioonid, asutused ja organid tegutseksid läbipaistvalt, õiglaselt ja vastutustundlikult.

Suur osa õigusriigi teemalisest arutelust keskendub õigustatult liikmesriikidele. Kuid me peame ka küsima: kuidas ELi institutsioonid neid põhimõtteid järgivad?

EL ootab, et liikmesriigid austaksid õigusriigi põhimõtet, ja tal on vahendid selle jõustamiseks. Kuid selleks, et olla usaldusväärne, peab EL olema eeskujuks. Harjuta seda, mida ta jutlustab. Nõudluse läbipaistvus? Ole läbipaistev. Oodata õiglust? Ole õiglane. Üleskutse vastutada? Hoia end vastutavana. Alles siis saab ta teenida tõelist usaldust – nii kodu- kui ka välismaal.

Kuidas me selle teoks teeme?

Euroopa Ombudsman on oluline sidusrühm. Minu büroo kaitseb ELi õigust, põhiõigusi ja head haldust. Kodanikud, ettevõtjad ja organisatsioonid pöörduvad meie poole alati, kui nad tunnevad, et ELi institutsioon on tegutsenud ebaõiglaselt või ebaseaduslikult.

Kohtud jõustavad küll õigusakte, kuid nad ei saa käsitleda kõiki küsimusi, mis mõjutavad kodanikke nende igapäevastes suhetes ELi institutsioonidega.

See on ombudsmani tugevus. Meie paindlikud menetlused võimaldavad meil minna seadusest kaugemale. Liigume mööda formaalsustest, et taastada õiglus, terviklikkus ja usaldus

Lubage mul illustreerida.

Eelmisel aastal uurisime, kuidas ELi nõukogu ja Euroopa Komisjon menetlevad seadusandlikele dokumentidele juurdepääsu taotlusi. Leidsime, et mõlemad institutsioonid ei vastanud kohtupraktikas nõutud kõrgetele läbipaistvusstandarditele. Nõudsime tungivalt, et nad avalikustaksid ennetavalt seadusandlikud dokumendid ja piiraksid juurdepääsu keelamist tõeliselt erandlike juhtudega.

Õigusriigi põhimõttel rajanevas liidus peab läbipaistvus olema reegel, mitte erand. Ilma läbipaistvuseta väheneb vastutus. Ja ilma vastutuseta üldsuse usaldus paratamatult kahaneb.

Läbipaistvusest rääkides on veel üks suur osa minu tööst sundida ELi institutsioone olema avatumad ja järjepidevamad selles osas, kuidas nad otsuseid teevad – eriti kui need otsused mõjutavad kodanike õigusi.

Me tegime just oma otsuse nn koondjuhtumi kohta. Jõudsime järeldusele, et tegemist oli haldusomavoliga, mis tulenes mitmest menetluslikust puudusest selles, kuidas Euroopa Komisjon koostas kiireloomulisi seadusandlikke ettepanekuid.

Tunnistame, et komisjon peab suutma kiiresti reageerida erinevatele olukordadele, eelkõige praeguses geopoliitilises kontekstis. Ta peab siiski tagama, et vastutus ja läbipaistvus oleksid jätkuvalt osa tema seadusandlikest protsessidest ning et tema tegevust selgitataks kodanikele selgelt.

Tulevikus tuleb leida parem tasakaal paindliku halduse ja õigusloome minimaalsete menetlusstandardite tagamise vahel. Pidades silmas parema õigusloome suuniste eelseisvat läbivaatamist, usun, et komisjon peaks oma eeskirju parandama, et kiireloomuliste õigusaktide ettevalmistamine jääks läbipaistvaks, kaasavaks ja tõenduspõhiseks.

Selle keskmes on õigusriigi põhimõte kaitsta üksikisikuid – eriti neid, kellel on vähem võimu – võimulolijate ebaõiglase või ebaõiglase kohtlemise eest.

Seepärast on Euroopa Ombudsmanil oluline roll ka selle tagamisel, et ELi institutsioonid austaksid kodanike põhiõigusi: alates rikkumisest teatajate kaitsest kuni töölevõtmise ja värbamise tavadeni või ELi vahendite kasutamise uurimiseni, et vältida raha kulutamist viisil, mis rikub põhiõigusi. 

Hiljuti soovitasime komisjonil tugevdada järelevalvet piirihalduseks kasutatavate ELi vahendite üle, tagamaks, et neid ei kasutata viisil, mis rikub rändajate õigusi. Samuti uurisime puuetega inimeste ELi-poolset rahastamist, kutsudes üles tugevamale järelevalvele, et toetada üleminekut institutsionaliseerimiselt. Oluline on rõhutada, et see töö sai suurt kasu koostööst riiklike ombudsmanidega kogu Euroopa ombudsmanide võrgustikus, mida mul on au koordineerida.

Vaid nädal tagasi pidasime oma iga-aastase Euroopa ombudsmanide võrgustiku konverentsi ning paljude arutatud teemade hulgas pöörati erilist tähelepanu õigusriigi põhimõttele.

Enam kui 100 riikliku ja piirkondliku ombudsmani esindajat jagasid oma igapäevasest tööst saadud kogemusi. Nendes aruteludes rõhutati, et mõnes jurisdiktsioonis tekitavad teatavad küsimused jätkuvalt muret, nimelt seoses ombudsmanide sõltumatuse kaitsega. Endiselt on probleeme ametissenimetamise, ametiaja turvalisuse, volituste, uurimisvolituste ja eelkõige ombudsmani järelevalve tõhususega.

Lisaks arutati ka Euroopa Komisjoni õigusriigi olukorda käsitlevate aruannete koostamise metoodikat, kusjuures paljud ombudsmanid nõustusid, et oluline on tagada äratuntavam, aktiivsem ja tõhusam kaasamine nii iseseisvalt kui ka Euroopa ombudsmanide võrgustiku kaudu. Meil on praegu käsil nende järelduste järelmeetmete tagamine, mida seejärel jagatakse parlamendi ja komisjoniga.

Lubage mul lõpetada.

Õigusriigi põhimõtte järgimine on jagatud vastutus. See ei ole ühe institutsiooni ülesanne – mitte ainult kohtute, riikide valitsuste ega ombudsmani ülesanne. See nõuab meilt kõigilt pidevat pühendumist: kohtusüsteem, ELi institutsioonid, kodanikuühiskond ja sõltumatud järelevalveasutused.

Koostööd tehes – nõudes läbipaistvust, õiglust ja vastutust – tugevdame õigusriiki. Seda tehes aitame tagada, et Euroopa Liit jääb selliseks, nagu ta peaks olema: õigusel, demokraatial ja põhiõigustel põhinev liit.

Tänan teid.