Koostatud vastavalt Euroopa Ombudsmani põhikirja artikli 4 lõikele 1 ^[1]

Kaebuse taust

1. Kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist käsitlev määrus (REACH)[2] jõustus 1. juunil 2007. Selle eesmärk on parandada inimeste tervise ja keskkonna kaitset kemikaalidega seotud võimalike ohtude eest, suurendades samal ajal ELi keemiatööstuse konkurentsivõimet. Samuti edendatakse sellega alternatiivseid meetodeid ainete ohtlikkuse hindamiseks, et vähendada loomkatseid. 14. oktoobril 2020 vastu võetud kestlikkust toetava kemikaalistrateegia osana teatas Euroopa Komisjon REACH-määruse kavandatavast muutmisest, et saavutada selle eesmärk tagada ohutud ja kestlikud kemikaalid ning tervise ja keskkonna kõrgetasemeline kaitse, säilitades samal ajal siseturu [3].

2. Elavhõbedamäärus [4] hõlmab elavhõbeda kogu olelusringi. 14. juulil 2023 tegi komisjon ettepaneku see läbi vaadata, et käsitleda elavhõbeda viimaseid tahtlikke järelejäänud kasutusviise mitmesugustes toodetes ELis kooskõlas ELi nullsaaste eesmärgis sätestatud kohustustega [5].

Taotlus üldsuse juurdepääsuks REACHiga seotud dokumentidele

3. 25. novembril 2022 taotles kaebuse esitaja, kodanikuühiskonna organisatsioon, üldsuse juurdepääsu [6] õiguskontrollikomitee mõjuhinnangutele ja arvamustele REACH-määruse kavandatava läbivaatamise kohta.

4. 13. jaanuaril 2023 andis komisjon üldsusele juurdepääsu nende dokumentide tugevalt redigeeritud versioonile.

5. 19. jaanuaril 2023 esitas kaebuse esitaja kordustaotluse, milles taotles laiemat juurdepääsu. Komisjoni pikendatud vastamistähtaeg möödus 2. märtsil 2023.

6. Kuna kaebuse esitaja vastust ei saanud, pöördus ta 12. juunil 2023 ombudsmani poole.

Taotlus üldsuse juurdepääsuks elavhõbedamäärusega seotud dokumentidele

7. 17. jaanuaril 2023 taotles kaebuse esitaja üldsuse juurdepääsu mõjuhinnangutele ja õiguskontrollikomitee arvamustele ning õiguskontrollikomitee ja komisjoni töötajate vaheliste elavhõbedamääruse läbivaatamisega seotud eelnevate koosolekute loetelule ja protokollidele.

8. 24. veebruaril 2023 keeldus komisjon taotletud dokumente avalikustamast.

9. 1. märtsil 2023 esitas kaebuse esitaja kordustaotluse.

10. Kuna vastust ei saadud, pöördus kaebuse esitaja 12. juunil 2023 ombudsmani poole.

Uurimine

11. Ombudsman algatas uurimise, et saada kaebuse esitaja kordustaotlustele kiire vastus. Ombudsmani uurimisrühm kontrollis ka vaidlusaluseid dokumente, et uurida üldsuse juurdepääsu ulatust ja komisjoni esitatud konkreetseid põhjuseid, mis õigustavad taotletud dokumentide või nende osade avalikustamata jätmist.

12. Ombudsman palus komisjonil esitada täiendavaid seisukohti, mida ta saaks uurimise käigus arvesse võtta. Komisjon otsustas täiendavaid seisukohti mitte esitada.

13. Uurimise käigus vastas komisjon kaebuse esitaja kordustaotlustele. Täpsemalt tegi komisjon 5. juulil 2023 kinnitava otsuse taotluse kohta anda üldsusele juurdepääs REACHiga seotud dokumentidele, jäädes oma esialgse seisukoha juurde. 14. juulil 2023 avaldas komisjon läbivaadatud mõjuhinnangu ja sellega seotud õiguskontrollikomitee teise arvamuse elavhõbedamääruse kavandatud läbivaatamise kohta. 10. augustil 2023 andis komisjon üldsusele juurdepääsu taotletud dokumentidele, st täieliku juurdepääsu mõjuhinnangu varasemale versioonile ja õiguskontrollikomitee arvamusele, välja arvatud isikuandmetele.

14. Ombudsman sai kaebuse esitaja märkused komisjoni vastuste kohta.

Käesoleva soovituse kohaldamisala

15. Kuna kaebuse esitaja on vahepeal saanud juurdepääsu elavhõbedamääruse läbivaatamisega seotud dokumentidele, puudutab käesolev soovitus ainult neid dokumente, mis käsitlevad REACH-määruse läbivaatamist. Samas lisab ombudsman uurimise lõpetamise otsusesse oma hinnangu selle kohta, kuidas komisjon käsitles elavhõbedamäärusega seotud dokumentide taotlust.

Ombudsmanile esitatud argumendid

Kaebuse esitaja

16. Kaebuse esitaja leidis, et tema kordustaotlusi ei käsitletud õigeaegselt. Ta väljendas muret selle pärast, et komisjoni viivitused taotluste käsitlemisel olid katse vältida neile vastamist kuni asjaomaste seadusandlike ettepanekute avaldamiseni. Sel ajal väitis kaebuse esitaja siiski, et oleks liiga hilja kasutada demokraatlikku õigust mõjutada otsustusprotsessi.

17. Kaebuse esitaja väitis, et vastavalt ELi kohtupraktikale [7] on võimaliku seadusandliku ettepaneku mõjuhinnangu raames koostatud dokumendid seadusandlikud dokumendid, mis tuleks teha üldsusele vahetult kättesaadavaks [8].

18. Kaebuse esitaja väitis, et taotletud dokumendid sisaldasid keskkonnateavet määruse 1367/2006 [9] tähenduses, millega kehtestatakse sellise teabe suhtes kõrgem läbipaistvusstandard.

19. Kaebuse esitaja väitis ka, et erandeid üldsuse õigusest tutvuda seadusandlike dokumentidega tuleb tõlgendada eriti kitsendavalt. Kaebuse esitaja arvates ei esitanud komisjon konkreetseid tõendeid tegeliku ja konkreetse ohu kohta, mida taotletud dokumentide täielik avalikustamine tema otsustusprotsessile kujutab.

20. Kaebuse esitaja leidis ka, et taotletud dokumentide avalikustamine teenib igal juhul ülekaalukat avalikku huvi, eriti arvestades inimeste jätkuvat kokkupuudet kahjulike keemiliste ainetega ja nende mõju looduskeskkonnale. Kaebuse esitaja sõnul on kehtivates ELi õigusaktides esinevate puudujääkide või puudujääkide kõrvaldamine väga kiireloomuline ning ainult üldsuse juurdepääs taotletud dokumentidele võimaldaks kaebuse esitajal kõnealuseid seadusandlikke protsesse mõjutada.

Komisjoni nimel

21. REACHiga seotud dokumente käsitlevas kinnitavas otsuses väitis komisjon, et mõjuhinnangu ja sellega seotud õiguskontrollikomitee arvamuse täielik avalikustamine kahjustaks tõsiselt komisjoni käimasolevat otsustusprotsessi.

22. Ta märkis, et redigeeritud lõigud sisaldavad teavet poliitikavariantide, nende võimaliku mõju, variantide võrdluse, eelistatud variandi üksikasjade ja mõju hindamise metoodika kohta. Ta selgitas, et lisade redigeerimine puudutab võimalikke variante, kavandatud variantide praktilist mõju ning mõju sõelumise ja hindamise metoodikat. Lisaks selgitab komisjon, et õiguskontrollikomitee arvamuse ja järelduste kokkuvõtte (mis kajastavad mõjuhinnangus esitatud teavet) redigeerimine puudutab nii järeldust kui ka üksikasjalikke märkusi mõjuhinnangu kohta.

23. Komisjon väitis, et mõjuhinnang on endiselt eelnõu ja pooleliolev töö, mis vaadati õiguskontrollikomitee arvamuse valguses läbi. Mõjuhinnangu põhielemendid vaadati läbi. Kui redigeeritud osade sisu selles etapis avaldatakse, võib see tekitada välist survet, mis seab ohtu mõjuhinnangu õigeaegse vastuvõtmise. REACH-määruse läbivaatamine mõjutaks märkimisväärselt paljusid sidusrühmi. Intensiivne lobitöö oli ajakirjanduses juba dokumenteeritud.[10] Seetõttu oli oht komisjoni sõnul „väga tõsine ja reaalne”. Samuti tundis komisjon muret, et mõned väljajäetud osad võidakse kontekstist välja jätta, mis kahjustab käimasoleva otsustusprotsessi kulgu.

24. Komisjon leidis, et tema töö mõjuhinnanguga oli läbipaistev ja hõlmas kõiki sidusrühmi. Enamik mõjuhinnangu väljatöötamiseks tehtud uuringuid olid juba avalikustatud.

25. Lisaks väitis komisjon, et taotletud dokumentide täielik avalikustamine kahjustaks mõjuhinnangu aluseks olevaid uuringuid teinud komisjoni töövõtjate ärihuve, sealhulgas nende intellektuaalomandit.

26. Komisjon märkis, et kehtivate lepinguliste kokkulepete kohaselt „omandab liit kõik õigused alates hetkest, mil töövõtja on tulemused loonud“. Komisjon on seisukohal, et selle korra kohaselt kantakse uuringute intellektuaalomand üle alles siis, kui komisjon on lõplikud tulemused heaks kiitnud. Kõigi uuringute puhul ei olnud see taotluse esitamise ajal veel nii. Seetõttu jäeti mõned mõjuhinnangu osad välja, et kaitsta kolmandate isikute intellektuaalomandit. Komisjoni arvates võisid sel ajal nende avalikustamiseks või levitamiseks loa anda üksnes nende autorid.

27. Lisaks leidis komisjon, et vaidlusalused dokumendid ei sisalda „keskkonnateavet“ ega „keskkonda sattuvate heitmetega seotud teavet“.[11] Seetõttu ei kohaldatud komisjoni arvates kõrgemat läbipaistvusstandardit. Eelkõige väitis komisjon, et kemikaalipoliitika tõhususe hinnanguid ja prognoose vaadatakse veel läbi ja täiustatakse ning neid ei saa käsitada keskkonnateabena. Samuti ei kajastanud need teavet tegelike või prognoositavate heitkoguste kohta ELi kohtupraktika tähenduses.

28. Komisjon leidis, et avalikustamiseks puudus ülekaalukas avalik huvi.

Ombudsmani hinnang, mille alusel esitati soovitus

Käesolevas uurimises käsitletavate dokumentide laadi kohta

29. ELi aluslepingute kohaselt on kodanikel „õigus osaleda liidu demokraatias“. [12] Seetõttu tuleb kõik ELi otsused teha „nii avalikult ja nii kodanikulähedaselt kui võimalik“. [13] See on eriti oluline, kui ELi institutsioonid tegutsevad seadusandjana. [14] Seadusandliku läbipaistvuse põhimõte on sätestatud ELi aluslepingutes [15] ja kajastub ELi õiguses üldsuse juurdepääsu kohta dokumentidele, milles on sätestatud, et „seadusandlikud dokumendid“peavad olema üldsusele vahetult kättesaadavad, välja arvatud juhul, kui nende avalikustamine kahjustaks ühte või mitut sõnaselgelt kaitstud avalikku või erahuvi. Kodanike võimalus kontrollida kogu teavet, mis on ELi seadusandlike meetmete aluseks, on nende demokraatlike õiguste tõhusa kasutamise eeltingimus [17].

30. Käesolevas uurimises käsitletavad dokumendid on selgelt seadusandlikud dokumendid, mille suhtes tuleb kohaldada kõrgeimaid läbipaistvuse standardeid. Euroopa Kohus leidis, et mõjuhinnangud on peamised vahendid tagamaks, et ELi seadusandlikud ettepanekud töötatakse välja läbipaistva, tervikliku ja tasakaalustatud teabe põhjal. Seetõttu on mõju hindamise aruanded ja neile lisatud õiguskontrollikomitee arvamused ELi õigusloomeprotsessi olulised elemendid [18].

31. Lisaks leiab ombudsman, et kuigi taotletud dokumentide asjakohased osad ei pruugi olla seotud „keskkonda sattuvaid heitmeid käsitleva teabega“, sisaldavad need osad „keskkonnateavet“. „Keskkonnateave” võib olla igasugune teave, mida kasutatakse keskkonnaga seotud poliitikas või õigusaktides. Käesolevas asjas käsitletav mõjuhinnang sisaldab keskkonnaküsimustes kavandatud erinevate poliitikavalikute mõju analüüsi. Vastavalt ELi kohtupraktikale [19] tuleb seda käsitada keskkonnateabena.

32. ELi Århusi määruses on sätestatud, et kui dokument sisaldab „keskkonnateavet“, tuleb üldsuse juurdepääsu käsitlevates ELi õigusaktides sätestatud erandeid tõlgendada kitsalt [20].

33. Kuna taotletud dokumendid on „seadusandlikud dokumendid“ ja sisaldavad „keskkonnateavet“, tuleb määruses 1049/2001 sätestatud erandeid tõlgendada eriti kitsalt.

Käimasolevat otsustamisprotsessi kaitsva erandi kohaldamine

34. Olles tutvunud REACHiga seotud dokumentide redigeerimata versioonidega, leidis ombudsman, et redigeeritud osad ei ole eriti tundlikud. Pigem on need näide tööst, mis toetaks mis tahes seadusandlikku ettepanekut, eriti kui need sisaldavad erinevaid poliitikavalikuid, nende valikute analüüse ja nende võimalikke tagajärgi.

35. Komisjon väitis, et taotletud dokumentide väljajäetud osad on veel pooleli. Seega väitis ta, et neid osi võidakse avalikustamise korral valesti tõlgendada ja need võivad põhjustada välist survet, mis seab ohtu mõjuhinnangu õigeaegse vastuvõtmise.

36. Nagu ELi kohtud on mitmel korral otsustanud, on üldsus täiesti võimeline mõistma, et teatavad dokumendid on esialgsed ja võivad seega muutuda.[21] Oluline on see, et üldsus või huvitatud isikud väljendavad oma seisukohti komisjoni kavandatud poliitikavalikute kohta enne konkreetsete seadusandlike ettepanekute väljakuulutamist „on lahutamatu osa sellest, kuidas ELi kodanikud kasutavad oma demokraatlikke õigusi“.[22]

37. ELi kohtupraktika kohaselt võib välise surve oht olla õiguspärane põhjus piirata juurdepääsu otsustamisprotsessiga seotud dokumentidele. Sellise välise surve olemasolu tuleb siiski kindlalt tõendada ja esitada „materiaalsed tõendid”, mis näitavad, et on olemas mõistlikult ettenähtav oht, et see väline surve võib otsust oluliselt mõjutada.[23] Komisjon peab tõendama, et see surve ja mõju mõjutaks oluliselt, pikendaks või raskendaks komisjoni otsuste nõuetekohast tegemist.

38. Ombudsman mõistab, et ELi haldusasutused võivad olla tõrksad jagama oma esialgseid seisukohti, mida võidakse avalikult kritiseerida ja survestada. Kuid nagu Euroopa Kohus otsustas, on komisjoni ülesanne vältida sellisest välisest survest tulenevat kahjulikku mõju oma otsustusprotsessis. Avaliku juurdepääsu keelamist seadusandlikele dokumentidele ei saa ELi institutsioonid kasutada kaitsemeetmena, kui nad seisavad silmitsi välise survega [24].

39. Komisjon viitab 2020. aasta veebiartiklile, milles teatati välisest survest komisjonile, kui ta arendas oma uut keemiapoliitikat.[25] Samas viitab see artikkel sellele, et 2020. aastal võis keemiatööstusel olla eelisjuurdepääs komisjoni otsustusprotsessile. Kui see nii oleks, oleks taotletud dokumentide avalikustamine seda olulisem, et see võiks asetada tööstuse ja kodanikuühiskonna võrdsele alusele. Igal juhul ei täpsustata artiklis, miks välise surve oht oleks käesoleval juhul tõsisem kui komisjoni muude seadusandlike algatuste puhul ja miks see oht mõjutaks oluliselt komisjoni suutlikkust oma töö lõpule viia. Samuti ei selgitanud komisjon, miks ta leiab, et nende dokumentide avalikustamine suurendaks veelgi välist survet.

40. Ombudsman märgib, et paljud komisjoni seadusandlikud algatused pakuvad eri sidusrühmadele ja meediale märkimisväärset avalikku huvi. Kui komisjon saaks põhjendada oma mõjuhinnangute avalikustamata jätmist sellise huvi ja võimaliku üldsuse survega, tähendaks see, et liidu õigusloome läbipaistvuse põhimõttel puuduks igasugune praktiline tähendus. Miski komisjoni argumentides ei viita sellele, et kõnealune otsus on erandlik, mis õigustaks erandit üldsuse põhiõigusest tutvuda seadusandlike dokumentidega.

41. Komisjon väitis ka, et tema mõjuhinnanguga seotud töö oli läbipaistev ja kaasav ning et mõned muud mõjuhinnanguga seotud dokumendid olid juba avaldatud. Asjaolu, et on olemas muud potentsiaalselt asjakohase teabe allikad, ei ole siiski asjakohane dokumentidele üldsuse juurdepääsu taotluse hindamisel [26].

Ärihuve kaitsva erandi kohaldamine

42. Lisaks väitis komisjon, et taotletud dokumentide täielikku avalikustamist takistas vajadus kaitsta mõjuhinnangu aluseks olevaid uuringuid teinud töövõtjate ärihuve ja intellektuaalomandit.

43. Kinnitavas otsuses märkis komisjon, et vastavalt tema töövõtjatega sõlmitud kokkuleppele „omandab liit kõik õigused alates hetkest, mil töövõtja on tulemused loonud ...“. Seejärel väidab komisjon siiski, et mõne uuringu, mille tulemused on lisatud mõjuhinnangusse, intellektuaalomandit ei olnud komisjonile taotluse esitamise ajaks veel üle antud, kuna komisjon ei ole neid tulemusi veel heaks kiitnud. Ombudsman ei pea seda väidet täiesti selgeks. Komisjoni viidatud lepingulise korra põhjal näib, et kui teatavad tulemused on juba mõjuhinnangu eelnõusse lisatud, peavad need olema juba „loodud“ ja seega liidu poolt eespool nimetatud lepingulise sätte alusel omandatud.

44. Olenemata sellest, kas komisjon on intellektuaalomandi õigused juba omandanud, peab komisjon sellele erandile tuginemiseks tõendama, et taotletud dokumendid sisaldavad elemente, mis avalikustamise korral võivad tõsiselt kahjustada isiku ärihuve.[27] Kohtupraktika kohaselt ei ole intellektuaalomandi õiguste kaitse süstemaatiliselt ülimuslik avalikustamise eelduse suhtes, mis tuleneb määruse nr 1049/2001 kohasest üldsuse õigusest tutvuda dokumentidega.[28] Ombudsman leiab, et komisjon ei ole tõendanud, kuidas tema lepingupartnerite ärihuve kahjustatakse.

45. Kokkuvõttes järeldab ombudsman, et ükski komisjoni esitatud väidetest ei õigusta taotletud dokumentidele täieliku üldsuse juurdepääsu andmisest keeldumist kooskõlas määrusega 1049/2001 ja ELi kohtute kohtupraktikaga. Sellega seoses tuleks meelde tuletada, et taotletud dokumendid on seadusandlikud dokumendid ja sisaldavad keskkonnateavet, mistõttu kohaldatakse nende suhtes eriti kõrget läbipaistvuse standardit.

46. Eespool toodut arvesse võttes leiab ombudsman, et komisjoni keeldumine anda täielik juurdepääs taotletud mõjuhinnangule ja õiguskontrollikomitee arvamusele, mis on seotud REACH-määruse läbivaatamisega, kujutas endast haldusomavoli. Seetõttu esitab ta allpool vastava soovituse.

47. Seoses ajaga, mis komisjonil kulus kaebuse esitaja juurdepääsutaotluste menetlemiseks, märgib ombudsman, et see juhtum on veel üks näide märkimisväärsetest ja süsteemsetest viivitustest, millega komisjon kordustaotluste menetlemisel kokku puutub, mida ombudsman pidas haldusomavoliks käesoleva aasta alguses toimunud omaalgatusliku uurimise kontekstis.^[29] Viimati juhtis ombudsman sellele Euroopa Parlamendi tähelepanu eriaruandes.[30] See juhtum näitab, kui oluline on kodanike jaoks õigeaegne üldsuse juurdepääs seadusandlikele dokumentidele, et nad saaksid kasutada oma demokraatlikku õigust mõjutada ELi õigusloomet.

Soovitus

Selle kaebuse uurimise põhjal esitab ombudsman komisjonile järgmise soovituse:

Euroopa Komisjon peaks viivitamata täielikult avalikustama nõutud dokumendid REACH-määruse läbivaatamise kohta.

Komisjoni ja kaebuse esitajat teavitatakse sellest soovitusest. Kooskõlas Euroopa Ombudsmani põhikirja artikli 4 lõikega 2 saadab komisjon üksikasjaliku arvamuse 22. detsembriks 2023.

 

Emily O'Reilly
Euroopa Ombudsman

Strasbourg, 25.9.2023

 

[1] Kättesaadav aadressil: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=uriserv%3AOJ.L_.2021.253.01.0001.01.ENG&toc=OJ%3AL%3A2021%3A253%3ATOC

[2] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH), ELT L 396/1.

[3] https://environment.ec.europa.eu/news/chemicals-commission-seeks-views-revision-reach-eus-chemicals-legislation-2022-01-20_en

[4] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2017. aasta määrus (EL) 2017/852 elavhõbeda kohta (ELT L 137/1, https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?qid=1531231211865&uri=CELEX:32017R0852).

[5] https://environment.ec.europa.eu/topics/chemicals/mercury_en#:~:text=In%20Juuli%202023%20%20Komisjon%20võeti vastu%20%20Delegated%20Määrus%20ülekandmine, lambid%20ja%20non%2Delectrical%20seadmed

[6] Vastavalt määrusele (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:32001R1049&from=EN

[7] 4. septembri 2018. aasta otsus kohtuasjas C-57/16 P, Client Earth vs. komisjon, https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=205322&pageIndex=0&doclang=EN&mode=lst&dir=&occ=first&part=1&cid=1918932, punktid 84–93.

[8] Määruse 1049/2001 artikli 12 lõige 2

[9] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1367/2006 keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes (ELT L 264/13, https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=celex%3A32006R1367).

[10] Komisjon viitas järgmisele internetis avaldatud artiklile: https://corporateeurope.org/en/2020/09/will-eu-commission-stand-firm-against-toxic-lobbying-pressure

[11] Määruse 1367/2006 artikli 2 punkti d alapunkt iii ja artikkel 6. Kui leitakse, et dokument sisaldab keskkonnateavet, tuleb määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaseid erandeid tõlgendada kitsalt. Kui leitakse, et dokument sisaldab teavet heidete kohta keskkonda, loetakse avalikustamise ülekaalukas huvi seadusest tulenevaks.

[12] Euroopa Liidu lepingu artikkel 10

[13] Euroopa Liidu lepingu artikkel 1 ja artikli 10 lõige 3

[14] Määruse 1049/2001 põhjendus 6

[15] ELi toimimise lepingu artikli 15 lõige 2

[16] Määruse 1049/2001 artikli 12 lõige 2 ja põhjendus 6

[17] Vt selle kohta Euroopa Kohtu 1. juuli 2008. aasta otsus liidetud kohtuasjades C-39/05 P ja C-52/05 P: Rootsi ja Turco vs. nõukogu, punkt 46, https://curia.europa.eu/juris/liste.jsf?num=C-39/05&language=en, ja 17. oktoobri 2013. aasta otsus kohtuasjas C-280/11 P: nõukogu vs. Access Info Europe, punkt 33, https://curia.europa.eu/juris/liste.jsf?num=C-280/11&language=EN

[18] Kohtuasi C-57/16 P, Client Earth vs. komisjon, punktid 90–91.

[19] Vt sarnane hinnang kohtuasjas C-57/16 P, Client Earth vs. komisjon, punktid 97 ja 101.

[20] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1367/2006 (keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes) artikli 6 lõige 1, ELT L 264/13, https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=celex%3A32006R1367

[21] Üldkohtu 22. märtsi 2018. aasta otsus kohtuasjas T-540/15, De Capitani vs. parlament, punkt 120. https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=200551&pageIndex=0&doclang=en&mode=lst&dir=&occ=first&part=1&cid=774069

[22] Kohtuasi C-57/16 P, Client Earth vs. komisjon, punkt 108.

[23] Kohtuasi T-252/19, Pech vs. nõukogu, punkt 92, https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=240171&pageIndex=0&doclang=EN&mode=lst&dir=&occ=first&part=1&cid=1916898

[24] Kohtuasi C-57/16 P, Client Earth vs. komisjon, punkt 124.

[25] https://corporateeurope.org/en/2020/09/will-eu-commission-stand-firm-against-toxic-lobbying-pressure

[26] Kohtuasi T-540/15, De Capitani vs. parlament, punkt 108.

[27] Üldkohtu 5. veebruari 2018. aasta otsus kohtuasjas T-718/15, PTC Therapeutics International vs. EMA, https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=199044&pageIndex=0&doclang=EN&mode=lst&dir=&occ=first&part=1&cid=1918748, punktid 64 ja 85.

[28] Vt ka Üldkohtu 13. jaanuari 2017. aasta otsus kohtuasjas T-189/14: Deza vs. ECHA, https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=186721&pageIndex=0&doclang=EN&mode=lst&dir=&occ=first&part=1&cid=1918841, punkt 119.

[29] Soovitus, mis käsitleb aega, mis Euroopa Komisjonil kulub dokumentidele üldsuse juurdepääsu taotluste menetlemiseks (strateegiline uurimine OI/2/2022/OAM), kättesaadav aadressil: https://www.ombudsman.europa.eu/en/recommendation/en/167661

[30] Euroopa Ombudsmani eriaruanne strateegilise uurimise kohta, mis käsitleb aega, mis Euroopa Komisjonil kulub dokumentidele üldsuse juurdepääsu taotluste menetlemiseks (OI/2/2022/OAM), https://www.ombudsman.europa.eu/en/special-report/en/175425.