(Vastavalt Euroopa Ombudsmani põhikirja artikli 3 lõikele 6.)

Kompromiss

Mais 2002 kaebas L enda ja umbes 50 teise lastevanema nimel Brüsseli Euroopa koolides kohtade jaotamise üle koolides õppeaastaks 2002-3, sellele järgnenud kaebuste ja koolidevahelise koordineerimise mehhanismide üle.

Kokkuvõttes märkisid kaebuse esitajad järgmist:

Ixelles’i uues algklasside sektsioonis olevad kohad eraldati õpilastele, kes käivad praegu kahes olemasolevas algklasside sektsioonis, kahe erineva kriteeriumide kogumi alusel, mille määras kindlaks ja mida kohaldas ühepoolselt ja läbipaistmatult päritolukool. Esitatud on üle 200 apellatsioonkaebuse, millest osa ei olnud kaebuse esitamise kuupäevaks veel läbi vaadatud.

Brüsseli koolide vahelise koordineerimise mehhanismid on üsna ebapiisavad isegi selliste põhiülesannete puhul nagu puhkuse ja puhkepäevade ühtlustamine kolme kooli vahel.

Koolide tegevus selles küsimuses on vastuolus hea haldustava aluspõhimõtetega ja rikub seega põhiõiguste harta artiklit 41. Samuti rikutakse harta artikli 24 lõiget 2, milles on sätestatud, et „kõigis lastega seotud toimingutes, mida teevad avalik-õiguslikud asutused või eraõiguslikud institutsioonid, tuleb esikohale seada lapse huvid“. Esimene kriteerium laste jagamiseks koolide vahel oli kolme kooli suutlikkus, mis oli eelnevalt kindlaks määratud, arvestamata laste vajadusi või nende vanemate soove.

Kaebuse esitajad võtsid ühendust Euroopa Komisjoniga, kes on juhatajate nõukogu liige ja kelle ülesanne on kaitsta selle töötajate õigusi ja huve. Kaebuse esitajad ei ole kunagi saanud Euroopa koolidelt, kuratooriumilt ega Euroopa Komisjonilt täielikku vastust ega selgitust.

Kaebuse esitajad kardavad edasist kaost, kui Brüsselis asutatakse neljas Euroopa kool.

Kokkuvõttes väidavad kaebuse esitajad, et Euroopa koolide tegevus on vastuolus põhiõiguste harta artikli 24 lõikega 2 ja artikliga 41 ning et koolide vahelised koordineerimismehhanismid on ebapiisavad.

Kaebuse esitajad paluvad ombudsmanil teha kõik endast olenev tagamaks, et:

• kiiresti leitakse lahendus, mis austab asjaomaste laste parimaid huve;
• küsimust uuritakse põhjalikult kõige kõrgemal tasandil;
• Euroopa koolide haldamine vaadatakse põhjalikult läbi, tagamaks, et tulevikus tegutsetakse vastavalt samadele hea valitsemistava standarditele ja heale haldustavale, mida kohaldatakse teiste ELi institutsioonide suhtes, ning et vastavalt harta artikli 24 lõikele 2 on laste parimad huvid kõigis neid mõjutavates meetmetes esmatähtsad;
• kõik apellatsioonkaebused rahuldatakse, isegi kui see lahendus nõuaks osade klasside jagamist kaheks;
• vaadatakse läbi vahendite jaotus koolide vahel;
• luuakse selge ja läbipaistev süsteem laste jagamiseks koolide vahel, et vältida tulevikus sarnastes tingimustes olevate laste üleandmist.

Nõue

Ombudsman on järjekindlalt olnud seisukohal, et Euroopa koolid ei ole ühenduse institutsioon ega asutus. Seetõttu teatas ombudsman kaebuse esitajale, et ta ei saa kaebusest otse Euroopa koolide poole pöörduda.

Ombudsman on siiski ka seisukohal, et komisjonil on teatav vastutus Euroopa koolide tegevuse eest, sest ta on esindatud kuratooriumis ja aitab suurel määral kaasa nende rahastamisele. Ombudsman on seisukohal, et komisjoni vastutus ei laiene koolide sisemist juhtimist puudutavatele küsimustele.

Selle põhjal palus ombudsman komisjonilt kaebuse kohta arvamust.

Komisjoni arvamus

Kokkuvõttes toodi komisjoni arvamuses välja järgmised punktid:

Teatud arvu õpilaste ümberjaotamine Brüsseli Euroopa koolide vahel oli kahe teguri vältimatu tagajärg. Esiteks kuratooriumi otsus avada kolmas kool Ixelles’is, et leevendada Uccle’i ja Woluwe’i koole, mille tellimus oli sel ajal eriti suur, ja teiseks vajadus viia mitu õpilast Uccle’i koolist ajutiselt üle Woluwe’i kooli suurte remondi- ja rekonstrueerimistööde tõttu.

Otsustades keeleosakondade ümberjaotamise üle kolme kooli vahel, püüdis kuratoorium tagada, et järgitaks geograafilise tasakaalu ja ressursside ratsionaalse kasutamise topeltpõhimõtet. Juhtide otsus ei nõudnud kordagi õpilaste ümberjaotamist ametiaja jooksul.

Nende liikumiste paremaks juhtimiseks moodustas kuratooriumi esindaja kolme Brüsseli kooli jaoks koordineeritud juhtimisrühma, milles olid esindatud juhid, õppejõud ja lapsevanemate ühendused.

Komisjonile esitatud teabe kohaselt eelistati vanemate valikut, kuid koolikorralduse struktuurist tulenevad piirangud ja vajadus olemasolevaid ressursse optimaalselt kasutada ei võimaldanud vastata kõigi perede ootustele ja nõudmistele. Kooli sõnul oleks olnud raske põhjendada osade või klasside jagamist ühes koolis, kui teise kooli vastavad osad ja klassid olid praktiliselt tühjad.

Koolid väidavad, et üksikjuhtumite hindamisel kohaldasid nad õdede-vendade olemasolu, perekonna kodu geograafilise läheduse ja kolmes koolis tasakaalustatud klasside loomise kriteeriume. Juhtide otsused õpilaste paigutamise kohta põhinesid vanemate poolt koolile esitatud teabel õdede-vendade koolitamise ja perekodu asukoha kohta.

Komisjon on teadlik, et esitatud on märkimisväärne arv kaebusi. Neid kaebusi on käsitlenud iga kooli komisjonid, mis koosnevad haldusnõukogu liikmetest ja lapsevanemate esindajatest. Suur osa kaebustest rahuldati.

Vastuseks kaebuse esitajate taotlustele märkis komisjon järgmist:

1 Koolide järgitud menetlus ja õpilaste üleviimise kriteeriumid koos edasikaebamise võimalusega viitavad sellele, et õpilaste parimad huvid olid esmatähtis kaalutlus, mida võeti võimaluste piires arvesse.

2 Kuratoorium vaatas oma 21.-23. mai 2002. aasta koosolekul läbi oma esindaja koostatud aruande eelkooli-, alg- ja keskkooliõpilaste jaotuse kohta Brüsseli I, II ja III kooli vahel. Komisjonile ei ole teatatud ühestki sellega seotud eeskirjade eiramisest.

3 Põhiõiguste hartas, eelkõige selle artikli 24 lõikes 2 ja artiklis 41 sätestatud põhimõtteid kohaldatakse täielikult Euroopa koolide suhtes ja need on neile siduvad. Neid põhimõtteid kohaldatakse ka koolide tulevase reformi suhtes.

4 Komisjonile esitatud teabe kohaselt tegid koolid kõik endast oleneva, et võtta esmajärjekorras arvesse vanemate valikuid. Tegelikult tehti jõupingutusi, et kohandada klasside jaotust alates 2002. aasta septembrist, millega kaasnes ametikohtade ümberpaigutamine, ning teha teatavate sektsioonide puhul erand algklasside rühmitamist reguleerivatest eeskirjadest aastatel 2002/2003. Vaatamata nendele jõupingutustele ei saanud eirata teatavaid piiranguid, mis tulenevad koolikorralduse struktuurist ja vajadusest kasutada olemasolevaid ressursse optimaalselt. Osade või klasside jagamine ühes koolis, kui teise kooli vastavad osad ja klassid olid praktiliselt tühjad, ei oleks olnud hea haldustava.

5 Üksnes kuratoorium on pädev otsustama vahendite jaotamise üle erinevate Euroopa koolide vahel. See peab juhinduma geograafilise tasakaalu ja olemasolevate ressursside optimaalse kasutamise põhimõtetest.

6 Lastevanemate ühingute osalemine esiteks kolme Brüsseli kooli koordineeritud juhtimisrühmas, mis loodi õpilaste üleviimise paremaks haldamiseks, ja seejärel kaebuste läbivaatamise eest vastutavates komisjonides annab tunnistust süsteemi läbipaistvusest. Läbipaistvus peab säilima kõigi tulevaste õpilasvahetuste puhul.

Kaebuse esitaja märkused

L. esitas oma märkused, milles ta märkis kokkuvõtlikult järgmist:

Kaebuse esitajad esitasid komisjonile teavet ja palusid tal laste ja nende perekondade nimel kuratooriumisse sekkuda. Komisjoni esindaja oleks seega pidanud olema teadlik olukorrast juhatajate nõukogu 21.–23. mai 2002. aasta koosoleku ajal. Ressursside jagamine koolide vahel ilma laste vajadusi põhjalikult hindamata on näide halvimast haldustavast.

Komisjon leiab, et üksnes kuratoorium on pädev otsustama vahendite jaotamise üle koolide vahel. See näitab, et komisjon ei ole midagi õppinud ja keeldub oma kohustustest. Komisjon eraldab suurema osa rahast koolidele ning peaks seadma esikohale laste vajadused ja huvid.

Otsus

1 Kohtade eraldamine Euroopa koolides
Kaebuse esitaja juhtum

1.1 2002. aasta mais kaebas L enda ja umbes 50 teise lastevanema nimel Brüsseli Euroopa koolides kohtade jaotamise üle õppeaastaks 2002-3, sellele järgnenud kaebuste ja koolidevahelise koordineerimise mehhanismide üle. Kaebuse esitajad võtsid ühendust Euroopa Komisjoniga, kes on juhatajate nõukogu liige ja kelle ülesanne on kaitsta selle töötajate õigusi ja huve.

Kokkuvõttes väidavad kaebuse esitajad, et Euroopa koolide tegevus on vastuolus põhiõiguste harta artikli 24 lõikega 2 ja artikliga 41 ning et koolide vahelised koordineerimismehhanismid on ebapiisavad. Nad paluvad ombudsmanil teha kõik endast olenev tagamaks, et:

• kiiresti leitakse lahendus, mis austab asjaomaste laste parimaid huve;
• küsimust uuritakse põhjalikult kõige kõrgemal tasandil;
• Euroopa koolide haldamine vaadatakse põhjalikult läbi, tagamaks, et tulevikus tegutsetakse vastavalt samadele hea valitsemistava standarditele ja heale haldustavale, mida kohaldatakse teiste ELi institutsioonide suhtes, ning et vastavalt harta artikli 24 lõikele 2 on laste parimad huvid kõigis neid mõjutavates meetmetes esmatähtsad;
• kõik apellatsioonkaebused rahuldatakse, isegi kui see lahendus nõuaks osade klasside jagamist kaheks;
• vaadatakse läbi vahendite jaotus koolide vahel;
• luuakse selge ja läbipaistev süsteem laste jagamiseks koolide vahel, et vältida tulevikus sarnastes tingimustes olevate laste üleandmist.

Komisjoni argumendid

1.2 Komisjon teatas, et on teadlik märkimisväärsest arvust kaebustest. Neid käsitleti individuaalselt ja suur osa neist rahuldati. Koolide poolt õpilaste üleviimiseks kasutatud menetlus ja kriteeriumid koos edasikaebamise võimalusega viitavad sellele, et õpilaste parimad huvid olid esmane kaalutlus, mida võeti võimaluste piires arvesse.

Üksnes kuratoorium on pädev otsustama vahendite jaotamise üle eri koolide vahel. See peab juhinduma geograafilise tasakaalu ja olemasolevate ressursside optimaalse kasutamise põhimõtetest. Juhatajate nõukogu vaatas selleteemalise aruande läbi ja komisjon ei ole teadlik ühestki eeskirjade eiramisest selles valdkonnas.

Koolid tegid kõik endast oleneva, et võtta esmase kaalutlusena arvesse vanemate valikuid. Tehti jõupingutusi klasside jaotuse kohandamiseks, kuid osadeks või klassideks jagamine ühes koolis, kui vastavad osad ja klassid teises koolis olid praktiliselt tühjad, ei oleks olnud hea haldustava.

Põhiõiguste hartas, eelkõige selle artikli 24 lõikes 2 ja artiklis 41 sätestatud põhimõtteid kohaldatakse täielikult Euroopa koolide suhtes ja need on neile siduvad. Neid põhimõtteid kohaldatakse ka koolide tulevase reformi suhtes.

Lastevanemate ühingute osalemine kõigepealt kolme Brüsseli kooli koordineeritud juhtimisrühmas, mis loodi õpilaste üleviimise paremaks haldamiseks, ja seejärel kaebuste läbivaatamise eest vastutavates komisjonides annab tunnistust süsteemi läbipaistvusest. Läbipaistvus peab säilima kõigi tulevaste õpilasvahetuste puhul.

Ombudsmani järeldused

1.3 Ombudsman märgib, et Euroopa koolid loodi algselt liikmesriikide poolt, kes kirjutasid 1957. aastal alla Euroopa kooli põhikirjale. 1994. aastal kirjutasid liikmesriigid ja Euroopa ühendused alla konventsioonile, millega tühistatakse ja asendatakse 1957. aasta põhikiri. Konventsioon jõustus 1. oktoobril 2002.

1.4 Ombudsman on järjekindlalt olnud seisukohal, et Euroopa koolid ei ole ühenduse institutsioon ega asutus, kuid komisjonil on teatav vastutus nende toimimise eest, sest ta on esindatud kuratooriumis ja aitab suurel määral kaasa nende rahastamisele. Ombudsman on seisukohal, et komisjoni vastutus ei laiene koolide sisemist juhtimist puudutavatele küsimustele.

Apellatsioonkaebused

1.5 Seoses kaebustega, mis puudutavad laste jagamist koolide vahel, leiab ombudsman, et otsused üksikute kaebuste kohta ei kuulu komisjoni vastutusalasse ega kuulu seega ombudsmani uurimise alla. Ombudsman märgib, et komisjon on teatanud, et suur osa apellatsioonkaebustest rahuldati.

Põhiõiguste harta

1.6 Põhiõiguste harta väidetavate rikkumiste osas tervitab ombudsman komisjoni tõdemust, et õigus heale haldusele (artikkel 41) ja lapse õigused (eelkõige artikli 24 lõike 2 punkt 2) on Euroopa koolidele siduvad ja neid kohaldatakse ka nende tulevase reformi suhtes. Üldpõhimõttena leiab ombudsman, et nende õiguste austamine on kooskõlas ka koolide vahel vahendite jaotamise tõhususe arvessevõtmisega. Käesoleval juhul leiab ombudsman, et tema uurimine ei ole toonud tõendeid harta artikli 24 lõikega 2 tagatud laste õiguste rikkumise kohta, võttes eelkõige arvesse, et laste algset jaotust koolide vahel näib olevat muutnud edukate kaebuste suur arv.

Õigust heale haldusele käsitletakse allpool.

Koordineerimine ja hea haldus

1.7 Seoses väitega, et koolide vahelised koordineerimismehhanismid ei ole piisavad, tuletab ombudsman meelde, et esitatud on palju kaebusi ja et komisjoni sõnul on paljud neist rahuldatud. Ombudsman peab seda tõendiks selle kohta, et kaebustega tegelemiseks on olemas tõhus ja reageerimisvõimeline süsteem.

1.8 Samal ajal juhib ombudsman tähelepanu sellele, et kui konkreetses haldusvaldkonnas esitatakse ebatavaliselt palju kaebusi või kaebusi, on hea tava uurida, kas tegemist on põhiprobleemiga, ja kui see on nii, siis võtta meetmeid selle lahendamiseks tulevikus. See kehtib eriti juhul, kui ilmneb, et suur osa apellatsioonkaebustest või kaebustest on põhjendatud.

1.9 Ombudsman juhib tähelepanu ka sellele, et komisjon esindab Euroopa ühendusi, kes rahastavad suures osas Euroopa koole ja kes on alla kirjutanud 1994. aasta Euroopa koolide põhikirja konventsioonile. Ombudsman on seisukohal, et komisjoni vastutus selles rollis hõlmab hea halduse edendamist Euroopa koolides. Ombudsman on seisukohal, et komisjoni vastus käesoleva kaebuse aluseks olnud sündmustele ei näita, et komisjon seda vastutust täielikult tunnistab. Tegemist on haldusomavoli juhtumiga.

2 Kokkuvõte

2.1 Eespool selgitatud põhjustel leiab ombudsman, et komisjoni vastus käesoleva kaebuse aluseks olnud sündmustele ei näita, et ta täielikult tunnistab oma kohustust edendada Euroopa koolide head haldust.

2.2 Eespool esitatud järeldus tõstatab üldise tähtsusega küsimuse, millele ei ole võimalik leida sõbralikku lahendust. Seetõttu esitab ombudsman vastavalt ombudsmani põhikirja artikli 3 lõikele 6 komisjonile järgmise soovituse projekti:

Soovituse projekt

Komisjon peaks tunnistama oma kohustust edendada Euroopa koolide head haldust ja visandama konkreetsed meetmed, mida ta võtab selle kohustuse täitmiseks tulevikus.

Komisjoni ja kaebuse esitajat teavitatakse sellest soovituse projektist. Vastavalt ombudsmani põhikirja artikli 3 lõikele 6 saadab komisjon üksikasjaliku arvamuse enne 31. märtsi 2003. Üksikasjalik arvamus võiks koosneda ombudsmani soovituse projekti heakskiitmisest ja selle rakendamise kirjeldusest.

Strasbourg, 10. detsember 2002

 

Jacob SÖDERMAN

---

(1) Euroopa Parlamendi 9. märtsi 1994. aasta otsus 94/262 ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriva korra ja üldtingimuste kohta (EÜT 1994, L 113, lk 5).

(2) "Kõikides lastega seotud toimingutes, mida teevad avalik-õiguslikud asutused või eraõiguslikud institutsioonid, tuleb esikohale seada lapse huvid."