- ET Eesti keel
Masintõlkes võib olla vigu, mis võivad vähendada selgust ja õigsust; ombudsman ei vastuta mis tahes erisuste korral. Kõige usaldusväärsem ja õiguskindlam teave on algversioonis eespoolsel lingil (inglise keel).
Lisateave on meie keele- ja tõlkepoliitikas.
Euroopa Ombudsmani soovitus juhtumi 1336/2017/JAS kohta, mis käsitleb Euroopa Komisjoni keeldumist anda juurdepääs kosmeetikas kasutatavate nanomaterjalide kataloogile ja sellega seotud kosmeetikatootjate teadetele
Soovitus
Juhtum 1336/2017/PB - Alguskuupäev: Teisipäev | 03 oktoober 2017 - Soovitus Kolmapäev | 14 märts 2018 - Otsuse kuupäev: Kolmapäev | 12 detsember 2018 - Asjassepuutuvad institutsioonid Euroopa Komisjon ( Tuvastatud on haldusomavoli ) - Riik Belgia
Koostatud vastavalt Euroopa Ombudsmani põhikirja artikli 3 lõikele 6 [1]
Juhtum puudutas taotlust üldsuse juurdepääsuks kosmeetikatoodetes kasutatavate nanomaterjalide kataloogile ja sellega seotud teadetele, mille esitasid kosmeetikatootjad. Euroopa Komisjon, kes ei olnud kataloogi õigeaegselt täiendanud, väitis, et ajal, mil kaebuse esitaja, kes on keskkonnaalane valitsusväline organisatsioon, oma taotluse esitas, sellist dokumenti ei olnud. Komisjon väitis ka, et tal puuduvad olemasolevad otsinguvahendid taotletud teadete väljavõtmiseks oma andmebaasist.
Ombudsman leidis, et kuigi kataloogi lõplikku versiooni ei olnud kaebuse esitaja juurdepääsutaotluse esitamise ajal avaldatud, ei konsulteerinud komisjon kaebuse esitajaga selle üle, kas ta soovib juurdepääsu mõnele olemasolevale eelnõu versioonile. See kujutas endast haldusomavoli.
Ombudsman leidis ka, et mõned teated oleks tegelikult saanud komisjoni andmebaasist välja võtta. Muude teadete puhul ei suutnud komisjon kaebuse esitajaga konsulteerides lahendust leida. Need rikkumised kujutasid endast ka haldusomavoli.
Seetõttu soovitab ombudsman komisjonil anda kaebuse esitajale juurdepääs nendele teadetele, mida saab tema andmebaasist välja võtta, ning püüda leida lahendus teiste teadete suhtes. Kuna nanomaterjalide kataloog on nüüd avaldatud, ei pea ombudsman vajalikuks soovitada eelnõude avalikustamist.
Kaebuse taust
1. 2016. aasta detsembris palus kaebuse esitaja, kes on valitsusväline keskkonnaorganisatsioon, Euroopa Komisjonilt üldsuse juurdepääsu [2] „[kosmeetikatoodete määruse [3]] artikli 16 lõike 10 punktis a ette nähtud kataloogile või, kui sellist kataloogi veel ei ole, artikli 13 lõikes 1 ette nähtud teadetele kosmeetikatoodete, sealhulgas nanomaterjalide kohta ning artikli 16 lõike 3 kohaselt esitatud teabele“.
2. Kosmeetikatoodete määrus on kosmeetikatoodete peamine õigusraamistik. Sellega kehtestatakse kosmeetikatoodete eeskirjad, et tagada ELi turu toimimine ja inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse [4]. Tootjad peavad registreerima oma kosmeetikatooted kosmeetikatoodetest teatamise portaalis [5] (CPNP)[6]. Teates (edaspidi „artikli 13 kohane teade“) tuleb muu hulgas täpsustada, kas toode sisaldab nanomaterjale. Kosmeetikatoodete määruses on „nanomaterjal“ määratletud kui „lahustumatu või bioloogiliselt püsiv tahtlikult toodetud materjal, mille üks või mitu välismõõdet või sisemine struktuur on vahemikus 1–100 [nanomeetrit]“[7].
3. Lisaks kohaldatakse lisamenetlust kosmeetikatoodete suhtes, mis sisaldavad muid nanomaterjale kui värvained, säilitusained ja UV-filtrid ning mille kasutamine ei ole kosmeetikatoodete määrusega muul viisil piiratud. Nende toodete kohta tuleb esitada CPNP-le eriteade (edaspidi „artikli 16 kohane teade“) kuus kuud enne nende ELi turule laskmist [8].
4. Kosmeetikatoodete määruse kohaselt oli komisjon kohustatud tegema 11. jaanuariks 2014 üldsusele kättesaadavaks kõigi turule lastud kosmeetikatoodetes kasutatavate nanomaterjalide kataloogi [9]. Komisjon ei pidanud sellest tähtajast siiski kinni.
5. Vastuseks kaebuse esitaja juurdepääsutaotlusele teatas komisjon 2016. aasta detsembris, et kataloog avaldatakse tema veebisaidil „järgmiste nädalate jooksul“. Vahepeal takistas kataloogi avalikustamist vajadus kaitsta komisjoni otsustusprotsessi [10]. Juurdepääsu taotletud teadetele takistas vajadus kaitsta ärihuve [11]. Kaebuse esitaja palus komisjonil vaadata läbi oma otsus kataloogi või teateid mitte avalikustada [12].
6. 2017. aasta veebruaris vastas komisjon, et ühtegi dokumenti, mis kuuluks kaebuse esitaja kataloogile juurdepääsu taotluse kohaldamisalasse, ei ole veel olemas. Artikli 13 ja artikli 16 kohaste teadete kohta väitis komisjon, et tal puudub tavapärane otsinguvahend, mis võimaldaks teateid oma andmebaasist CPNPst välja võtta. Komisjon väitis, et ta ei saa kaebuse esitaja taotlusele positiivselt vastata.
7. 2017. aasta juunis avaldas komisjon lõpuks turule lastud kosmeetikatoodetes kasutatavate nanomaterjalide kataloogi [13]. Kataloog põhines teabel, mis edastati komisjonile CPNP kaudu.
8. 2017. aasta juulis pöördus kaebus ombudsmani poole.
Uurimine
9. Ombudsman algatas uurimise kaebuse esitaja väite kohta, et komisjon keeldus ekslikult andmast juurdepääsu nanomaterjalide kataloogile ja sellega seotud teadetele.
10. Ombudsmani uurimisrühm kohtus komisjoniga ja tutvus asjaomaste toimikutega. Ombudsman sai ka kaebuse esitaja märkused tulemuste kohta.
Juurdepääs nanomaterjalide kataloogile
Ombudsmanile esitatud argumendid
11. Vastuseks kaebuse esitaja läbivaatamistaotlusele väitis komisjon, et „[k]uigi komisjoni talitused tegelevad tõepoolest turule lastud kosmeetikatoodetes kasutatavate nanomaterjalide kataloogi koostamisega, ei ole Teie taotlusega hõlmatud dokumenti veel olemas“.„Kuna ei ole kindlaks tehtud ühtegi dokumenti, mis kuuluks Teie taotluse kohaldamisalasse, ei ole komisjonil võimalik Teie taotluse esimest osa käsitleda“.
12. Kaebuse esitaja ei olnud sellega nõus. Ta viitas mitmele koosoleku protokollile, kus komisjon oli viidanud kataloogi erinevatele „lõplikele” versioonidele [14].
13. Kohtumisel ombudsmani uurimisrühmaga selgitas komisjon, et kataloogi koostamine oli keeruline ja keerukas, sest andmeid oli väga palju (komisjoni andmebaas sisaldab ligikaudu 1,4 miljonit artikli 13 kohast teadet ja rohkem kui 900 artikli 16 kohast teadet), mille kvaliteet oli mõnikord küsitav (näiteks mõned registreeritud ained ei vastanud nanomaterjalide kriteeriumidele). Seepärast pidi komisjon avaldamise edasi lükkama ning pöörduma korduvalt tagasi liikmesriikide ametiasutuste ja sidusrühmade poole, et teha koostööd ettevõtjate esitatud andmete parandamiseks, et oleks võimalik avaldada vastuvõetava kvaliteediga kataloog.
14. Kaebuse esitaja juurdepääsutaotluse käsitlemisel leidis komisjon, et kataloogi ei ole veel olemas, sest kuigi komisjon töötas olemasolevate siseprojektide viimistlemise nimel, ei olnud need veel saavutanud minimaalset konsolideerimistaset, mis on vajalik kaebuse esitaja nõutud nanomaterjalide kataloogi koostamiseks. Kaebuse esitaja ei taotlenud üldsuse juurdepääsu ühelegi eelnõule, vaid „[kosmeetikatoodete määruse] artikli 16 lõike 10 punktis a ette nähtud kataloogile“. Seda dokumenti ei olnud olemas ajal, mil komisjon tegi otsuse kaebuse esitaja läbivaatamistaotluse kohta.
15. Kaebuse esitaja väitis, et tema taotlus oli piisavalt täpne, et võimaldada komisjonil määratleda selle teemana kataloogi olemasolev esialgne versioon. Igal juhul, kui komisjon ei olnud kindel, kas kaebuse esitaja soovis esialgsele versioonile juurdepääsu, oleks ta pidanud kaebuse esitajaga taotluse selgitamiseks konsulteerima [15].
Ombudsmani hinnang
16. Sisuliselt väidab komisjon, et kuna kataloog ei olnud kaebuse esitaja juurdepääsutaotluse esitamise ajaks veel valmis, ei olnud veel olemas „kataloogi“, vaid üksnes asutusesiseseid esialgseid versioone, mis ei kuulunud taotluse kohaldamisalasse.
17. Ombudsmani ei veena see väide, mis ei ole kodanikusõbralik ega kooskõlas ELi üldsuse juurdepääsu eeskirjadega. Kui kataloogi oleks täiendatud ja see oleks avaldatud, ei oleks kaebuse esitaja ilmselgelt pidanud seda küsima. Kaebuse esitajal olid selged märgid selle kohta, et komisjon oli kataloogi „lõplikud“ versioonid koostanud (vt eespool punkt 12). Lisaks ei olnud komisjoni talitusel, kes tegeles kaebuse esitaja juurdepääsutaotlusega esialgses etapis (ega ka mõnel teisel talitusel, kes tegeles kaebuse esitaja poolt 2014. aastal esitatud sarnase taotlusega), probleeme kaebuse esitaja taotlusega hõlmatud kataloogi versiooni kindlakstegemisega (isegi kui see oli eelnõu ja võis olla hõlmatud juurdepääsu erandiga). Need asjaolud oleksid pidanud vähemalt tekitama piisavalt kahtlusi, et hoiatada komisjoni vajadusest konsulteerida kaebuse esitajaga dokumentide osas, mis tal olid ja mida taotlus oleks võinud hõlmata [16].
18. ELi kohtud on sedastanud, et „kui institutsioon, kellele taotlus on adresseeritud, leiab juurdepääsutaotluses mis tahes põhjusel ebaselgust, peab ta taotlejaga ühendust võtma, et taotletavad dokumendid võimalikult täpselt määratleda. Seega on tegemist sättega, mis dokumentidele üldsuse juurdepääsu valdkonnas võtab formaalselt üle hea halduse põhimõtte, mis on üks liidu õiguskorraga haldusmenetlustes antud tagatistest. Abistamiskohustus on seega juurdepääsuõiguse tõhususe tagamiseks äärmiselt oluline [...]. Eeltoodud kaalutlustest tuleneb, et [institutsioon] ei saa juurdepääsutaotlust kohe tagasi lükata põhjusel, et selles viidatud dokumenti ei ole olemas. Vastupidi, sellisel juhul peab ta paluma taotlejal oma taotlust täpsustada [...] ja teda selles abistada, eelkõige teatades talle tema valduses olevatest dokumentidest, mis on sarnased dokumentidega tutvumise taotluses nimetatud dokumentidega või mis võivad sisaldada osa või kogu teavet, mida ta taotleb. [Institutsioonil] on õigus jätta dokumentidega tutvumise taotlus rahuldamata põhjendusel, et taotluse eset ei ole olemas, üksnes juhul, kui taotleja taotleb sellisest selgitusest hoolimata jätkuvalt juurdepääsu olematule dokumendile”[17] (kohtujuristi kursiiv).
19. Käesoleval juhul sellist konsulteerimist ei toimunud. Komisjon lükkas taotluse lihtsalt tagasi põhjendusega, et kataloogi ei ole olemas. Tegemist on haldusomavoliga.
20. Võttes aga arvesse, et kaebuse esitaja taotletud kataloog on vahepeal avaldatud, ei ole ombudsmanil vaja soovitada eelnõude avalikustamist.
Juurdepääs artiklite 13 ja 16 kohastele teadetele
Ombudsmanile esitatud argumendid
21. Komisjon märkis, et artikli 13 ja artikli 16 kohased teated edastatakse talle CPNP kaudu. Ta väitis ELi kohtupraktikale [18] tuginedes, et „puudub rutiinne otsinguvahend, mis võimaldaks teha väljavõtteid [...] artikli 13 lõikes 1 sätestatud teadetest kosmeetikatoodete, sealhulgas nanomaterjalide kohta või määruse 1223/2009 artikli 16 lõike 3 kohaselt esitatud teabest, mida te taotlete. Seetõttu ei ole komisjonil võimalik Teie taotluse teist osa käsitleda.“
22. Kaebuse esitaja väitis, et komisjon oli valesti kohaldanud kohtu põhjendusi seoses rutiinsete otsinguvahenditega.
23. Uurimisrühma koosolekul demonstreeris komisjon CPNP kasutamist.
24. Komisjon näitas, et kaebuse esitaja taotletud artikli 13 kohaseid teateid ei olnud võimalik andmebaasist tavapärase otsinguvahendi abil leida, sest andmete maht tõi kaasa „aegumise“ (st süsteem katkestas otsingu pärast kindlaksmääratud ajavahemikku enne tulemuste esitamist). Komisjon tõendas, et andmete maht oli nii suur, et isegi nanomaterjale sisaldavate teadete otsimine ainult ühes liikmesriigis ei olnud võimalik. Komisjon selgitas, et andmebaasi ei kasutatud nii ulatuslikeks otsinguteks, vaid peamiselt üksikute teadete otsimiseks. Ainult komisjoni IT-osakond oleks saanud teha väljavõtte kõigist asjakohastest artikli 13 kohastest teadetest, kasutades muid meetodeid kui „rutiinsed otsinguvahendid“. Need muud meetodid ei olnud komisjoni töötajatele väljaspool IT-osakonda kättesaadavad.
25. Seejärel näitas komisjon, kuidas otsida artikli 16 kohaseid teateid, kasutades CPNP tavapäraseid otsinguvahendeid. See otsing õnnestus ja selle tulemusel koostati nimekiri kõigist portaali üles laaditud teadetest. Neid andmeid saab hõlpsasti välja võtta ka CPNP andmebaasist. Seega sai selgeks, et komisjoni avaldused kaebuse esitajale selles küsimuses olid ebatäpsed. Komisjon väitis siiski, et CPNP otsinguvahendi abil saadud loetelu ei kasutatud kataloogi loomiseks, vaid üksnes teadusametnike töö hõlbustamiseks. Kataloogi loomiseks kasutatud andmed olid andmebaasist välja võetud IT-osakonna poolt, kasutades muid meetodeid kui „rutiinsed otsinguvahendid“. Seetõttu ei pidanud komisjon CPNP otsingut „artikli 16 kohaste teadete“ leidmiseks „rutiinseks“ otsinguvahendiks.
26. Kaebuse esitaja väitis, et kuna tegelikult oli olemas eelprogrammeeritud otsinguvahend, kuid arvestades probleemi taotletud andmete mahuga, oleks komisjon pidanud temaga ühendust võtma vähemalt selleks, et leida „õiglane lahendus“, kohaldades ELi üldsuse juurdepääsu eeskirju [19]. Kuna oli võimalik otsida üksikuid artikli 13 kohaseid teateid, oleks võinud olla võimalik kokku leppida avalikustatavas valimis.
27. Seoses artikli 16 kohaste teadetega väitis kaebuse esitaja, et asjaolu, et neid dokumente on lihtne CPNP andmebaasist välja võtta, tähendab, et komisjoni otsus kaebuse esitaja läbivaatamistaotluse kohta oli ekslik. Komisjoni väide, et kataloogi koostamiseks kasutatud teavet ei võetud CPNP andmebaasist standardotsingut kasutades, vaid komisjoni IT-osakonda kasutades, ei ole asjakohane küsimuses, kas komisjonil oli õigus keelduda juurdepääsu andmisest artikli 16 kohastele teadetele, tuginedes väitele, et „puudub rutiinne otsinguvahend, mis võimaldaks teha väljavõtteid [...] kosmeetikatoodete määruse artikli 16 lõike 3 alusel esitatud teabest“.
Ombudsmani hinnang, mille alusel esitati soovitus
Artikli 13 kohased teated
28. Kaebuse esitaja taotles juurdepääsu kõigile artikli 13 kohastele teadetele, mis sisaldasid nanomaterjale (mitte kõik teavitatud kosmeetikatooted). Need teated on osa komisjoni CPNP andmebaasist.
29. Kohtupraktikas on märgitud: „Euroopa Kohus on juba otsustanud, et institutsioonide dokumentidele juurdepääsu õigus kehtib ainult olemasolevate dokumentide suhtes [...] ning et [ELi üldsuse juurdepääsu eeskirjadele] ei saa tugineda selleks, et kohustada institutsiooni looma dokumenti, mida ei ole olemas. [...] Järelikult tuleb elektrooniliste andmebaaside puhul eristada olemasolevat dokumenti uuest dokumendist kriteeriumi alusel, mis on kohandatud nende andmebaaside tehnilistele iseärasustele ja kooskõlas [liidu üldsuse juurdepääsu eeskirjade] eesmärgiga, milleks on „tagada võimalikult laiaulatuslik juurdepääs dokumentidele “. Vaidlust ei ole selles, et andmebaasides sisalduvat teavet võib olenevalt nende ülesehitusest ja programmeerimisega kehtestatud piirangutest programmeerimiskeeli kasutades erinevalt rühmitada, linkida ja esitada. Selliste andmebaaside programmeerimine ja IT-haldus ei kuulu aga lõppkasutajate poolt üldise kasutamise raames tehtavate toimingute hulka. Need kasutajad pääsevad andmebaasis sisalduvale teabele ligi eelprogrammeeritud otsinguvahendite abil. [...] Neil asjaoludel tuleb kogu teavet, mida saab elektroonilisest andmebaasist üldkasutatavana eelprogrammeeritud otsinguvahendite abil [...] välja võtta, käsitada olemasoleva dokumendina. Sellest järeldub, et institutsioonid [...] võivad koostada andmebaasis sisalduva teabe põhjal dokumendi, kasutades olemasolevaid otsinguvahendeid. Teisest küljest [...] tuleb mis tahes teavet, mille väljavõtmine andmebaasist nõuab olulist investeeringut, käsitada uue dokumendina, mitte olemasoleva dokumendina. Seega tuleb mis tahes teavet, mille saamiseks on vaja muuta elektroonilise andmebaasi korraldust või praegu teabest väljavõtete tegemiseks kättesaadavaid otsinguvahendeid, käsitada uue dokumendina”[20].
30. CPNP andmebaasi tutvustamine näitas, et komisjonil on olemas eelprogrammeeritud otsinguvahend artikli 13 kohaste teadete otsimiseks. Komisjoni vastupidine väide oli seega ekslik. Probleemiks ei olnud mitte eelprogrammeeritud otsinguvahendi puudumine, vaid väljavõetava teabe maht, mis dokumendi mõistes tähendaks väga pikka dokumenti või väga suurt hulka dokumente.
31. Ombudsman on seisukohal, et kooskõlas oma kohustusega aidata kodanikke, kes soovivad saada ELi institutsioonide valduses olevaid dokumente, oleks komisjon pidanud kaebuse esitajat sellest asjaolust teavitama ja andma talle võimaluse leida õiglane lahendus, näiteks piirates juurdepääsutaotluse ulatust [21]. Selle tegemata jätmine ja vale väide otsinguvahendi puudumise kohta kujutab endast haldusomavoli.
32. Seepärast soovitab ombudsman komisjonil võtta kaebuse esitajaga ühendust, et teha kindlaks, kas ta oleks huvitatud artikli 13 kohastest teadetest valimi moodustamisest, ning kui ta seda teeks, siis leppida kokku sellise valimi võimalikus suuruses ja ulatuses.
Artikli 16 kohased teated
33. CPNP andmebaasi tõendamine näitas, et on olemas eelprogrammeeritud otsinguvahend, mis võimaldab teha väljavõtteid kõigist artikli 16 kohastest teadetest (artikli 16 kohaseid teateid on palju vähem kui artikli 13 kohaseid teateid [22]). Taotluse seda aspekti oleks seega saanud hõlpsasti täita ja komisjoni vastupidine väide ei olnud õige.
34. Ombudsman peab ebaoluliseks, kas seda otsinguvahendit kasutati kataloogi loomiseks või mitte. Kaebuse esitaja taotlust teatiste saamiseks ei esitatud selles sõnastuses. Kui Euroopa Kohus mainib „tavalist ja rutiinset otsingut“,[23] viitab ta lihtsalt otsingutele, mis tehakse standardi, st rutiinsete eelprogrammeeritud otsinguvahendite [24] abil, olenemata selle otsinguvahendi eesmärgist. CPNP otsinguvahend on selgelt selline eelprogrammeeritud otsinguvahend.
35. Asjaolu, et komisjon ei andnud kaebuse esitajale juurdepääsu artikli 16 kohastele teadetele, kujutab endast haldusomavoli. Kaebuse esitaja on ombudsmanile teatanud oma jätkuvast huvist sellise juurdepääsu saamise vastu.
36. Seetõttu soovitab ombudsman komisjonil esitada kaebuse esitajale loetelu kõigist artikli 16 kohastest teadetest, mis on üles laaditud CPNPsse, jättes välja ainult need osad, mis on hõlmatud seaduses sätestatud juurdepääsu erandiga [25].
Soovitus
Kaebuse uurimise põhjal esitab ombudsman komisjonile järgmised soovitused:
Komisjon peaks küsima kaebuse esitajalt, kas ta soovib artikli 13 kohaste teadete valimit, ja esitama kaebuse esitajale loetelu kõigist artikli 16 kohastest teadetest, mis on üles laaditud CPNPsse, jättes välja ainult need osad, mis on hõlmatud seaduses sätestatud juurdepääsu erandiga.
Komisjoni ja kaebuse esitajat teavitatakse sellest soovitusest. Vastavalt Euroopa Ombudsmani põhikirja artikli 3 lõikele 6 saadab komisjon arvamuse 15. juuniks 2018.
Emily O'Reilly
Euroopa Ombudsman
Strasbourg, 14.3.2018
[1] Euroopa Parlamendi 9. märtsi 1994. aasta otsus ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriva korra ja üldtingimuste kohta (94/262/ESTÜ, EÜ, Euratom) (EÜT 1994, L 113, lk 15).
[2] Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrusele (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, lk 43; ELT eriväljaanne 01/03, lk 331).
[3] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1223/2009 kosmeetikatoodete kohta (ELT 2009, L 342, lk 59), konsolideeritud versioon on kättesaadav aadressil http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?qid=1516965777619&uri=CELEX:02009R1223-20171225
[4] Kosmeetikatoodete määruse artikkel 1.
[5] https://ec.europa.eu/growth/sectors/cosmetics/cpnp_et
[6] Kosmeetikatoodete määruse artikli 13 lõige 1.
[7] Kosmeetikatoodete määruse artikli 2 lõike 1 punkt k.
[8] Kosmeetikatoodete määruse artikli 16 lõige 3.
[9] Kosmeetikatoodete määruse artikli 16 lõike 10 punkt a.
[10] Määruse 1049/2001 artikli 4 lõige 3.
[11] Määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimene taane.
[12] Esitades nn kinnitava taotluse.
[13] Kättesaadav aadressil http://ec.europa.eu/docsroom/documents/24521
[14] Näiteks: Komisjon teatas oma 21. septembri 2016. aasta koosolekul kosmeetikatoodete töörühmale, et „kataloogi kavand on lõplikult vormistatud ja enne selle avaldamist oodatakse asutusesisest heakskiitu“(rõhuasetus lisatud, protokoll on kättesaadav aadressil http://ec.europa.eu/transparency/regexpert/index.cfm?do=groupDetail.groupDetailDoc&id=31239&no=2).
[15] Kooskõlas määruse 1049/2001 artikli 6 lõikega 2.
[16] Määruse 1049/2001 artikli 6 lõige 2.
[17] Kohtuotsus, Üldkohus, 26. oktoober 2011, Dufour vs. EKP, T‐436/09, ECLI:EU:T:2011:634, punktid 30–31.
[18] Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 11. jaanuar 2017, Typke vs. komisjon, C‐491/15 P, ECLI:EU:C:2017:5.
[19] Määruse 1049/2001 artikli 6 lõige 3.
[20] Eespool viidatud kohtuotsus Typke vs. komisjon, ECLI:EU:C:2017:5, punktid 31–40.
[21] Määruse 1049/2001 artikli 6 lõige 3.
[22] Vt punkt 13.
[23] Eespool viidatud kohtuotsus Dufour vs. EKP, ECLI:EU:T:2011:634, punkt 153.
[24] Vt ka kohtuotsus Typke vs. komisjon, viidatud eespool, ECLI:EU:C:2017:5, punkt 47.
[25] Määruse 1049/2001 artikkel 4.