# Euroopa Ombudsmani soovituse projekt Euroopa Komisjoni vastu esitatud kaebuse 25/2013/ANA uurimise kohta
- Autor: Euroopa Ombudsman
- Kuupäev: 2015-03-26T00:00+01:00[Europe/Paris]
- [URL](https://www.ombudsman.europa.eu/et/recommendation/et/59397)
---
Koostatud vastavalt Euroopa Ombudsmani põhikirja artikli 3 lõikele 6[\[1\]](#_ftn1){#_ftnref1}

*Kaebuse esitaja väidab, et meditsiinitarvete riigihangete korraldamine Kreeka haiglates on vastuolus ELi õigusega. Haiglatarnetega tegeleva Kreeka ettevõtte kaebus on, et Euroopa Komisjon ei ole taganud, et Kreeka järgiks ELi õigust. Kaebuse esitaja lükkas tagasi komisjoni seisukoha, et pärast Euroopa Liidu Kohtu otsust on Kreeka võtnud vajalikud meetmed ELi õiguse järgimise tagamiseks.*

*Eelkõige puudutas juhtum kaebuse esitaja meditsiiniseadmete tagasilükkamist Kreeka haiglate poolt, kuigi neil oli CE-märgis.*

*Ombudsman tegi kaebuse lahendusena ettepaneku, et komisjon vaataks Kreeka vastu esitatud rikkumiskaebuse uuesti läbi. Komisjon vastas, et ta on juba kõiki tõstatatud küsimusi hoolikalt uurinud ja et ta ei näe põhjust kahelda oma järelduses, et Kreekas on nüüd kehtestatud piisavad meetmed, et tagada nii ELi õiguse järgimine kui ka kahju hüvitamine mõjutatud pakkujatele.*

*Ombudsmani järeldus on, et tegelikult ei ole komisjon kaebuse esitaja väiteid nõuetekohase hoolsusega uurinud. Sellest tulenevalt on ombudsman nüüd soovitanud komisjonil nõuetekohaselt uurida teavet, mille kaebuse esitaja oma väite toetuseks esitas.*

Taustteave
----------

**1.** Kaebuse esitaja on Kreeka äriühing, kes impordib ja turustab meditsiiniseadmeid. Ta kaebab selle üle, kuidas komisjon käsitles talle esitatud rikkumiskaebust ja milles ta oli väljendanud seisukohta, et menetlused, mida Kreeka haiglad järgisid riiklike tarnelepingute sõlmimisel, ei ole kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu otsusega kohtuasjas C-489/06: *komisjon vs. Kreeka* [\[2\].](#_ftn2){#_ftnref2} Selles kohtuotsuses otsustas Euroopa Liidu Kohus, et lükates tagasi CE-vastavusmärgist kandvate meditsiiniseadmetega seotud pakkumused,[\[3\]](#_ftn3){#_ftnref3} ei ole Kreeka täitnud riigihankelepingute direktiivist[\[4\]](#_ftn4){#_ftnref4} ja meditsiiniseadmete direktiivist[\[5\]](#_ftn5){#_ftnref5} tulenevaid kohustusi.

**2.** Rikkumiskaebus puudutas Kreeka õmblusmaterjalide turgu ja kaebuse esitaja väitis, et mitu haiglat on korduvalt tagasi lükanud meditsiiniseadmete, sealhulgas kaebuse esitaja õmblusmaterjalide hanked, kuna need ei sobi ja on ohtlikud rahvatervisele, kuigi asjaomastel toodetel on CE-märgis. Kuni Euroopa Liidu Kohtusse pöördumiseni[\[6\]](#_ftn6){#_ftnref6} ei kaitsnud liikmesriikide kohtud pakkujaid, sest nad leidsid, et meditsiiniseadmete tagasilükkamine rahvatervisega seotud põhjustel oli kooskõlas meditsiiniseadmete direktiiviga.

**3.** Kaebuse esitaja väitis, et hoolimata Euroopa Liidu Kohtu otsusest, millega rikkumine tuvastati, ei muutnud Kreeka haiglad oma tavasid. Lisaks on kaebuse esitaja sõnul Kreeka haiglad välja töötanud muid tavasid, näiteks lisanud pakkumiskutsetesse erinõuded, et hoida kõrvale Euroopa Liidu Kohtu otsustest eelistada oma eelistatud tarnijat, hargmaist (edaspidi „hargmaine"), kellel oli varem Kreeka haiglate varustamisel peaaegu monopol. Kaebuse esitaja väitis, et ta on mitu korda edukalt esitanud ettekirjutuse neid "eritingimusi" sisaldavate pakkumiskutsete kohta. Kreeka valitsus omakorda suurendas kohtumääruse esitamise tasusid.

**4.** Kaebuse esitaja juhtis tähelepanu sellele, et hoolimata asjaolust, et Kreeka kõrgeim halduskohus on loonud selge pretsedendi seoses nende erinõuete ebaseaduslikkusega nii ELi kui ka Kreeka õiguse alusel, ei ole haiglate tegevus muutunud. Ebaseaduslik pakkumismenetlus toimub kavakohaselt, välja arvatud juhul, kui mõjutatud pakkuja on valmis kandma õigusabikulud (kuni 5000 eurot ettekirjutuse kohta). Isegi kui pakkuja osutub kohtus edukaks, tühistavad Kreeka haiglad hankemenetluse ja jätkavad ostmist oma*eelistatud tarnijalt.* Seega, kuigi kaebuse esitaja peab maksma tagastamatut tasu 5000 eurot ettekirjutuse kohta, kaitsevad haiglad jätkuvalt ebaseaduslikke hankemenetlusi kohtus, kasutades avaliku sektori vahendeid.

**5.** Kokkuvõttes väitis kaebuse esitaja, et Kreeka haiglad rikuvad riigihankelepingute direktiivi, meditsiiniseadmete direktiivi ja Euroopa Liidu Kohtu otsust. Kaebuse esitaja lisas oma kaebusele pakkumismenetlused koos eritingimustega, Kreeka kohtuotsused ja EOFi (Kreeka ravimiamet) arvamuse eritingimuste kohta.

**6.** Vastuseks kaebuse esitaja rikkumiskaebusele märkis komisjon, et pärast Euroopa Liidu Kohtu otsust kohtuasjas *komisjon vs. Kreeka* sai ta teavet selle kohta, et Kreeka haiglad väljastavad jätkuvalt kõnesid viisil, mis ei ole kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu otsusega. Vastuseks sellele teabele algatas komisjon Kreeka suhtes ELi toimimise lepingu artiklis 260 ette nähtud menetluse (edaspidi "sanktsioonide menetlus"). Selle menetluse käigus tehti kindlaks, et Kreeka ei olnud võtnud vajalikke meetmeid Euroopa Liidu Kohtu otsuse täitmiseks, ning sellest tulenevalt otsustas komisjon 24. novembril 2010 anda asja Euroopa Liidu Kohtusse. Võttes aga arvesse hilisemaid arenguid, eelkõige Kreeka uute selleteemaliste õigusaktide vastuvõtmist (seaduse 3897/2010[\[7\]](#_ftn7){#_ftnref7} artikkel 21), otsustas komisjon rikkumismenetluse lõpetada.

**7.** Kaebuse esitaja pöördus uuesti komisjoni poole, kuid ei suutnud teda veenda seda küsimust uuesti uurima. Seetõttu esitas ta 31. detsembril 2012 kaebuse Euroopa Ombudsmanile.

**8.** Ombudsman algatas kaebuse uurimise ning tuvastas järgmise väite ja nõude:

1) Komisjon ei ole taganud, et Kreeka järgiks meditsiiniseadmete riigihankeid käsitlevaid ELi õigusakte ning Euroopa Liidu Kohtu otsust kohtuasjas *komisjon vs. Kreeka.*

2) Komisjon peaks võtma asjakohaseid meetmeid tagamaks, et Kreeka järgib meditsiiniseadmete riigihankeid käsitlevaid ELi õigusakte ning Euroopa Liidu Kohtu otsust kohtuasjas *komisjon vs. Kreeka.*

Väide, et komisjon ei ole taganud, et Kreeka järgib meditsiiniseadmete riigihankeid käsitlevaid ELi õigusakte ning Euroopa Liidu Kohtu otsust kohtuasjas *komisjon vs. Kreeka* ja sellega seotud väidet
-------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

### Ombudsmani sõbraliku lahenduse ettepanek

**9.** Ombudsman pakkus 14. juulil 2014 välja sõbraliku lahenduse, et lahendada kaebuses tõstatatud probleemid. Seda tehes võttis ombudsman arvesse poolte esitatud argumente ja arvamusi[\[8\].](#_ftn8){#_ftnref8}

**10.** Ombudsman märkis oma analüüsis, et vastavalt meditsiiniseadmete riigihankeid reguleerivatele eeskirjadele ei või hankija rahvatervisega seotud põhjustel CE-märgisega meditsiiniseadmete pakkumust tagasi lükata, välja arvatud juhul, kui ta järgib erimenetlust. Ombudsman märkis, et kohtuasjas *komisjon vs. Kreeka* leidis Euroopa Liidu Kohus, et Kreeka haiglates on välja kujunenud korduv ja püsiv tava, mis on vastuolus ELi õigusega, ning et Kreeka pädevad asutused ei kontrollinud piisavalt Kreeka haiglate ebaseaduslikku tegevust ega karistanud selle eest[\[9\].](#_ftn9){#_ftnref9}

**11.** Kaebuse esitaja väite analüüsimiseks uuris ombudsman, kas komisjon oli kõnealuse rikkumiskaebuse uurimisel tegutsenud nõuetekohase hoolsusega.

**12.** Oma põhjendustes võttis ombudsman arvesse kaebuse esitaja argumente, et Kreeka haiglad kuulutavad pidevalt välja ebaseaduslikke meditsiiniseadmete hankeid ning et nii haiglate tegevuse järelevalve kui ka mõjutatud pakkujatele kättesaadavad õiguskaitsevahendid on ebapiisavad, võttes eelkõige arvesse ettekirjutuse esitamise tasu mõju. Teisest küljest oli komisjoni peamine argument see, et Kreeka haiglate meditsiiniseadmete pakkumismenetlusi reguleerivat õigus- ja institutsioonilist raamistikku ning järelevalve- ja nõuete täitmise tagamise mehhanisme on tugevdatud.

**13.** Ombudsman asus seisukohale, et komisjon ei hinnanud mõju, mida Kreeka ametiasutuste tehtud muudatused võisid avaldada sellistele pakkujatele nagu kaebuse esitaja. Komisjon ei uurinud kaebuse esitaja väiteid, et 84 % hankemenetlustest on jätkuvalt ebaseaduslikud ja et seaduse 3897/2010 artiklit 21 ei ole kunagi kohaldatud, mis esmapilgul tundus olevat hästi põhjendatud ja põhjendatud. Samuti leidis ombudsman, et komisjoni väide, et tema käsutuses ei olnud piisavalt teavet ja tõendeid, ei tundunud asjaolusid arvestades veenev.

**14.** Lisaks oli ombudsman seisukohal, et ettekirjutuse esitamise tasu küsimus on seotud riiklike läbivaatamismenetluste ja õiguskaitsevahenditega riiklikes kohtutes ning et see on jätkuvalt asjakohane mõjutatud pakkujate jaoks, kui nad kasutavad oma ELi riigihankeõigusest tulenevaid õigusi Kreeka kohtutes. Sellega seoses leidis ombudsman, et kaebuse esitaja esitas piisavalt veenva põhjenduse, leides, et tasu võib kahjustada tema ELi õigusest tulenevate õiguste kaitse tõhusust.

**15.** Eespool esitatud kaalutlusi silmas pidades tegi ombudsman komisjonile järgmise sõbraliku lahenduse ettepaneku:

„Võttes*arvesse eespool esitatud järeldusi, teeb ombudsman komisjonile ettepaneku vaadata uuesti läbi rikkumismenetluse toimik, mis käsitleb Kreeka vastavust ELi riigihankealastele õigusaktidele seoses meditsiiniseadmete riigihangetega, ning Euroopa Liidu Kohtu otsus kohtuasjas komisjon vs. Kreeka.*

*Seejuures võiks komisjon käsitleda kaebuse esitaja väiteid, et a) Kreeka haiglad kuulutavad pidevalt välja ebaseaduslikke meditsiiniseadmete hankeid ning b) haiglate tegevuse järelevalve ja mõjutatud pakkujatele kättesaadavad õiguskaitsevahendid ei ole piisavad.*

*Kui komisjon leiab, et kaebuse esitaja väited, et Kreeka ei ole veel võtnud vajalikke meetmeid Euroopa Liidu Kohtu otsuse täitmiseks kohtuasjas komisjon vs. Kreeka, on põhjendatud, võiks ta uurida, kas oleks asjakohane taasalustada Kreeka suhtes sanktsioonide kohaldamise menetlust."*

**16.** Oma vastuses ombudsmani ettepanekule tõi komisjon ombudsmani analüüsis välja järgmised kaks peamist esialgset järeldust: i) komisjon ei käsitlenud kaebuse esitaja rikkumiskaebust hoolsalt; ning ii) Kreeka õiguse kohane kohustuslik tasu vastuvõetava ettekirjutuse taotluse esitamise eest tekitab probleeme ELi õiguse alusel.

**17.** Punkti i puhul ei nõustunud komisjon selle järeldusega ning kirjeldas oma tegevust ja Kreeka ametiasutustelt saadud teavet, mille põhjal ta otsustas juhtumi lõpetada. Komisjon väitis, et puuduvad tõendid selle kohta, et riiklik õiguskaitsesüsteem ja Kreeka ametiasutused ei suudaks tulevikus tagada nii Kreekas kohaldatavate eeskirjade nõuetekohast jõustamist kui ka Euroopa Liidu Kohtu otsuse täitmist.

**18.** Lisaks väitis komisjon, et ta ei saa kontrollida liidu õiguse kohaldamist liikmesriikide ametiasutuste poolt igal konkreetsel juhul. Samuti ei saa ta jätta kaebuste menetlemist määramata ajaks avatuks, et pidevalt hinnata riiklike asutuste tulemuslikkust või jälgida riiklike asutuste vastavust ELi õigusele. Eespool öeldut arvesse võttes rõhutas komisjon, et kaebuse esitaja esitatud kaebus „on*suletud ja suletakse ka edaspidi".*

**19.** Komisjon märkis siiski, et oma järelevalvekohustust täites „on*ta jätkuvalt valmis algatama rikkumismenetluse, mis põhineb tõenditel selle kohta, et liikmesriigi süsteemid ei toimi kooskõlas ELi õigusega. Komisjon algataks rikkumismenetluse, kui tal on tõendeid selle kohta, et liikmesriik ei järgi konkreetses olukorras ELi kohtupraktikat. Sellistele tõenditele võiks komisjoni tähelepanu juhtida kaebuste kaudu või komisjon saaks sellest teada oma vahenditega."* Komisjon lisas, et ta on juba oma kirjavahetuses ombudsmaniga selgitanud, et kui peaks selguma, et Kreeka riigi võetud meetmete suhtes on vaja võtta täiendavaid järelmeetmeid, ei kõhkle ta vastavalt tegutsemast. Sellega seoses märkis komisjon, et ta „on*valmis täiendavalt uurima, kuidas Kreeka ametiasutused täidavad ELi kohtu otsust, algatades omaalgatusliku uurimismenetluse".*

**20.** Seoses punktiga ii märkis komisjon, et asjakohases Kreeka seaduses (seaduse 3886/2010 artikli 5 lõige 1) on kohustusliku tasu maksmine ette nähtud eeltingimusena selleks, et esitada Kreeka kohtutele vastuvõetav ettekirjutuse taotlus seoses riigihankeid käsitlevate õigusaktide võimaliku rikkumisega hankija poolt. Komisjoni arvates on Kreeka kohtud leidnud, et see lõiv on kooskõlas Kreeka põhiseadusega ja komisjon on pidanud seda ELi õigusega kooskõlas olevaks. Uurimiste kontekstis leidis komisjon, et ELi õigus ei takista siseriiklikes õigusaktides kohustusliku tasu kehtestamist ja tegelikult võib selliseid tasusid leida paljudes liikmesriikides. Eelkõige leidis komisjon, et Kreeka õiguses ette nähtud tasu (st 1% lepingu maksumusest kuni 50 000 euro suuruse piirmäärani) on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, kuna selle suurus ja maksmise kord ei muuda ettevõtjatele liidu õigusega antud õiguste kasutamist võimatuks või ülemäära raskeks. Komisjon pidas tasu mõistlikuks, võttes arvesse asjaolu, et selle eesmärk on vältida kuritarvituslikke ettekirjutuste tegemise menetlusi, mis võivad kohtuid üle koormata ja viia hankemenetluste peatamiseni ilma kindla õigusliku aluseta. Lisaks väitis komisjon, et Kreeka õiguse kohaselt (vt seaduse 3886/2010 artikli 5 lõige 5) tuleb lõivude kogusumma hagejale tagasi maksta, kui kohus rahuldab taotluse täielikult või osaliselt. Lõpuks juhtis komisjon tähelepanu sellele, et kuna Kreeka õiguse kohaselt on kohtuliku arutamise ja kohtu otsuste kättetoimetamise tähtajad ettekirjutuse menetluses lühikesed, makstakse eduka taotluse korral lõiv hagejale lühikese aja jooksul tagasi. Neid väiteid arvesse võttes jõudis komisjon järeldusele, et kõnealune tasu ei ole vastuolus ELi riigihanke-eeskirjadega ja seetõttu ei kavatse komisjon praeguses etapis algatada selles küsimuses uurimismenetlust, välja arvatud juhul, kui kaebuse esitaja esitab talle olulised tõendid ELi õiguse rikkumise kohta.

**21.** Oma märkustes komisjoni vastuse kohta rõhutas kaebuse esitaja eespool nimetatud hargmaise ettevõtja rolli mis tahes pakkumiskutsete koostamisel kirurgiliste õmblusmaterjalide tarnimiseks Kreekas. Kaebuse esitaja arvates oli see hargmaine riik põhjus mõlemale juhtumile, mis viisid Euroopa Liidu Kohtu otsusteni, kuna ta osales haiglakomiteede otsustes ja hankedokumentides. Kaebuse esitaja rõhutas siiski asjaolu, et erinevalt EList mõisteti kõnealune hargmaine ettevõtja USAs oma tegevuse eest kopsakat trahvi maksma.

**22.** Seejärel väljendas kaebuse esitaja rahulolematust komisjoni vastusega, milles keskendutakse kehtiva õigusraamistiku piisavusele ja tõstetakse esile Kreeka seaduse 3897/2010 positiivset mõju. Kaebuse esitaja väitis siiski, et keegi ei ole kunagi kaevanud seaduste, direktiivide ja kohtuotsuste nappuse üle. Iga ametniku jaoks on meditsiiniseadmete direktiiv enam kui piisav, et tagada CE-vastavusmärgist kandvate meditsiiniseadmete vaba ringlus ELi liikmesriikide vahel. Lisaks kõrvaldas Euroopa Liidu Kohus kõik võimalikud lüngad, otsustades kohtuasjas *komisjon vs. Kreeka,* et kui väidetakse, et CE-märgisega toode ohustab rahvatervist, tuleb enne selle toote tagasilükkamist järgida direktiivis kirjeldatud menetlust. Seetõttu väitis kaebuse esitaja, et täiendavaid õigusakte või eeskirju ei ole vaja.

**23.** Kaebuse esitaja arvates jääb siiski alles küsimus, kes seadust jõustab. Sellega seoses väitis kaebuse esitaja, et komisjon viitas Kreeka ametiasutuste võetud meetmetele ja nende esitatud teabele, avaldamata midagi konkreetset. Lisaks väitis kaebuse esitaja, et seaduse 3897/2010 artikkel 21, millele komisjon omistab suurt tähtsust, on kehtinud peaaegu viis aastat ning et selle aja jooksul on Kreeka haiglad ja arstid seda sadu kordi rikkunud (selles küsimuses väitis kaebuse esitaja, et kui haiglad peaksid temaga koostööd tegema, võiks see tõendada, et haiglad on direktiivi rikkunud tuhandeid kordi). Kaebuse esitaja väitis siiski, et seaduse 3897/2010 artiklit 21 ei ole kunagi jõustatud. Seda seetõttu, et seadus võeti vastu üksnes selleks, et peatada komisjoni uurimine pärast rikkumiskaebuse esitamist. Kaebuse esitaja arvates muudab nõue, et kaks valitsuse ministrit peavad enne trahvi määramist omavahel kokku leppima, selle meetme näilikuks. Seda silmas pidades vaidlustas kaebuse esitaja komisjoni seisukoha, et selline seadus on piisav meede.

**24.** Kaebuse esitaja vaidlustas komisjoni seisukoha, et puuduvad tõendid, mis toetaksid järeldust, et riiklik õiguskaitsesüsteem ja Kreeka ametiasutused ei suuda tagada nii Kreekas kohaldatavate eeskirjade nõuetekohast jõustamist kui ka Euroopa Liidu Kohtu otsuse täitmist. Kaebuse esitaja juhtis tähelepanu sellele, et oma 5. juuli 2013. aasta kirjas ja selle addendum'is on ta näidanud, et alates seaduse 3897/2010 artikli 21 jõustumisest on 84 % kõigist õmblusmaterjalide hankemenetlustest sisaldanud ebaseaduslikke spetsifikatsioone, mis on vastuolus meditsiiniseadmete direktiiviga ja Euroopa Liidu Kohtu otsusega *kohtuasjas komisjon vs. Kreeka.* Läbiviidud uuringu põhjal rõhutab kaebuse esitaja, et 2014. aastal suurenes ebaseaduslikke tehnilisi kirjeldusi sisaldavate hankemenetluste osakaal 87,8 %-ni. Nende hulgas on kaks pakkumismenetlust, mille väärtus õmblusmaterjalide puhul on üle 8 miljoni euro. Ta täpsustas, et haiglate nimekirja ja pakkumiskutsed võib teha komisjonile kättesaadavaks. Kaebuse esitaja küsis, kas komisjon ootab, kuni see protsent jõuab 100 %-ni, et tegutseda, või kas ta usub, et Kreeka ametiasutused järgivad ELi õigust, kui peaaegu 88 % haiglate hankemenetlustest rikub direktiivi ja Euroopa Liidu Kohtu otsust.

**25.** Seda arvesse võttes väitis kaebuse esitaja, et ta on esitanud käegakatsutavaid tõendeid direktiivi ja Euroopa Liidu Kohtu otsuse täieliku eiramise kohta. Seevastu tugineb komisjon oma järelduses seaduse 3897/2010 artiklile 21, mida ei ole kunagi jõustatud ega jõustata kunagi. Hoolimata asjaolust, et Kreeka kohtud kohaldavad seadust, on 88 % õmblusmaterjali hankemenetlustest ebaseaduslikud. Kaebuse esitaja rõhutas, et komisjon ei tohiks olla rahul oma valvsuse ja hoolsusega. Lõpuks küsis kaebuse esitaja, milliseid tõendeid oleks komisjonil vaja, et olla veendunud, et Kreeka haiglad ei täida direktiivi ja Euroopa Liidu Kohtu otsust. Kaebuse esitaja väitis, et komisjon peaks täpsustama, mida ta nõuab, et olla veendunud rikkumiste toimumises; selles tuleks täpsustada, kui palju hankemenetlusi või ebaseaduslikke otsuseid on vaja, ning selles tuleks selgitada, milliseid konkreetseid tõendeid ta peab piisavaks.

**26.**Ettekirjutustasu kohta selgitas kaebuse esitaja, et seaduse 3886/2010 kohaselt ettekirjutuse esitamise eest nõutav tasu on tagastatav, kui kohtuotsus on ettekirjutust taotlevale äriühingule soodne. Kaebuse esitaja väitis siiski, et tasu, mille üle ta kaebab, on sätestatud presidendi dekreedi 118/2007 artikli 15 lõikes 6. Kaebuse esitaja selgitas, et vastuvõetava kohtumääruse esitamiseks peab mõjutatud pakkuja kõigepealt maksma 1000 euro suuruse tagastamatu tasu, et esitada haigla (hankija) vastu halduskaebus. Kui seda lõivu ei maksta, lükkab kohus kohtumääruse tagasi; kaebuse esitaja märkis, et seda on temaga mitu korda juhtunud.

**27.** Oma väidete toetuseks võttis kaebuse esitaja õmblusmaterjali hankes kokku oma seisukoha järgmiselt: a) haiglad keelduvad CE-märgisega õmblusmaterjalist, b) kaebuse esitaja peab pärast 1000 euro suuruse tagastamatu lõivu tasumist esitama halduskaebuse, c) kaebuse esitaja peab seejärel esitama ettekirjutuse, mille eduka täitmise korral on lõiv tagastatav. Kaebuse esitaja mainis kolme hankemenetlust, mis hõlmasid ühte haiglat (Etoloakarnania üldhaigla), millele ta vastas 2014. aastal ja milles lükati tagasi tema CE-märgisega õmblusmaterjalid. Ta pidi maksma 3000 eurot halduskaebuse eest, 2000 eurot ettekirjutuste eest ja 6000 eurot advokaaditasu. Kõik kolm kohtuasja on pooleli Patrase haldusasjade apellatsioonikohtus ja vahepeal jätkab haigla ostmist oma eelistatud tarnijalt (samalt rahvusvaheliselt) kolme- kuni kolmekümne viiekordse turuhinnaga. Kui Kreeka kohtud teevad otsuse, siis haigla lihtsalt tühistab pakkumismenetluse, jätab endale 3000 euro suuruse tasu ja kuulutab välja uue pakkumismenetluse. Midagi ei juhtu haiglaga ja nendega, kes seal otsuseid teevad. Kaebuse esitaja väitis, et tagastamatu tasu tõttu on lõpptulemuseks see, et väikesel tarnijal ei ole majanduslikult mõttekas vaidlustada haigla ebaseaduslikke otsuseid tema pakkumiste tagasilükkamise kohta. Kaebuse esitaja arvates teenib kõnealune tasu hargmaise ettevõtja huve.

**28.** Kaebuse esitaja väitis, et välja arvatud juhul, kui komisjon leiab, et*kogu selle segaduse puhul ei ole midagi valesti, peaks ta nõudma,* et Kreeka valitsus 1) muudaks kõnealuse tasu soodsa kohtuotsuse korral tagastatavaks ja 2) näeks ette automaatsed karistused neile, kes on seotud ELi õiguse rikkumisega. Viimati nimetatud säte tähendaks, et kaotataks ministri ühise dekreedi nõue määrata karistus seaduse 3897/2010 artikli 21 alusel. Lisaks peaks Kreeka valitsus nägema ette hüvitise maksmise äriühingule, kelle kaup on ebaseaduslikult tagasi lükatud. Kaebuse esitaja lõpetas oma esildised, väljendades valmisolekut esitada mis tahes täiendavaid andmeid, mida komisjon võib pidada vajalikuks, et tõendada oma märkustes või käesoleva kaebuse raames esitatud varasemates esildistes esitatud seisukohti.

### Ombudsmani hinnang pärast sõbraliku lahenduse ettepanekut

**29.** Esimene küsimus, mida tuleb kaaluda, on see, kas rahulolematutel pakkujatel on tegelikult võimalik kasutada tõhusat õiguskaitsevahendit kohtumenetluse kaudu. See hõlmab ettekirjutuse lõivu küsimuse käsitlemist. Pärast asjaomaste õigusaktide ja poolte argumentide hoolikat uurimist on selge, et meditsiiniseadmete riigihankeid Kreekas reguleeriv faktiline ja õiguslik raamistik on järgmine: pakkuja, kelle CE-märgisega õmblusmaterjali pakkumus tagasi lükatakse, peab esimese sammuna esitama kaebuse haigla otsuse peale lükata pakkumus tagasi ja maksma tagastamatut lõivu (edaspidi "halduskaebuse lõiv") 0,1% pakkumuse maksumusest minimaalselt 1000 eurot ja maksimaalselt 5000 eurot (presidendi dekreedi 118/2007 artikli 15 lõige 6). Pakkuja võib esitada pädevale kohtule ettekirjutuse 10 päeva jooksul alates halduskaebuse tagasilükkamisest või selle kohta otsuse tegemiseks ette nähtud 15-päevase tähtaja möödumisest. Vastuvõetava ettekirjutuse esitamise lõiv (edaspidi "ettekirjutuslõiv") on 1% pakkumuse maksumusest, kuid mitte rohkem kui 50 000 eurot, ning see makstakse ettekirjutuse tegemise korral tagasi. Komisjoni sõnul on ettekirjutuse lõiv proportsionaalne.

**30.** Ettekirjutustasu küsimuses tänab ombudsman komisjoni selle eest, et ta vastas positiivselt tema sõbraliku lahenduse ettepanekus esitatud soovitusele käsitleda kaebuse esitaja väiteid ettekirjutustasu kohta, kuigi sellele juhtumi aspektile ei juhitud komisjoni tähelepanu enne, kui see kaebus ombudsmanile esitati. Mis puudutab selle vastuse sisu, siis leiab ombudsman, et komisjon esitas põhjendatud argumendid toetamaks seisukohta, et ettekirjutuse lõiv on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ega muuda ülemäära raskeks liidu õigusest tulenevate õiguste kasutamist ja täpsemalt mõjutatud pakkujate jaoks tõhusa õiguskaitsevahendi taotlemist Kreeka kohtutes.

**31. Kaebuse esitaja väitis**oma märkustes, et tema peamine kaebus on seotud halduskaebuse esitamise lõivuga. Ombudsman märgib, et komisjon ei käsitlenud seda küsimust oma vastuses. See on siiski mõistetav, arvestades, et kui kaebuse esitaja tõstatas küsimuse kirjavahetuses komisjoniga, viitas ta sellele alati kui ettekirjutuse esitamise tasule. Halduskaebuse esitamise lõivu puhul on selge, et selle summa on palju väiksem kui ettekirjutuse lõiv (0,1 % pakkumuse väärtusest, piirmääraga 5000 eurot). Kaebuse esitaja märkis siiski õigesti, et kõnealuste Kreeka õigusaktide alusel ei tagastata halduskaebuse esitamise lõivu, olenemata sellest, kas kaebus rahuldatakse või mitte. Lisaks märgib ombudsman, et kaebuse esitaja on juhtinud tähelepanu sellele, et juhtumite arv, kus Kreeka haiglad rikuvad ELi õigust, on väga suur. Seetõttu on vaja kaaluda halduskaebuse esitamise lõivu mõju selles kontekstis, mitte ainult selle piiratud summat üksikjuhtudel. Neil asjaoludel tundub kaebuse esitaja väide, et haldustasu seab kahtluse alla tõhusa õiguskaitsevahendi kättesaadavuse mõjutatud pakkujatele Kreeka haiglate hangetes, esmapilgul mõistlik. Komisjon ei ole seda küsimust veel käsitlenud. Seetõttu peab ombudsman vajalikuks kutsuda komisjoni üles tegema seda oma üksikasjalikus arvamuses ombudsmani soovituse projekti kohta allpool.

**32.** Kaebuse esitaja väite peamine aspekt on see, et Kreeka haigla võib kuludeta ikka ja jälle tagasi lükata CE-märgisega õmblusmaterjalide pakkumised, rikkudes meditsiiniseadmete direktiivi ja Euroopa Liidu Kohtu otsust kohtuasjas *komisjon vs. Kreeka.* Kaebuse esitaja sõnul on Kreeka haiglal juhul, kui kohtulik edasikaebamine on edukas, endiselt võimalik hankemenetlus tühistada ja jätkata suhtlemist oma eelistatud tarnijaga. Selle tulemusel uuritakse, kas on tõsi, et vaatamata seaduse 3897/2010 artikli 21 jõustamisele ei ole Kreeka haiglad loobunud oma väljakujunenud tavast, mille Euroopa Liidu Kohus kohtuasjas *komisjon vs. Kreeka* kritiseeris ja mille kohaselt CE-märgisega meditsiiniseadmed tuleb tagasi lükata. Teisisõnu on küsimus selles, kas komisjon käsitles kaebuse esitaja rikkumiskaebust nõutava hoolsusega. Nagu ombudsman oma sõbraliku lahenduse ettepanekus rõhutas (punkt 38), nõudis kaebuse hoolikas läbivaatamine, et komisjon analüüsiks hoolikalt talle esitatud argumente ja tõendeid. Rikkumiskaebuses ja seejärel komisjonile esitatud märkustes väitis kaebuse esitaja, et CE-märgisega õmblusmaterjalide pakkumiste tagasilükkamise otsuste osakaal on ülekaalukalt suur ning et seaduse 3897/2010[\[10\]](#_ftn10){#_ftnref10} artikli 21 näiliselt drakoonilist sätet, mis kehtestati selleks, et heidutada Kreeka haiglaid seadust rikkumast, ei ole praktikas kunagi kohaldatud.

**33.** Ombudsman kinnitab oma sõbralikku lahendust käsitlevas ettepanekus (punkt 44) väljendatud seisukohta, et kaebuse esitaja väited tunduvad esmapilgul hästi põhjendatud ja põhjendatud. Selleks et täita hoolsuskohustust kõnealuse rikkumiskaebuse käsitlemisel, oleks komisjon pidanud nõuetekohaselt käsitlema kaebuse esitaja üksikasjalikke ja konkreetseid argumente, et põhjendada oma kaebust selle kohta, et Kreeka ei ole veel võtnud kõiki vajalikke meetmeid Euroopa Liidu Kohtu otsuse *täitmiseks kohtuasjas komisjon vs. Kreeka* (eelkõige, et a) 84 % õmblusmaterjali hankemenetlustest on ebaseaduslikud ja et b) seaduse 3897/2010 artiklit 21 ei ole kunagi kohaldatud). Kui ta leidis, et tema käsutuses ei ole piisavalt tõendeid, oleks ta võinud kaebuse esitaja pakkumise alusel tegutseda ning küsida selgitusi ja lisateavet. Komisjon ei käsitlenud aga eespool nimetatud küsimusi üldse, eeldades, et ainuüksi seaduse 3897/2010 artikli 21 jõustamisest piisab, et heidutada haiglaid meditsiiniseadmete riigihankeid reguleerivaid ELi õigusakte rikkumast. See ei ole siiski veenev, vähemalt seni, kuni komisjon ei ole käsitlenud kaebuse esitaja üksikasjalikke märkusi, mis toetavad tema väidet, et asjaomast sätet praktikas ei kohaldata.

**34.** Eeltoodut arvesse võttes tuvastab ombudsman komisjoni haldusomavoli, mis tuleneb sellest, et komisjon ei uurinud nõutava hoolsusega kaebuse esitaja väidet, et Kreeka ei ole veel võtnud kõiki vajalikke meetmeid Euroopa Liidu Kohtu otsuse *komisjon vs. Kreeka* täitmiseks. Ombudsman on seisukohal, et kõnealuse haldusomavoli juhtumi heastamiseks peaks komisjon nõuetekohaselt uurima teavet, mille kaebuse esitaja selle väite toetuseks esitas. Kui ta leiab, et tema käsutuses ei ole piisavalt tõendeid, peaks ta tegutsema vastavalt kaebuse esitaja pakkumisele esitada selgitusi ja lisateavet. Kui komisjon jõuab olemasoleva teabe hoolika uurimise põhjal järeldusele, et jätkuvalt on rikutud meditsiiniseadmete direktiivi ja Euroopa Liidu Kohtu otsust kohtuasjas *komisjon vs. Kreeka,* peaks ta uurima, kas oleks asjakohane taasalustada Kreeka suhtes sanktsioonide kohaldamise menetlust. Seetõttu esitab ta vastavalt Euroopa Ombudsmani põhikirja artikli 3 lõikele 6 allpool vastava soovituse projekti.

Soovituse projekt
-----------------

Selle kaebuse uurimise põhjal esitab ombudsman komisjonile järgmise soovituse projekti:

**Komisjon peaks nõuetekohaselt uurima teavet, mille kaebuse esitaja esitas oma väite toetuseks, et Kreeka ei ole veel võtnud kõiki vajalikke meetmeid, et täita Euroopa Liidu Kohtu otsust kohtuasjas *komisjon vs. Kreeka.* Kui ta leiab, et tema käsutuses ei ole piisavalt tõendeid, peaks ta tegutsema vastavalt kaebuse esitaja pakkumisele esitada selgitusi ja lisateavet. Kui ta olemasoleva teabe hoolika uurimise põhjal leiab, et meditsiiniseadmete direktiivi ja Euroopa Liidu Kohtu otsuse rikkumine jätkub, peaks ta uurima, kas oleks asjakohane taasalustada Kreeka suhtes sanktsioonide kohaldamise menetlust.**

Komisjoni ja kaebuse esitajat teavitatakse sellest soovituse projektist. Vastavalt Euroopa Ombudsmani põhikirja artikli 3 lõikele 6 saadab komisjon üksikasjaliku arvamuse 30. juuniks 2015. Üksikasjalik arvamus võiks koosneda soovituse projekti heakskiitmisest ja selle rakendamise kirjeldusest.

Strasbourg, 26. märts 2015

Emily O'Reilly

Euroopa Ombudsman

[\[1\]](#_ftnref1){#_ftn1} Euroopa Parlamendi 9. märtsi 1994. aasta otsus ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriva korra ja üldtingimuste kohta (94/262/ESTÜ, EÜ, Euratom), EÜT 1994, L 113, lk 15.

[\[2\]](#_ftnref2){#_ftn2} Kohtuasi C-489/06: *komisjon vs. Kreeka Vabariik,* EKL 2009, lk I-1797. Vt ka kohtuasi C-6/05: *Medipac-Kazantzidis AE vs. Venizelio-Pananio (PE.S.Y. KRITIS),* EKL 2007, lk I-4557.

[\[3\]](#_ftnref3){#_ftn3} CE-märgis on märgis, mida meditsiiniseadmed peaksid üldjuhul kandma, et näidata nende vastavust meditsiiniseadmete direktiivi sätetele, et võimaldada nende vaba liikumist liidus ja kasutuselevõttu vastavalt nende sihtotstarbele.

[\[4\]](#_ftnref4){#_ftn4} Nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiiv 93/36/EMÜ, millega kooskõlastatakse riiklike tarnelepingute sõlmimise kord (EÜT 1993, L 199, lk 1; ELT eriväljaanne 06/02, lk 110), mis on asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiiviga 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta (ELT 2004, L 134, lk 114; ELT eriväljaanne 06/07, lk 132).

[\[5\]](#_ftnref5){#_ftn5} Nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiiv 93/42/EMÜ meditsiiniseadmete kohta (EÜT 1993, L 169, lk 1; ELT eriväljaanne 13/12, lk 142), muudetud.

[\[6\]](#_ftnref6){#_ftn6} Eespool 2. joonealuses märkuses viidatud kohtuotsuses *Medipac-Kazantzidis* otsustas Euroopa Kohus, et „võrdse kohtlemise*põhimõtte ja läbipaistvuskohustusega on vastuolus see, kui hankija, kes on välja kuulutanud hanke meditsiiniseadmete tarnimiseks ja täpsustanud, et need seadmed peavad vastama Euroopa farmakopöale ja kandma CE‐märgist, lükkab väljapakutud materjalid rahvatervise kaitse kaalutlustel otse ja ilma direktiivi 93/42 artiklites 8 ja 18 ette nähtud kaitsemenetlust järgimata tagasi, kui need vastavad nimetatud tehnilisele nõudele. Kui avaliku sektori hankija leiab, et need materjalid võivad ohustada rahvatervist, on ta kohustatud teavitama pädevat riigiasutust, et algatada kõnealune kaitsemeetmete menetlus",* punkt 55.

[\[7\]](#_ftnref7){#_ftn7} Seaduse 3897/2010 artikliga 21 on kehtestatud ranged karistused haiglatele, haiglate juhtorganite liikmetele ja hindamiskomisjonide liikmetele, kes lükkavad tagasi CE-märgisega toodete pakkumised.

[\[8\]](#_ftnref8){#_ftn8} Lisateavet ja üksikasju kaebuse tausta, poolte argumentide ja sõbraliku lahenduse ettepanekuni viinud ombudsmani esialgse hinnangu kohta leiate ombudsmani sõbraliku lahenduse ettepaneku täistekstist, mis on kättesaadav aadressil: [http://www.ombudsman.europa.eu/cases/correspondence.faces/en/59352/html.bookmark](/cases/correspondence.faces/en/59352/html.bookmark)

[\[9\]](#_ftnref9){#_ftn9} Eespool 2. joonealuses märkuses viidatud otsus kohtuasjas C-489/06: *komisjon vs. Kreeka Vabariik,* punktid 53--55.

[\[10\]](#_ftnref10){#_ftn10} Tasub korrata, et seaduse 3897/2010 artikli 21 kohaselt tuleb kehtestada ranged karistused haiglatele, haiglate juhtorganite liikmetele ja hindamiskomisjonide liikmetele, kes lükkavad tagasi CE-märgisega toodete pakkumised.