# Soovituse eelnõu Euroopa Komisjonile kaebuse 1844/2005/GG kohta
- Autor: Euroopa Ombudsman
- Kuupäev: 2006-06-06T00:00+02:00[Europe/Paris]
- [URL](https://www.ombudsman.europa.eu/et/recommendation/et/526)
---
(koostatud vastavalt Euroopa Ombudsmani põhikirja (1) artikli 3[lõikele](#(1)){#Footnote1} 6)
Kompromiss
----------
26. juulil 2004 taotles kaebuse esitaja, Saksamaa nädalalehes *Stern* töötav ajakirjanik, Euroopa Komisjonilt juurdepääsu dokumendile viitenumbriga SEC(95) 447, mille komisjoni (tollane) XV peadirektoraat oli koostanud 1995. aastal seoses võimaliku rikkumismenetlusega Kreeka vastu seoses uue lennujaama ehitamisega Spatasse.
septembril 2004 lükkas komisjon taotluse tagasi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele)[(2) (edaspidi "määrus 1049/2001") artikli 4 lõike](#(2)){#Footnote2} 3 teise lõigu alusel.
Oma 20. septembri 2004. aasta kordustaotluses seadis kaebuse esitaja selle otsuse kahtluse alla, juhtides tähelepanu sellele, et dokument oli peaaegu kümme aastat vana ja et selle avalikustamine ei saanud seega komisjoni otsustusprotsessi kuidagi kahjustada. Samuti väitis ta, et avalikustamine teenib ülekaalukaid üldisi huve. Sellega seoses rõhutas kaebuse esitaja, i) et *Stern* on suuruselt teine nädalaleht Saksamaal ja Euroopas ning tal on väga hea maine, kuna ta käsitleb ELi küsimusi kriitiliselt ja teadlikult; ii) asjaomase projekti jaoks ELi rahaliste vahendite eraldamise vastu oli oluline avalik huvi; iii) selle projektiga seotud võimalikke eeskirjade eiramisi on juba käsitletud artiklites suuremates ajalehtedes, nagu *Frankfurter Allgemeine Zeitung* (30. märts 1995) ja *Sunday Telegraph* (14. märts 2004); ning iv) mitu parlamendiliiget olid esitanud komisjonile selle kohta kirjalikke küsimusi.
Komisjon jäi oma 11. novembri 2004. aasta otsuses oma seisukoha juurde ja teatas kaebuse esitajale, et ka osalist juurdepääsu ei saa anda.
Ombudsmanile esitatud kaebuses kordas kaebuse esitaja komisjonile juba esitatud väiteid. Ta lisas, et täiendav põhjus, miks ta leidis, et avaldamine teenib ülekaalukaid üldisi huve, on ajakirjanduses ilmunud hiljutised artiklid, eelkõige 24. aprillil 2005 *Sunday Telegraphis* avaldatud artikkel, mille kohaselt kuulus isikule, kes oli hiljuti kutsunud komisjoni presidendi kruiisile, äriühing, kes oli osalenud Spatasse uue lennujaama ehitamise projektis. Kaebuse esitaja väitis, et tegelik põhjus, miks komisjon ei soovinud asjaomast dokumenti avalikustada, oli see, et see sisaldas veenvat juhtumit Kreeka vastu rikkumismenetluse algatamiseks ja et komisjon oli keeldunud seda nõuannet järgimast. Kaebuse esitaja sõnul ei saanud dokumendi avalikustamine seega mõjutada mitte komisjoni ametnike ettevalmistavat tööd, vaid komisjoni otsust, mis näis põhinevat nõrkadel põhjustel ja mis võis juhinduda poliitilistest kaalutlustest.
Nõue
----
**Komisjoni arvamus**
Oma arvamuses esitas komisjon järgmised märkused:
Uue Ateena rahvusvahelise lennujaama ehitamist Spatas rahastas osaliselt EL, abi maksimumsummaks määrati 250 miljonit eurot. Pärast pakkumismenetlust, mille Kreeka riik algatas 1991. aastal ja mille üle peeti uuesti läbirääkimisi 1994. aastal, anti projekt lõpuks üle ettevõtjate konsortsiumile, kes sõlmis Kreeka riigiga lepingu 1995. aasta juulis. Komisjoni talitused olid kaalunud, kas algatada muudetud pakkumiskutsega seoses Kreeka suhtes rikkumismenetlus või mitte. märtsi 1995. aasta koosolekul otsustas volinike kolleegium Kreeka suhtes rikkumismenetlust mitte algatada.
aasta juulis taotles kaebuse esitaja juurdepääsu selle koosoleku ettevalmistavatele dokumentidele, st väljavõttele andmebaasist (nn toimiku NIF) ja üksikasjalikumale selgitavale märkusele, mille koostas samal eesmärgil XV peadirektoraat. Mõlemad dokumendid olid asutusesisesed dokumendid ja kandis viidet SEK(95) 447.
Kaebuse esitaja taotlus lükati tagasi järgmistel põhjustel:
Asjaomane dokument koostati komisjonis spetsiaalselt kaebuse uurimiseks ja komisjoni otsuse ettevalmistamiseks. See sisaldas komisjoni talituste järeldusi, hinnanguid ja arvamusi ning kajastas nendevahelist arutelu. Need elemendid olid volinike kolleegiumi kollektiivse arutelu jaoks hädavajalikud, nagu märkis Euroopa Kohus oma otsuses kohtuasjas C-191/95: *komisjon vs. Saksamaa* [(3).](#(3)){#Footnote3} Volinike kolleegiumi 29. märtsi 1995. aasta otsuse ettevalmistavate dokumentide avalikustamine kahjustaks tõsiselt EÜ asutamislepingu artiklist 226 tulenevate komisjoni volituste kasutamist. Selle sätte kohaselt on komisjonil kaalutlusõigus otsustada, kas algatada liikmesriigi vastu rikkumismenetlus või mitte. Volinike kolleegiumi arutelud, mis eelnevad sellisele otsusele, võivad seega sisaldada ka erinevaid seisukohti.
Seega peaks komisjoni talitustel olema vabadus esitada oma ametiasutustele nõuandeid ja arvamusi. Nende seisukohtade väljendamise võime oleks piiratud, kui nad peaksid selliste dokumentide koostamisel, nagu eespool nimetatud, võtma arvesse võimalust, et nende arvamused ja hinnangud võidakse avalikustada isegi pärast juhtumi lõpetamist. Selle "mõtlemisruumi" kaitse oli komisjoni otsustusprotsessi kaitsmisel põhjapaneva tähtsusega, mida kahjustaks tõsiselt see, kui institutsioon ei saaks enam toetuda oma talituste täielikule ja ausale nõuandele.
Otsus keelata juurdepääs viitenumbriga SEC(95) 447 tähistatud kahele dokumendile põhines nende sisu hoolikal uurimisel. Sellega seoses viitas komisjon oma 28. veebruari 2003. aasta suunistele üldsuse juurdepääsu kohta rikkumismenetlusega seotud dokumentidele, mille koopia ta lisas. Nende suuniste kohaselt tuleb rikkumismenetlusega seotud dokumendid avalikustada pärast juhtumi lõpetamist, kuna uurimise kaitsmise vajadust enam ei ole, välja arvatud juhul, kui mõni muu konkreetne erand juurdepääsuõigusest takistab avalikustamist. Komisjoni sõnul kohaldati neid erandeid piiravalt, hinnates iga juhtumit eraldi. Komisjoni arvates mõjutaks taotletud dokumentide avalikustamine käesoleval juhul tõsiselt komisjoni võimet tõhusalt kasutada talle EÜ asutamislepingu artiklitega 226 ja 228 antud volitusi.
Järelikult oli kohaldatav määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 3 teises lõigus sätestatud erand.
Asjaolu, et otsus tehti kümme aastat tagasi, ei muutnud selle hindamise tulemust. Komisjoni talituste auditid Spata lennujaama ehitamise kohta olid veel pooleli. Seega ei olnud juhtum kaugeltki lõpetatud ja see võis mõjutada tulevast otsuste tegemist.
Osalist juurdepääsu ei olnud võimalik anda, kuna puudusid asjaomaste dokumentide mittetundlikud osad, mida oleks saanud avalikustada.
Kriitiline aruandlus riigihangete väidetavate puuduste kohta kujutas endast avalikku huvi. Kaebuse esitaja ei ole aga tõendanud, et see huvi kaaluks üles vajaduse kaitsta komisjoni otsustusprotsessi. aprillil 2005 avaldatud artiklit ei saanud arvesse võtta, kuna see avaldati pärast kaebuse esitaja vaidlustatud otsust.
Seetõttu leidis komisjon, et juurdepääsu andmisest keeldumine oli määruse 1049/2001 sätete alusel põhjendatud.
**Kaebuse esitajate märkused**
Kaebuse esitajalt märkusi ei saadud.
**Täiendavad uurimised**
Pärast komisjoni arvamuse hoolikat kaalumist selgus, et on vaja täiendavaid uurimisi.
*Ombudsmani täiendava teabe nõue*
oktoobril 2005 palus ombudsman komisjonil esitada täiendavat teavet käimasolevate auditite kohta ja selle kohta, miks need peaksid takistama asjaomase dokumendi avaldamist kaebuse esitajale. Ombudsman märkis, et kui komisjon leiab, et sellele küsimusele vastamine tähendaks konfidentsiaalseks peetava teabe avalikustamist, peab ta vajalikuks tutvuda seda teavet sisaldavate dokumentidega.
Ombudsman palus komisjonil kommenteerida ka väiteid, millele kaebuse esitaja tugines, et põhjendada oma seisukohta, et avalikustamine teenib ülekaalukaid üldisi huve. Need argumendid olid järgmised: i) *Stern* oli suuruselt teine nädalaleht Saksamaal ja Euroopas ning tal oli väga hea maine, kuna ta kajastas kriitiliselt ja teadlikult ELi siseküsimusi; ii) asjaomase projekti jaoks ELi rahaliste vahendite eraldamise vastu oli oluline avalik huvi; iii) selle projektiga seotud võimalikke eeskirjade eiramisi on juba käsitletud artiklites suuremates ajalehtedes, nagu *Frankfurter Allgemeine Zeitung* (30. märts 1995) ja *Sunday Telegraph* (14. märts 2004); ning iv) mitu parlamendiliiget olid esitanud komisjonile selle kohta kirjalikke küsimusi.
*Komisjoni vastus*
Komisjon esitas oma vastuses järgmised märkused:
Komisjoni otsus keelata juurdepääs asjaomasele dokumendile põhines määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 3 teisel lõigul. Komisjon ei tuginenud artikli 4 lõike 2 kolmandale taandele (mis käsitleb kontrollimiste, uurimise või audiitorkontrolli eesmärgi kaitset). Viide käimasolevale auditile lisati kaebuse kohta koostatud arvamusse täiendava argumendina, millele komisjon vaidlustatud otsuse vastuvõtmisel ei tuginenud.
Asjakohane audit oli nüüd lõpule viidud. See lõpetati 1. septembri 2005. aasta finantskorrektsiooni otsusega. aastal algatatud auditi eesmärk oli teha kindlaks lennujaama ehituskulud, uurida, kas need olid mõistlikud ja kas lennujaama ehitamine oli lõpetatud vastavalt komisjoni otsusele rahalise toetuse andmise kohta, ning hinnata lennujaama tegelikku tulu võrreldes prognoositud tuluga. Kreeka vaidlustas finantskorrektsiooni otsuse Esimese Astme Kohtus (kohtuasi T-404/05).
Esimese Astme Kohtus oli pooleli ka kohtuasi, milles vaidlustati komisjoni otsus, millega keelduti võimaldamast tutvuda Spata lennujaama ehitamisega seotud dokumentidega (kohtuasi T-380/04). Kuigi selles kohtuasjas käsitletavad dokumendid ei olnud identsed käesoleva etteheite esemeks olevate dokumentidega, olid need seotud samade asjaoludega.
Olles taotletud dokumendi selle uue olukorra suhtes uuesti läbi vaadanud, jõudis komisjon järeldusele, et auditi lõpuleviimine ei muutnud tema varasemat hinnangut, et avalikustamine kahjustaks tõsiselt otsustusprotsessi. Taotletud dokumendi avalikustamine võib tõsiselt mõjutada tulevasi otsuseid sarnaste juhtumite kohta, kuna see avalikustaks komisjoni talituste vahelised arutelud ja nende nõuanded volinike kolleegiumile. Taotletud dokumendi avalikustamine, mis kajastas eelkõige ühe komisjoni talituse seisukohta, kahjustaks kollegiaalsuse põhimõtet, kuna otsuse algatada või lõpetada rikkumismenetlus tegi volinike kolleegium kogu kõnealuse otsuse tegemiseks vajaliku teabe põhjal. Avalikustamine kahjustaks seega komisjoni talituste suutlikkust anda ausat ja täielikku nõu ning avaldaks komisjonile ja selle talitustele põhjendamatut survet, kui nad kaaluvad tulevasi juhtumeid, mille puhul komisjon kaalub rikkumismenetluse algatamist. Tuleb meenutada, et komisjonil oli selliste otsuste tegemisel kaalutlusõigus.
Ülekaaluka üldise huvi olemasolu osas leidis ombudsman kaebuse 412/2003/GG kohta tehtud otsuses, et selle asjaolu peab tuvastama juurdepääsu taotleja. Asjaolu, et kaebuse esitaja töötas *Sterni* heaks, näitas kindlasti avalikku huvi, kuid ei kujutanud endast ülekaalukat avalikku huvi. Kaebuse esitaja ei olnud põhjendanud, mil määral viitab „kriitiline aruandlus" avalikule huvile, mis läheb kaugemale üldisest avalikust huvist dokumentidele juurdepääsu vastu.
Sama kehtib väite kohta, et esineb oluline avalik huvi liidu struktuurifondide rahaliste vahendite eraldamiseks asjaomasele projektile. Teised kaebuse esitaja mainitud punktid, nagu 1995. aasta ajaleheartikkel ja parlamendi küsimused (millest kumbki ei olnud põhjendatud), pidid näitama üldsuse huvi ELi vahendite nõuetekohase haldamise vastu. Siiski tuli näidata, et see huvi kaalus üles avaliku huvi kaitsta komisjoni otsustusprotsessi.
*Kaebuse esitaja märkused*
Kaebuse esitaja jäi oma märkustes kaebuse juurde. Ta märkis, et komisjon ise on märkinud, et tema enda suuniste kohaselt võib rikkumismenetlust puudutavad dokumendid avalikustada pärast asjaomase juhtumi lõpetamist. Kuna rikkumismenetlus lõpetati juba 1995. aastal, võis juurdepääsu anda. Kaebuse esitaja märkis, et oma arvamuses viitas komisjon „käimasolevatele audititele". Ta rõhutas siiski, et need on nüüdseks lõpetatud.
Lisaks väitis kaebuse esitaja, et avalik huvi avalikustamise vastu oli ülekaalukas ka seetõttu, et oli põhjust eeldada, et volinike kolleegium ei järginud talle antud nõuannet. Seega oli alust kahtlustada, et otsus oli kuritarvituslik või vähemalt halvasti põhjendatud.
Kaebuse esitaja väitis, et komisjon ei olnud käsitlenud ombudsmani taotlust kontrollida dokumente, ja palus ombudsmanil seda nõuet nõuda.
Otsus
-----
**1 Dokumentidele juurdepääsu taotluse väidetav mittenõuetekohane menetlemine**
1.1 Kaebuse esitaja, Saksa ajakirjanik, palus Euroopa Komisjonilt juurdepääsu dokumendile viitenumbriga SEC(95) 447, mille komisjoni (tollane) XV peadirektoraat oli koostanud 1995. aastal seoses võimaliku rikkumismenetlusega Kreeka vastu seoses uue lennujaama ehitamisega Spatasse. Käesolev dokument koosneb kahest osast, nn NIFi toimikust ja XV peadirektoraadi seletuskirjast. septembril 2004 lükkas komisjon taotluse tagasi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele)[(4) (edaspidi "määrus 1049/2001") artikli 4 lõike](#(4)){#Footnote4} 3 teise lõigu alusel.
Kordustaotluses juhtis kaebuse esitaja tähelepanu sellele, et dokument oli peaaegu kümme aastat vana ja et selle avalikustamine ei saanud seega kuidagi kahjustada komisjoni otsustusprotsessi. Samuti väitis ta, et avalikustamine teenib ülekaalukaid üldisi huve. Sellega seoses rõhutas kaebuse esitaja, i) et *Stern,* kus ta töötas, oli suuruselt teine nädalaleht Saksamaal ja Euroopas ning tal oli väga hea maine, kuna see kajastas kriitiliselt ja teadlikult ELi küsimusi; ii) asjaomase projekti jaoks ELi rahaliste vahendite eraldamise vastu oli oluline avalik huvi; iii) selle projektiga seotud võimalikke eeskirjade eiramisi on juba käsitletud artiklites suuremates ajalehtedes, nagu *Frankfurter Allgemeine Zeitung* (30. märts 1995) ja *Sunday Telegraph* (14. märts 2004); ning iv) mitu parlamendiliiget olid esitanud komisjonile selle kohta kirjalikke küsimusi.
Komisjon jäi oma 11. novembri 2004. aasta otsuses oma seisukoha juurde ja teatas kaebuse esitajale, et ka osalist juurdepääsu ei saa anda.
1.2 Ombudsmanile esitatud kaebuses väitis kaebuse esitaja, et komisjon ei olnud tema juurdepääsutaotlust nõuetekohaselt käsitlenud.
1.3 Oma arvamuses selgitas komisjon, et Spatas asuva uue Ateena rahvusvahelise lennujaama ehitamist rahastas osaliselt EL. Pärast 1991. aastal algatatud ja 1994. aastal uuesti läbi räägitud hankemenetlust anti projekt lõpuks ettevõtjate konsortsiumile, kes sõlmis Kreeka riigiga lepingu 1995. aasta juulis. Komisjoni talitused olid kaalunud, kas algatada muudetud pakkumiskutsega seoses Kreeka suhtes rikkumismenetlus või mitte. märtsi 1995. aasta koosolekul otsustas volinike kolleegium Kreeka suhtes rikkumismenetlust mitte algatada.
Komisjon märkis, et oma otsuses kordustaotluse kohta esitas ta järgmised selgitused: Asjakohane dokument sisaldas komisjoni talituste järeldusi, hinnanguid ja arvamusi ning kajastas nendevahelist arutelu. Need elemendid olid volinike kolleegiumi kollektiivse arutelu jaoks hädavajalikud, nagu märkis Euroopa Kohus oma otsuses kohtuasjas C-191/95[(5).](#(5)){#Footnote5} Kolleegiumi 29. märtsi 1995. aasta otsuse ettevalmistavate dokumentide avalikustamine kahjustaks tõsiselt EÜ asutamislepingu artiklist 226 tulenevate komisjoni volituste kasutamist. Selle sätte kohaselt on komisjonil kaalutlusõigus otsustada, kas algatada liikmesriigi vastu rikkumismenetlus või mitte. Volinike kolleegiumi arutelud, mis eelnevad sellisele otsusele, võivad seega sisaldada ka erinevaid seisukohti. Seega peaks komisjoni talitustel olema vabadus esitada oma ametiasutustele nõuandeid ja arvamusi. Nende seisukohtade väljendamise võime oleks piiratud, kui nad peaksid selliste dokumentide koostamisel, nagu eespool nimetatud, võtma arvesse võimalust, et nende arvamused ja hinnangud võidakse avalikustada isegi pärast juhtumi lõpetamist. Selle "mõtlemisruumi" kaitse oli komisjoni otsustusprotsessi kaitsmisel põhjapaneva tähtsusega, mida kahjustaks tõsiselt see, kui institutsioon ei saaks enam toetuda oma talituste täielikule ja ausale nõuandele.
Lisaks viitas komisjon oma 28. veebruari 2003. aasta suunistele üldsuse juurdepääsu kohta rikkumismenetlusega seotud dokumentidele, mille koopia ta lisas. Nende suuniste kohaselt tuleb rikkumismenetlusega seotud dokumendid avalikustada pärast juhtumi lõpetamist, kuna uurimise kaitsmise vajadust enam ei ole, välja arvatud juhul, kui mõni muu konkreetne erand juurdepääsuõigusest takistab avalikustamist. Komisjoni sõnul kohaldati neid erandeid piiravalt, hinnates iga juhtumit eraldi. Komisjoni arvates mõjutaks taotletud dokumendi avalikustamine käesoleval juhul tõsiselt komisjoni võimet tõhusalt kasutada talle EÜ asutamislepingu artiklitega 226 ja 228 antud volitusi.
Komisjon lisas, et asjaolu, et otsus tehti kümme aastat tagasi, ei muutnud selle hindamise tulemust. Komisjoni sõnul olid Spata lennujaama ehitamise auditid veel pooleli. Seega ei olnud juhtum kaugeltki lõpetatud ja see võis mõjutada tulevast otsuste tegemist.
Samuti leidis komisjon, et ei ole kindlaks tehtud ülekaalukat üldist huvi avalikustamise vastu.
1.4 18. oktoobril 2005 palus ombudsman komisjonil esitada täiendavat teavet käimasolevate auditite kohta ja selle kohta, miks need peaksid takistama asjaomase dokumendi avaldamist kaebuse esitajale. Ombudsman märkis, et kui komisjon peaks leidma, et sellele küsimusele vastamine tähendab konfidentsiaalseks peetava teabe avalikustamist, peab ta vajalikuks tutvuda seda teavet sisaldavate dokumentidega. Ombudsman palus komisjonil kommenteerida ka konkreetseid argumente, millele kaebuse esitaja tugines, et põhjendada oma seisukohta, et avalikustamine teenib ülekaalukaid üldisi huve.
1.5 Oma vastuses selgitas komisjon, et tema otsus põhines määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 3 teisel lõigul, mitte artikli 4 lõike 2 kolmandal taandel (mis käsitleb kontrollimiste, uurimise või audiitorkontrolli eesmärgi kaitset). Komisjon lisas, et ta viitas kaebuse kohta koostatud arvamuses käimasolevale auditile kui täiendavale argumendile, millele ta vaidlustatud otsuse vastuvõtmisel ei tuginenud. Ta lisas, et asjaomane audit lõpetati finantskorrektsiooni otsusega 1. septembril 2005.
Komisjon märkis, et Esimese Astme Kohtus oli pooleli kohtuasi, milles vaidlustati komisjoni otsus, millega keelduti võimaldamast tutvuda Spata lennujaama ehitamisega seotud dokumentidega (kohtuasi T-380/04). Ta märkis, et kuigi selles kohtuasjas käsitletud dokumendid ei olnud identsed käesoleva etteheite esemeks olevate dokumentidega, olid need seotud samade asjaoludega.
Komisjon kinnitas oma seisukohta, et asjaomase dokumendi avalikustamine kahjustaks tõsiselt tema otsustamisprotsessi, kuna see avalikustaks komisjoni talituste vahelised arutelud ja nende poolt volinike kolleegiumile antud nõuanded. Komisjoni sõnul kahjustaks taotletud dokumendi avalikustamine, mis kajastab eelkõige ühe tema talituse seisukohta, kollegiaalsuse põhimõtet. Avalikustamine kahjustaks seega komisjoni talituste suutlikkust anda ausat ja täielikku nõu ning avaldaks komisjonile ja selle talitustele põhjendamatut survet, kui nad kaaluvad tulevasi juhtumeid, mille puhul komisjon kaalub rikkumismenetluse algatamist. Komisjon rõhutas, et tal on selliste otsuste tegemisel kaalutlusõigus.
Ülekaaluka üldise huvi olemasolu kohta märkis komisjon, et ombudsman leidis kaebuse 412/2003/GG kohta tehtud otsuses, et selle asjaolu peab tõendama juurdepääsu taotleja. Komisjoni sõnul ei olnud kaebuse esitaja sellise ülekaaluka avaliku huvi olemasolu tõendanud. Komisjon väitis ka, et kaebuse esitaja ei olnud põhjendanud oma viidet 1995. aasta ajaleheartiklile ja parlamendi küsimustele.
1.6 Oma märkustes jäi kaebuse esitaja oma kaebuse juurde. Ta väitis, et üldine huvi avalikustamise vastu on ülekaalukas ka seetõttu, et on alust eeldada, et volinike kolleegium ei järginud talle antud nõuannet. Seega oli alust kahtlustada, et otsus oli kuritarvituslik või vähemalt halvasti põhjendatud. Lisaks väitis kaebuse esitaja, et komisjon ei olnud käsitlenud ombudsmani taotlust kontrollida dokumente, ja palus ombudsmanil seda nõuet nõuda.
1.7 Ombudsman märgib, et komisjoni keeldumine anda kaebuse esitajale juurdepääs asjaomasele dokumendile põhines üksnes määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 3 teisel lõigul. Selle sätte kohaselt „keeldutakse dokumendi vastuvõtmisest, mis sisaldab sisekasutuseks esitatud arvamusi osana asjaomase institutsiooni sisearuteludest ja eelkonsultatsioonidest, isegi pärast otsuse tegemist, kui dokumendi avalikustamine kahjustaks tõsiselt institutsiooni otsustamisprotsessi, välja arvatud juhul, kui avaldamine teenib ülekaalukaid üldisi huve". Ombudsmani arvates on seega selge, et institutsioon peab tõendama, et avaldamisel on või tõenäoliselt on kõnealuses sättes nimetatud negatiivne mõju.
1.8 Enne selle küsimuse uurimist peab ombudsman vajalikuks käsitleda komisjoni viidet kohtuasjale T-380/04[(6).](#(6)){#Footnote6} EÜ asutamislepingu artiklis 195 on sätestatud, et ombudsman viib läbi uurimisi, mida ta peab põhjendatuks, „välja arvatud juhul, kui väidetavad faktid on või on olnud kohtumenetluse objektiks". Euroopa Liidu Teatajas avaldatud juhtumi kokkuvõttest ilmneb siiski, et käesolev taotlus käsitleb komisjoni keeldumist anda juurdepääs „põhilepingule, alltöövõtulepingutele, ehitusmaterjalidega seotud kuludele, arvetele ja lõpparuandele Spata lennujaama ehitamise kohta". Seega on selge, et käesolev hagiavaldus ei puuduta käesolevas kaebuses ombudsmanile esitatud fakte. Esimese Astme Kohtus pooleliolev kohtuasi ei mõjuta seega ombudsmani pädevust seda kaebust käsitleda.
1.9 Oma arvamuses mainis komisjon käimasolevaid auditeid, viidates ohule, mida asjaomase dokumendi avalikustamine tema arvates otsustusprotsessile kaasa tooks. Arvestades, et nende auditimenetluste asjakohasus käesoleva juhtumi puhul ei olnud kohe ilmne, palus ombudsman komisjonilt lisaselgitusi. Komisjoni vastusest selgub, et komisjon ei kavatsenud esitada täiendavat põhjendust kaebuse esitaja asjaomasele dokumendile juurdepääsu taotluse tagasilükkamiseks. Siiski oleks kasulik märkida, et ombudsmani uurimise eesmärk on uurida, kas esines haldusomavoli seoses komisjoni 11. novembri 2004. aasta otsusega lükata kordustaotlus tagasi. Arvestades, et käesolev otsus põhines üksnes määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 3 teisel lõigul, on käesolevas uurimises asjakohane ainult see erand.
1.10 Ombudsman märgib, et komisjon on esitanud üldise argumendi selle kohta, et asjaomase dokumendi avalikustamine kahjustaks tõsiselt tema otsustusprotsessi. Näib, et komisjon eeldab, et selliste dokumentide avalikustamine ohustaks tema talituste suutlikkust anda volinike kolleegiumile ausat ja täielikku nõu ning avaldaks komisjonile ja tema talitustele põhjendamatut survet, kui nad kaaluvad tulevasi juhtumeid, kus komisjon kaalub rikkumismenetluse algatamist. Kui aga selle üldise argumendiga nõustuda, kaotaks määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 3 teine lõik oma tähenduse. Selles sättes on selgelt ette nähtud, et selliste dokumentide avalikustamine, nagu on kõne all käesolevas asjas, ei ole mitte ainult võimalik, vaid ka kohustuslik, välja arvatud juhul, kui komisjon tõendab, et see kahjustaks oluliselt tema otsustamisprotsessi. Ombudsman on seisukohal, et üldine viide sisemist otsustusprotsessi mõjutava avalikustamise tajutavale ohule, mida ei toeta ükski mõistlik viide juhtumi konkreetsetele asjaoludele, ei ole piisav järeldamaks, et kohaldatakse määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 3 teises lõigus sätestatud erandit. Ainus konkreetne viide, mille komisjon käesolevas uurimises esitas, oli 1. septembril 2005 lõpetatud audit. Komisjon ei ole aga väitnud ega selgitanud, kuidas asjaomase dokumendi avalikustamine oleks võinud mõjutada tema otsustamisprotsessi seoses kõnealuse auditiga. Arvestades, et see audit ei ole seega käesoleva juhtumi puhul asjakohane, ei ole ombudsmanil vaja taotleda komisjonilt juurdepääsu asjaomast uurimist käsitlevatele dokumentidele[(7).](#(7)){#Footnote7}
1.11 Komisjoni põhjenduste ebapiisavus on veelgi ilmsem, kui arvestada, et kordustaotluse kohta otsuse tegemise ajal oli asjaomane dokument peaaegu kümme aastat vana. Ombudsmanil on väga raske mõista, kuidas sellise vana dokumendi avalikustamine võib kahjustada komisjoni otsustamisprotsessi seoses tulevaste juhtumitega. Võib olla kasulik märkida, et ükski praegustest komisjoni liikmetest ei olnud ametis, kui toonane komisjon otsustas 1995. aasta märtsis Kreeka vastu rikkumismenetlust mitte algatada. Seega ei viita miski sellele, et asjaomase dokumendi avalikustamine kahjustaks tõsiselt komisjoni otsustamisprotsessi seoses tulevaste rikkumisjuhtumitega.
1.12 Oma arvamuses viitas komisjon Euroopa Kohtu otsusele kohtuasjas C-191/95[(8).](#(8)){#Footnote8} Käesolev kohtuotsus üksnes kinnitab, et põhjendatud arvamuse esitamise otsuseid ja liikmesriigi vastu liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi esitamise otsuseid peab volinike kolleegium kollektiivselt arutama ning et teave, millel need otsused põhinevad, peab seega olema kolleegiumi liikmetele kättesaadav(9). Käesolev kohtuotsus ei puuduta seega küsimust, kas selliste otsuste ettevalmistamiseks koostatud dokumendid on üldsusele kättesaadavad.{#Footnote9}
1.13 Ombudsman märgib, et komisjon on viidanud asjaolule, et tal on kaalutlusõigus liikmesriigi vastu rikkumismenetluse algatamise üle otsustamisel. See on kindlasti õige. Komisjon ei ole aga selgitanud, kuidas see asjaolu võiks õigustada tema otsust käesolevas asjas, mis puudutab dokumentidega tutvumise taotlust.
1.14 Seetõttu leiab ombudsman, et komisjon ei ole tõendanud, et asjaomase dokumendi avalikustamine kahjustaks tõsiselt tema otsustamisprotsessi.
1.15 Seda järeldust silmas pidades ei ole enam vaja uurida, kas avalikustamise vastu oli ka selline avalik huvi, mis oleks võinud üles kaaluda komisjoni otsustamisprotsessi kaitsmise huvi.
1.16 Nende kaalutluste põhjal jõuab ombudsman järeldusele, et komisjon ei ole tõendanud, et tal on õigus tugineda määruse 1049/2001 artikli 4 lõikele 3, et põhjendada selle dokumendi avalikustamisest keeldumist, millele kaebuse esitaja juurdepääsu taotles.
**2 Kokkuvõte**
Eespool öeldut silmas pidades esitab ombudsman kooskõlas oma põhikirja artikli 3 lõikega 6 komisjonile järgmise soovituse projekti:
**Soovituse projekt**
> Komisjon peaks andma kaebuse esitajale juurdepääsu dokumendile viitega SEK(95) 447.
Komisjoni ja kaebuse esitajat teavitatakse sellest soovituse projektist. Vastavalt ombudsmani põhikirja artikli 3 lõikele 6 saadab komisjon üksikasjaliku arvamuse 15. septembriks 2006. Üksikasjalik arvamus võiks koosneda ombudsmani otsuse heakskiitmisest ja soovituse projekti rakendamiseks võetud meetmete kirjeldusest.
Strasbourg, 6. juuni 2006
P. Nikiforos DIAMANDOUROS
*** ** * ** ***
[(1)](#Footnote1){#(1)} Euroopa Parlamendi 9. märtsi 1994. aasta otsus 94/262 ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriva korra ja üldtingimuste kohta (EÜT 1994, L 113, lk 15).
[(2)](#Footnote2){#(2)} EÜT 2001, L 145, lk 43; ELT eriväljaanne 05/04, lk 46.
[(3)](#Footnote3){#(3)} Otsus kohtuasjas C-191/95: *komisjon vs. Saksamaa* (EKL 1998, lk I-5449).
[(4)](#Footnote4){#(4)} EÜT 2001, L 145, lk 43; ELT eriväljaanne 05/04, lk 46.
[(5)](#Footnote5){#(5)} Otsus kohtuasjas C-191/95: *komisjon vs. Saksamaa* (EKL 1998, lk I-5449).
[(6)](#Footnote6){#(6)} Kohtuasi T-380/04: *Terezakis vs. komisjon* (vt kokkuvõte avaldatud ELT 2004 C 300, lk 46).
[(7)](#Footnote7){#(7)} Võib olla kasulik märkida, et ombudsman teatas komisjonile oma täiendava teabe taotluses, et ta taotleb juurdepääsu nendele dokumentidele juhul, kui komisjon leiab, et esimesele küsimusele vastamine tähendaks konfidentsiaalseks peetava teabe avalikustamist. Arvestades, et komisjon vastas ombudsmani küsimusele, ei olnud igal juhul enam vaja asjaomaseid dokumente kontrollida.
[(8)](#Footnote8){#(8)} Otsus kohtuasjas C-191/95: *komisjon vs. Saksamaa* (EKL 1998, lk I-5449).
[(9)](#Footnote9){#(9)} Eespool viidatud otsus kohtuasjas C-191/95: *komisjon v. Saksamaa,* punkt 48.