Koostatud vastavalt Euroopa Ombudsmani põhikirja artikli 4 lõikele 1 ^[1]

Kaebuse taust

1. 2015. aastal loodi Aafrikas stabiilsuse tagamiseks ning ebaseadusliku rände algpõhjuste ja põgenikega tegelemiseks mõeldud hädaolukorra usaldusfond (EUTFA)[2]. EUTFA programme rakendatakse 26 partnerriigis kolmes Aafrika piirkonnas. 2022. aastal oli EUTFA kaasanud Liibüa projektidesse peaaegu 456 miljonit eurot [3].

2. Need projektid hõlmavad rändajate vabatahtlikku tagasipöördumist oma päritoluriiki koos taasintegreerimistoetusega ning pagulaste ja varjupaigataotlejate evakueerimist Liibüast, otsest hädaabi pagulastele ja haavatavatele rändajatele, kogukonna stabiliseerimise meetmeid (näiteks laste juurdepääs haridusele) ja COVID-19 toetust.[4] See hõlmab ka piirihaldusega seotud projekte [5].  

3. Komisjon avalikustas, et „võttes arvesse Liibüaga seotud konkreetseid probleeme, kasutab EL kolmandate isikute poolset järelevalvet, et kontrollida tulemusi ja põhimõtte „ära tekita kahju“ järgimist EUTFi operatsioonides Liibüas“.[6] Põhimõte „ära tekita kahju“[7] „ei põhjusta täiendavat kahju mõjutatud elanikkonnale ega keskkonnale“[8].

4. 2022. aasta aprillis teatas Euroopa Komisjoni esindaja [9] Euroopa Parlamendi kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni (LIBE) koosolekul, et komisjon kehtestas EUTFA raames Liibüas toimuvate operatsioonide „kolmandate isikute järelevalve“,„pöörates erilist tähelepanu põhimõtte „ära tekita kahju“ järgimise tagamisele“. Esindaja lisas, et seni ei ole töövõtja teatanud ühestki põhimõtte „ära tekita kahju“ rikkumisest, mis oleks otseselt seotud [komisjoni] usaldusfondi programmide kõigi kuludega.

5. 2022. aasta mais taotles kaebuse esitaja, ajakirjanik, üldsuse juurdepääsu komisjoni valduses olevatele dokumentidele dokumentidele juurdepääsu käsitlevate ELi õigusaktide [10] alusel, et seda avaldust kontrollida. Taotlus hõlmas e-kirju, mis paljastaksid kolmandast isikust töövõtja isiku, aruandluse ulatuse, kõik lepinguga seotud finantskulud ning „raporti“, millele komisjon kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni koosolekul viitas.

6. 2022. aasta juulis keeldus komisjon juurdepääsu andmisest kuuele dokumendile, mis tema hinnangul kuuluvad taotluse kohaldamisalasse, tuginedes avalike huvide kaitsele seoses rahvusvaheliste suhetega [11] ja käimasolevale otsustusprotsessile [12].

7. Kuna kaebuse esitaja ei olnud rahul sellega, et komisjon keeldus andmast dokumentidele juurdepääsu, palus ta 2022. aasta augustis komisjonil oma otsus läbi vaadata (esitades „kordustaotluse“).

8. 2023. aasta oktoobris, pärast ombudsmani kaasamist,[13] tegi komisjon taotluse kohta lõpliku otsuse (edaspidi „kinnitav otsus“). Ta loetles 14 dokumenti, mis kuuluvad taotluse kohaldamisalasse, sealhulgas:

• järelevalve eest vastutava organisatsiooniga sõlmitud leping, selle lisad ja lisad, sealhulgas pädevus ja toetustaotlus; 
• kaks inimõigustega seotud käsiraamatut ja kahju mittetekitamise järelevalve;
• Kolm aruannet: üks pealkirjaga „HR Monitoring Inception Phase“ ja kaks pealkirjaga „HR Monitoring interim report“ (HRi järelevalve vahearuanne).

9. Komisjon andis osalise juurdepääsu teatavatele dokumentidele, nagu järelevalve kehtestamise leping ja selle lisad. Täiendavast juurdepääsust keeldumisel tugines komisjon avalike huvide kaitsele seoses avaliku julgeolekuga [14] ja rahvusvaheliste suhetega,[15] samuti isikuandmete kaitsele [16] ja töövõtja ärihuvidele [17].

10. Kuna kaebuse esitaja ei olnud saadud juurdepääsuga rahul, pöördus ta uuesti ombudsmani poole.

Uurimine

11. Ombudsman algatas uurimise seoses komisjoni keeldumisega anda laiem juurdepääs tuvastatud dokumentidele. Kuna kaebuse esitaja ei esitanud vastuväiteid dokumentides sisalduvate isikuandmete redigeerimisele, ei hõlmanud ombudsmani uurimine neid redigeerimisi.

12. Uurimise käigus kontrollis ombudsmani uurimisrühm kõiki dokumente, mida komisjon pidas taotlusega hõlmatud dokumentideks. See kontroll näitas, et on olemas täiendavaid dokumente, mis võivad kuuluda taotluse kohaldamisalasse ja mida komisjon ei olnud kindlaks teinud. Seega kontrolliti täiendavalt nende dokumentide valimit. Uurimisrühm vaatas läbi ka dokumendid, mis olid seotud töövõtjaga konsulteerimisega üldsuse juurdepääsu taotluse üle.

13. Ombudsman andis komisjonile võimaluse esitada kaebuse kohta täiendavaid märkusi, kuid sai vaid mõned selgitused taotluse ulatuse kohta [18].

Esitatud argumendid

14. Komisjoni argumendid laiema juurdepääsu keelamise kohta avaliku julgeolekuga seotud avaliku huvi kaitse alusel võib kokku võtta järgmiselt:

• Euroopa Kohus on tunnistanud, et liidu institutsioonidel on ulatuslik kaalutlusõigus selle hindamisel, kas avalikustamine võib kahjustada avalikku huvi seoses avaliku julgeolekuga.
• Kõnealused dokumendid sisaldavad tundlikku teavet, nagu töövõtja isik, lepingu täitmise kohad ja üksikasjalik metoodika, mille töövõtja on välja töötanud rahastatavate tegevuste läbiviimiseks, sealhulgas teave selle kohta, kuidas kohapealse seirevõrgu liikmed tegutsevad.
• Sellise teabe ja isegi töövõtja isiku avalikustamine võib hõlbustada rünnakuid töövõtja töötajate, ekspertide ja Liibüas asuva kohapealse seirevõrgu vastu, võttes arvesse ebastabiilset olukorda Liibüas.
• Töövõtjaga konsulteeriti kaks korda ja iga kord tekkisid dokumentide avalikustamise korral julgeolekuprobleemid.
• Töövõtja koostas mõned dokumendid, kasutades oma konkreetseid graafilisi omadusi, nagu logo, kujundus ja font. Selliste dokumentide avalikustamine võib iseenesest paljastada töövõtja isiku, kuna töövõtja on avaldanud muid dokumente, millel on samad graafilised tunnused.
•  Lepinguga nähakse töövõtjale ette kohustus kaitsta Liibüas asuvaid töötajaid, eksperte ja nende perekondi füüsiliste riskide eest. Dokumentide avalikustamine võib panna töövõtja olukorda, kus ta võib kahjustada oma suutlikkust seda kohustust täita.
• Lepingut on pikendatud. Töövõtja tegevus on seega veel pooleli (2023. aasta oktoobris, kui võeti vastu kinnitav otsus).

15. Seoses ohuga kahjustada rahvusvahelisi suhteid Liibüa ametivõimudega väitis komisjon, et lepingu tingimustes on esitatud Liibüa poliitilise, julgeoleku- ja inimõiguste olukorra üksikasjalik analüüs. See teave ei ole avalikult kättesaadav ja Liibüa ametiasutused võivad seda pidada põhjendamatuks kriitikaks. Samuti selgitas ta, et ELi eesmärk on abistada riiki tema jõupingutustes demokraatliku, stabiilse ja jõuka riigi saavutamiseks ÜRO egiidi all toimuva Berliini protsessi kaudu. See tähendab, et komisjon peab säilitama kvaliteetsed suhted Liibüa ametivõimudega ja selliste dokumentide avalikustamine kahjustaks neid suhteid.

16. Seoses töövõtja ärihuvide kahjustamise ohuga väitis komisjon, et dokumendid hõlmavad töövõtja esitatud toetusetaotlust ning sisaldavad konkreetset oskusteavet, strateegiat, siseteadmisi ja muud konkurentsivõimelise väärtusega konkreetset teavet. Selle teabe avalikustamine annaks teistele toetuse taotlejatele tulevastes sarnastes projektikonkurssides võimaluse nendest taotlustest koopiaid teha ja kasutada neid enda toetamiseks. Üks dokumentidest sisaldab töövõtja pangaandmeid, mida küberkurjategijad võivad avalikustamise korral pahatahtlike rünnakute korral kasutada.

17. Lõpuks leidis komisjon, et kaebuse esitaja ei olnud kordustaotluses tõendanud, et avalikustamise vastu on avalik huvi, mis kaaluks üles selle ärihuvi kaitse. Komisjon ei suutnud tuvastada ühtegi üldist huvi, mis võiks lepingupartneri ärihuvi üles kaaluda. 

18. Kaebuse esitaja esitas kordustaotluses järgmised argumendid, mida korrati ombudsmanile esitatud kaebuses:

• Juurdepääsu andmisest keeldumine piirab ebaproportsionaalselt kodanike õigust võimalikult laialdasele juurdepääsule.
• Komisjon on kohustatud järgima põhiõiguste hartat [19] kogu oma tegevuses, sealhulgas ELi vahendite jaotamisel ja järelevalves. Komisjon peaks tagama, et ELi vahenditest ei toetata meetmeid, mis ei ole kooskõlas hartas tunnustatud ELi väärtuste ja õigustega.
• ELi institutsioonid peavad esitama konkreetsed ja konkreetsed põhjused, miks taotletud dokumentidele juurdepääsu võimaldamine võib kahjustada kaitstud huve. Huvide kahjustamise oht peab olema mõistlikult ettenähtav ega tohi olla puhthüpoteetiline.
• Komisjoni viide keerulisele olukorrale Liibüas on ebamäärane. Väide, et avalikustamine kahjustaks ELi ja selle rakenduspartneri suutlikkust viia läbi inimõigustealaseid teadusuuringuid, on samuti hüpoteetiline. Taotletud dokumentides ei viidata ühegi läbirääkimispoole seisukohale ega väljendata komisjoni konkreetset arvamust ühegi läbirääkimisseisukoha kohta. Liidu kohtupraktika [20] kohaselt ei ole üldine viide sellistes aruannetes sisalduva teabe või asjaomase kolmanda riigiga peetud läbirääkimiste tundlikule laadile piisav põhjus dokumentidele juurdepääsu keelamiseks.
• Kui erand hõlmab ainult ühte osa taotletud dokumendist, tuleks avalikustada dokumendi muud osad. Nagu ELi kohtud on märkinud, võimaldab läbipaistvus kodanikel otsustusprotsessis tihedamalt osaleda. See omakorda võimaldab ELi haldusasutustel saavutada suurema legitiimsuse ning olla tõhusam ja demokraatlikumalt üldsuse ees vastutav.
• Keeldudes tunnistamast, et avalikustamine teenib üldsuse huve, palub komisjon üldsusel hinnata oma avalikke avaldusi nimiväärtusega.

19. Kaebuse esitaja väitis ka, et kordustaotluse etapis antud osaline juurdepääs ei andnud olulist teavet töövõtja tehtud järelevalve kohta.

Ombudsmani hinnang

a) Üldsuse juurdepääsu taotluse ulatus

20. Nende dokumentide kontrollimine, mille komisjon oli määratlenud taotlusega hõlmatud dokumentidena, näitas, et komisjon ei pruukinud kindlaks teha kõiki taotlusega seotud dokumente.

21. Esialgsest taotlusest ja selle kontekstist ilmnes, et kaebuse esitaja soovis juurdepääsu aruandele, et kontrollida komisjoni avaldust kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni koosolekul. Kordustaotluses tehti see veelgi selgemaks: „Minu kui ajakirjaniku roll on osaliselt kontrollida selliste avalduste õigsust“. Seetõttu soovis kaebuse esitaja aruannet, mis toetaks komisjoni väidet, et „töövõtja ei teatanud kahju mittetekitamise põhimõtte rikkumistest, mis oleksid otseselt seotud meie usaldusfondi programmide kõigi kuludega“. Teisisõnu taotles kaebuse esitaja juurdepääsu dokumentidele, mis sisaldasid töövõtja sisulist analüüsi inimõiguste järelevalve kohta, mida ta oli teostanud.

22. Ombudsmani uurimisrühm leidis, et aruanded, mille kohta komisjon leidis, et need kuuluvad taotluse kohaldamisalasse (millele ei võimaldatud juurdepääsu), ei sisalda töövõtja järeldusi, vaid kirjeldavad pigem lepingu täitmisel tehtud edusamme.   

23. Lisaks märkis uurimisrühm, et (lepingule lisatud) volitustes, mis olid täielikult välja jäetud, viidatakse kolme liiki aruannetele, mille töövõtja peab esitama, et esitada oma sisulised järeldused. Komisjon ei olnud neid aruandeid kaebuse esitaja juurdepääsutaotluse käsitlemisel tuvastanud. Nende kirjelduse põhjal leidis ombudsman siiski, et need võivad kuuluda ka juurdepääsutaotluse kohaldamisalasse. Seetõttu palus ombudsman komisjonil nende aruannete valimi läbi vaadata.

24. Kontroll näitas, et need dokumendid sisaldavad töövõtja sisulist analüüsi ja järeldusi. Need sisulised aruanded näivad seega olevat need, mida kaebuse esitaja otsis, kui ta viitas aruandele oma taotluses üldsuse juurdepääsuks.

25. Seetõttu on ombudsman seisukohal, et komisjoni hinnangut üldsuse juurdepääsu taotluse ulatuse kohta tõlgendati liiga kitsalt ja see ei viinud kõigi asjaomaste dokumentide tuvastamiseni. Tegemist oli haldusomavoliga. Ombudsman soovitab komisjonil otsida uuesti dokumente, mis kuuluvad kaebuse esitaja taotluse kohaldamisalasse, ja hinnata, kas neid saab määruse 1049/2001 alusel avalikustada. 

b) Tuvastatud dokumentide piiratud avalikustamine

Dokumendid, mis võivad paljastada töövõtja isiku tänu tema graafilisele identiteedile

26. Pärast vaidlusaluste dokumentide läbivaatamist on paljudel neist (st aruanded, arved ning inimõiguste järelevalve ja aruandluse käsiraamat)[21] töövõtja graafiline identiteet, nagu komisjon on märkinud. Lisaks töövõtja logole, mida on lihtne redigeerida, tundub usutav, et kasutatud font ja kujundus on piisavalt konkreetsed, et avalikustamine võiks viia töövõtja tuvastamiseni. 

27. Seega on küsimus selles, kas käesoleval juhul tuleb kaitsta töövõtja isikut. Nagu kaebuse esitaja väidab, on üldsuse juurdepääs dokumentidele põhiõigus ja seetõttu tuleks seda tõlgendada laialt.

28. Võttes siiski arvesse liidu institutsioonide ulatuslikku kaalutlusruumi avaliku julgeolekuga seotud probleemide hindamisel määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punkti a alusel, piirdus ombudsmani uurimine selle kindlakstegemisega, kas komisjon „esitas vaidlustatud otsuses usutavad selgitused selle kohta, kuidas vaidlusaluste dokumentidega tutvumine võib konkreetselt ja tegelikult kahjustada liidu avaliku julgeoleku kaitset“ning kas „selle kahjustamise ohtu võib pidada mõistlikult ettenähtavaks, mitte pelgalt hüpoteetiliseks“[22].

29. Arvestades, et esitatud illustratsioone arvestades tunduvad riskid töövõtja töötajate ja valdkonna ekspertide füüsilisele puutumatusele konkreetsed ja realistlikud, on ombudsman seisukohal, et nende dokumentide avalikustamata jätmine oli mõistlik. 

Leping ja selle lisad, sealhulgas pädevus

30. Enamikul ülejäänud dokumentidest, mille komisjon tuvastas, ei ole töövõtja visuaalset identiteeti. Need dokumendid hõlmavad järelevalvelepingut ja selle lisasid, sealhulgas pädevust erinevates iteratsioonides. 

31. Olles need dokumendid läbi vaadanud, leiab ombudsman, et väljajäetud olulised osad ei näi sisaldavat kogu tundlikku teavet. Seega, kuigi ombudsman nõustub põhimõtteliselt komisjoni ulatusliku kaalutlusõigusega, kui ta tugineb avaliku julgeoleku ja rahvusvaheliste suhetega seotud avaliku huvi kaitse erandile, ei nõustu ta sellega, et kinnipeetud teave kuulub tervikuna nende erandite alla.

32. Näiteks täielikult välja jäetud volituste puhul näitas kontroll, et ainult piiratud osad [23] võivad paljastada konkreetset teavet kavandatud tegevuste kohta (nt asukohad, logistika või ekspertide profiil) ning võivad seega tekitada töövõtja töötajate jaoks avaliku julgeolekuga seotud probleeme. Ei ole selge, kuidas suure osa käesoleva dokumendi avalikustamine selliseid probleeme tekitaks.

33. Üks volituste osa sisaldab üsna üksikasjalikku analüüsi olukorra kohta Liibüas,[24] nagu komisjon on märkinud. See on siiski vaid üks osa pädevusest. Lisaks otsustas kohus, et „ainuüksi asjaolu, et teatavad dokumendid sisaldavad teavet või negatiivseid avaldusi poliitilise olukorra või inimõiguste kaitse kohta kolmandas riigis, ei tähenda tingimata, et nendega tutvumise võimaldamisest võib keelduda põhjusel, et on oht kahjustada avalikku huvi.“[25] Seda arvesse võttes ja dokumendi sisu arvestades ei ole selge, kui suur osa pädevusest seaks avalikustamise korral ohtu ELi rahvusvahelised suhted Liibüa ametivõimudega.

34. Seoses inimõiguste järelevalve ja aruandluse käsiraamatuga [26] märgib ombudsman, et see dokument on neutraalses kirjas, erinevalt eespool osutatud muust käsiraamatust. Kuigi dokumendis viidatakse töövõtja isikusamasusele (mida võib redigeerida), sisaldab see peamiselt tavapäraseid teadmisi inimõiguste kohta ning selle kohta, kuidas rikkumisi praktikas dokumenteerida ja jälgida. Suurem osa sisust ei ole konkreetselt seotud Liibüa ega projektiga. Seetõttu on raske mõista, kuidas selle dokumendi oluliste osade avalikustamine võib kahjustada avalikku julgeolekut ja miks komisjon keeldus juurdepääsu andmisest sellele dokumendile tervikuna. 

Toetusetaotlus

35. Komisjon keeldus lepingu lisas ja selle erinevates lisades [27] esitatud toetustaotlusega tervikuna tutvumise võimaldamisest, tuginedes töövõtja ärihuvide kaitsele. Pärast dokumendi läbivaatamist kinnitab ombudsman, et see sisaldab teatavat kaubandusliku väärtusega teavet. Samuti on mõistlik arvata, et selle täielik avalikustamine võib anda tulevastele pakkumustele ebaõiglase eelise,[28] kuna see sisaldab siseteavet, kogemusi ja oskusteavet, mis paljastaksid töövõtja eksperditeadmised. Mõnes osas tehakse siiski vaid kokkuvõte pädevuses sätestatud nõuetest. Seetõttu järeldab ombudsman, et vähemalt mõned selle dokumendi elemendid võib avalikustada tundlikku äriteavet avaldamata.

36. Igal juhul, isegi kui toetusetaotluse tervikuna avalikustamist peetakse töövõtja ärihuvide kaitset kahjustavaks, tuleks see siiski avalikustada, kui avalikustamine teenib ülekaalukaid üldisi huve. Selle hindamisel ei võtnud komisjon arvesse avalikku huvi võimaldada avalikku kontrolli ELi rahastatud projektide üle ja täpsemalt seda, kuidas jälgitakse nende võimalikku mõju inimõigustele. Inimõiguste austamine on ELi põhiväärtus [29] ja kodanikel peaks olema võimalik võtta ELi institutsioonid vastutusele kõigi võetud või rahastatud meetmete eest, mis on nende väärtustega vastuolus. Lisaks puudutas inimõiguste järelevalve antud konkreetsel juhul ELi rahastatud projekte riigis, kus ELi osalemine ja võimalik mõju inimõigustele on juba pälvinud avalikkuse kriitikat [30].

37. Eespool öeldut arvesse võttes leiab ombudsman, et komisjoni keeldumine anda laiem juurdepääs lepingule, selle lisadele ja vastavatele volitustele, samuti toetusetaotlusele ja inimõiguste järelevalve üldkäsiraamatule kujutab endast haldusomavoli. Seetõttu esitab ta allpool vastavad soovitused.

Soovitused

Eespool esitatud järelduste põhjal esitab ombudsman Euroopa Komisjonile järgmised soovitused:

• Komisjon peaks uuesti otsima dokumente, mis kuuluvad kaebuse esitaja juurdepääsutaotluse kohaldamisalasse, ja hindama, kas selliseid täiendavalt tuvastatud dokumente saab määruse 1049/2001 alusel avalikustada;
• Komisjon peaks lepingu, lisad, volitused ja toetusetaotlused ning inimõiguste järelevalve ja aruandluse käsiraamatu [31] uuesti läbi vaatama, et anda üldsusele parem juurdepääs ja võtta arvesse käesolevas soovituses esitatud ombudsmani tähelepanekuid.

Komisjoni ja kaebuse esitajat teavitatakse sellest soovitusest. Kooskõlas Euroopa Ombudsmani põhikirja artikli 4 lõikega 2 saadab komisjon üksikasjaliku arvamuse hiljemalt 4. juuniks 2024.

 

Emily O'Reilly
Euroopa Ombudsman

Strasbourg, 4. märts 2024

 

[1] Kättesaadav aadressil: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=uriserv%3AOJ.L_.2021.253.01.0001.01.ENG&toc=OJ%3AL%3A2021%3A253%3ATOC

[2] 12. novembril 2015 kirjutasid Euroopa Komisjon, 25 ELi liikmesriiki, Norra ja Šveits alla EUTFA asutamislepingule. EUTFA saab 73 % oma rahalistest vahenditest Euroopa Arengufondist (EAF), 20 % ELi üldeelarve eri programmidest ning 7 % liikmesriikide ja muude rahastajate osamaksetest: https://ec.europa.eu/trustfundforafrica/index_en#:~:text=Our%20mission,contribute%20to%20better%20migration%20management

[3] Vt teabeleht (veebruar 2022): https://neighbourhood-enlargement.ec.europa.eu/system/files/2022-03/EUTF_libya_en.pdf

[4] Vt teabeleht (veebruar 2022): https://neighbourhood-enlargement.ec.europa.eu/system/files/2022-03/EUTF_libya_en.pdf

[5] Vt teabeleht (veebruar 2022): https://neighbourhood-enlargement.ec.europa.eu/system/files/2022-03/EUTF_libya_en.pdf

[6] Vt teabeleht (veebruar 2022), lk 2: https://neighbourhood-enlargement.ec.europa.eu/system/files/2022-03/EUTF_libya_en.pdf

[7] Viidatud eelkõige Euroopa konsensuses humanitaarabi valdkonnas, vt nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni ühisavaldus „Euroopa konsensus humanitaarabi valdkonnas”, ELT C 25, 30.1.2008, lk 1–12, kättesaadav aadressil: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?toc=OJ%3AC%3A2008%3A025%3ATOC&uri=uriserv%3AOJ.C_.2008.025.01.0001.01.ENG

[8] https://civil-protection-humanitarian-aid.ec.europa.eu/who/humanitarian-principles_en#:~:text=See%20on%20samuti%20esmatähtis%20,mõjutatud%20populatsiooni%20ja%20keskkonna%20.

[9] https://www.europarl.europa.eu/meetdocs/2014_2019/plmrep/COMMITTEES/LIBE/ELT/2022/04-20/1253993EN.pdf ; veebiülekanne kell 11.10: https://multimedia.europarl.europa.eu/en/webstreaming/libe-committee-meeting_20220421-0900-COMMITTEE-LIBE

[10] Vastavalt määrusele 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:32001R1049&from=EN

[11] Vastavalt määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punkti a kolmandale taandele.

[12] Vastavalt määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 3 esimesele lõigule.

[13] Vt juhtum 1996/2022/NH.

[14] Vastavalt määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punkti a esimesele taandele.

[15] Vastavalt määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punkti a kolmandale taandele.

[16] Vastavalt määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punktile b.

[17] Vastavalt määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimesele lõigule.

[18] Täpsemalt selgitas komisjon, et mõnda algselt taotluse kohaldamisalasse kuulunud dokumenti peeti kordustaotluse etapis kohaldamisalast välja jäävaks.

[19] Euroopa Liidu põhiõiguste harta, ELT C 326, 26.10.2012, lk 391–407, kättesaadav aadressil: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=celex%3A12012P%2FTXT.

[20] Kohtuotsus, Esimese Astme Kohus, 7. veebruar 2002, Aldo Kuijer vs. nõukogu, T-211/00, ECLI:EU:T:2002:30, punktid 60 ja 61.

[21] Kinnitavas otsuses märgitud dokumentidena 2.2, 2.3, 5.1, 5.2, 6.1, 6.2.

[22] Üldkohtu otsus kohtuasjas T-31/18, Izuzquiza vs. Frontex, EU:T:2019:815, punktid 63–66, kättesaadav aadressil: https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=221083&pageIndex=0&doclang=en&mode=lst&dir=&occ=first&part=1&cid=759426

[23] Näiteks dokumentides 1, 3.1 ja 4 esitatud volituste punktid 5.1 ja 6.

[24] Dokumentides 1, 3.1 ja 4 esitatud volituste punkt 1.3 „Riigi taust“.

[25] Kohtuotsus, Esimese Astme Kohus, 7. veebruar 2002, Aldo Kuijer vs. nõukogu, T-211/00, ECLI:EU:T:2002:30, punktid 60 ja 61, kättesaadav aadressil: https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=47741&pageIndex=0&doclang=EN&mode=lst&dir=&occ=first&part=1&cid=758261

[26] Loetletud komisjoni kinnitavas otsuses dokumendina 2.1.

[27] Dokumentides 1, 3.1 ja 4, nagu on loetletud kinnitavas otsuses.

[28] Üldkohtu otsus kohtuasjas T‑363/14, Secolux vs. komisjon, EU:T:2016:521, punktid 53–54, kättesaadav aadressil: https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf;jsessionid=898D8360DC106D08FCC843AD5C01851C?text=&docid=183581&pageIndex=0&doclang=en&mode=lst&dir=&occ=first&part=1&cid=757620 .

[29] Euroopa Liidu lepingu artikkel 2, ELT C 326, 26.10.2012, lk 13–390, kättesaadav aadressil: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A12012M%2FTXT

[30] Vt näiteks https://www.theguardian.com/world/2020/mar/12/revealed-the-great-european-refugee-scandal; Vt ka kodanikuühiskonna 2020. aasta avalik kiri http://www.gisti.org/spip.php?article6388. 

[31] Komisjon on oma kordustaotluses loetlenud dokumentidena 1, 2.1, 3, 3.1 ja 4.