FOR PREVIEWING & TESTING PURPOSES ONLY.
This notification will disappear once the page will be published.
This link is available for less than 30 minutes.
  • Kergesti loetav
  • Teksti suurus

Kas teil on kaebus ELi institutsiooni või asutuse kohta?

Valitud keel: 
  • Eesti keel
Lähtekeel: 
Kättesaadavad keeled: 
See lehekülg on tõlgitud masintõlkega.
Masintõlkes võib olla vigu, mis võivad vähendada selgust ja õigsust; ombudsman ei vastuta mis tahes erisuste korral. Kõige usaldusväärsem ja õiguskindlam teave on algversioonis eespoolsel lingil (inglise keel).
Lisateave on meie keele- ja tõlkepoliitikas.

Euroopa Ombudsmani soovituse projekt seoses Euroopa Komisjoni vastu esitatud kaebuse 865/2008/OV uurimisega

(koostatud vastavalt Euroopa Ombudsmani põhikirja [1] artikli 3 lõikele 6)

Kompromissi tagakülg

1. Käesoleva kaebuse esitas Šotimaal asuv Clyde Fishermen's Association (CFA). CFA-l on 68 liiget, kellest kõik omavad kalalaevu ja kellest enamik asub Šotimaa edelaosas.

2. aasta detsembris võttis nõukogu ELi 2003. aasta püügikava osana vastu alakava, mille eesmärk oli taastada terved ja jätkusuutlikud tursavarud piirkondades, sealhulgas Šotimaast läänes ja Põhjameres. Selle allkava pealkiri oli tursavarude taastamise kava ja selle eesmärk oli vähendada teatavatele laevarühmadele eraldatud püügipäevade arvu. Nõukogu vaatab püügitegevuse piirangud igal aastal läbi komisjoni esitatud ettepaneku alusel. Šotimaa lääneranniku püügipiirkonnad on olnud selliste piirangutega hõlmatud alates 2003. aastast.

3. Käesolevas kaebuses käsitletav kategooria puudutab kalalaevu, mis kasutavad põhjatraali tüüpi püügivahendeid. Sellise traalnooda võrgusilma suurus on 70–90 mm. 2002. aastal teatatud püügiandmete kohaselt oli selliste laevade püütud tursa-, lesta- ja merikeelesaak alla 5 % kogu lossitud saagist. Ametlikes dokumentides osutatakse sellele laevakategooriale kui "4.a.ii/8.1.d".

4. Nõukogu määruse (EÜ) nr 51/2006 [2] IIA lisa I tabelis ("Maksimaalsed päevad, mil laev võib 2006. aastal viibida püügipiirkonnas püügivahendite kaupa") eraldati 2006. aastaks 280 püügipäeva seda liiki laevadele, mis tegutsevad Šotimaast läänes või Põhjameres. Asjaomases tabelis on Šotimaa lääneranniku vete püügiosa esitatud veerus 2.d, samas kui samaväärne Põhjamere püügiosa on esitatud veerus 2.b-2. aastaks vähendati nõukogu määruse nr 41/2007 [3] IIA lisaga kõnealuse kategooria laevade püügipäevi Šotimaa lääneranniku vetes 252 päevani (10 % vähem kui 2006. aastal). Seevastu Põhjamere püügipäevade arv jäi 280 päevale.

5. Komisjon tegi algselt ettepaneku vähendada püügipäevi 25 %. Ettepanek põhines iga liikmesriigi teatatud tursapüügi arvu hindamisel. Kõnealuse hindamise viis läbi kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF).

6. Komisjon teavitas 23. novembril 2006 nõukogu kalanduse töörühma koosolekul liikmesriike ettepaneku eelnõust, mille ta esitab nõukogule vastuvõtmiseks detsembris toimuval koosolekul. Komisjon loetles mõjutatud püügivahendite kategooriad, sealhulgas kategooria 4.a.ii/8.1.d.

7. Komisjon esitas 30. novembril 2006 nõukogu kalanduse töörühma järgmisel koosolekul mitteametliku dokumendi nr 3, mida peeti liikmesriikidega peetavate edasiste läbirääkimiste lähtepunktiks. Dokumendis esitatud arvutuste eesmärk oli teha kindlaks püügivahendid, mis moodustasid igal aastal suurima osa tursapüügist. Eksam jagati kaheks osaks. Esimene tuvastas need seadmed, mis püüdsid rohkem kui teatava koguse turska (näiteks Põhjamere puhul üle 500 tonni). Teine puudutas ainult Põhjamerd ja Skagerraki ning uuris püütud tursa isendite arvu. Mitteametlik dokument sisaldas tabelit, milles ei olnud täpsustatud püügipäevade maksimaalset arvu, kuid oli märgitud kategooriad, mida püügipäevade arvu vähendamine mõjutaks. Vastavad lahtrid olid tabelis halli taustaga.

8. Seoses laevakategooriaga 4.a.ii/8.1.d ja kokkuleppel komisjoniga esitati liikmesriikidele aruteluks nõukogu dokument 16991/06 esimese kompromissi kohta. Sellega nähti ette püügitegevuse piiramine Šotimaa lääneranniku vetes 210 püügipäevani, mis on 25 % vähem kui 2006. aastal. Käesolevas dokumendis on lahtrisse märgitud 210 püügipäeva, mis on hallina esile tõstetud komisjoni mitteametliku dokumendi nr 3 leheküljel 12 olevas tabelis ja mis vastavad Šotimaa lääneranniku piirkonnale. Põhjamerd käsitleva lahtri puhul, mis ei olnud samas tabelis halli värviga tähistatud, ei tehtud dokumendis 16991/06 ettepanekut vähendada püügipäevade arvu võrreldes 2006. aasta arvuga, mis oli 280. Mitme muu laevakategooria puhul nähti nõukogu dokumendi 16991/06 muudes lahtrites, mis vastavad komisjoni mitteametlikus dokumendis nr 3 halli värviga tähistatud lahtritele, ette ka vähendamised, kuigi erineva määraga, ühe või mitme geograafilise piirkonna jaoks. Teise kompromissi raames nõustus komisjon piirama 4.a.ii/8.1.d kategooria laevade püügipäevade kavandatud vähendamist Šotimaa lääneranniku vetes 12 %-ni, nimelt 246 püügipäevani.

9. Kolmanda kompromissi raames nõustus komisjon kohaldama kategooriasse 4.a.ii/8.1.d kuuluvate seadmete suhtes ainult 10 % vähendamise määra. Sellest tulenevalt nähti nõukogu dokumendis 17046/06 ette piirata sellesse kategooriasse kuuluvate laevade püügitegevust 252 püügipäevaga. See arv on esitatud määruse (EÜ) nr 41/2007 IIA lisa tabelis 1, mille nõukogu võttis vastu 21. detsembril 2006. Jaanuaris 2007 teavitas Šotimaa administratsioon kaebuse esitajat nõukogu istungi tulemustest. Püügikategooria 4.a.ii/8.1.d püügipäevade arvu vähendamise kohta selgitusi ei esitatud.

10. Kaebuse esitaja, kes ei olnud selle muudatusega rahul, kirjutas 2007. aasta jaanuaris Šotimaa administratsioonile. Viimane vastas, edastades kaebuse esitajale koopia komisjoni mitteametlikust dokumendist nr 3. Mis puudutab selles dokumendis sisalduvat arvutust, siis leidis Šotimaa ametiasutus, et on tehtud viga. Täpsemalt märkis ta, et määruse (EÜ) nr 41/2007 IIA lisa I tabeli veergudes 2.b (st 280 püügipäeva) ja 2.d (252 püügipäeva) esitatud laevakategooria 4.a.ii/8.1.d näitajad oleks tulnud omavahel asendada ning et seda viga ei märgatud lõplikel läbirääkimistel nõukogu asjaomasel istungil 2006. aasta detsembris. Lisaks juhtis Šotimaa ametiasutus tähelepanu sellele, et sama viga esines seoses laevade kategooriaga 4.a.v/8.1.d, mille puhul vahetati ka kahes veerus esitatud teavet. Kuna viga oli pigem halduslik kui poliitiline, leidis administratsioon, et see tuleks parandada pigem haldusmeetmete kui poliitilise sekkumisega.

11. Kogu 2007. aasta jooksul jätkusid selles küsimuses arutelud komisjoniga. Komisjoni talitused keeldusid siiski tunnistamast, et on tehtud viga. Novembris 2007 kirjutas kaebuse esitaja Ühendkuningriigi ministritele, volinik Borgile (kalandus- ja merendusküsimused) ning komisjoni kalandus- ja merendusasjade peadirektorile, paludes neilt abi väidetava ebaõigluse kõrvaldamiseks.

12. Oma 10. ja 21. jaanuari 2008. aasta vastustes kaebuse esitajale juhtisid volinik ja peadirektor tähelepanu sellele, et 4.a.ii/8.1.d kategooria laevad aitasid märkimisväärselt kaasa tursa noorvormide püügile Šotimaa lääneranniku vetes ning seetõttu oli võimalik püügitegevust vähendada. Nende sõnul olid liikmesriigid seda arutanud ja selle heaks kiitnud nõukogu 2006. aasta detsembri istungil. Volinik juhtis tähelepanu ka sellele, et arvandmeid kontrolliti uuesti ja et ilmnes, et viga ei tehtud.

Taotluse sisu

13. Kaebuse esitaja sõnul tugines komisjon oma vastuses oma mitteametlikus dokumendis nr 3 esitatud järeldustele, tõendamaks, et 4.a.ii/8.1.d kategooria laevade püügipäevade vähendamine Šotimaa lääneranniku vetes oli õige. Need järeldused ei puudutanud siiski Šotimaa lääneosa, vaid Põhjamerd. Kaebuse esitaja viitas komisjoni poolt Ühendkuningriigi alalisele esindusele saadetud sõnumitele, mis edastati Šotimaa ametiasutusele. Seoses püütud tursa isendite arvuga (noorkalade suremuse alusel) väitis kaebuse esitaja, et seda kriteeriumi ei kohaldatud Šotimaa lääneranniku vete, vaid Põhjamere/Skagerraki suhtes.

14. märtsil 2008 pöördus kaebuse esitaja ombudsmani poole. Kaebuse esitaja väited ja väited olid järgmised:

  1. Kaebuse esitaja väitis - ja väitis, et komisjon peaks sellega nõustuma -, et ta tegi haldusvea, st kasutas kahes veerus valesid arve, kui ta soovitas nõukogul vähendada 2007. aastaks püügipäevade arvu kategooriasse 4.a.ii/8.1.d kuuluvate Šotimaa lääneranniku laevade puhul 280-lt 252-le.
  2. Kaebuse esitaja väitis, et komisjon peaks võtma asjakohaseid meetmeid tema tehtud vea parandamiseks.

Nõue

15. Kaebus edastati arvamuse saamiseks komisjonile. Komisjon saatis oma arvamuse 27. juunil 2008. Arvamus edastati kaebuse esitajale, kes saatis oma tähelepanekud 18. augustil 2008.

OMBUDSMANi analüüs ja järeldused

Sissejuhatavad märkused

16. Oma 9. aprilli 2008. aasta kirjas komisjonile uurimise algatamise kohta märkis ombudsman, et käesolev kaebus puudutab väidetavat haldusviga seoses komisjoni ettepanekuga, mis on aluseks nõukogu poolt hiljem vastu võetud määrusele. Vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 195 saab ombudsman uurida ainult haldusomavoli juhtumeid. Seega ei ole tal õigust kontrollida ühenduse õigusnormide põhjendatust. Kaebuse esitaja väitis siiski, et käesolev juhtum on seotud haldusveaga komisjoni ettepanekus. Seetõttu leidis ombudsman, et esmapilgul oleks võimalik eristada määrust kui sellist ja teatavate andmete esitamist, mis lõpuks määrusesse lisati. Neil asjaoludel pidas ombudsman asjakohaseks algatada uurimine küsimuse selgitamiseks. Oma kirjades komisjonile ja kaebuse esitajale märkis ombudsman, et seetõttu ei tee ta oma lõplikku otsust selle kohta, kas käesolev kaebus kuulub tema pädevusse, enne kui ta on saanud komisjoni arvamuse.

17. Komisjon ei esitanud oma arvamuses märkusi eespool nimetatud asjaolude kohta ega seadnud kahtluse alla kaebuse vastuvõetavust [4]. Neil asjaoludel on ombudsman seisukohal, et käesolev kaebus kuulub tegelikult tema pädevusse.

A. Väide haldusvea ja vastava nõude kohta

Ombudsmanile esitatud argumendid

18. Kaebuse esitaja väitis, et komisjon tegi haldusvea, st kasutas kahes veerus valesid arve, kui ta soovitas nõukogul vähendada 2007. aastaks püügipäevade arvu kategooria 4.a.ii/8.1.d laevade puhul 280-lt 252-le Šotimaa lääneranniku vetes. Ta väitis, et komisjon peaks võtma asjakohaseid meetmeid tema tehtud vea parandamiseks.

19. Komisjon märkis oma arvamuses, et II lisa läbivaatamise käigus põhines kategooriasse 4.a.ii/8.1.d kuuluvate laevade püügipäevade arvu muutumine teaduslikel ja tehnilistel tõenditel põhinevatel kriteeriumidel. Liikmesriikide esitatud ja STECFi analüüsitud andmete kohaselt püüdsid 4.a.ii/8.1.d kategooriasse kuuluvad laevad Šotimaa lääneranniku vetes rohkem kui 50 tonni turska. Kõnealusest tursast rohkem kui 10 000 isendit olid üheaastased [5] ja rohkem kui 4000 isendit olid kaheaastased 2005. aastal, mis on vaatlusaasta. Samal aastal moodustas ühe- ja kaheaastane tursk üle 95 % kõikidest 4.a.ii/8.1.d. laevade poolt Šotimaa lääneranniku vetes püütud tursa isendite arvust. Nii enne nõukogu töörühma koosolekuid kui ka nõukogu töörühmas, COREPERis ja nõukogu täiskogul peetud arutelude käigus esitati kõik elemendid liikmesriikidele läbirääkimiste eri etappides. Kategooriasse 4.a.ii/8.1.d kuuluvate laevade püügipäevade arvu vähendati Šotimaa lääneranniku vetes vastavalt läbirääkimiste nendes etappides kokku lepitud vähendamismääradele. Protsessi lõpus võtsid liikmesriigid kolmanda kompromissi vastu.

20. Komisjon järeldas, et nõukogu poolt 2006. aasta detsembris vastu võetud otsus oli liikmesriikide ja komisjoni vahelise põhjaliku arutelu tulemus, mida toetasid uusimad kättesaadavad teaduslikud ja tehnilised tõendid. Seetõttu ei nõustunud ta kaebuse esitaja väitega, et komisjoni ettepanekuga seoses või selle vastuvõtmise käigus oli tehtud haldusviga. Seetõttu palus komisjon ombudsmanil juhtum lõpetada.

21. Kaebuse esitaja nõustus oma märkustes, et mitteametlikus dokumendis nr 3 esitatud tabel sisaldas asjakohast halli kasti. Kaebuse esitaja nõustus ka sellega, et esimeses, teises ja kolmandas kompromissis pakuti välja vähendamised asjaomases kategoorias. Ta rõhutas siiski, et tabel ja kompromissid tehti talle kättesaadavaks alles sel hetkel. Ei neid ega mitteametlikku dokumenti nr 3 ei tehtud talle kättesaadavaks enne määruse nr 41/2007 vastuvõtmist.

22. Kaebuse esitaja arvates ei saanud komisjon eirata seda, mis sisaldus tema enda mitteametlikus dokumendis nr 3. Komisjon ei esitanud selgitusi selle kohta, miks ei olnud mitteametliku dokumendi tekstis viidet 4.a.ii/8.1.d kategooriale seoses Šotimaa läänerannikuga. Kaebuse esitaja küsis, kas komisjon võis Šotimaa lääneranniku osas segamini ajada kategooria 4.a.ii/8.1.d kategooriaga 4.a.iv/8.1.d, mis tuvastati kõnealuse mitteametliku dokumendi leheküljel 3. Seal viidati tõepoolest püütud tursaisenditega seotud õppusele, kuid see puudutas Põhjamerd. Selle käigus tehti kindlaks, et 4.a.ii/8.1.d kategoorias püüti Põhjameres rohkem kui 400 000 tursaliiki. Seetõttu tehti mitteametlikus dokumendis ettepanek vähendada püügipäevade arvu seoses Põhjamerega laevade puhul, mis kuuluvad kategooriasse 4.a.ii/8.1.d. Sellest soovitusest hoolimata ei olnud nimetatud kategooriale vastav lahter mitteametliku dokumendi nr 3 leheküljel 12 esitatud tabelis halli värviga esile tõstetud, samuti ei olnud sellist vähendamist ette nähtud nõukogu istungitel arutatud kompromissides. Põhjamere puhul ei nähtud määrusega (EÜ) nr 41/2007 2007. aastaks ette püügipäevade arvu vähendamist kategoorias 4.a.ii/8.1.d võrreldes 2006. aastaga.

23. Kaebuse esitaja väitis, et komisjon tegi selgeks, et vähenduste põhjus on esitatud muu kui paberi nr 3 tekstis. Ta lisas siiski, et selles tekstis ei leidu ühtegi viidet kategooriale 4.a.ii/8.1.d seoses Šotimaa läänerannikuga. Kui – nagu väitis komisjon – liikmesriigid esitasid andmed tursapüügi kohta Šotimaa lääneranniku vetes ja STECF neid analüüsis ning kui sellest tulenevalt oleks vaja teha ettepanek püügipäevade arvu vähendamiseks, oleks see ettepanek tulnud teha mitteametlikus dokumendis nr 3. Kaebuse esitaja rõhutas, et komisjon ei ole selgitanud, miks sellist ettepanekut Šotimaa lääneosa kohta mitteametlikus dokumendis ei esitatud. Seevastu sisaldas mitteametlik dokument selget viidet asjakohasele kategooriale seoses Põhjamerega ning sama selget soovitust vähendamise kohta. Hiljem seda siiski vastu ei võetud.

24. Kaebuse esitaja väitis, et asjaolu, et liikmesriigid üldiselt ja eelkõige Ühendkuningriik ei märganud, et on tehtud viga, ei õigusta komisjoni haldusviga. Nõukogu nõustus komisjoniga, et kavandatud vähendamised peavad põhinema teaduslikel tõenditel. Kaebuse esitaja lisas, et kui on vaja täiendavaid tõendeid tema väite kohta, et kategooriate ja valdkondade segiajamise tõttu on tehtud haldusviga, siis on see tingitud asjaolust, et sama viga korrati kategooria 4.a.v/8.1.d puhul. Kaebuse esitaja kutsus ombudsmani üles nõudma, et komisjon võtaks meetmeid vea mõju ümberpööramiseks.

Ombudsmani hinnang

25. Ombudsman märgib, et määruse nr 41/2007 IIA lisas Šotimaa lääneranniku vetes kategooria 4.a.ii/8.1.d alla kuuluvatele laevadele eraldatud 252 püügipäeva (võrreldes 280 päevaga 2006. aastal) tulenes komisjoni ettepanekust, mille nõukogu seejärel vastu võttis. Sellega seoses on asjakohane komisjoni 30. novembri 2006. aasta mitteametlik dokument nr 3, mida arutati nõukogu töörühmas samal päeval ja mis oli aluseks edasistele aruteludele liikmesriikide vahel.

26. Mitteametlikus dokumendis on loetletud komisjoni soovitatud peamised muudatused seoses määruse (EÜ) nr 51/2006 IIA, IIB ja IIC lisaga. Käesoleva uurimise jaoks olulised osad on mitteametliku dokumendi lk 2–4 ning lk 12, mis sisaldab esialgset tabelit, mis sisaldab 2007. aastaks kavandatud maksimaalseid püügipäevi eri laevakategooriatele järgmises neljas geograafilises piirkonnas: 1) Kattegat, 2) Põhjameri, mis on jagatud kolmeks alaveeruks (sealhulgas Skagerrak), 3) Iiri meri ja 4) Šotimaa lääneosa. Mitteametlikus dokumendis esitatud tabel ei sisaldanud veel maksimaalsete püügipäevade täpseid arvandmeid, kuna vähendamismäära üle peeti veel talitustevahelisi konsultatsioone. Lahtrid nende kategooriate ja piirkondade kohta, mille puhul komisjon tegi ettepaneku püügipäevade arvu vähendada, olid siiski hallid. Kategooria 4.a.ii/8.1.d puhul oli Šotimaa läänerannikule vastav lahter hall, mis tähendab, et tehti ettepanek vähendada 2006. aastaks kehtestatud 280 merepäeva.

27. Vastavalt mitteametlikule dokumendile saaks nõukogu kodukorra tõlgendamisest tulenevat püügipäevade vähendamist tõhustada, kui seda kohaldataks ainult laevastike suhtes, mis moodustavad suurema osa kalastussuremusest. Selle põhjal valiti laevastikud, mille tursapüük (tonnides) ületab teatavat künnist. Künnised ise sõltusid neljas asjaomases piirkonnas püütud tursa üldkogusest. STECi kogutud andmete põhjal koostati neli geograafilist tabelit, mis vastasid neljale geograafilisele piirkonnale ja milles loetleti künnist ületanud laevakategooriad tonnides (mitteametliku dokumendi leheküljed 2–3). Šotimaa lääneranniku vetes (mille kindlaksmääratud künnis oli 50 tonni turska) ei olnud 4.a.ii/8.1.d kategooria laevu selles tabelis loetletud. See tähendas, et see ei kuulu nende laevakategooriate hulka, mis püüavad rohkem kui 50 tonni turska, ning seega ei võeta seda arvesse püügipäevade võimalikul vähendamisel.

28. Neljale mitteametlikus dokumendis esitatud geograafilisele tabelile järgnes viies tabel (lk 4). Tabelis käsitleti üksnes Põhjamerd ja Skagerraki, mille puhul tehti teine katse, et valida püügivahendid, millega püütakse rohkem kui 400 000 tursa isendit. Selline lähenemisviis võimaldas lisada ka noorte kalade suremusel põhineva kriteeriumi. Selles tabelis olid laevakategooriad 4.a.ii/8.1.d ja 4.a.v/8.1.d esile tõstetud paksus kirjas, mis tähendab, et nende jaoks tuli teha ettepanek püügipäevade arvu vähendamiseks. Mitteametlikus dokumendis järeldati järgmist:

„Seetõttu tehti ettepanek, et eespool nimetatud püügivahendite puhul tuleks arvesse võtta [komisjoni] talituste soovitatud vähendamist, samas kui teised püügivahendid jääksid samale tasemele kui 2006. aastal. Vastavaid merepäevade netonäitajaid ei ole veel esitatud järgmise peatüki tabelis 1, kuna vähendamise määra üle peetakse veel talitustevahelisi konsultatsioone.

29. Eespool öeldu põhjal näib seega, et komisjoni soovitatud püügipäevade arvu vähendamine 4.a.ii/8.1.d kategooria laevade puhul puudutas ainult Põhjamerd ja Skagerraki. Tabelis, mille mitteametliku dokumendi leheküljel 12 oli esitatud kavandatud maksimaalne püügipäevade arv, oli halliga tähistatud lahter see, mis vastas Šotimaa lääneranniku vete puhul veerule d, mitte Põhjamere ja Skagerraki puhul veerule b. Seega ilmneb, et seoses laevade kategooriaga 4.a.ii/8.1.d kajastas mitteametliku dokumendi leheküljel 12 olev tabel ebaõigesti komisjoni järeldusi mitteametliku dokumendi lehekülgedel 3 ja 4. Seetõttu järeldab ombudsman, et haldusviga tõepoolest esines. Lisaks näib sama viga olevat tehtud 4.a.v/8.1.d kategooria laevade puhul. Kuigi mitteametliku dokumendi leheküljel 4 esitatud tabelis on nimetatud ka seda liiki laevu Põhjameres ja Skagerrakis, mida vähendamine võib mõjutada, ei ole leheküljel 12 esitatud tabelis seda halli värviga esile tõstetud, vaid on pigem märgitud, et vähendamine võib mõjutada selle kategooria laevu Šotimaa lääneosas. See on põhjus, miks kaebuse esitaja leiab, et Šotimaa lääneranniku ning Põhjamere ja Skagerraki veerud näivad olevat omavahel asendatud.

30. Komisjon märkis oma arvamuses, et ta tegi ettepaneku vähendada püügipäevade arvu 25 % võrra 4.a.ii/8.1.d kategooria laevade puhul, ning nõustus seejärel vähendama kavandatud vähendamist 12 %-le ja hiljem 10 %-le. Komisjon ei esitanud oma arvamuses siiski märkusi nende kahe veeru võimaliku ümberpööramise kohta. Ta piirdus märkusega, et tema ettepanek vähendada 4.a.ii/8.1.d kategooria laevade püügipäevi Šotimaa lääneranniku vetes põhineb kriteeriumidel, mida toetavad teaduslikud ja tehnilised tõendid, mis on seotud liikmesriikide esitatud ja STECFi analüüsitud andmetega. Ta ei käsitlenud küsimust, miks seda tema mitteametlikus dokumendis nr 3 ei mainitud. Komisjon ei esitanud ka ühtegi selgitust selle kohta, miks seda liiki laevade Põhjamere laevastikku, mille ta oli kindlaks teinud mitteametliku dokumendi leheküljel 3 esitatud tabelis, ei olnud läbirääkimiste ajal ja lõplikus määruses märgitud kui laevastikku, mida leheküljel 12 esitatud tabeli vähendamine võis mõjutada.

31. Lisaks ilmneb nõukogu dokumentidest 16991/06 ja 17046/06, mis olid aluseks erinevatele läbirääkimistele nõukogus, et teiste laevakategooriate suhtes, mille lahtrid olid samuti hallid komisjoni mitteametlikus dokumendis nr 3, kohaldati ka hilisemaid vähendamisi, kuigi määradega, mis erinesid 4.a.ii./8.1.d kategooria laevade suhtes kohaldatud määradest. Tundub, et nõukogu dokumentides nr 16991/06 ja 17046/06 ning nõukogu määruse nr 41/2007 IIA lisa tabelis esitatud püügipäevade arvu vähendamine 4.a.ii/8.1.d kategooria laevade puhul kajastas lihtsalt komisjoni poolt menetluse asjakohastes etappides kolme kompromissi raames esitatud ettepanekuid.

32. Eespool öeldu põhjal ilmneb, et komisjoni viga mitteametliku dokumendi nr 3 tabelis korrati nõukogu dokumentides. Kuigi komisjon väitis, et nõukogu poolt vastu võetud lõplik otsus oli liikmesriikide vahelise põhjaliku arutelu tulemus, ei viita miski sellele, et see arutelu puudutas kogu ettepaneku alust, st küsimust, milliseid piirkondi peaks hõlmama selle kategooria laevade püügipäevade kavandatav vähendamine. Kui nõukogu oleks seda küsimust käsitlenud, oleks väga raske selgitada, kuidas komisjoni viga oleks saanud tähelepanuta jätta. Tegelikult oli see viga üsna ilmne. Seda tõendab selge vastuolu komisjoni mitteametliku dokumendi nr 3 lehekülgedel 3 ja 4, milles tehakse ettepanek hõlmata punkti 4.a.ii/8.1.d laevade kategooria Põhjameres ja mitte Šotimaa lääneranniku vetes, ning mitteametliku dokumendi leheküljel 12 esitatud tabeli (ja neid viiteid kajastavate hilisemate nõukogu dokumentide) vahel, kus asjaomased piirkonnad olid täpselt vastupidised, nimelt Šotimaa lääneranniku, mitte Põhjamere puhul.

B. Järeldus

Ombudsman märgib, et kaebuse esitaja käesoleva kaebuse esitamise ajaks oli juba möödunud 2007. aasta, mis on vaidlustatud püügipäevade vähendamise teema.

Seega ei ole selge, kas komisjonil on endiselt võimalik oma viga parandada, nagu kaebuse esitaja väidab, et ta peaks seda tegema. Komisjon ei ole seda küsimust käsitlenud. Siiski ei saa välistada, et selline võimalus on endiselt olemas, eriti kui arvestada, et tehtud veal võib olla järgnevatel aastatel järelmõju.

Seetõttu esitab ombudsman komisjonile järgmise soovituse projekti:

Komisjon peaks tunnistama, et ta tegi haldusvea, tehes oma mitteametliku dokumendi nr 3 leheküljel 12 olevas lahtris ettepaneku vähendada püügipäevade arvu püügikategooriasse 4.a.ii/8.1.d kuuluvate laevade puhul Šotimaa lääneranniku vetes, kuigi kõnealuses mitteametlikus dokumendis esitatud sisulised kaalutlused näitavad, et komisjon ei pidanud sellist vähendamist vajalikuks.

Komisjon peaks nii palju kui võimalik võtma asjakohaseid meetmeid kõnealuse vea parandamiseks.

Komisjoni ja kaebuse esitajat teavitatakse sellest soovituse projektist. Ombudsmani põhikirja artikli 3 lõike 6 kohaselt saadab komisjon üksikasjaliku arvamuse 30. aprilliks 2009. Üksikasjalik arvamus võiks koosneda ombudsmani otsuse heakskiitmisest ja soovituse projekti rakendamiseks võetud meetmete kirjeldusest.

 

P. Nikiforos DIAMANDOUROS

Strasbourg, 16. veebruar 2009


[1] Euroopa Parlamendi 9. märtsi 1994. aasta otsus ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriva korra ja üldtingimuste kohta (94/262/ESTÜ, EÜ, Euratom), EÜT 1994, L 113, lk 15.

[2] Nõukogu 22. detsembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 51/2006, millega määratakse 2006. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes (ELT L 16, lk 1).

[3] Nõukogu 21. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 41/2007, millega määratakse 2007. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes (ELT 2007, L 15, lk 1).

[4] Ombudsman soovib juhtida tähelepanu sellele, et sarnase juhtumi (1102/2008/(SL)OV) puhul, mis puudutas ka väidetavat haldusviga seoses komisjoni määrusega, teatas komisjon ombudsmanile, et ta on võtnud meetmeid vea parandamiseks.

[5] Viited 1 ja 2 aasta vanustele kaladele on seotud noorte kalade suremusega.

Mida arvate sellest masintõlkest? Ootame tagasisidet!