# Soovitus, mis käsitleb Euroopa Komisjoni keeldumist anda üldsusele juurdepääs taotlusele, mille on esitanud väljaspool ELi asuv liitiumi kaevandamise projekt, mis määratakse kriitilise tähtsusega toorainete määruse alusel strateegiliseks projektiks (ühisjuhtumid 3164/2025/PVV(MIG) ja 243/2026/NH)
- Autor: Euroopa Ombudsman
- Kuupäev: 2026-11-05T00:00+01:00[Europe/Paris]
- [URL](https://www.ombudsman.europa.eu/et/recommendation/et/236378)
---
> Juhtumid puudutasid Euroopa Komisjoni keeldumist anda üldsusele juurdepääs dokumentidele, mis on seotud mineraalide kaevandamise projekti kohaldamisega, et seda tunnustataks kriitilise tähtsusega toorainete määruse alusel strateegilise projektina. Täpsemalt taotlesid kaebuse esitajad juurdepääsu Serbias asuva liitiumi kaevandamise projekti taotlusele, sealhulgas tõendavatele dokumentidele, mille taotlus on rahuldatud. Komisjon leidis, et dokumentide avalikustamine kahjustaks asjaomase äriühingu ärihuve, tuginedes avalikustamata jätmise üldisele eeldusele. Muu hulgas väitsid kaebuse esitajad, et avalikustamine teenib ülekaalukaid üldisi huve, kuna dokumendid sisaldavad tõenäoliselt olulist keskkonnateavet.
> 
> Ombudsman leidis, et nende olemuse tõttu ei olnud komisjonil mõistlik kohaldada üldist mitteavalikustamise eeldust dokumentide suhtes, mis on seotud kriitiliste toormete projektide määramisega kriitiliste toormete määruse kohasteks strateegilisteks projektideks. Lisaks leidis ombudsman oma uurimismeeskonna poolt läbi viidud dokumentide kontrollimise põhjal, et need ei sisalda kogu aeg tundlikku teavet, sealhulgas seetõttu, et mõned nende osad olid juba seaduslikult avalikustatud, kui komisjon esitas oma lõpliku seisukoha kaebuse esitaja juurdepääsutaotluse kohta. Ombudsman asus ka seisukohale, et dokumendid sisaldavad ulatuslikku keskkonnateavet, sealhulgas „keskkonda sattuvate heitmetega seotud teavet", mille puhul eeldatakse, et avalikustamine teenib ülekaalukaid üldisi huve. Seetõttu järeldas ombudsman, et komisjoni keeldumine üldsuse juurdepääsu andmisest kujutas endast haldusomavoli. Ta soovitas komisjonil oma seisukoht uuesti läbi vaadata, et võimaldada laialdast juurdepääsu kõnealustele dokumentidele.
> 
esitatud vastavalt Euroopa Ombudsmani põhikirja artikli 4 lõikele[^1 \[1\]^](#_ftn1){#_ftnref1}

Kaebuse taust
-------------

**1. 2024. aasta** mais jõustus kriitilise tähtsusega toorainete määrus[\[2\].](#_ftn2){#_ftnref2} Käesoleva ELi määruse eesmärk on tagada juurdepääs selliste oluliste mineraalide ja materjalide turvalisele ja kestlikule tarnimisele, millel on suur majanduslik tähtsus ja märkimisväärne tarnerisk ning mis on digi-, rohe- ja kaitsetehnoloogia jaoks üliolulised.

**2. CRMA** kohaselt võib teatavaid kaevandamis-, töötlemis- ja ringlussevõtuprojekte tunnustada strateegilise projektina,[\[3\]](#_ftn3){#_ftnref3} mis tähendab, et need projektid saavad prioriteetse staatuse, mis nõuab, et riiklikud ametiasutused ja kohtud viiksid võimalikult kiiresti läbi kõik haldus- või kohtumenetlused, mis on seotud kõnealustele projektidele loa andmisega.

**3.** Kriitiliste toorainete projektid peavad selleks, et neid saaks nimetada strateegiliseks projektiks, vastama teatavatele kriteeriumidele.[\[4\]](#_ftn4){#_ftnref4} Näiteks peavad need i) aitama oluliselt kaasa ELi strateegiliste toorainete tarnekindlusele, ii) muutuma mõistliku aja jooksul teostatavaks ja iii) neid tuleb rakendada kestlikult, mis tähendab, et projektiarendajad peavad jälgima, ennetama ja minimeerima oma projekti keskkonnaalast või sotsiaalset kahjulikku mõju.

**4. Otsused strateegilise projekti staatuse määramise**kohta teeb Euroopa Komisjon pärast konsulteerimist liikmesriikide ekspertidest koosneva kriitiliste toorainete nõukoguga.

**5. 2024. aasta** mais avaldas komisjon esimese konkursikutse kriitiliste toormete projektide tunnustamiseks strateegiliste projektidena kriitiliste toormete määruse alusel[\[5\].](#_ftn5){#_ftnref5} 2025. aasta märtsis määras komisjon strateegilisteks projektideks 47 *projekti ELis.* [\[6\]](#_ftn6){#_ftnref6} 2025. aasta juunis määras komisjon strateegilisteks projektideks 13 projekti väljaspool *ELi* asuvates riikides, sealhulgas liitiumi kaevandamise projekti Serbias Jadari orus[\[7\].](#_ftn7){#_ftnref7}

**6. 2025. aasta** juulis ja septembris esitasid kaebuse esitajad komisjonile teineteisest sõltumatult kaks taotlust[\[8\]](#_ftn8){#_ftnref8} üldsuse juurdepääsuks dokumentidele, paludes juurdepääsu Jadari projekti **taotlusele,** et saada CRMA alusel strateegiline staatus.

**7.** Komisjon tuvastas seitse dokumenti, nimelt taotlusvormi ja kuus tõendavat dokumenti,[\[9\]](#_ftn9){#_ftnref9} mille asjaomane äriühing (edaspidi „projektiarendaja") oli talle esitanud. Komisjon keeldus andmast üldsusele juurdepääsu dokumentidele tervikuna, tuginedes vajadusele kaitsta avalikke huve seoses kaitse- ja sõjaliste küsimustega ning ELi finants- ja majanduspoliitikaga,[\[10\]](#_ftn10){#_ftnref10} samuti vajadusele kaitsta ärihuve,[\[11\]](#_ftn11){#_ftnref11} viidates üldisele avalikustamata jätmise eeldusele.

**8. 2025. aasta**septembris ja novembris palusid kaebuse esitajad komisjonil oma otsused läbi vaadata (esitades „kinnitavaid taotlusi"), seades kahtluse alla dokumentides sisalduva teabe tundlikkuse ja väites, et avalikustamine teenib ülekaalukaid üldisi huve.

**9.**Täpsemalt leidis kaebuse esitaja juhtumis 3164/2025/PVV(MIG), et kuna strateegilisi projekte rahastatakse avaliku sektori vahenditest, kiirendatud korras ja neile antakse regulatiivsed privileegid, on avalik huvi teada, kuidas neid hinnatakse ja valitakse.

**10.** Lisaks leidis kaebuse esitaja, et dokumendid sisaldavad tõenäoliselt keskkonnateavet, sealhulgas teavet heitkoguste kohta, mille puhul tuleks ärisaladusele eelistada avalikku huvi. Sellega seoses väitis kaebuse esitaja ka seda, et kuna projekt oli jagatud mitmeks „sõltumatuks*üksuseks",* oli selle üldine mõju raskesti mõistetav ja võis olla projektitaotluses alaesindatud. Lisaks väitis kaebuse esitaja, et projekti jaoks olid tehtud uurimis- ja katseõppused, mis ei olnud kooskõlas kohaldatava riigisisese õigusega. Lõpuks märkis kaebuse esitaja, et Serbias liitiumi kaevandamise vastu meelt avaldada soovivate isikute *suhtes valitseb hirmutamise õhkkond,* viidates komisjoni 2024. aasta aruandele, milles leiti, et meeleavaldajaid on vahistatud, läbi otsitud, laimukampaaniad ja üldsuse osalemise vastased strateegilised hagid (vaigistuskaebused)[\[12\].](#_ftn12){#_ftnref12}

**11. Kaebuse** esitaja väitis ka, et komisjon ei olnud piisavalt selgitanud põhjuseid, miks ta otsustas määrata kõnealuse projekti CRMA alusel strateegiliseks projektiks. Ta väitis, et see kahjustab õiguskaitse kättesaadavust, sealhulgas kodanikuühiskonna organisatsioonide õigust vaidlustada Århusi raamistiku alusel keskkonnaasjades tehtud haldusotsuseid[\[13\].](#_ftn13){#_ftnref13}

**12.** Samamoodi märkis kaebuse esitaja juhtumis 243/2026/NH, et kõnealuse projektiarendaja suhtes on kohaldatud kontrolli seoses erinevate projektide keskkonnamõjuga kogu maailmas. Ta väljendas muret, et Jadari orus toimunud õnnetuse korral võib võimalik veereostus mõjutada naaberriike, nimelt Horvaatiat, Rumeeniat ja Bulgaariat. Ta viitas ka kohaliku kogukonna vastuseisule Jadari projektile ja rõhutas, kui oluline on tagada, et projekti eesmärgid oleksid kooskõlas ELi ja Serbia strateegilist partnerlust kestlike toorainete, akude väärtusahelate ja elektrisõidukite valdkonnas käsitleva vastastikuse mõistmise memorandumi eesmärkidega.[\[14\]](#_ftn14){#_ftnref14} Kaebuse esitaja sõnul on projektiarendaja ka Serbia sõjaliste kaupade eksportija ning liitiumi kasutamine ELi sõjalistel eesmärkidel kahjustaks tema arvates Serbia neutraalsust.

**13.** Kui kaebuse esitajad ei saanud ettenähtud tähtaja jooksul komisjonilt kinnitavat vastust (mida peetakse kaudseks eitavaks vastuseks),[\[15\]](#_ftn15){#_ftnref15} pöördusid nad ombudsmani poole, väljendades muret komisjoni viivituse pärast nende juurdepääsutaotluste menetlemisel ja vaidlusaluste dokumentide avalikustamisest keeldumise pärast.

Uurimine
--------

**14.**Ombudsman algatas kaks uurimist seoses komisjoni kaudse keeldumisega anda üldsusele juurdepääs määruse 1049/2001 alusel.

**15. Strateegilise uurimise[^\[16\]^](#_ftn16){#_ftnref16}** raames oli ombudsman juba leidnud, et komisjoni süsteemsed viivitused üldsuse juurdepääsu taotluste menetlemisel kujutavad endast haldusomavoli.[^\[17\]^](#_ftn17){#_ftnref17} Seega, kuigi ombudsman avaldas kahetsust, et komisjon reageeris kaebuse esitajate kordustaotlustele hilinemisega, ei algatanud ta nende konkreetsete juhtumite puhul viivituse põhjuste uurimist. Ombudsman on siiski teadlik, et komisjonil esineb üldsuse juurdepääsu taotluste menetlemisel jätkuvalt viivitusi, ning jälgib seda küsimust talle esitatud kaebuste põhjal tähelepanelikult.

**16. Uurimiste esimese sammuna**palus ombudsman komisjonil teha iga juhtumi kohta selgesõnaline kinnitav otsus.

**17.**Kui viivitus jätkus, kontrollis ombudsmani uurimisrühm vaidlusaluseid dokumente.

**18. 2026.** aasta märtsis ja aprillis tegi komisjon kummagi juhtumi kohta kinnitava otsuse. Ta jäi oma seisukoha juurde, et asjakohaste dokumentidega tutvumise võimaldamisest tuleb tervikuna keelduda, **viidates vajadusele kaitsta asjaomase projektiarendaja ärihuve, väites,** et kohaldatakse üldist avalikustamata jätmise eeldust.

**19.**Komisjon ei tuginenud enam avaliku huvi kaitse eranditele kaitse- ja sõjalistes küsimustes ning ELi finants- ja majanduspoliitikale.

**20.**Kaebuse esitajad ei olnud antud juurdepääsuga rahul. Ombudsmani uurimisrühm jätkas seetõttu dokumentide kontrollimist.

### Ombudsmanile esitatud argumendid

**21. **Oma kinnitavates**otsustes märkis komisjon,** et need dokumendid on osa edukast taotlusest tunnustada kriitiliste toorainete projekti kriitiliste toormete määruse alusel strateegilise projektina. Ta selgitas, et selle staatuse andmise üle otsustamisel peab ta hindama, kas asjaomane projekt vastab asjakohastele tunnustamiskriteeriumidele, mis on tehnilist laadi ja puudutavad näiteks projekti suutlikkust anda oluline panus strateegiliste toorainete tarnesse ELis, selle tehnilist teostatavust, eeldatavat tootmismahtu ning selle kestlikkust ja keskkonnamõju. See tähendab, et projektitaotlused peavad sisaldama ulatuslikku tehnilist teavet, sealhulgas tõendeid iga tunnustamiskriteeriumi täitmise kohta, projekti rakendamise ajakava ja äriplaani, milles hinnatakse projekti rahalist elujõulisust.

**22. Eespool toodut**arvesse võttes leidis komisjon, et üldist mitteavalikustamise eeldust, mida ELi kohtud on tunnustanud seoses dokumentidega, mis moodustavad osa ELi riigihangete raames esitatud pakkumustest (mis tavaliselt sisaldavad tehnilist, majanduslikku ja finantspakkumist), kohaldatakse analoogia põhjal.

**23.** Täpsemalt märkis komisjon, et selle üldise eelduse aluseks on vajadus säilitada moonutamata konkurents ja hankemenetlustes osalevate ettevõtjate õigustatud huvid ning et sarnaseid kaalutlusi võib kohaldada strateegilise projekti staatuse taotluste suhtes. Ta väitis, et see staatus kätkeb *endas privilegeeritud turupositsiooni ning et taotlejad peavad „tõendama oma eriteadmisi ja individuaalset atraktiivsust, mis on ärilises kontekstis oma olemuselt konkurentsivõimelised, olenemata sellest, et staatuse võib anda määratlemata arvule taotlejatele ühe projektikonkursi raames."* Komisjon märkis ka, et sellised taotlused sisaldavad teavet asjaomase projektiarendaja valdkondlike eksperditeadmiste, ärisuhete ja uuendusliku lähenemisviisi kohta, mida kasutatakse tema projekti väljatöötamisel, ning et avalikustamine paljastaks metoodika, mida projektiarendaja kasutas oma taotluse struktureerimisel, ning võimalikud eristavad tegurid/ainulaadsed aspektid, mis võivad anda konkurentsieelise.

**24.**Komisjon väitis, et selline teave on oma olemuselt tundlik ja märkimisväärse kaubandusliku väärtusega, kuna konkurendid võivad seda kasutada enda kasuks nii seoses oma äritegevusega üldiselt kui ka CRMA kohase strateegilise projekti staatuse taotluse kontekstis. Komisjon lisas, et kriitiliste toorainete turgu iseloomustab suur kontsentratsioon ja suur volatiilsus, nii et mis tahes teabe avaldamine projektiarendaja tehniliste eksperditeadmiste ja äristrateegia kohta võib oluliselt kahjustada tema ärihuve.

**25.**Seoses ülekaaluka avaliku huvi olemasoluga lükkas komisjon tagasi väite, et avalikustamine tagaks läbipaistvuse ja demokraatliku järelevalve selle üle, kuidas strateegilisi projekte hinnatakse ja valitakse liiga üldiseks.

**26. Keskkonnateabe** osas asus komisjon seisukohale, et dokumendid ei sisalda teavet, mida võiks mõistlikult pidada *„keskkonda sattuvaid heitmeid käsitlevaks teabeks", võttes arvesse, et asjakohane teave ei olnud *„määratletud* ega seega hüpoteetiline sellise võimaliku heite liigi, kestuse või mahu seisukohast".* Eelkõige hindab ta CRMA alusel esitatud taotluse hindamisel üldiselt, kas projekti rakendataks kestlikult, kuid projekti konkreetne kestlik rakendamine sõltub selle keskkonnamõju hindamisest pädevate riiklike asutuste poolt, sest ainult riikliku loamenetlusega saab tagada, et kriitiliste toorainete projektid on ohutud, turvalised ja vastavad keskkonnanõuetele. Sellest tulenevalt ei mõjuta projekti tunnustamine strateegilise projektina kriitiliste toormete määruse alusel ELi, siseriikliku või rahvusvahelise õiguse alusel kohaldatavaid nõudeid \[18\].{#_ftnref18}

**27.** Vaidlusaluse projekti kohta märkis komisjon, et selle strateegilise seisundi taotluse esitamise ajal oli veel pooleli mitme keskkonnaloa menetlemine. Seetõttu ei saa ühtegi dokumentides sisalduvat viidet võimalikule heitele pidada *„tegelikuks või prognoositavaks"*. Komisjon leidis ka, et sarnased kaalutlused kehtivad ka muu keskkonnateabe suhtes kui teave heitmete kohta, mida dokumendid võivad sisaldada. Ta jõudis järeldusele, et üldsuse juurdepääs sellisele teabele ei teeniks eesmärki toetada väiteid, mille kaebuse esitajad esitasid oma kordustaotlustes. Samuti ei kaaluks see eesmärk üles vajadust kaitsta projektiarendaja ärihuve.

**28.**Lõpuks, mis puudutab avalikku huvi õiguskaitse kättesaadavuse vastu, siis väitis komisjon, et kodanikuühiskonna organisatsiooni huvi avalikustada dokument, et esitada Århusi raamistiku alusel vaie, on erahuvi, mitte avalik huvi. Komisjon lisas, et sellise taotluse esitamise tähtaeg (seoses kõnealuse projekti strateegiliseks projektiks nimetamisega) on juba möödunud.

**29.** Oma märkustes komisjoni kinnitava otsuse kohta tema juurdepääsutaotluse kohta väitis **kaebuse esitaja juhtumis 3164/2025/PVV(MIG),** et avalikustamata jätmise üldise eelduse kasutamine on põhjendamatu, kuna riigihankemenetluse ja kriitiliste toormete projektide kriitiliste toormete määruse kohase strateegiliste projektidena tunnustamise menetluse menetluslik kontekst on erinev. Täpsemalt väitis kaebuse esitaja, et esimene toob kaasa äriliselt võistleva keskkonna, samas kui teise eesmärk on tõendada, et projektid vastavad regulatiivsetele nõuetele, nii et avalikustamise oht on põhimõtteliselt erinev.

**30.**Lisaks väitis kaebuse esitaja, et teatav dokumentides sisalduv teave ei ole ilmselgelt äriliselt tundlik, näiteks projekti rakendamise ajakava, üldised kestlikkuskohustused ning projekti asukoha, ulatuse ja regulatiivse konteksti faktilised kirjeldused. Ta ütles, et sellist teavet avaldatakse korrapäraselt näiteks loamenetlustes ja keskkonnamõju hindamistes.

**31. Kaebuse**esitaja väitis ka, et avalikustamine teenib ülekaalukaid üldisi huve. Märkides, et CRMA raames strateegiliseks projektiks määratud projektid saavad märkimisväärse majandusliku eelise, sealhulgas juurdepääsu avaliku sektori rahastamisele, kordas ta, et üldsusel on õigus teada, mille alusel kasu, privileegid ja vahendid eraldatakse. Ta lisas, et kõnealusel projektil on otsene mõju kohalikele kogukondadele, kellel on seaduslik ja seadusega kaitstud õigus teada nende keskkonda, vara ja elatusvahendeid mõjutada võivate tegevuste ajakava. Lisaks väitis kaebuse esitaja, et projekt tekitab erakordseid avalikke vaidlusi, kuna see on tekitanud kohtuvaidlusi, proteste, parlamentaarset kontrolli ja diplomaatilist tegevust kõrgeimal tasandil, ning et kahju ohtu ei ole, arvestades, et see on praegu peatatud.

**32. Seoses**juurdepääsuga keskkonnateabele leidis kaebuse esitaja, et komisjoni põhjendused on vastuolulised. Eelkõige märkis ta, et kriitiliste toormete määruse kohased tunnustamiskriteeriumid hõlmavad sõnaselgelt kestlikkust ja keskkonnamõjudega tegelemist, ning väitis, et kui asjakohane teave ei ole avalikustamiseks piisavalt veenev, peab see olema ka piisavalt veenev, et sellele saaks tugineda strateegilise projekti staatuse andmiseks. Sellisel juhul peaks komisjon selgitama, millisel tõenduslikul alusel ta selle staatuse andis. Tegelikult, kui komisjonil on kahtlusi dokumentides sisalduva keskkonnateabe täpsuse või täielikkuse suhtes, tekitaks see muret seoses tema CRMA kohase hindamise usaldusväärsusega ja seega suure avaliku huviga avalikustamise vastu.

**33.**Seoses õiguskaitse kättesaadavusega keskkonnaasjades märkis kaebuse esitaja, et dokumendid võivad olla asjakohased seoses muude õiguskaitsevahenditega kui Århusi raamistiku kohane vaie, sealhulgas hagid liikmesriikide kohtutes, ELi keskkonnaõiguse kohased menetlused ja loa andmise otsuste vaidlustamised. Kaebuse esitaja lükkas tagasi ka komisjoni seisukoha, et see väide näitlikustab erahuvi, öeldes, et keskkonnaasjades kohtu poole pöördumist peetakse avalikuks huviks.

**34. **Juhtumis 243/2026/NH väitis**kaebuse esitaja,**et selline keeruline kaevandusprojekt nagu vaidlusalune projekt võib mõjutada keskkonda, veemajandust, elurikkust, pärandit ja kohalikku kogukonda. Ta leidis, et komisjon ei olnud neid probleeme piisavalt arvesse võtnud, kui ta määras projekti kriitiliste toormete määruse alusel strateegiliseks projektiks, ning kordas, et asjaomast projektiarendajat juba kontrollitakse selle keskkonnamõju suhtes erinevates projektides kogu maailmas. Lisaks väitis kaebuse esitaja, et projektitaotluse avalikustamine CRMA alusel võimaldaks üldsusel hinnata projekti olemust ja hajutada kõik võimalikud korruptsioonikahtlused.

**35.**Mõlemal juhul lükkasid kaebuse esitajad tagasi komisjoni seisukoha, et erandit kohaldatakse kõigi dokumentide suhtes ja et osaline juurdepääs ei ole võimalik.

### Ombudsmani hinnang, mille alusel esitati soovitus

**36.**Arvestades teemade kattuvust, otsustas ombudsman käsitleda neid kaebusi koos ja esitada ühe soovituse.

**37.** ELi institutsioonid võivad keelduda andmast üldsusele juurdepääsu määruse (EÜ) nr 1049/2001 alusel taotletud dokumendile, kui on olemas mõistlikult prognoositav ja mittehüpoteetiline oht, et selle avalikustamine kahjustaks füüsilise või juriidilise isiku ärihuve. Liidu institutsioonid ei saa siiski tugineda vajadusele kaitsta ärihuve pelgalt seetõttu, et teave on seotud äriühingu või selle ärisuhetega. Erandi eesmärk on kaitsta *tundlikku* äriteavet, näiteks äriühingu äristrateegiat või spetsiifilist oskusteavet käsitlevat teavet \[19\]. Sellele erandile tuginedes peavad ELi institutsioonid selgitama, kuidas avalikustamine võib konkreetselt ja tegelikult kahjustada asjaomaseid õigustatud ärihuve[\[20\].](#_ftn20){#_ftnref20}{#_ftnref19}

**38.**Käesolevas asjas tugines komisjon vajadusele kaitsta asjaomase projektiarendaja ärihuve, väites, et vaidlusaluste dokumentide suhtes võib kohaldada üldist avalikustamata jätmise eeldust. Sellisel juhul ei pea asjaomane liidu institutsioon vaidlusaluseid dokumente individuaalselt analüüsima ega selgitama konkreetset kahju, mida nende sisu avalikustamine kaasa tooks. Pigem võib ta eeldada, et kuna dokumendid kuuluvad teatavasse toimikusse või dokumendikategooriasse, peavad need jääma tervikuna konfidentsiaalseks.

*Avalikustamata jätmise üldise eelduse kohta*

**39.**Komisjon leidis, et üldist eeldust, et pakkujate pakkumuste avalikustamine riigihankemenetlustes kahjustaks asjaomaste pakkujate ärihuve, nagu seda on tunnustanud liidu kohtud, võib analoogia alusel kohaldada dokumentidele, mis käsitlevad kriitiliste toorainete projektide määratlemist „strateegiliste projektidena" kriitiliste toormete määruse alusel.

**40.**Sisuliselt väitis komisjon, et strateegilise projekti staatuse taotlust võib pidada selliseks, mis sisaldab tundlikku äriteavet, mida konkurendid võivad kasutada oma projektitaotluste raames, moonutades seeläbi konkurentsi hilisemates menetlustes ja kahjustades taotluse esitanud projektiarendaja õiguspärast ootust.

**41.**Komisjoni seisukoht ei ole veenev. Eelkõige erineb riigihankemenetlus protsessist, mille käigus tehakse kindlaks, kas kriitiliste toorainete projektile tuleks kriitiliste toormete määruse alusel anda strateegilise projekti staatus või mitte. Riigihankemenetlus on võrdlev valikumenetlus, mille kohaselt peab asjaomane institutsioon võrdlema eri pakkujate erinevaid äripakkumisi sama teenuse kohta, et valida välja parim. Teenuste hankeleping sõlmitakse ainult eduka pakkujaga. Riigihankemenetlus on seega oma olemuselt konkurentsipõhine.

**42. Seevastu kriitiliste toorainete projektide strateegilisteks projektideks määramise**protsess ei põhine pakkumustel, kuludel ega turuosaliste vahelisel konkurentsil, vaid avaliku huvi kriteeriumidel. Strateegilise projekti staatuse taotluste hindamisel peab komisjon halduslikku kaalutlusõigust kasutades kindlaks tegema, kas asjaomane projekt vastab kriitiliste toormete määruses sätestatud õiguslikele nõuetele või mitte. Kui komisjon leiab, et projekt vastab nendele kriteeriumidele, tunnistatakse projekt strateegiliseks projektiks. See otsus tehakse olenemata muude projektitaotluste sisust. Teisisõnu, teoreetiliselt võivad kõik projektid, mis taotlevad konkreetse projektikonkursi raames strateegilise projekti staatust, olla edukad.

**43.** Lisaks näib ebamõistlik eeldada, et sellised projektitaotlused, nagu on kõne all käesolevas asjas, sisaldavad kogu ulatuses tundlikku äriteavet. Asjaomased projektiarendajad on esitanud dokumendid, et näidata, kas ja kuidas nende vastav projekt vastab kriitiliste toormete määruses \[21\] sätestatud asjakohastele nõuetele. See hõlmab näiteks seda, kuidas projekti rakendataks kestlikult, st kuidas projektiarendaja hoiaks ära ja minimeeriks negatiivset mõju keskkonnale ja ühiskonnale.{#_ftnref21}

**44.**See teave on tavaliselt ka osa kohustuslikust keskkonnamõju hindamisest, mille projektiarendajad peavad läbi viima kooskõlas nende suhtes kohaldatava riikliku õigusraamistikuga, ja/või keskkonna- ja sotsiaalse mõju hindamisest, mille projektiarendajad võivad läbi viia vabatahtlikult või seoses rahastamisvajaduste täitmisega. Selliste hindamiste põhitunnus on tavaliselt see, et need on mõeldud üldsusele kättesaadavaks tegemiseks. Võttes arvesse kriitiliste toorainete projektide suurust ja märkimisväärset mõju, teevad projektiarendajad tavaliselt koostööd paljude sidusrühmadega, et parandada üldsuse arusaama oma projektist ja saada sellele toetust, või seetõttu, et kohaldatavate eeskirjade kohaselt peavad nad seda tegema. Sellega seoses muutub avalikuks teave, mille projektiarendajad peavad esitama komisjonile kriitiliste toormete määruse alusel, et tõendada vastavust nõudele teha strateegilise projekti staatuse taotlemisel sisulist koostööd asjaomaste kohalike kogukondadega.

**45. Selle ja paralleelse[\[22\]](#_ftn22){#_ftnref22} uurimise dokumentide kontrollimise**põhjal ei ole ombudsman veendunud, et kõnealused dokumendid sisaldavad üksnes teavet, mis kajastaks projektiarendaja eriteadmisi, oskusteavet või ärisaladusi, või et neid võiks muudel põhjustel pidada tundlikuks. Pigem on suur osa selles sisalduvast teabest üsna üldine. Projekti elluviija kirjeldab taotlusvormil näiteks seda, milliseid siseriiklikke õigusakte tema projekti suhtes kohaldatakse, milliseid vabatahtlikke raamistikke ta järgib ja kus ta oma projekti elluviimiseks vajalikke lube hangib. Seoses erimeetmetega, mida projektiarendaja kavandab oma projekti keskkonna- ja sotsiaalse mõju leevendamiseks, ei ole taotlusvormil esitatud teave sageli väga üksikasjalik, vaid kujutab endast kokkuvõtet teabest, mis on mujal juba seaduslikult avalikustatud.

**46.**Näiteks on asjaomane projektiarendaja loonud projekti veebisaidi, kus ta on avaldanud projekti keskkonnamõju hindamise projekti. Kuigi see dokument ei ole enam projekti veebisaidil kättesaadav, näitab asjaolu, et projektiarendaja ise avaldas selle, et ta ei pidanud selle sisu tundlikuks äriteabeks. Lisaks kommenteerisid dokumenti laialdaselt kodanikuühiskond ja akadeemilised ringkonnad ning selle alusel tegid vastutavad riiklikud asutused keskkonnamõju hindamise ulatuse kindlaksmääramise otsuse. Lisaks näitas kontroll, et vähemalt üks kõnealustest tõendavatest dokumentidest on avalikult kättesaadav.

**47.** Ombudsman märgib ka, et metoodika, mida projektiarendaja kasutab oma taotluse sõnastamisel ja struktureerimisel, on sätestatud komisjoni esitatud juhenddokumendis[\[23\]](#_ftn23){#_ftnref23} ja asjaomases taotlusvormis. Seega on taotlusvormis sisalduv teave oma olemuselt väga sarnane teiste projektiarendajate taotlustes sisalduva teabega ning ka eri projektiarendajate esitatud tõendavad dokumendid on sama liiki. Lisaks järgitakse komisjonile *esitatavate kestlikkusdokumentide* struktuuris kohaldatavaid siseriiklikke õigusakte ja/või riiklike ametiasutuste suuniseid. Seetõttu on ebatõenäoline, et nende avalikustamine annaks igal juhul teistele projektiarendajatele ebaõiglase eelise üksteise lähenemisviisi kopeerimisel.

**48.**Lisaks ei puuduta projektitaotlused, mille komisjon konkreetse projektikonkursivooruga seoses läbi vaatab, samu või isegi sarnaseid projekte. Kriitiliste toorainete projektid on pigem ainulaadsed tänu oma geograafilisele asukohale, kaevandatavatele või töödeldavatele toorainetele, nende suhtes kohaldatavale riiklikule õigusraamistikule, keskkonnateguritele, mida need võivad mõjutada, ja asjaomase kohaliku kogukonna vajadustele. Seega on ainulaadne ka iga projekti võimalik mõju ja see, kuidas seda kõige paremini käsitleda.

**49.** Lõpuks tuleb märkida, et komisjon ise on avalikustanud osa sarnastes projektitaotlustes sisalduvast teabest, nimelt vastuses kodanikuühiskonna organisatsioonide konsortsiumi esitatud vaidele,[\[24\]](#_ftn24){#_ftnref24} mis esitati enne käesoleva juhtumi kohta kinnitava otsuse vastuvõtmist[\[25\].](#_ftn25){#_ftnref25}

**50.** Seda kõike arvesse võttes leiab ombudsman, et komisjonil ei olnud mõistlik eeldada, et vaidlusalused dokumendid sisaldavad *kogu aeg* tundlikku teavet, ja seega, et nende suhtes võib kohaldada üldist avalikustamata jätmise eeldust. Seega oleks komisjon pidanud projektitaotlust individuaalselt hindama, et anda ulatuslik osaline juurdepääs.

*Ülekaaluka avaliku huvi olemasolu*

**51.** Kui ELi institutsioon on kindlaks teinud, et dokumentidele üldsuse juurdepääsu andmine kahjustaks mõistlikult ärihuvide kaitset, peab ta juurdepääsu andmisest keelduma, välja arvatud juhul, kui avaldamine teenib ülekaalukaid üldisi huve[\[26\].](#_ftn26){#_ftnref26}

**52.** Sellega seoses väitsid kaebuse esitajad, viidates muu hulgas Århusi määrusele,[\[27\]](#_ftn27){#_ftnref27} et dokumendid sisaldavad tõenäoliselt keskkonnateavet, mis hõlmab*„keskkonda sattuvate heitmetega seotud teavet",* [\[28\]](#_ftn28){#_ftnref28} ning et selline teave tuleks avalikustada olenemata selle ärilisest tundlikkusest.

**53.** Århusi määruse eesmärk on tagada, et keskkonnateave*tehakse järk-järgult* üldsusele kättesaadavaks ja et seda levitatakse üldsusele \[29\]. Kõnealusele teabele juurdepääsu eesmärk on edendada üldsuse osalemist sellega seotud otsustusprotsessis, suurendades seeläbi vastutust ning aidates suurendada üldsuse teadlikkust tehtud otsustest ja nende toetamist. Seega leitakse, et*üldsusel on huvi keskkonnateabele* juurde pääseda ning ELi institutsioonid peaksid seda üldsuse juurdepääsu taotluste hindamisel arvesse võtma[\[30\].](#_ftn30){#_ftnref30}{#_ftnref29}

**54. Avalik huvi tutvuda keskkonnateabega ei kaalu** siiski automaatselt üles huvi, mida tuleb kaitsta taotletud dokumentide avalikustamata jätmisega. Selle asemel tuleb seda hinnata dokumentide ja nende konteksti individuaalse hindamise alusel.[\[31\]](#_ftn31){#_ftnref31} Teisiti on see siis, kui tegemist on konkreetset liiki „keskkonnateabega",st teabega, mis*„on seotud heitmetega keskkonda* ". Seda liiki keskkonnateabe puhul eeldatakse ülekaalukat *avalikku* huvi, kui tegemist on ärihuvide kaitsega[\[32\].](#_ftn32){#_ftnref32}

**55.** Mõiste *„keskkonda sattuvate heitmetega seotud teave"* ei piirdu teabega*„tegelike heitmete"* kohta. Samuti sisaldab see teavet, mis võimaldab üldsusel teada *saada, „mida, võib ette näha, keskkonda satub (...)"* [***\[33\]***](#_ftn33){#_ftnref33} ja teavet nende heidete mõju kohta[\[34\].](#_ftn34){#_ftnref34}

**56.** Käesoleval juhul asus komisjon vastavates kinnitavates otsustes seisukohale, et taotletud dokumendid ei sisalda teavet, mida võiks mõistlikult pidada*„keskkonda sattuvaid heitmeid käsitlevaks teabeks",* kuna projekti keskkonnaload olid CRMA alusel taotluse esitamise ajal veel menetluses. Seetõttu leidis komisjon, et mis tahes teavet keskkonda sattuvate heitmete kohta, mis võib sisalduda projektitaotluses, tuleb pidada pigem puhthüpoteetiliseks kui tegelikuks või prognoositavaks.

**57.**Ombudsman leiab, et see seisukoht ei ole veenev.

**58. CRMA** kohaselt ei ole komisjon kohustatud põhjalikult hindama strateegilise projekti staatust taotleva projekti keskkonnamõju. Pigem peavad vastutavad riiklikud asutused viima läbi täieliku ja üksikasjaliku keskkonnamõju hindamise, kui projektid taotlevad nõutavat keskkonnaluba. Selleks et kontrollida, kas kriitiliste toorainete projekti rakendataks kestlikult, peab komisjon siiski *„võtma arvesse* *üldhinnangut projekti vastavuse kohta asjakohasele liidu või liikmesriigi õigusele ning asjakohaseid täiendavaid tõendeid, võttes arvesse projekti asukohta".[***\[35\]***](#_ftn35){#_ftnref35} See tähendab,* et projektiarendajad peavad esitama komisjonile ulatusliku keskkonnateabe, mis võimaldab komisjonil hinnata, kas nende projekti keskkonnamõju jälgitakse, ennetatakse ja minimeeritakse piisavalt.

**59.** Nagu kontroll näitas, sisaldavad dokumendid tõepoolest üksikasjalikku teavet, mis kvalifitseerub Århusi määruse kohaselt „keskkonnateabeks", sealhulgas teavet projekti eeldatavate tulevaste heitkoguste ja nende heitkoguste keskkonnamõju kohta. See teave näib põhinevat sõltumatute ekspertide hinnangul ja laborikatsetel. Lisaks on see teave esitatud ka avaliku sektori asutustele, et näidata, et projekt vastab asjakohastele kohustuslikele nõuetele strateegilise projekti staatuse ja/või riiklike keskkonnamenetluste kohta.

**60.** Nagu eespool märgitud, hõlmab mõiste *„keskkonda sattuvaid heitmeid *käsitlev teave"* „keskkonda sattuvaid prognoositavaid heitmeid käsitlevat teavet".* [\[36\]](#_ftn36){#_ftnref36} Ombudsman mõistab, et heidet käsitlev teave loetakse *prognoositavaks,* kui see põhineb objektiivsete andmete konkreetsel hindamisel. Seevastu peetakse heidet käsitlevat teavet *puhthüpoteetiliseks,* kui see ei põhine objektiivsete andmete konkreetsel hindamisel, vaid oletustel.

**61. Asjaomaste dokumentide kontrollimise** põhjal leiab ombudsman, et neis sisalduv teave projekti hinnanguliste tulevaste heitkoguste kohta põhineb objektiivsete andmete konkreetsel hindamisel ning seega on tõenäoline, et need heitkogused tekivad kavandatud tööde laadi ja ulatuse alusel. Kuigi ei ole välistatud, et projekti kavandamine võib veel veidi muutuda (või et seda ei pruugita lõpuks rakendada), tuleks heiteid käsitlevat teavet, mis on komisjonile CRMA alusel esitatud, käsitada vähemalt „prognoositavana"ja seega hõlmata mõistega „teave,*mis on seotud heidetega keskkonda"*ELi Århusi määruse tähenduses. Nimelt võttis komisjon selle aluseks asjaomaste projektide jätkusuutlikkuse hindamisel.

**62.** Lisaks on selge, et kõnealusel kriitiliste toorainete projektil on suur mõju keskkonnale ja inimeste elule selle riigi laiendatud piirkondades, kus see asub, ja võib-olla ka kaugemal. Võttes arvesse, et komisjon on tunnistanud projekti strateegiliseks projektiks, peaks tal olema võimalik selgitada üldsusele, miks ta leiab, et selle keskkonnamõju jälgitakse ja käsitletakse piisavalt. See, et üldsusel on võimalik kontrollida komisjoni otsust määrata projekt strateegiliseks projektiks ja nõuda komisjonilt aruandmist, tundub eriti pakiline, kui projekti iseloomustavad vastuolud[\[37\].](#_ftn37){#_ftnref37}

**63. Kõike eeltoodut**arvesse võttes leiab ombudsman, et komisjoni keeldumine anda üldsusele laialdane juurdepääs vaidlusalustele dokumentidele kujutas endast haldusomavoli. Seetõttu esitab ta allpool vastava soovituse.

Soovitus
--------

Kaebuse uurimise põhjal esitab ombudsman komisjonile järgmise soovituse:

**Euroopa Komisjon** **peaks oma seisukoha üldsuse juurdepääsu taotluste kohta uuesti läbi vaatama, et tagada üldsuse laialdane juurdepääs, võttes arvesse eespool esitatud tähelepanekuid. Vajaduse korral peaks komisjon konsulteerima asjaomase projektiarendajaga.**

Komisjoni ja kaebuse esitajaid teavitatakse sellest soovitusest. Kooskõlas Euroopa Ombudsmani põhikirja artikli 4 lõikega 2 saadab komisjon **5. veebruariks 2027** üksikasjaliku arvamuse.

Teresa Anjinho


Euroopa Ombudsman


<br />


Strasbourg, 5. november 2026

[\[1\]](#_ftnref1){#_ftn1} Kättesaadav [aadressil https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=uriserv%3AOJ.L_.2021.253.01.0001.01.ENG\&toc=OJ%3AL%3A2021%3A253%3ATOC](https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=uriserv%3AOJ.L_.2021.253.01.0001.01.ENG&toc=OJ%3AL%3A2021%3A253%3ATOC).

[\[2\]](#_ftnref2){#_ftn2} aprilli 2024. aasta määrus (EL) 2024/1252, millega sätestatakse kriitiliste toorainete kindlate ja kestlike tarnete tagamise raamistik: [https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A02024R1252-20240503.](https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A02024R1252-20240503)

[\[3\]](#_ftnref3){#_ftn3} Vt eelkõige CRMA artikli 6 lõige 1 ning artiklid 7 ja 10.

[\[4\]](#_ftnref4){#_ftn4} CRMA artikli 6 lõike 1 kohaselt.

[\[5\]](#_ftnref5){#_ftn5} Kättesaadav [aadressil https://single-market-economy.ec.europa.eu/calls-expression-interest/call-applications-strategic-projects-under-critical-raw-materials-act_et.](https://single-market-economy.ec.europa.eu/calls-expression-interest/call-applications-strategic-projects-under-critical-raw-materials-act_en)

[\[6\]](#_ftnref6){#_ftn6} Komisjoni otsus, milles loetletakse kõik *strateegilisteks projektideks määratud ELi* projektid, on kättesaadav aadressil https://webgate.ec.europa.eu/circabc-ewpp/d/d/workspace/SpacesStore/1958718b-21e9-40f4-9c9f-42a58dc4c5a3/download. [](https://webgate.ec.europa.eu/circabc-ewpp/d/d/workspace/SpacesStore/1958718b-21e9-40f4-9c9f-42a58dc4c5a3/download)

[\[7\]](#_ftnref7){#_ftn7} Komisjoni otsus, milles loetletakse kõik *väljaspool* ELi asuvad projektid, mis on määratud strateegilisteks projektideks, on kättesaadav aadressil https://single-market-economy.ec.europa.eu/document/download/808502c2-21c7-4ca8-855f-ff0b528f91c4_en?filename=C_2025_3491_1_EN_ACT_part1_v4.pdf[](https://single-market-economy.ec.europa.eu/document/download/808502c2-21c7-4ca8-855f-ff0b528f91c4_en?filename=C_2025_3491_1_EN_ACT_part1_v4.pdf).

[\[8\]](#_ftnref8){#_ftn8} Vastavalt määrusele 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, komisjoni ja nõukogu dokumentidele: [http://data.europa.eu/eli/reg/2001/1049/oj.](http://data.europa.eu/eli/reg/2001/1049/oj)

[\[9\]](#_ftnref9){#_ftn9} projekti lõpetamise kontseptuaalne kava, äriplaan, tõendid sertifitseerimiskavade kohta, tegevuse kavandamine, kestlikkusdokumendid ja tehnilise teostatavuse uuring.

[\[10\]](#_ftnref10){#_ftn10} Vastavalt määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punktile a.

[\[11\]](#_ftnref11){#_ftn11} Vastavalt määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimesele taandele.

[\[12\]](#_ftnref12){#_ftn12} Kaebuse esitaja viitas komisjoni 2024. aasta Serbia aruandele: [https://enlargement.ec.europa.eu/document/download/3c8c2d7f-bff7-44eb-b868-414730cc5902_et?filename=Serbia%20Report%202024.pdf](https://enlargement.ec.europa.eu/document/download/3c8c2d7f-bff7-44eb-b868-414730cc5902_en?filename=Serbia%20Report%202024.pdf).

[\[13\]](#_ftnref13){#_ftn13} Määruse 1367/2006 keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes (Århusi määrus) artikkel 10: [https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A02006R1367-20230429.](https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A02006R1367-20230429)

[\[14\]](#_ftnref14){#_ftn14} Vastastikuse mõistmise memorandum on kättesaadav aadressil [https://single-market-economy.ec.europa.eu/document/6fe0e605-9299-45c3-b846-2efb85585251_et.](https://single-market-economy.ec.europa.eu/document/6fe0e605-9299-45c3-b846-2efb85585251_en)

[\[15\]](#_ftnref15){#_ftn15} Kooskõlas määruse 1049/2001 artikli 8 lõikega 3.

[\[16\]](#_ftnref16){#_ftn16} Strateegiline uurimine OI/2/2022/OAM aja kohta, mis kulub Euroopa Komisjonil dokumentidele üldsuse juurdepääsu taotluste menetlemiseks: [https://www.ombudsman.europa.eu/en/case/en/60766.](https://www.ombudsman.europa.eu/en/case/en/60766)

[\[17\]](#_ftnref17){#_ftn17} Eespool nimetatud strateegilise uurimise OI/2/2022/OAM otsus: [https://www.ombudsman.europa.eu/en/decision/en/175321.](https://www.ombudsman.europa.eu/en/decision/en/175321)

[\[18\]](#_ftnref18){#_ftn18} Vastavalt CRMA põhjendusele 25 ja artikli 6 lõikele 3.

[\[19\]](#_ftnref19){#_ftn19} Vt näiteks Üldkohtu 7. veebruari 2018. aasta otsus *kohtuasjas PTC vs. EMA,* T-718/15: [https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=\&docid=199044\&pageIndex=0\&doclang=EN\&mode=lst\&dir=\&occ=first\&part=1\&cid=13039858](https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=199044&pageIndex=0&doclang=EN&mode=lst&dir=&occ=first&part=1&cid=13039858).

[\[20\]](#_ftnref20){#_ftn20} Vt näiteks Euroopa Kohtu 4. septembri 2018. aasta otsus kohtuasjas ClientEarth *vs. komisjon,* C‐57/16 P, punkt 51: [https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=\&docid=205322\&pageIndex=0\&doclang=EN\&mode=lst\&dir=\&occ=first\&part=1\&cid=19039430](https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=205322&pageIndex=0&doclang=EN&mode=lst&dir=&occ=first&part=1&cid=19039430).

[\[21\]](#_ftnref21){#_ftn21} CRMA artikli 6 lõige 1.

[\[22\]](#_ftnref22){#_ftn22} Juhtum 1855/2025/PVV(MIG) selle kohta, kuidas Euroopa Komisjon menetles taotlust üldsuse juurdepääsuks dokumentidele, mis on seotud kriitiliste toorainete määruse alusel strateegilisteks projektideks tunnistatud projektidega: [https://www.ombudsman.europa.eu/en/case/en/69726.](https://www.ombudsman.europa.eu/en/case/en/69726)

[\[23\]](#_ftnref23){#_ftn23} Käesoleva juhendi viimane versioon on kättesaadav aadressil https://single-market-economy.ec.europa.eu/sectors/raw-materials/areas-specific-interest/critical-raw-materials/strategic-projects-under-crma/guide-applicants_et[](https://single-market-economy.ec.europa.eu/sectors/raw-materials/areas-specific-interest/critical-raw-materials/strategic-projects-under-crma/guide-applicants_en).

[\[24\]](#_ftnref24){#_ftn24} Vastavalt Århusi määruse artiklile 10.

[\[25\]](#_ftnref25){#_ftn25} Vt komisjoni üksikasjalik hinnang, mis on lisatud tema 8. jaanuari 2026. aasta vastusele: <https://circabc.europa.eu/ui/group/3b48eff1-b955-423f-9086-0d85ad1c5879/library/74edffdc-0eb5-4658-bb6c-a5674127feb1/details>.

[\[26\]](#_ftnref26){#_ftn26} Kooskõlas määruse 1049/2001 artikli 4 lõikega 2.

[\[27\]](#_ftnref27){#_ftn27} Määrus 1367/2006, vt joonealune märkus 13.

[\[28\]](#_ftnref28){#_ftn28} Århusi määruse artikli 2 lõike 1 punkt d.

[\[29\]](#_ftnref29){#_ftn29} Århusi määruse artikli 1 lõige 1.

[\[30\]](#_ftnref30){#_ftn30} Vt ka ombudsmani otsus juhtumite 1132/2022/OAM ja 1374/2022/OAM kohta ([https://www.ombudsman.europa.eu/en/decision/en/168684),](https://www.ombudsman.europa.eu/en/decision/en/168684) punkt 34.

[\[31\]](#_ftnref31){#_ftn31} Vt ka ombudsmani otsus juhtumite 1132/2022/OAM ja 1374/2022/OAM kohta, punkt 35.

[\[32\]](#_ftnref32){#_ftn32} Vastavalt Århusi määruse artikli 6 lõikele 1.

[\[33\]](#_ftnref33){#_ftn33} Üldkohtu 11. juuli 2018. aasta otsus kohtuasjas *Rogesa Roheisengesellschaft Saar mbH vs. komisjon,* T-643/13: [https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:62013TJ0643.](https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:62013TJ0643)

[\[34\]](#_ftnref34){#_ftn34} Vt näiteks Üldkohtu 13. novembri 2024. aasta otsus kohtuasjas *PAN Europe vs. komisjon,* T-104/23, punkt 66: [https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:62023TJ0104.](https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:62023TJ0104)

[\[35\]](#_ftnref35){#_ftn35} Vastavalt CRMA III lisa punktile 5.

[\[36\]](#_ftnref36){#_ftn36} Vt ka Euroopa Kohtu 23. novembri 2016. aasta otsus kohtuasjas C-673/13 P: *Euroopa Komisjon vs. Stichting Greenpeace Nederland ja Pesticide Action Network Europe (PAN Europe),* punkt 74: [https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A62013CJ0673.](https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A62013CJ0673)

[\[37\]](#_ftnref37){#_ftn37} Vt näiteks: [https://www.euronews.com/2024/08/09/we-are-not-interested-in-the-profits-farmers-protest-against-giant-lithium-mine-in-serbi](https://www.euronews.com/2024/08/09/we-are-not-interested-in-their-profits-farmers-protest-against-giant-lithium-mine-in-serbi); [https://www.reuters.com/markets/commodities/serbia-wants-talks-with-rio-tinto-over-jadar-lithium-project-2024-01-17/;](https://www.reuters.com/markets/commodities/serbia-wants-talks-with-rio-tinto-over-jadar-lithium-project-2024-01-17/) [https://www.politico.eu/article/serbia-lithium-reserve-eu-mining-colony-electric-vehicles/.](https://www.politico.eu/article/serbia-lithium-reserve-eu-mining-colony-electric-vehicles/)