Koostatud vastavalt Euroopa Ombudsmani põhikirja artikli 3 lõikele 6 [1]

Käesoleval juhul on küsimus selles, kas Euroopa Komisjon peaks Vietnamiga vabakaubanduslepingu sõlmimiseks peetavate läbirääkimiste raames viima läbi inimõigustele avalduva mõju hindamise. Kaebuse esitajad leiavad, et selline konkreetne hindamine on vajalik. Komisjon leiab, et selline hindamine ei ole vajalik. Komisjon väidab, et 2009. aastal tehtud jätkusuutlikkuse mõjuhinnang kavandatava ELi ja ASEANi vabakaubanduslepingu kohta on piisav, kuna see hõlmas ka Vietnami. Ombudsmani järeldus on, et komisjoni suutmatus viia Vietnami suhtes läbi konkreetne inimõigustele avalduva mõju hindamine kujutab endast haldusomavoli, ning ta soovitab komisjonil nüüd selline hindamine viivitamata läbi viia.

Kaebuse taust

1. Käesolev juhtum puudutab 26. juunil 2012 alustatud läbirääkimisi ELi ja Vietnami vahelise vabakaubanduslepingu üle ning Euroopa Komisjoni väidetavat suutmatust viia läbi vabakaubanduslepingu mõjuhinnang inimõigustele.

2. Kaebuse esitajad (Rahvusvaheline Inimõiguste Föderatsioon ja Vietnami inimõiguste komitee)[2] võtsid 30. aprillil 2013 komisjoniga ühendust, nõudes tungivalt, et komisjon viiks läbi inimõiguste mõjuhinnangu. Tuginedes rahvusvahelisele avalikule õigusele, ELi esmasele õigusele ning 25. juuni 2012. aasta inimõiguste ja demokraatia strateegilisele raamistikule ja tegevuskavale (edaspidi „tegevuskava”),[3] väitsid nad, et ELil on kohustus tagada, et tema kaubanduslepingud ei kahjusta inimõigusi välismaal. Nad väitsid, et seda küsimust ei käsitletud esialgses mõjuhinnangus, mis viidi läbi ASEANiga peetud vabakaubandusläbirääkimiste käigus, millest oli loobutud. Nad väitsid, et kahepoolsete läbirääkimiste alustamiseks Vietnamiga on vaja uut mõjuhinnangut, sealhulgas inimõiguste mõjuhinnangut. Seejärel juhtisid nad tähelepanu mitmele põhiõigustega seotud probleemile Vietnamis, mida vabakaubandusleping võib veelgi negatiivselt mõjutada.

3. 26. juunil 2013 vastas toonane volinik de Gucht kaebuse esitajatele ja esitas järgmised selgitused.

• Komisjon järgib mõju hindamisel integreeritud lähenemisviisi, milles võetakse ühes dokumendis arvesse majanduslikku, sotsiaalset, keskkonnaalast ja inimõigustele avalduvat mõju. See on osutunud kõige sobivamaks viisiks tasakaalustatud hindamiseni jõudmiseks.
• Läbirääkimised Vietnamiga toimusid 2007. aastal ASEANi vabakaubanduslepingu läbirääkimisteks kehtestatud õigusraamistiku alusel. Asjaolu, et kahepoolsed läbirääkimised asendasid piirkondlikud läbirääkimised, ei nõudnud uut mõjuhinnangut.
• Komisjon vaatas läbi ASEANi 2009. aasta jätkusuutlikkuse mõjuhinnangu ja jõudis järeldusele, et see on endiselt kehtiv ja asjakohane kahepoolses kontekstis. Tegelikult esitati piirkondlikus mõjuhinnangus riigi tasandi üksikasjad ja käsitleti mõju üksikutele riikidele. Kuna kahepoolse lepingu eesmärgid ja ulatus jäid samaks kui piirkondliku vabakaubanduslepingu puhul, jääks pikaajaline mõju üldjoontes samaks. Seda kinnitas ka ELi ja Vietnami vahelise kavandatava vabakaubanduslepingu mõjuanalüüs, mis telliti 2011. aastal ELi-Vietnami mitmepoolse kaubandusabi projekti (MUTRAP) raames.
• Komisjon on pühendunud Lissaboni lepingu rakendamisele, mis nõuab, et ELi kaubanduspoliitika juhinduks ELi välistegevuse põhimõtetest ja eesmärkidest, sealhulgas inimõigustest. Tegelikult võib ELi kaubanduspoliitika aidata kaasa inimõiguste parandamisele.
• Pärast ELi põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) jõustumist 2011. aastal hakkas komisjon oma mõjuhinnangutes kehtestama selgesõnalisi nõudeid inimõigustele avalduva mõju analüüsimiseks. Sellele tavale tuginedes lisatakse tegevuskavasse mõjuhinnangutesse lisaks majanduslikule, sotsiaalsele ja keskkonnamõjule ka inimõigused. Seega jätkaks komisjon selle kohustuse täitmist, tehes süstemaatiliselt inimõiguste analüüsi kõigis mõjuhinnangutes, mis viiakse lõpule seoses uute kaubandusläbirääkimiste alustamise ettepanekute ettevalmistamisega.
• Kuigi kaubanduse avatus üksi ei taga automaatselt inimõiguste täielikku austamist, näitavad paljud pretsedendid, et suurenenud kaubandus ja sissetulekud loovad arenguks ja majanduskasvuks paremad tingimused. Jätkusuutlik areng pikema aja jooksul aitab kaasa inimõiguste tingimuste parandamisele.
• Kõikidel ELi kaubandusläbirääkimistel, sealhulgas Vietnamiga peetavatel läbirääkimistel, taotleb komisjon selget institutsioonilist ja õiguslikku seost asjaomaste poliitiliste raamlepingutega, mis sisaldavad inimõigusi, demokraatiat ja õigusriiki käsitlevaid klausleid. Sellega tagatakse, et põhiõigused on ELi kahepoolsete suhete oluline osa ka mõlema poole vahelises kaubanduses. Kahepoolsete suhete tugevdamine 2012. aasta juunis allkirjastatud ELi ja Vietnami partnerlus- ja koostöölepingu kaudu hõlmab ka tihedamat koostööd inimõiguste valdkonnas. Kuigi see kokkulepe oli veel ratifitseerimisprotsessis, leppisid lepinguosalised kokku prioriteetsete aspektide edasiarendatud rakendamises. Seega alustati 2012. aasta jaanuaris tõhustatud inimõigustealast dialoogi. Juba toimunud kaks istungit võimaldasid sisulist ja põhjalikku arvamuste ja teabe vahetamist ELile erilist muret valmistavates küsimustes.
• EL jätkab inimõiguste edendamist tõhustatud dialoogi, avalike avalduste, demaršide, inimõiguste kaitsjatega suhtlemise ning demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendist rahastatavate projektide kaudu.

4. Euroopa Parlament võttis 17. aprillil 2014 vastu resolutsiooni, milles ta nõudis tungivalt, et komisjon viiks läbi Vietnamiga kavandatava vabakaubanduslepingu mõju hindamise, juhtides tähelepanu sellele, et tema nõusolek vabakaubanduslepingule on kohustuslik [4].

5. Nõukogu rõhutas oma 19. mai 2014. aasta järeldustes, kui oluline on jätkata inimõigustele avalduva mõju hindamist kaubandus- ja investeerimislepingute puhul [5].

6. 4. juulil 2014 võtsid kaebuse esitajad komisjoniga uuesti ühendust ja väitsid, et ELil on kohustus tagada, et tema sõlmitavad kaubanduslepingud ei tooks kaasa inimõiguste rikkumisi ei ELis ega partnerriikides. See kohustus tuleneb inimõigustealastest lepingutest, mida tuleb tõhusalt rakendada. Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „ELi leping“) artiklis 21 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artiklis 207 on sätestatud, et ELi välistegevuse eesmärk on „edendada maailmas: demokraatia, õigusriik, inimõiguste ja põhivabaduste universaalsus ning jagamatus, inimväärikuse, võrdsuse ja solidaarsuse ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja põhimõtete ja rahvusvahelise õiguse austamine ning et EL määratleb ja viib ellu ühist poliitikat ja meetmeid [...], et [...] b) tugevdada ja toetada demokraatiat, õigusriiki, inimõigusi ja rahvusvahelise õiguse põhimõtteid”. Nende sätete kohaselt peab EL võtma kõik olemasolevad meetmed, et hõlbustada inimõiguste austamist, kaitset ja järgimist partnerriikides. Kaebuse esitajad väitsid, et personali mõjuhinnangu tegemise nõue kehtib sõltumata läbirääkimiste alustamise kuupäevast. Seda seetõttu, et kõrge esindaja mõjuhinnangu eesmärk on tagada, et vabakaubanduslepingu rakendamine ei tooks kaasa kehtivate inimõigustealaste kohustuste täitmata jätmist. Lisaks märkisid nad, et läbirääkimisvolitusi laiendati nii, et need hõlmaksid investeerimiskomponenti ning investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise mehhanismi. Seega ei olnud mandaat sama, mis 2009. aastal, ja uue komponendi mõju tuleks kindlasti hinnata.

7. Volinik de Gucht vastas 23. juulil 2014 kaebuse esitajatele järgmiselt.

• Alates 2011. aastast analüüsib komisjon kooskõlas tegevuskavaga süstemaatiliselt võimalikku mõju inimõigustele vähemalt kolmel juhul: mõju hindamised, mis viiakse läbi seoses uute kaubandusläbirääkimiste alustamise ettepanekute ettevalmistamisega; kõik kaubandusläbirääkimiste käigus tehtud jätkusuutlikkuse mõjuhinnangud; ja kõik järgnevad hindamised.
• ASEANi jätkusuutlikkuse mõjuhinnang hõlmas sotsiaalset mõju, pöörates erilist tähelepanu töötingimustele ja nendega seotud õigustele. Seega ei viiks komisjon läbi konkreetset personali mõjuhinnangut Vietnami kohta.

On ka muid tõhusaid vahendeid, mis võimaldavad ELil aidata kaasa inimõiguste austamise edendamisele Vietnamis, näiteks partnerlus- ja koostööleping. Lisaks on ELi eesmärk luua institutsionaalne ja õiguslik seos vabakaubanduslepingu ning partnerlus- ja koostöölepingu vahel, mis sisaldab inimõigusi, demokraatiat, õigusriiki ja julgeolekut käsitlevaid klausleid. See seos tagaks, et need põhiõigused ja põhimõtted on kahepoolsete suhete olulised osad ka kaubanduse valdkonnas. Sellega nähtaks ette õigus kohaldada kõiki asjakohaseid meetmeid, kui neid olulise osa klausleid rikutakse. Volinik järeldas, et ta on „veendunud, et lepingulised suhted pakuvad võimsat kanalit edasiseks koostööks partnerriigiga ja reformide edendamiseks muret tekitavates küsimustes”.

Uurimine

8. Ombudsman algatas kaebuse uurimise ning tuvastas järgmise väite ja nõude:

Komisjon keeldub ekslikult läbi viimast inimõiguste mõjuhinnangut osana ettevalmistustest ELi ja Vietnami vahelise vabakaubanduslepingu sõlmimiseks. Komisjon peaks läbi viima põhjaliku ja kaasava personalialase mõjuhinnangu.

9. Uurimise käigus sai ombudsman komisjoni arvamuse kaebuse kohta ja seejärel kaebuse esitajate märkused vastuseks komisjoni arvamusele. Ombudsmani soovituse projektis võetakse arvesse poolte esitatud argumente ja arvamusi.

Väide, et on õigusvastaselt keeldutud hindamast kavandatava Vietnamiga sõlmitava vabakaubanduslepingu mõju inimõigustele, ja vastav väide

Ombudsmanile esitatud argumendid

10. Kaebuse esitajad väitsid, et inimõiguste mõjuhinnangu puudumine rikub ELi ja selle liikmesriikide kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelisest õigusest, ELi aluslepingutest ja 2012. aasta tegevuskavast. Samuti ei ole see kooskõlas komisjoni praeguse tavaga viia süstemaatiliselt läbi personali mõju hindamine.

11. Kaebuse esitajad väitsid veel, et kuigi läbirääkimistele Vietnamiga eelnesid ASEANi läbirääkimised, algasid need 26. juunil 2012, st pärast Lissaboni lepingu, harta ja tegevuskava jõustumist. ASEANi riikidega peetud läbirääkimiste raames tehtud esialgses mõjuhinnangus ei keskendutud piisavalt konkreetsetele riikidele. Võttes arvesse, et komisjon vaatas läbi ASEANi mõjuhinnangu ja selle asjakohasuse Vietnamiga peetavate kahepoolsete läbirääkimiste seisukohast, peaks ta hindama ka mõju inimõigustele.

12. Komisjon väitis oma arvamuses, et rahvusvahelisest õigusest või ELi õigusest ei tulene siduvaid õiguslikke kohustusi, mis nõuaksid vabakaubanduslepingu läbirääkimiste pidamiseks eraldi inimõiguste mõjuhinnangut. Eelkõige ei nõuta hartas, Lissaboni lepingus ega tegevuskavas, et komisjon viiks läbi personali mõjuhinnangut. EL on siiski pühendunud inimõigustega seotud kaalutluste arvessevõtmisele oma kaubanduspoliitikas ja inimõiguste arvessevõtmisele oma laiema välistegevuse põhielemendina. ELi lepingu artikliga 21 ja ELi toimimise lepingu artikliga 207 ei nähta ette konkreetset menetluslikku vahendit, näiteks kõrge esindaja mõjuhinnangut. Seega on liidu institutsioonidel ulatuslik kaalutlusõigus, et tagada üldine poliitiline eesmärk, milleks on kooskõla välistegevuse eri valdkondade vahel.

13. Lisaks märkis komisjon, et tema tegevus vastab tegevuskavale, kuna ta lisab uute kaubandusläbirääkimiste alustamise ettepanekute jaoks koostatavatesse mõjuhinnangutesse süstemaatiliselt analüüsi võimaliku mõju kohta inimõigustele.

14. Lisaks hoiatas komisjon personali mõjuhinnangu tegemise nõude tagasiulatuva kohaldamise eest, mis tema arvates tundus „põhjendamatult koormav ja ebaproportsionaalne”. Nõukogu märkis, et nõukogu andis 2007. aasta aprillis loa läbirääkimisteks ASEANi riikidega (sealhulgas Vietnamiga) ning et sellest ajast alates on komisjon juba 2009. aastal läbi viinud asjakohase strateegilise innovatsioonikava. Kahepoolsed läbirääkimised Vietnamiga toimusid 2007. aasta volituse raames. Samamoodi väitis komisjon, et tema 2011. aastal välja töötatud ja tegevuskavale vastav uus tava lisada oma mõjuhinnangutesse süstemaatiliselt personali mõjuhinnang kehtib ainult uute algatuste suhtes ja seda ei kohaldata tagasiulatuvalt.

15. Lisaks väitis komisjon, et 2009. aasta jätkusuutlikkuse mõjuhinnang sisaldas piisavalt riigipõhiseid andmeid, et komisjon saaks Vietnami juhtumit hinnata. Komisjon oli seisukohal, et järeldused on endiselt asjakohased seoses majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnamõju suuna ja ulatusega. Strateegilise innovatsioonikava suundumusi kinnitas MUTRAPi 2011. aasta mõjuanalüüs. aasta strateegilises innovatsioonikavas analüüsiti mitmeid inimõigustega seotud küsimusi, näiteks Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni peamiste tööstandarditega seotud küsimusi ning mõju vaesusele või soole. Läbirääkimisel oleva vabakaubanduslepingu kaubanduse ja kestliku arengu peatükiga tagatakse, et neid küsimusi käsitletakse konkreetsetes valdkondades, nagu inimväärse töö tegevuskava edendamine, töösuhted ja sotsiaaldialoog. Inimõiguste küsimusi käsitletakse täiendavalt Vietnamiga peetava inimõigustealase dialoogi raames, mille jaoks partnerlus- ja koostööleping loob tugeva raamistiku. Lõpuks märkis komisjon, et inimõigused on ELi ja Vietnami suhete oluline osa ning et komisjoni eesmärk on seda vabakaubanduslepingus kajastada.

16. Lõpuks selgitas komisjon, et inimõiguste mõjuhinnangu eesmärk ei ole anda hinnangut inimõiguste tegelikule olukorrale riigis, vaid juhtida poliitikakujundajate ja muude sidusrühmade tähelepanu erinevate kaalumisel olevate võimaluste võimalikule (positiivsele ja/või negatiivsele) mõjule ning seega toetada usaldusväärset poliitikakujundamist.

17. Kaebuse esitajad väitsid oma märkustes, et 2009. aasta jätkusuutlikkuse mõjuhinnang ei saa asendada nõuetekohast personali mõjuhinnangut, sest see ei sisaldanud personali mõjuhinnangut. Nad lisasid, et viide vaesuse vähendamisele ei saa asendada hinnangut, mis põhineb inimõiguste normatiivsel sisul.

18. Mis puutub ELi 2011./2012. aasta kohustustesse viia läbi inimõigustealane mõjuhinnang, siis piirdusid need konkreetsemate suuniste andmisega juba olemasolevate kohustuste kohta. Aluslepingutega kohustatakse ELi mitte võtma meetmeid, mis takistaksid inimõiguste teostamist või muudaksid selle keerulisemaks. Need kohustavad ELi võtma meetmeid, et tagada inimõiguste austamine nii oma välistegevuses kui ka liidusiseselt. Inimõiguste mõjuhinnangu eesmärk on määratleda need meetmed, sealhulgas vabakaubanduslepingu sõnastus ja struktuur, et vältida kahjulikku mõju inimõiguste kasutamisele ELis ja partnerriikides.

19. Nad väitsid, et igal juhul peaks ajahetk, millest alates kohaldatakse inimõiguste mõjuhinnangu tegemise kohustust, olema hetk, mil tehakse otsus vabakaubanduslepingu teksti allkirjastamise kohta, mitte hetk, mil antakse läbirääkimisvolitused. Just sel hetkel peab EL suutma tõendada, et ta võttis arvesse mõju inimõigustele ja määras sellest tulenevalt kindlaks oma poliitikavalikud [6].

20. Lisaks väitsid kaebuse esitajad, et komisjon eiras probleemi, et 2009. aasta jätkusuutlikkuse mõjuhinnang ei hõlmanud vabakaubanduslepingu investeeringute kaitse osa, mis lisati läbirääkimistele alles 2013. aastal. Samuti ei hõlmanud see investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise mehhanismi lisamist, mida alles kaalutakse. Lõpetuseks väitsid kaebuse esitajad, et „Vietnam peab astuma olulisi samme, et järgida rahvusvahelisi inimõiguste standardeid ja kohustusi”.

Ombudsmani hinnang, mille alusel koostati soovituse projekt

21. Euroopa Ombudsmani ülesanne on teostada järelevalvet ELi institutsioonide ja asutuste haldustegevuse üle ning eelkõige kontrollida, kas nad tegutsevad kooskõlas hea halduse põhimõtetega. Ombudsmani pikaajaline seisukoht on, et hea haldus tähendab eelkõige põhiõiguste järgimist ja austamist. Tegelikult ei saa seal, kus põhiõigusi ei austata, olla head haldustava. Sellest tulenevalt peavad ELi institutsioonid ja organid alati kaaluma oma tegevuse vastavust põhiõigustele ja oma tegevuse võimalikku mõju põhiõigustele.

22. Eespool öeldut kohaldatakse ka haldustegevuse suhtes rahvusvaheliste lepingute üle peetavate läbirääkimiste kontekstis. ELi administratsioon ei peaks mitte ainult tagama, et kavandatavad lepingud on kooskõlas olemasolevate inimõigustealaste kohustustega ega alanda olemasolevaid inimõiguste kaitse standardeid, vaid selle eesmärk peaks olema ka inimõiguste edendamine partnerriikides.

23. Euroopa Liidu lepingu artikli 21 lõikes 1 on sätestatud: „Liidu tegevus rahvusvahelisel areenil tugineb põhimõtetele, millest on juhindunud liidu enda loomine, arendamine ja laienemine ning mida liit soovib edendada ka ülejäänud maailmas: demokraatia, õigusriik, inimõiguste ja põhivabaduste universaalsus ning jagamatus, inimväärikuse, võrdsuse ja solidaarsuse ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja põhimõtete ja rahvusvahelise õiguse austamine." Euroopa Liidu lepingu artikli 21 lõikes 2 on sätestatud, et "[l]iit määratleb ja viib ellu ühist poliitikat ja ühismeetmeid ning taotleb koostöö kõrget astet kõikides rahvusvaheliste suhete valdkondades, et: [...] b) tugevdada ja toetada demokraatiat, õigusriiki, inimõigusi ja rahvusvahelise õiguse põhimõtteid [...]”. Neid põhimõtteid kohaldatakse ka ühise kaubanduspoliitika valdkonnas [7].

24. Kuigi ombudsman nõustub komisjoniga, et puudub selgesõnaline ja konkreetne õiguslikult siduv nõue viia läbi Vietnamiga sõlmitud vabakaubanduslepingu mõjuhinnang, on ta seisukohal, et eespool nimetatud õigusnormide vaimus oleks vaja läbi viia mõjuhinnang. Komisjon näib tunnistavat, et seni ei ole läbi viidud põhjalikku personali mõjuhinnangut. 2009. aasta jätkusuutlikkuse mõjuhinnang, millele komisjon viitas, hõlmab ainult teatavaid sotsiaalsetele õigustele avalduva mõju aspekte. Ombudsmani arvates ei asenda 2009. aasta jätkusuutlikkuse mõjuhinnang seega nõuetekohaselt personali mõjuhinnangut.

25. Kõrge esindaja mõjuhinnangu põhjal võib komisjon järeldada, et kavandatav vabakaubandusleping on kooskõlas kehtivate inimõigustealaste kohustuste ja standarditega ning sellel ei ole kahjulikku mõju inimõigustele, eriti Vietnamis. Või sõltuvalt oma analüüsi tulemustest võiks komisjon kaaluda asjakohaseid meetmeid, mis tagaksid, et sellist kahjulikku mõju ei esineks. Personali mõjuhinnangu läbiviimine oleks kooskõlas ka komisjoni praeguse tavaga viia läbi personali mõjuhinnanguid ja 2012. aasta tegevuskavaga, milles nõutakse, et komisjon „lisaks inimõigused kõikidesse mõjuhinnangutesse”, sealhulgas seoses „kaubanduslepingutega, millel on märkimisväärne majanduslik, sotsiaalne ja keskkonnamõju”[8].

26. Seoses komisjoni väitega, et mis tahes nõuet viia läbi personali mõjuhinnang ei tohiks kohaldada tagasiulatuvalt ning et sellel oleks „põhjendamatult koormav ja ebaproportsionaalne” mõju, märgib ombudsman, et inimõiguste austamist ei saa seada sõltuvusse üksnes otstarbekuse kaalutlustest. Nagu kaebuse esitajad õigesti märkisid, ei ole otsustav mitte see, millisel ajahetkel otsustas EL süstemaatiliselt läbi viia inimõiguste mõjuhinnanguid ja kas see toimus enne või pärast Vietnamiga vabakaubanduslepingu üle peetavate läbirääkimiste algust, vaid pigem tagada, et Vietnamiga sõlmitaval vabakaubanduslepingul, mille üle peetakse veel läbirääkimisi,[9] ei oleks negatiivset mõju inimõigustele. Võttes arvesse kaalul olevat, oleks liiga formalistlik öelda, et kuigi kavandatava vabakaubanduslepingu mõju inimõigustele on endiselt võimalik hinnata ja inimõiguste mõjuhinnangu tulemusi arvesse võtta, ei tohiks seda teha, sest läbirääkimised on järelmeede ASEANi läbirääkimistele, mis algasid enne, kui komisjon hakkas süstemaatiliselt läbi viima inimõiguste mõjuhinnanguid ja enne kui nõukogu võttis vastu 2012. aasta tegevuskava.

27. Igal juhul märgib ombudsman, et läbirääkimised Vietnamiga algasid ametlikult 26. juunil 2012, st üks päev pärast seda, kui võeti vastu tegevuskava, milles nõuti, et komisjon hindaks ELi ja kolmandate riikide vaheliste vabakaubanduslepingute mõju inimõigustele. Seetõttu ei ole ombudsman veendunud, et inimõiguste mõjuhinnangu nõudmine seoses Vietnamiga sõlmitud vabakaubanduslepinguga tähendaks tegevuskavas sätestatud lähenemisviisi tagasiulatuvat kohaldamist.

28. Kuigi läbirääkimised Vietnamiga on seotud ASEANi läbirääkimistega, on need formaalselt eraldiseisvad. Komisjon ei vaidlustanud kaebuse esitaja väidet, et läbirääkimisvolitusi laiendati hiljem nii, et need hõlmaksid investeerimiskomponenti ja vaidluste lahendamise mehhanismi. Lisaks tunnistas komisjon, et ta oli ASEANi mõjuhinnangu läbi vaadanud. Seetõttu oleks ta võinud läbi viia ka personali mõjuhinnangu. Kõigil neil põhjustel on ombudsman seisukohal, et tagasiulatuvusel põhinev komisjoni väide ei ole põhjendatud.

29. Lisaks märgib ombudsman, et Euroopa Parlament, mis on ainus Euroopa kodanike poolt otse valitud ELi organ, kutsus komisjoni üles hindama kavandatava Vietnamiga sõlmitava vabakaubanduslepingu mõju inimõigustele.

30. Eespool öeldut arvesse võttes leiab ombudsman, et komisjoni keeldumine viia läbi personali mõjuhinnang kujutab endast haldusomavoli juhtumit. Seetõttu esitab ta vastavalt Euroopa Ombudsmani põhikirja artikli 3 lõikele 6 allpool vastava soovituse projekti.

Soovituse projekt

Selle kaebuse uurimise põhjal esitab ombudsman Euroopa Komisjonile järgmise soovituse projekti:

Võttes arvesse eespool esitatud järeldusi, peaks komisjon viivitamata hindama selle küsimuse mõju inimõigustele.

Komisjoni ja kaebuse esitajat teavitatakse sellest soovituse projektist. Vastavalt Euroopa Ombudsmani põhikirja artikli 3 lõikele 6 saadab komisjon üksikasjaliku arvamuse 30. juuniks 2015. Üksikasjalik arvamus võiks koosneda soovituse projekti heakskiitmisest ja selle rakendamise kirjeldusest.

Strasbourg, 26. märts 2015

 

Emily O'Reilly

Euroopa Ombudsman

 

[1] Euroopa Parlamendi 9. märtsi 1994. aasta otsus ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriva korra ja üldtingimuste kohta (94/262/ESTÜ, EÜ, Euratom), EÜT 1994, L 113, lk 15.

[2] Vietnami inimõiguste komitee on Rahvusvahelise Inimõiguste Föderatsiooni liikmesorganisatsioon.

[3] Nõukogu 25. juuni 2012. aasta dokument 11855/12. Tegevuskavas on sätestatud, et komisjon peaks lisama inimõigused kõikidesse mõjuhinnangutesse, sealhulgas märkimisväärse majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnamõjuga kaubanduslepingutesse (punkt I/1).

[4] Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2014. aasta resolutsioon ELi ja Vietnami vahelise vabakaubanduslepingu hetkeseisu kohta (2013/2989(RSP)). Vt eelkõige punktid 1 ja 25. Punkt 25 on sõnastatud järgmiselt:

„nõuab tungivalt, et komisjon viiks võimalikult kiiresti läbi inimõiguste mõjuhinnangu, nagu nõudis Euroopa Parlament oma 25. novembri 2010. aasta resolutsioonis inimõiguste ning sotsiaalsete ja keskkonnastandardite kohta rahvusvahelistes kaubanduslepingutes, et tagada „inimõigustel ning keskkonna- ja sotsiaalsetel standarditel põhinevad arusaadavad kaubandusnäitajad” ning kooskõlas õigusega toidule tegeleva ÜRO eriraportööri aruandega”.

[5] Vt nõukogu 19. mai 2014. aasta järeldused, milles käsitletakse õigustel põhinevat lähenemisviisi arengukoostööle, mis hõlmab kõiki inimõigusi, punkt 8.

[6] Kohtuasi C-310/04, Hispaania vs. nõukogu, EKL 2006, lk I-7318, punktid 133–135.

[7] ELi toimimise lepingu artikli 207 lõikes 1 on sätestatud: „[...] Ühist kaubanduspoliitikat teostatakse kooskõlas liidu välistegevuse põhimõtete ja eesmärkidega.” ELi toimimise lepingu artikli 21 lõikes 3 on sätestatud: „Liit austab lõigetes 1 ja 2 sätestatud põhimõtteid ning taotleb lõigetes 1 ja 2 sätestatud eesmärke käesoleva jaotise ja [ELTL ...] viienda osaga hõlmatud liidu välistegevuse eri valdkondade arendamisel ja rakendamisel.“ ELi toimimise lepingu viies osa hõlmab muu hulgas ühist kaubanduspoliitikat.

[8] Punkt I/1.

[9] http://trade.ec.europa.eu/doclib/press/index.cfm?id=1242