(koostatud vastavalt Euroopa Ombudsmani põhikirja (1) artikli 3 lõikele 6)

Kokkuvõte

Kõnealuse juhtumiga seotud kaebus käsitleb komisjoni keeldumist maksta ühisettevõtte toetuskava (PHARE ühisettevõtmise programm - JOP Phare) raames toetuse saajale kokkulepitud rahalisi vahendeid. juunil 2000 viisid komisjoni talitused läbi kaebuse esitaja äriühingu auditi. Audit ei ole veel lõpule viidud. Muide, kaebus käsitleb komisjoni keeldumist tagastada kaebuse esitajale auditi käigus koostatud register. Käesoleva uurimise käigus väitis kaebuse esitaja ka seda, et tema äriühing on kantud musta nimekirja.

Komisjon väidab, et auditit ei olnud võimalik lõpule viia, kuna kaebuse esitaja ei esitanud vajalikke dokumente. Lisaks ei olnud auditi käigus võetud arvestusraamat originaalne. Lõpuks ei olnud kaebuse esitaja kantud musta nimekirja, vaid komisjonisisesesse varajase hoiatamise süsteemi.

Olemasolevate tõendite põhjal on ombudsman seisukohal, et komisjon ei ole kaebuse esitajat piisavalt teavitanud dokumentidest, mille ta pidi esitama, et komisjon saaks auditi lõpule viia ja teha õigeaegse otsuse rahaliste vahendite väljamaksmise kohta. Lisaks leiab ombudsman, et komisjon ei ole talle esitanud mõistlikku selgitust pearaamatu tagastamisest keeldumise kohta. Lõpuks loodab ombudsman, et komisjon vaatab auditi tulemusi silmas pidades uuesti läbi kaebuse esitaja ettevõtte registreerimise varajase hoiatamise süsteemis.

Sellises olukorras esitab ombudsman soovituse projekti. Ta palub komisjonil teavitada kaebuse esitajat dokumentidest, mille ta peaks auditi jaoks esitama, ja pearaamat tagastada.

Kompromiss

Kaebuse esitaja on GERE tegevdirektor; Luksemburgis registreeritud äriühing. GERE taotles ELi vahendeid ühise rakenduskava rahastu 2 programmi raames. Taotlusmenetluse kohaselt tuli taotlus esitada finantsvahendaja (FI) kaudu. Kaebuse esitaja sõnul kiitis komisjon projekti heaks 1998. aasta oktoobris. aasta augustis edastati komisjonile FI kaudu tõendavad dokumendid ja äriühing pidi need tasuma 60 päeva jooksul. Komisjon palus rahastamisvahendi kaudu mitmel korral lisateavet. Näib, et ükski esitatud teave ei rahuldanud komisjoni ja seetõttu otsustas ta äriühingut auditeerida. Seda tehti 13. juunil 2000. aasta oktoobri lõpuks ei olnud äriühingule makset tehtud ning vaatamata mitmetele kontaktidele komisjoniga ei teavitatud äriühingut auditi tulemustest ega saadetud talle tagasi mõningaid originaaldokumente, mille komisjon temalt auditi käigus võttis.

Seetõttu otsustas kaebuse esitaja esitada Euroopa Komisjoni vastu kaebuse ja esitas järgmised väited:

1. Ühise rakenduskava vahendeid taotlevate ettevõtjate lepinguline olukord komisjoni suhtes on ebaselge. Kuigi GERE ei ole kunagi komisjoniga lepingut sõlminud, kehtestab komisjon talle kohustusi.

2. Teabe levitamise viis on kahjulik. GERE ja komisjoni vahelised suhted toimusid peamiselt rahastamisvahendi kaudu. Seetõttu ei ole selge, kas kaebuse esitajal paluti esitada teave, mida komisjon tegelikult vajas.

3. Kontrollide tegemisel oleks komisjon pidanud piirduma uurimisel rahastatud projektiga seotud elementidega, ilma et ta oleks kontrollinud kogu ettevõtte raamatupidamist.

4. GERE-le ei ole kunagi teatatud 13. juunil 2000 läbi viidud auditi tulemustest.

5. Komisjon keeldus tagastamast originaaldokumente, mis olid talle antud eespool nimetatud auditi jaoks.

Kaebuse esitaja nõudis rahaliste vahendite maksmist ja komisjonile usaldatud originaaldokumentide tagastamist.

Nõue

Euroopa Komisjoni arvamus

Euroopa Komisjoni arvamus kaebuse kohta oli kokkuvõtlikult järgmine:

1. Komisjon ja Soome kirjutasid 18. jaanuaril 1996 alla raamlepingule. Iga projekti kohta kirjutavad komisjon ja rahastamisasutus alla eritoetuslepingule. Viimane omakorda sõlmib abisaajaga rahastamislepingu. GERE puhul allkirjastati SA ja FinA 26. oktoobril 1998. FinA viitas konkreetselt FA-le ja SA-le. Mõlemad sisaldavad sätteid, millega kehtestatakse abisaaja kohustused komisjoni ees. Seetõttu ei saanud kaebuse esitaja väita, et ta ei olnud olukorrast ja oma kohustustest komisjoni ees teadlik.

2. Põhimõtteliselt läbivad kõik kontaktid abisaajatega rahastamisvahendi, komisjon ei pea seda kahjulikuks. Vastupidi, see annab potentsiaalsetele abisaajatele kogu Euroopas võimaluse saada abi kogenud spetsialistidelt. Käesoleval juhul näivad probleemid tulenevat FI ja kaebuse esitaja vahelistest suhetest.

3. FinA viitab FA ja SA sätetele, mis annavad komisjonile õiguse viia läbi „…any ja kõik kontrollid …”. Tehtud kontrollide eesmärk oli teha kindlaks, kas GERE oli rahastamiskõlblik, ja kontrollida rahastatud meedet ennast. Selleks oli vaja juurdepääsu kõigile ettevõtte failidele.

4. juunil 2000 teavitasid komisjoni audiitorid GEREd esialgsetest järeldustest. Toetusesaajal paluti siiski esitada täiendavad tõendavad dokumendid enne auditi lõpetamist. Üks kaebuse esitaja advokaadi poolt 16. augustil 2000 saadetud avaldus ei olnud rahuldav. Sellest ajast alates on komisjon püüdnud saada deklaratsiooni väljastanud isikult asjakohast dokumenti. Kaebuse esitaja ei täitnud kunagi oma kohustusi, piisavaid tõendavaid dokumente ei esitatud kunagi, seetõttu ei saanud neid heaks kiita ja seetõttu jäi raha välja maksmata.

5. Komisjoni käes olev pearaamat (Grand Livre) kannab kuupäeva 13. juuni 2000, mil toimus audit, ja selle trükis GERE raamatupidaja audiitorite H palvel. aasta raamatupidamisaruanded edastas GERE-le selle raamatupidaja 13. aprillil 2000; seega oli esialgne register tingimata koostatud enne seda kuupäeva. Lõpuks pakkus komisjon kaebuse esitaja advokaadile võimalust tutvuda komisjoni valduses olevate dokumentidega. Seda võimalust pole kunagi kasutatud.

Kaebuse esitaja märkused

Euroopa Ombudsman edastas Euroopa Komisjoni arvamuse kaebuse esitajale, kutsudes teda üles esitama märkusi. Oma vastuses märkis kaebuse esitaja kokkuvõtlikult järgmist:

1. Hoolimata GERE taotlustest ei avalikustatud talle kunagi koopiaid ega võimaldatud tal FA ja SAga konsulteerida. Kuigi neid dokumente on nimetatud FinA lisadena, ei ole GERE neid kunagi näinud. Komisjoni oli sellest olukorrast teavitatud. Siiski võtab GERE endale selles küsimuses vastutuse.

2. Selline leping koos viidetega muudele lepingutele, mis hõlmavad kolmandaid isikuid, on segadust tekitav. Vastupidiselt komisjoni ootustele ei pea kaebuse esitaja kõnealust rahastamisvahendit kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistiks. GERE oleks võinud loota toimiku paremale järelevalvele ja leiab, et komisjon peaks jälgima finantsvahendajate tegevust.

3. GERE ei olnud kunagi auditi vastu. Tehnilised ja finantsaruanded esitati siiski 5. augustil 1999. Sellest ajast alates ei ole GERE saanud komisjonilt ühtegi kirjalikku märkust ega makset. Kuigi hea haldustava kohaselt oleks kogu täiendavat teavet saanud küsida kirjalikult kas komisjon ise või FI, küsiti GERE-lt teavet suuliselt ja mitmel üksikul korral. Lisaks esitati need taotlused alles siis, kui GERE esitas küsimuse menetluse edenemise kohta.

4. GERE ei saanud auditi kohta kirjalikke ega esialgseid järeldusi. Komisjoni kirjalikud teabenõuded olid järjeks GERE kirjalikele taotlustele oma registri tagastamise kohta. Kuigi GERE küsis komisjonilt korduvalt auditi tulemusi ja vahendite väljamaksmist, ei ole kaebuse esitaja ikka veel teadlik komisjoni põhjustest, miks auditit ei lõpetatud.

5. Kaebuse esitaja leiab, et komisjoni ülesanne ei ole otsustada, kas esitatud dokument on originaal või mitte. Tegelikult esitatakse iga kord, kui pearaamatut trükitakse, arve GERE-le. Siiski peab iga Luksemburgis asuv äriühing pidama oma ruumides pearaamatut. Komisjoni keeldumine pearaamatu tagastamisest maksab GERE-le vähemalt 100 eurot.

Lõpuks avaldab kaebuse esitaja kahetsust, et projekti puuduste kõik tagajärjed peab kandma nõrgim osapool, st GERE. Kuigi GERE-t ei teavitatud kõigist lepingutingimustest, ei keeldunud ta kunagi koostööst. Kaebuse esitaja avaldab kahetsust, et GERE puhul tehti kohtuotsus enne kohtuotsust ja et see kanti musta nimekirja.

Täiendavad uurimised

mail 2001 esitas kaebuse esitaja ombudsmanile tõendid GERE kandmise kohta komisjoni musta nimekirja. Kaebuse esitaja sai Ispras asuvalt Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuselt faksi, milles teda teavitati, et teise projekti eest tehtav makse on blokeeritud, kuna GERE on kantud „Euroopa Liidu musta nimekirja”.

Pärast selle uue elemendi hoolikat kaalumist selgus, et vaja on täiendavaid uurimisi. Seetõttu palus ombudsman komisjonil talle teatada, kas komisjon blokeeris GERE-le vaidlustamata lepingute alusel tehtavad maksed. Lisaks küsis ombudsman komisjoni ametniku mainitud musta nimekirja toimimise kohta.

Komisjon avaldas kahetsust sõnastuse üle, mida üks tema ametnikest kasutas, et mainida oma sisemist varajase hoiatamise süsteemi, mis loodi vastavalt Euroopa Parlamendi taotlusele. Varajase hoiatamise süsteemi eesmärk on teha kindlaks ühenduse vahenditest toetuse saajad, kes on teinud haldusvigu või pannud toime pettusi. Varajase hoiatamise süsteem ei peata makse tegemist; see muudab olukorra ainult keerulisemaks ja nõuab vastutavatelt teenistustelt täiendavat kontrolli. GERE juhtumi puhul tekkisid kahetsusväärsed viivitused. Juulis vabandas komisjon selle eest ja maksis välja vaidlustamata projekti raames võlgnetavad summad ning viivised.

Kaebuse esitaja leidis, et GERE-le ei ole kunagi teatatud ühestki pettusest või haldusveast, mis oleks ajendanud teda varajase hoiatamise süsteemis registreerima. Kaebuse esitaja väidab, et komisjoni ametnikud nimetavad varajase hoiatamise süsteemi tavaliselt musta nimekirjana ja et selle tagajärjel blokeeritakse maksed. Kui varajase hoiatamise süsteem ei ole must nimekiri, ei tohiks seda sellisena käsitleda ja registreeritud äriühinguid tuleks sellest kirjalikult teavitada.

Otsus

1 Väidetav ebaselge lepinguline olukord komisjoni suhtes

1.1 Kaebuse esitaja leidis, et ühise rakenduskava vahendeid taotlevate ettevõtjate lepinguline olukord komisjoni suhtes on ebaselge. GERE ei ole kunagi sõlminud komisjoniga lepingut ja talle on pandud kohustused.

1.2 Komisjon väitis, et kaebuse esitaja ei saanud olla teadlik oma lepingulistest kohustustest komisjoni ees. Kõik sätted olid selgelt sätestatud rahastamislepingus ning sellele lisatud raam- ja eritoetuslepingutes.

1.3 Ombudsman märgib, et kaebuse esitaja leiab, et FI ei teavitanud GERE-t nõuetekohaselt kõigist rahastamislepingu suhtes kohaldatavatest lepingutingimustest. Kaebuse esitaja tunnistas ka oma vastutust juhtumi selles aspektis. Näib, et GERE sõlmis lepingu, tutvumata lepingu lisadega, mis sisaldasid sätteid, millega kehtestati kohustused komisjoni ees. Seetõttu leiab ombudsman, et puuduvad tõendid komisjoni haldusomavoli kohta seoses juhtumi selle aspektiga.

2 Teabe levitamine GERE ja komisjoni vahel

2.1 Kaebuse esitaja leidis, et teabe levitamise viis on kahjulik. GERE ja komisjoni vahelised suhted toimusid peamiselt rahastamisvahendi kaudu. Seetõttu ei ole selge, kas kaebuse esitajal paluti esitada teave, mida komisjon tegelikult vajas.

2.2 Komisjon väitis, et rahastamisvahendi kasutamine tagab, et toimikuga tegeleb kogenud spetsialist.

2.3 Ombudsman märgib, et toimikus puuduvad tõendid selle kohta, et GERE ja komisjoni vahelistes suhetes esinevate raskuste põhjuseks oleks finantsvahendajate kasutamise süsteem kui selline. Nii komisjon kui ka kaebuse esitaja näivad omistavat osa vastutusest vigade eest teabe levitamisel finantsasutusele. Seetõttu järeldab ombudsman, et puuduvad tõendid komisjoni haldusomavoli kohta seoses juhtumi selle aspektiga.

3 Auditi ulatus

3.1 Kaebuse esitaja leidis, et auditi läbiviimisel oleks komisjon pidanud piirduma oma uurimises rahastatud projektiga seotud elementidega, ilma et ta oleks kontrollinud kogu ettevõtte raamatupidamist.

3.2 Komisjon väitis, et auditi ulatus vastas GERE lepingulistele kohustustele.

3.3 Lepingusätteid ja eelkõige asjaomast raamkokkulepet silmas pidades näib, et komisjon ei ole GERE auditeerimisel oma volitusi ületanud. Seetõttu järeldab ombudsman, et juhtumi selle aspektiga seoses ei esine haldusomavoli.

4 GERE-le auditi tulemustest teatamata jätmine

4.1 Kaebuse esitaja sõnul ei ole GERE-le kunagi teatatud 13. juunil 2000 läbi viidud auditi tulemustest.

4.2 Komisjon leidis, et komisjoni audiitorid teavitasid GERE-t esialgsetest järeldustest 13. juunil 2000. Toetusesaajal paluti siiski esitada täiendavad tõendavad dokumendid enne auditi lõpetamist. Vaatamata korduvatele taotlustele ei täitnud kaebuse esitaja kunagi oma kohustusi, neid dokumente ei esitatud kunagi, seetõttu ei saanud neid heaks kiita ja sellest tulenevalt ei makstud rahalisi vahendeid välja.

4.3 Ombudsman märgib, et kõnealustest dokumentidest ei ilmne, et komisjon oleks teavitanud kaebuse esitajat dokumentidest, mida ta peaks esitama, et mitte viivitada komisjoni otsusega rahaliste vahendite maksmise kohta. See võib kujutada endast haldusomavoli ja seetõttu koostab ombudsman soovituse projekti vastavalt ombudsmani põhikirja artikli 3 lõikele 6.

5 Auditi käigus võetud originaaldokumentide tagastamisest keeldumine

5.1 Kaebuse esitaja väitis, et komisjon keeldus tagastamast originaaldokumente, mis olid talle antud eespool nimetatud auditi jaoks.

5.2 Komisjon väitis, et GERE poolt audiitoritele antud ja komisjoni talituste hallatav register ei ole originaaldokument. See trükiti auditi päeval.

5.3 Ombudsman mõistab, et alates 13. juunist 2000 kasutab komisjon kontrolli eesmärgil GERE 1999. aasta registrit. Kuigi dokument trükiti spetsiaalselt auditi jaoks, väidab kaebuse esitaja, et tema äriühingult nõuti selle dokumendi uuesti väljastamise eest märkimisväärset tasu. Seetõttu palus kaebuse esitaja, et talle tagastataks register, mida ta peab GERE omandiks.

5.4 Komisjon ei ole ombudsmanile esitanud mõistlikku selgitust selle kohta, miks ta keeldus jätkamast tööd pearaamatu koopiaga ja tagastamast GERE-le 13. juunil 2000 trükitud dokumenti. Seetõttu koostab ombudsman soovituse projekti kooskõlas ombudsmani põhikirja artikli 3 lõikega 6.

6 GERE väidetav kandmine musta nimekirja ja selle tagajärjed

6.1 Kaebuse esitaja väitis, et GERE oli kantud komisjoni musta nimekirja. See blokeeris kõik maksed, mida komisjon pidi GERE-le tegema isegi vaidlustamata lepingute alusel.

6.2 Komisjon selgitas, et maksed hilinesid komisjonisisese varajase hoiatamise süsteemi tõttu. See süsteem nõuab täiendavat kontrolli enne maksete tegemist toetusesaajatele, kes on registreeritud varajase hoiatamise süsteemis haldusvigade või pettuste tõttu. Käesoleval juhul registreeriti GERE varajase hoiatamise süsteemis JOP projekti raames sõlmitud lepinguga seotud raskuste tõttu.

6.3 Ombudsman märgib, et käesoleva uurimise käigus oli võimalik teha GERE-le makseid vaidlustamata lepingute alusel. Komisjon on esitanud ombudsmanile mõistliku selgituse GERE varajase hoiatamise süsteemis registreerimise põhjuste kohta. Seetõttu on ombudsman jõudnud järeldusele, et juhtumi selle aspektiga seoses puuduvad tõendid haldusomavoli kohta.

6.4 Ombudsman märgib, et mõned komisjoni ametnikud näivad käsitavat varajase hoiatamise süsteemi musta nimekirjana, kuigi komisjon on märkinud, et see nii ei ole. Seetõttu võib ombudsman hiljem kaaluda varajase hoiatamise süsteemi üldise toimimise uurimist omaalgatusliku uurimise käigus.

7 Kokkuvõte

Ombudsman leiab, et komisjoni lähenemisviis käesolevas juhtumis tõi kaasa haldusomavoli juhtumid. Seetõttu esitab ombudsman vastavalt ombudsmani põhikirja artikli 3 lõikele 6 komisjonile järgmise soovituse projekti:

Soovituse projekt

Komisjon peaks teavitama kaebuse esitajat kirjalikult dokumentidest, mille ta peaks esitama, et komisjon saaks teha makse kohta otsuse mõistliku aja jooksul. Lisaks peaks komisjon tagastama kaebuse esitaja GERE 1999. aasta registri, mis on trükitud 13. juunil 2000.

Komisjoni ja kaebuse esitajat teavitatakse sellest soovituse projektist. Vastavalt ombudsmani põhikirja artikli 3 lõikele 6 saadab komisjon üksikasjaliku arvamuse enne 28. veebruari 2002. Üksikasjalik arvamus võiks koosneda ombudsmani soovituse projekti heakskiitmisest ja selle rakendamise kirjeldusest.

 

Jacob SÖDERMAN

Strasbourg, 4. detsember 2001

---

(1) Euroopa Parlamendi 9. märtsi 1994. aasta otsus 94/262 ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriva korra ja üldtingimuste kohta (EÜT 1994, L 113/15).