Valitud keel:
- ET Eesti keel
See lehekülg on tõlgitud masintõlkega.
Masintõlkes võib olla vigu, mis võivad vähendada selgust ja õigsust; ombudsman ei vastuta mis tahes erisuste korral. Kõige usaldusväärsem ja õiguskindlam teave on algversioonis eespoolsel lingil (inglise keel).
Lisateave on meie keele- ja tõlkepoliitikas.
Masintõlkes võib olla vigu, mis võivad vähendada selgust ja õigsust; ombudsman ei vastuta mis tahes erisuste korral. Kõige usaldusväärsem ja õiguskindlam teave on algversioonis eespoolsel lingil (inglise keel).
Lisateave on meie keele- ja tõlkepoliitikas.
Soovituse eelnõu Euroopa Komisjonile omaalgatusliku uurimise 1004/97/PD raames
Soovitus
Juhtum 1004/97/(PD)GG - Alguskuupäev: {0} Reede | 07 november 1997 - Soovitus Esmaspäev | 08 märts 1999 - Eriaruande kuupäev: {0} Reede | 07 november 1997 - Otsuse kuupäev: {0} Teisipäev | 07 detsember 1999
(Vastavalt ombudsmani põhikirja artikli 3 lõikele 6.) 7. novembri 1997. aasta
kirjaga algatas Euroopa ombudsman omaalgatusliku uurimise komisjoni töölevõtmismenetluse osaks oleva saladuse kohta. Oma kirjas palus ombudsman komisjonil teda teavitada, kas ta kavatseb võtta meetmeid, et muuta ühenduse pühendumine läbipaistvusele selles valdkonnas käegakatsutavamaks. Eelkõige soovis ta teada, kas komisjon kavatseb lubada taotlejatel võtta eksamiküsimused endaga eksamiruumist kaasa, edastada hindamiskriteeriumid taotlejatele, kes neid taotlevad, teha taotlejatele teatavaks valikukomisjoni liikmete nimed ja lubada asjaomastele taotlejatele avaldada eksamite parandatud koopiad.
Uurimise algatamise põhjused olid sisuliselt järgmised:
Ombudsmani ülesannete oluline osa on töötada ühenduse institutsioonide ja Euroopa kodanike vaheliste suhete parandamise nimel. Näib, et paljude kodanike esimene kontakt ühenduse institutsioonidega toimub värbamise kontekstis. Institutsioonidele oleks kasulik, kui kodanike esimesed muljed esimesest kohtumisest ühenduse haldusasutustega oleksid positiivsed. Lisaks tundub, et ühenduse läbipaistvuse kohustusega on vastuolus see, et neid esimesi kontakte võimalike tulevaste riigiteenistujatega peaks iseloomustama läbipaistvuse puudumine.
Euroopa Ombudsman on saanud töölevõtmise valdkonnas mitmeid kaebusi, eelkõige menetluste läbipaistmatuse kohta. Kaebuses 46/27.7.95/FVK/B-DE ei olnud hagejal võimalik saada mingit teavet tema taotluse rahuldamata jätmise põhjuste kohta. Kaebuses 252/22.11.95/Tfr/ES ei antud kaebuse esitajale valikukomisjoni liikmete nimesid. Kaebustes 659/24.6.96/AEKA/FIN/IJH ja 850/3.9.96/JIA/FIN/KT ei avaldatud valikukomisjoni liikmete nimesid ega kvalifikatsioone. Kaebuses 216/08.11.95/MH/A ei lubatud kaebuse esitajal teada valikukomisjoni abistanud korrektorite nimesid. Kaebuses 142/97/PD ei lubatud kaebuse esitajal võtta eksamiruumist kaasa esitatud küsimuste koopiat ning vastuseks tema taotlusele vaadata läbi tema eksami hinded teatati talle, et talle edastatud hinded vastavad nendele, mille valikukomisjon oli talle andnud. Kaebuses 773/29.7.96/SS/FIN/PD pöördusid neli taotlejat komisjoni poole, et nõuda nende sooritatud eksamite koopiat ja antud hinnete läbivaatamist; nende taotlus lükati tagasi ja pädev valikukomisjon märkis läbivaatamistaotlusele viidates lihtsalt, et ta on kindlaks teinud, et „teie eksam hinnati õigesti ja õiglaselt“, kuid ei esitanud täiendavaid üksikasju. Kaebustes 105/97/PD, 675/1.7.96/AL/FIN/KT ja 940/11.10.96/AS/SW/BB lükati samuti tagasi taotlus edastada eksami ärakiri. Lisaks nõudsid kaebuse esitajad kaebustes 675/2.7.96/AL/FIN/KT ja 659/24.6.96/AEKA/FIN/IJH hindamiskriteeriumide edastamist. Kaebuses 940/11.10.96/AS/SW/BB palus kaebuse esitaja edastada töökogemuse hindamisega seotud hindamiskriteeriumid.
Ühenduse institutsioonide märkustes selliste kaebuste kohta oli kaks korduvat elementi. Tegemist on viitega personalieeskirjade III lisa artiklile 6. Selles sättes on sätestatud, et „valikukomisjoni töö on salajane“. Teine element on valikukomisjonide ulatuslik kaalutlusõigus.
Artikkel 6 kehtestati eesmärgiga tagada valikukomisjonide sõltumatus, kaitstes neid sekkumise ja surve eest. See õiguspärane kaalutlus ei näi takistavat taotlejate menetluslike tagatiste väljatöötamist kooskõlas artikli 6 nõuetega.
Kindlasti on õige, et Euroopa Kohtu praktika kohaselt on valikukomisjonidel ulatuslik kaalutlusõigus. Sellised volitused tähendavad, et kohtuliku kontrolli ulatus on piiratud; selliste volituste andmine ei näi takistavat ametiasutustel järgida hea halduse põhimõtteid.
Ilma et see piiraks valikukomisjonide kaalutlusõigust ja artiklit 6, näib, et komisjon võib ise otsustada töötada taotlejate jaoks välja menetluslikud tagatised, lähtudes heast haldustavast. Praegu näib, et sättele on antud selline ulatus, mida selle põhieesmärk ei pruugi õigustada ja mida kodanikud peavad arusaamatuks demokraatlikus ja vastutustundlikus halduses, mis on pühendunud läbipaistvusele. Arvestades valikukomisjonide ulatuslikku kaalutlusõigust, on seda olulisem, et neid volitusi kasutataks kooskõlas hea haldustava põhimõtetega. Tähistatud eksamist ja hindamiskriteeriumidest teatamine asjaomasele taotlejale, kes neid taotleb, võib samuti leevendada valikukomisjonide tööd taotlejate päringute ja kaebuste käsitlemisel.
Seega pöördus ombudsman selle taustal komisjoni poole.
Komisjoni arvamus
Komisjoni arvamus jagunes kolmeks osaks. Komisjon märkis sisuliselt järgmist:
Esiteks leidis komisjon, et töölevõtmise kord on esimene ja paljude kandidaatide jaoks ainus otsene kontakt ühenduse haldusasutustega ning seetõttu on oluline, et see kontakt oleks positiivne. Komisjon leidis, et läbipaistvuse puudumist käsitlevate kaebuste arv oli väga väike võrreldes komisjoni korraldatud erinevate konkursside taotlejate koguarvuga.
Teiseks tuletas komisjon meelde värbamistoimingute õigusraamistikku: Ühenduse haldusasutuste korraldatavaid konkursse reguleerivad personalieeskirjad ja ühenduse õiguse üldpõhimõtted, mis on sätestatud ühenduse kohtute praktikas. Konkursid on seadusega reguleeritud töölevõtmismenetlused ja üksnes ühenduse kohtud on pädevad kontrollima seaduse nõuetekohast kohaldamist.
Komisjon rõhutas, et konkurss on tavaliselt eksamimenetlus, kuid eksamid ei ole eksamid selle mõiste traditsioonilises tähenduses. Kuigi eksamid ja konkursid on niivõrd sarnased, et mõlema eesmärk on kandidaatide valimine, on eksamite ja konkursside vahel siiski põhimõtteline erinevus selles osas, mis puudutab osalejate teenete hindamist. Eksami edukus sõltub ainult minimaalse nõutava punktisumma saamisest; osalejaid hinnatakse objektiivsete kriteeriumide alusel. Teisest küljest hinnatakse konkursil osalevaid kandidaate üksteise suhtes, st hindamine on võrdlev.
Komisjoni sõnul on see personalieeskirjade III lisa artikli 6 aluseks olev põhjus, mis puudutab valikukomisjonide menetluste konfidentsiaalsust ja sellest tulenevaid eeskirju, eelkõige seda, mis käsitleb valikukomisjoni sõltumatust, mille eesmärk on kaitsta komisjoni igasuguse sekkumise või surve eest, olenemata sellest, kust see pärineb.
Valikukomisjoni menetluste kohtuliku kontrolli kohta märkis komisjon, et tuleb eristada kahte liiki otsuseid:
- Ühelt poolt konkursile lubamise otsused, mille kohtulik kontroll on äärmiselt range.
- Seevastu otsused, mis puudutavad taotlejate võrdlevat hindamist. Vastavalt ühenduse kohtute kohtupraktikale, millele ombudsman oma otsustes samuti viitab, kätkevad need otsused endas suurt kaalutlusõigust. See kaalutlusruum on mõistetav, sest ainult andmekaitsenõukogu saab hinnata konkreetset taotlejat, sest ainult andmekaitsenõukogu teab kõiki taotlejaid ja saab neid seega võrrelda. Sel põhjusel edastatakse asjaomasele taotlejale ainult eksamitööde "puhas" eksemplar - st eksemplar ilma markeri märketa - riikides, kus selline edastamine on konkurssidel lubatud. Nimelt ei oleks märgitud ärakirja või suulise eksami üksikasjaliku hindamise edastamisel mingit mõtet, kuna selle hindamine kolmanda isiku poolt, kes ei ole teisi taotlejaid hinnanud, kaotaks mõtte. See kaalutlusõigus, mida võib pidada kaalutlusõiguseks, kuid kindlasti mitte meelevaldseks, allub kohtulikule kontrollile niivõrd, kuivõrd ühenduse kohtud tagavad, et valikukomisjonid ei ole rikkunud ühtegi neile siduvat eeskirja või põhimõtet.
Kolmandaks märkis komisjon, et hiljuti lubati taotlejatel eksamiruumist lahkudes eksamiküsimused endaga kaasa võtta, välja arvatud juhul, kui autoriõigus seda takistab. Hindamiskriteeriumidest teavitamise kohta märkis komisjon, et kriteeriumid edastatakse nõudmise korral. Mis puudutab võimalust teha kandidaatidele teatavaks valikukomisjonide liikmete nimed, siis pidas komisjon asjakohaseks jätta nimed avalikustamata, et säilitada liikmete sõltumatus ja konkursside nõuetekohane läbiviimine. Mis puudutab võimalust avaldada asjaomasele hagejale ärakirja märgistatud eksamitöödest, siis märkis komisjon, et see oleks eespool selgitatud konkurentsimenetluse laadi arvestades mõttetu. Lisaks märkis komisjon, et arvestades tuhandeid konkursile kandideerijaid, kes on sageli pärit kõigist liikmesriikidest, võib märgistatud eksamitööde koopia avalikustamine kaasa tuua haldus- ja finantskulusid.
1 Eksamiküsimused
1.1 Eksamiküsimustega seoses on komisjon kohustunud lubama taotlejatel need küsimused eksamiruumist lahkumisel endaga kaasa võtta, välja arvatud juhul, kui autoriõigus seda takistab. Seetõttu ei leia ombudsman põhjust seda küsimust põhjalikumalt uurida.
2 Hindamiskriteeriumid
2.1 Hindamiskriteeriumidest teavitamise kohta on komisjon märkinud, et need edastatakse taotluse esitanud taotlejatele. Seetõttu ei leia ombudsman põhjust seda küsimust põhjalikumalt uurida.
3 Valikukomisjoni liikmete nimed
3.1 Küsimuses, kas kandidaatidel tuleks lubada teada valikukomisjoni liikmete nimesid, jälgib ombudsman järgmist: Komisjon on seni pidanud asjakohaseks liikmete nimesid mitte teatavaks teha, et säilitada nende sõltumatus ja takistada igasugust survet liikmetele. Ombudsman peab seda kaalutlust asjakohaseks. Ombudsman peab siiski ka meelde tuletama, et hea halduse aluspõhimõte on see, et igal avaliku teenistujaga tegeleval isikul on õigus teada selle ametniku nime. Näo ja nimeta administratsioon on võõranduv. Seetõttu peab ombudsman vastuvõetamatuks, et suulistel eksamitel osalevatel taotlejatel ei ole õigust teada neid eksamineerivate isikute nimesid.
4 Märgitud eksamitööde koopia 4.1
Mis puudutab küsimust, kas taotlejatel on pärast märgistamist juurdepääs oma eksamitöödele, siis märgib ombudsman, et komisjon põhjendab asjaomasele taotlejale juurdepääsu andmisest keeldumist kaalutlusega, et selline avalikustamine kaotaks tähenduse, arvestades konkursside olemust, st taotlejate võrdlevat hindamist. Lisaks on komisjon väitnud, et eksamidokumentide avalikustamine võib kaasa tuua haldus- ja finantskulusid.
4.2 Esiteks märgib ombudsman, et komisjonil on kindlasti õigus, et valikukomisjonidel on kandidaatide hindamisel suur kaalutlusõigus. Valikukomisjoni hinnang on lõplik ja tegelikult ei ole edutul kandidaadil võimalik seda vaidlustada. Seetõttu on veelgi olulisem, et üldsusel oleks täielik usaldus valikukomisjonide menetluste vastu.
4.3 Pärast sissejuhatavat märkust tuleb märkida, et eksamitöö märgistatud koopia koosneb kahest osast: eksamitööst endast ja hinnetest. Peab olema selge, et asjaomasele taotlejale, kes on eksamitöö autor, ei saa keelata juurdepääsu samale eksamitööle.
4.4 Teise osa puhul peab ombudsman meelde tuletama, et läbipaistvuse aluspõhimõte on see, et teabe küsimise mõistlikkuse üle otsustab kodanik, mitte administratsioon. Administratsioon võib kodaniku taotluse konfidentsiaalsuse tõttu tagasi lükata, kuid ei või seda teha põhjusel, et taotlus ei ole huvitatud kodanikule mõttekas. Sõltumata küsimusest, kas kaubamärke saab vaidlustada või mitte, on hagejal põhimõtteline huvi teada, milliseid vigu ta on teinud. Seetõttu ei saa ombudsman nõustuda sellega, et komisjon keeldub avaldamast asjaomase taotleja märgistatud eksamidokumente, kes seda taotleb, põhjendusel, et neil ei ole mingit eesmärki.
4.5 Haldus- ja finantskulude osas märgib ombudsman, et komisjon ei ole seda tõenditega põhjendanud. Kui ilmneb, et suur hulk taotlejaid nõuab oma eksamidokumentide koopiaid, võiks komisjon kaaluda kulude eest mõistliku tasu võtmist.
4.6 Seda arvestades peab ombudsman järeldama, et komisjon ei ole viidanud ühelegi põhjusele, mis õigustaks tema keeldumist edastada asjaomasele taotlejale märgistatud eksamitööde koopiaid. Läbipaistvuse suurendamiseks ja üldsuse usalduse suurendamiseks valikukomisjonide tegevuse vastu peaks komisjon andma asjaomasele taotlejale, kes seda taotleb, juurdepääsu tema enda märgistatud eksamitöödele. Selleks et komisjon saaks võtta vajalikke meetmeid sellise avalikustamise korraldamiseks, piirdub see järeldus komisjoni korraldatavate tulevaste konkurssidega.
5 Soovituse projekt
5.1 Kooskõlas Euroopa Ombudsmani põhikirja artikli 3 lõikega 6 esitab ombudsman komisjonile järgmise soovituse projekti:
Vastavalt põhikirja artikli 3 lõikele 6 saadab komisjon üksikasjaliku arvamuse enne 30. juunit 1999. Üksikasjalik arvamus võiks koosneda ombudsmani soovituse projekti heakskiitmisest ja selle rakendamise kirjeldusest.
Strasbourg, 8. märts 1999
Jacob SÖDERMAN
kirjaga algatas Euroopa ombudsman omaalgatusliku uurimise komisjoni töölevõtmismenetluse osaks oleva saladuse kohta. Oma kirjas palus ombudsman komisjonil teda teavitada, kas ta kavatseb võtta meetmeid, et muuta ühenduse pühendumine läbipaistvusele selles valdkonnas käegakatsutavamaks. Eelkõige soovis ta teada, kas komisjon kavatseb lubada taotlejatel võtta eksamiküsimused endaga eksamiruumist kaasa, edastada hindamiskriteeriumid taotlejatele, kes neid taotlevad, teha taotlejatele teatavaks valikukomisjoni liikmete nimed ja lubada asjaomastele taotlejatele avaldada eksamite parandatud koopiad.
Uurimise algatamise põhjused olid sisuliselt järgmised:
Ombudsmani ülesannete oluline osa on töötada ühenduse institutsioonide ja Euroopa kodanike vaheliste suhete parandamise nimel. Näib, et paljude kodanike esimene kontakt ühenduse institutsioonidega toimub värbamise kontekstis. Institutsioonidele oleks kasulik, kui kodanike esimesed muljed esimesest kohtumisest ühenduse haldusasutustega oleksid positiivsed. Lisaks tundub, et ühenduse läbipaistvuse kohustusega on vastuolus see, et neid esimesi kontakte võimalike tulevaste riigiteenistujatega peaks iseloomustama läbipaistvuse puudumine.
Euroopa Ombudsman on saanud töölevõtmise valdkonnas mitmeid kaebusi, eelkõige menetluste läbipaistmatuse kohta. Kaebuses 46/27.7.95/FVK/B-DE ei olnud hagejal võimalik saada mingit teavet tema taotluse rahuldamata jätmise põhjuste kohta. Kaebuses 252/22.11.95/Tfr/ES ei antud kaebuse esitajale valikukomisjoni liikmete nimesid. Kaebustes 659/24.6.96/AEKA/FIN/IJH ja 850/3.9.96/JIA/FIN/KT ei avaldatud valikukomisjoni liikmete nimesid ega kvalifikatsioone. Kaebuses 216/08.11.95/MH/A ei lubatud kaebuse esitajal teada valikukomisjoni abistanud korrektorite nimesid. Kaebuses 142/97/PD ei lubatud kaebuse esitajal võtta eksamiruumist kaasa esitatud küsimuste koopiat ning vastuseks tema taotlusele vaadata läbi tema eksami hinded teatati talle, et talle edastatud hinded vastavad nendele, mille valikukomisjon oli talle andnud. Kaebuses 773/29.7.96/SS/FIN/PD pöördusid neli taotlejat komisjoni poole, et nõuda nende sooritatud eksamite koopiat ja antud hinnete läbivaatamist; nende taotlus lükati tagasi ja pädev valikukomisjon märkis läbivaatamistaotlusele viidates lihtsalt, et ta on kindlaks teinud, et „teie eksam hinnati õigesti ja õiglaselt“, kuid ei esitanud täiendavaid üksikasju. Kaebustes 105/97/PD, 675/1.7.96/AL/FIN/KT ja 940/11.10.96/AS/SW/BB lükati samuti tagasi taotlus edastada eksami ärakiri. Lisaks nõudsid kaebuse esitajad kaebustes 675/2.7.96/AL/FIN/KT ja 659/24.6.96/AEKA/FIN/IJH hindamiskriteeriumide edastamist. Kaebuses 940/11.10.96/AS/SW/BB palus kaebuse esitaja edastada töökogemuse hindamisega seotud hindamiskriteeriumid.
Ühenduse institutsioonide märkustes selliste kaebuste kohta oli kaks korduvat elementi. Tegemist on viitega personalieeskirjade III lisa artiklile 6. Selles sättes on sätestatud, et „valikukomisjoni töö on salajane“. Teine element on valikukomisjonide ulatuslik kaalutlusõigus.
Artikkel 6 kehtestati eesmärgiga tagada valikukomisjonide sõltumatus, kaitstes neid sekkumise ja surve eest. See õiguspärane kaalutlus ei näi takistavat taotlejate menetluslike tagatiste väljatöötamist kooskõlas artikli 6 nõuetega.
Kindlasti on õige, et Euroopa Kohtu praktika kohaselt on valikukomisjonidel ulatuslik kaalutlusõigus. Sellised volitused tähendavad, et kohtuliku kontrolli ulatus on piiratud; selliste volituste andmine ei näi takistavat ametiasutustel järgida hea halduse põhimõtteid.
Ilma et see piiraks valikukomisjonide kaalutlusõigust ja artiklit 6, näib, et komisjon võib ise otsustada töötada taotlejate jaoks välja menetluslikud tagatised, lähtudes heast haldustavast. Praegu näib, et sättele on antud selline ulatus, mida selle põhieesmärk ei pruugi õigustada ja mida kodanikud peavad arusaamatuks demokraatlikus ja vastutustundlikus halduses, mis on pühendunud läbipaistvusele. Arvestades valikukomisjonide ulatuslikku kaalutlusõigust, on seda olulisem, et neid volitusi kasutataks kooskõlas hea haldustava põhimõtetega. Tähistatud eksamist ja hindamiskriteeriumidest teatamine asjaomasele taotlejale, kes neid taotleb, võib samuti leevendada valikukomisjonide tööd taotlejate päringute ja kaebuste käsitlemisel.
Seega pöördus ombudsman selle taustal komisjoni poole.
Komisjoni arvamus
Komisjoni arvamus jagunes kolmeks osaks. Komisjon märkis sisuliselt järgmist:
Esiteks leidis komisjon, et töölevõtmise kord on esimene ja paljude kandidaatide jaoks ainus otsene kontakt ühenduse haldusasutustega ning seetõttu on oluline, et see kontakt oleks positiivne. Komisjon leidis, et läbipaistvuse puudumist käsitlevate kaebuste arv oli väga väike võrreldes komisjoni korraldatud erinevate konkursside taotlejate koguarvuga.
Teiseks tuletas komisjon meelde värbamistoimingute õigusraamistikku: Ühenduse haldusasutuste korraldatavaid konkursse reguleerivad personalieeskirjad ja ühenduse õiguse üldpõhimõtted, mis on sätestatud ühenduse kohtute praktikas. Konkursid on seadusega reguleeritud töölevõtmismenetlused ja üksnes ühenduse kohtud on pädevad kontrollima seaduse nõuetekohast kohaldamist.
Komisjon rõhutas, et konkurss on tavaliselt eksamimenetlus, kuid eksamid ei ole eksamid selle mõiste traditsioonilises tähenduses. Kuigi eksamid ja konkursid on niivõrd sarnased, et mõlema eesmärk on kandidaatide valimine, on eksamite ja konkursside vahel siiski põhimõtteline erinevus selles osas, mis puudutab osalejate teenete hindamist. Eksami edukus sõltub ainult minimaalse nõutava punktisumma saamisest; osalejaid hinnatakse objektiivsete kriteeriumide alusel. Teisest küljest hinnatakse konkursil osalevaid kandidaate üksteise suhtes, st hindamine on võrdlev.
Komisjoni sõnul on see personalieeskirjade III lisa artikli 6 aluseks olev põhjus, mis puudutab valikukomisjonide menetluste konfidentsiaalsust ja sellest tulenevaid eeskirju, eelkõige seda, mis käsitleb valikukomisjoni sõltumatust, mille eesmärk on kaitsta komisjoni igasuguse sekkumise või surve eest, olenemata sellest, kust see pärineb.
Valikukomisjoni menetluste kohtuliku kontrolli kohta märkis komisjon, et tuleb eristada kahte liiki otsuseid:
- Ühelt poolt konkursile lubamise otsused, mille kohtulik kontroll on äärmiselt range.
- Seevastu otsused, mis puudutavad taotlejate võrdlevat hindamist. Vastavalt ühenduse kohtute kohtupraktikale, millele ombudsman oma otsustes samuti viitab, kätkevad need otsused endas suurt kaalutlusõigust. See kaalutlusruum on mõistetav, sest ainult andmekaitsenõukogu saab hinnata konkreetset taotlejat, sest ainult andmekaitsenõukogu teab kõiki taotlejaid ja saab neid seega võrrelda. Sel põhjusel edastatakse asjaomasele taotlejale ainult eksamitööde "puhas" eksemplar - st eksemplar ilma markeri märketa - riikides, kus selline edastamine on konkurssidel lubatud. Nimelt ei oleks märgitud ärakirja või suulise eksami üksikasjaliku hindamise edastamisel mingit mõtet, kuna selle hindamine kolmanda isiku poolt, kes ei ole teisi taotlejaid hinnanud, kaotaks mõtte. See kaalutlusõigus, mida võib pidada kaalutlusõiguseks, kuid kindlasti mitte meelevaldseks, allub kohtulikule kontrollile niivõrd, kuivõrd ühenduse kohtud tagavad, et valikukomisjonid ei ole rikkunud ühtegi neile siduvat eeskirja või põhimõtet.
Kolmandaks märkis komisjon, et hiljuti lubati taotlejatel eksamiruumist lahkudes eksamiküsimused endaga kaasa võtta, välja arvatud juhul, kui autoriõigus seda takistab. Hindamiskriteeriumidest teavitamise kohta märkis komisjon, et kriteeriumid edastatakse nõudmise korral. Mis puudutab võimalust teha kandidaatidele teatavaks valikukomisjonide liikmete nimed, siis pidas komisjon asjakohaseks jätta nimed avalikustamata, et säilitada liikmete sõltumatus ja konkursside nõuetekohane läbiviimine. Mis puudutab võimalust avaldada asjaomasele hagejale ärakirja märgistatud eksamitöödest, siis märkis komisjon, et see oleks eespool selgitatud konkurentsimenetluse laadi arvestades mõttetu. Lisaks märkis komisjon, et arvestades tuhandeid konkursile kandideerijaid, kes on sageli pärit kõigist liikmesriikidest, võib märgistatud eksamitööde koopia avalikustamine kaasa tuua haldus- ja finantskulusid.
Otsus
1 Eksamiküsimused
1.1 Eksamiküsimustega seoses on komisjon kohustunud lubama taotlejatel need küsimused eksamiruumist lahkumisel endaga kaasa võtta, välja arvatud juhul, kui autoriõigus seda takistab. Seetõttu ei leia ombudsman põhjust seda küsimust põhjalikumalt uurida.
2 Hindamiskriteeriumid
2.1 Hindamiskriteeriumidest teavitamise kohta on komisjon märkinud, et need edastatakse taotluse esitanud taotlejatele. Seetõttu ei leia ombudsman põhjust seda küsimust põhjalikumalt uurida.
3 Valikukomisjoni liikmete nimed
3.1 Küsimuses, kas kandidaatidel tuleks lubada teada valikukomisjoni liikmete nimesid, jälgib ombudsman järgmist: Komisjon on seni pidanud asjakohaseks liikmete nimesid mitte teatavaks teha, et säilitada nende sõltumatus ja takistada igasugust survet liikmetele. Ombudsman peab seda kaalutlust asjakohaseks. Ombudsman peab siiski ka meelde tuletama, et hea halduse aluspõhimõte on see, et igal avaliku teenistujaga tegeleval isikul on õigus teada selle ametniku nime. Näo ja nimeta administratsioon on võõranduv. Seetõttu peab ombudsman vastuvõetamatuks, et suulistel eksamitel osalevatel taotlejatel ei ole õigust teada neid eksamineerivate isikute nimesid.
4 Märgitud eksamitööde koopia 4.1
Mis puudutab küsimust, kas taotlejatel on pärast märgistamist juurdepääs oma eksamitöödele, siis märgib ombudsman, et komisjon põhjendab asjaomasele taotlejale juurdepääsu andmisest keeldumist kaalutlusega, et selline avalikustamine kaotaks tähenduse, arvestades konkursside olemust, st taotlejate võrdlevat hindamist. Lisaks on komisjon väitnud, et eksamidokumentide avalikustamine võib kaasa tuua haldus- ja finantskulusid.
4.2 Esiteks märgib ombudsman, et komisjonil on kindlasti õigus, et valikukomisjonidel on kandidaatide hindamisel suur kaalutlusõigus. Valikukomisjoni hinnang on lõplik ja tegelikult ei ole edutul kandidaadil võimalik seda vaidlustada. Seetõttu on veelgi olulisem, et üldsusel oleks täielik usaldus valikukomisjonide menetluste vastu.
4.3 Pärast sissejuhatavat märkust tuleb märkida, et eksamitöö märgistatud koopia koosneb kahest osast: eksamitööst endast ja hinnetest. Peab olema selge, et asjaomasele taotlejale, kes on eksamitöö autor, ei saa keelata juurdepääsu samale eksamitööle.
4.4 Teise osa puhul peab ombudsman meelde tuletama, et läbipaistvuse aluspõhimõte on see, et teabe küsimise mõistlikkuse üle otsustab kodanik, mitte administratsioon. Administratsioon võib kodaniku taotluse konfidentsiaalsuse tõttu tagasi lükata, kuid ei või seda teha põhjusel, et taotlus ei ole huvitatud kodanikule mõttekas. Sõltumata küsimusest, kas kaubamärke saab vaidlustada või mitte, on hagejal põhimõtteline huvi teada, milliseid vigu ta on teinud. Seetõttu ei saa ombudsman nõustuda sellega, et komisjon keeldub avaldamast asjaomase taotleja märgistatud eksamidokumente, kes seda taotleb, põhjendusel, et neil ei ole mingit eesmärki.
4.5 Haldus- ja finantskulude osas märgib ombudsman, et komisjon ei ole seda tõenditega põhjendanud. Kui ilmneb, et suur hulk taotlejaid nõuab oma eksamidokumentide koopiaid, võiks komisjon kaaluda kulude eest mõistliku tasu võtmist.
4.6 Seda arvestades peab ombudsman järeldama, et komisjon ei ole viidanud ühelegi põhjusele, mis õigustaks tema keeldumist edastada asjaomasele taotlejale märgistatud eksamitööde koopiaid. Läbipaistvuse suurendamiseks ja üldsuse usalduse suurendamiseks valikukomisjonide tegevuse vastu peaks komisjon andma asjaomasele taotlejale, kes seda taotleb, juurdepääsu tema enda märgistatud eksamitöödele. Selleks et komisjon saaks võtta vajalikke meetmeid sellise avalikustamise korraldamiseks, piirdub see järeldus komisjoni korraldatavate tulevaste konkurssidega.
5 Soovituse projekt
5.1 Kooskõlas Euroopa Ombudsmani põhikirja artikli 3 lõikega 6 esitab ombudsman komisjonile järgmise soovituse projekti:
- Komisjon teeb kandidaatidele suulistel eksamitel teatavaks valikukomisjoni liikmete nimed.
- Oma tulevastel konkurssidel annab komisjon taotlejatele taotluse korral juurdepääsu oma märgistatud eksamitöödele.
Vastavalt põhikirja artikli 3 lõikele 6 saadab komisjon üksikasjaliku arvamuse enne 30. juunit 1999. Üksikasjalik arvamus võiks koosneda ombudsmani soovituse projekti heakskiitmisest ja selle rakendamise kirjeldusest.
Strasbourg, 8. märts 1999
Jacob SÖDERMAN
(1) Euroopa Parlamendi 9. märtsi 1994. aasta otsus 94/262 ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriva korra ja üldtingimuste kohta, EÜT L 113/15.