Koostatud vastavalt Euroopa Ombudsmani põhikirja artikli 3 lõikele 6 ^[1]

Sissejuhatus

1. Kui riigiametnikud, eelkõige kõrgemad ametnikud, lahkuvad avalikust haldusest, et asuda tööle erasektoris, nimetatakse neid pöördukse efekti läbivaks.

2. Pöördukse juhtumid ELi haldusasutustes võivad põhjustada järgmist: i) oht sattuda vastuollu ELi õigustatud huvidega; ii) oht, et avalikustamata teavet võidakse avalikustada või väärkasutada; või iii) oht, et endised töötajad võivad püüda mõjutada endisi kolleege, kes lahkuvate kõrgemate ametnike puhul on tõenäoliselt olnud nende alluvad, oma uue tööandja kasuks.

3. Eespool nimetatud riske tuleb analüüsida, võttes muu hulgas arvesse isiku põhiõigust teha tööd. Mis tahes piirangud ELi endiste töötajate õigusele töötada erasektoris peavad olema vajalikud õigustatud avaliku huvi saavutamiseks ja proportsionaalsed ^[2].

4. ELi institutsioonid, organid, asutused ja ametid (edaspidi „institutsioonid“) peavad alati hindama pöördukse efekti juhtumeid avaliku huvi seisukohast.[3] Kuigi kõiki selliseid juhtumeid tuleb hinnata nende individuaalsete omaduste põhjal, tuleb kõrgemate ametnike kolimisi põhjalikumalt kontrollida, võttes arvesse institutsiooni huvidega seotud suuremaid võimalikke riske. Arvesse tuleb võtta ka töölepingu laadi (alaline või ajutine).

5. Uurimine käsitleb seda, kuidas Euroopa Kaitseagentuur (EDA) tegeles oma endise tegevjuhi üleviimisega Airbus Spaini ning Airbus Defence and Space’i. Uurimise käigus uuriti ka seda, kuidas EDA käsitles asjaolu, et EDA endine tegevjuht ei oodanud enne oma uute ametikohtade loomist ära EDA heakskiitu, mis on EDA personalieeskirjade [4] rikkumine ^(vt Euroopa Kaitseagentuuri kirjeldust ja tegevjuhi rolli 1. lisas).

Uurimine

6. 22. veebruaril 2021 algatas ombudsman omaalgatusliku uurimise [5] järgmistes küsimustes:

1) Kuidas Euroopa Kaitseagentuur käsitles oma endise tegevjuhi „ametisse asumise järgset taotlust“ asuda juhtivatele ametikohtadele Airbus Spainis ning Airbus Defence and Space’is? 

2) Kuidas Euroopa Kaitseagentuur käsitles seda, et endine tegevjuht rikkus Euroopa Kaitseagentuuri personalieeskirjades sätestatud nõuet saada enne uue tegevuse alustamist luba.

7. Uurimise käigus vastas EDA ombudsmani küsimustele.^[6] Ombudsmani uurimisrühm uuris ka EDA toimikuid järgmistes küsimustes: i) otsus anda endisele tegevjuhile ´s'ile uued ametikohad; ii) endine tegevjuht rikkus Euroopa Kaitseagentuuri personalieeskirjades sätestatud nõuet saada luba enne uue töökoha tegelikku algust; ning iii) kõik Euroopa Kaitseagentuuri otsused seoses töösuhtejärgsete taotluste heakskiitmisega 2019. ja 2020. aastal.

Ajakava

8. Ombudsmani uurimise käigus määrati kindlaks põhisündmuste järgmine ajakava.

Kuupäev	Euroopa Kaitseagentuuri tegevus	Endise tegevjuhi tegevus
1. veebruar 2015		Endine tegevjuht nimetati EDA tegevjuhiks kolmeks aastaks. Seejärel pikendati tema ametiaega veel kahe aasta võrra, kuni 1. veebruarini 2020.
31. jaanuar 2020		Ametiaja lõpus teatas tegevjuht Euroopa Kaitseagentuurile, et ta naaseb endisele ametniku ametikohale ELi liikmesriigi välisministeeriumis.
28. juuli 2020		Endine tegevjuht taotles luba asuda tööle kahele töökohale, üks Airbus Spainis ja teine Airbus Defence and Space’is.
31. juuli 2020	Euroopa Kaitseagentuur teatas endisele tegevjuhile, et tema taotlus ei sisaldanud piisavalt teavet selle kohta, kuidas uued tööandjad maandavad huvide konflikti ohtu eelmise ja kavandatava tulevase rolli vahel. Euroopa Kaitseagentuur teatas ka endisele tegevjuhile, et tal ei ole võimalik teha otsust enne uute töökohtade kavandatavat alguskuupäeva.
17. august 2020		Endine tegevjuht sõlmis Airbusiga töölepingu ja hakkas seal palka saama.
28. august 2020	Euroopa Kaitseagentuur tuletas endisele tegevjuhile meelde tema taotlust täiendavate üksikasjade kohta [7] ja palus selgitust selle kohta, kuidas ta tagab, et uute ülesannete ja kohustuste täitmine ei oleks vastuolus Euroopa Kaitseagentuuri õigustatud huvidega ega tunduks seda tegevat. Euroopa Kaitseagentuur tuletas samuti meelde, et „agentuuri juhi eelnev luba on Euroopa Kaitseagentuuri personalieeskirjade kohaselt nõutav enne kutsetegevuse alustamist”.[8]	Endine tegevjuht vastas, et kuigi ta oli edastanud Euroopa Kaitseagentuuri lisateabe taotluse oma uuele tööandjale, ei olnud ta seda teavet veel esitanud.
31. august 2020		Endine tegevjuht esitas loataotluse kohta täiendavaid üksikasju.
1. september 2020		Endine tegevjuht alustas oma uue tööandja ülesannete täitmist.
3. september 2020	Euroopa Kaitseagentuur konsulteeris endise tegevjuhi taotlusel oma personalikomiteega. Personalikomitee väljendas muret olukorra mõju pärast nii EDA välistele sidusrühmadele kui ka töötajatele.	Endine tegevjuht esitas 31. augustil 2020 esitatud lisateabe lisana „Airbusi eetika- ja vastavuspoliitika“.
7. september 2020	Endise tegevjuhi taotluse ja lisateabe läbivaatamisel leidis EDA, et see tekitab arusaama konfliktist EDA õigustatud huvidega ning et see võib põhjustada tegeliku huvide konflikti, mis võib, kui seda ei leevendata, põhjustada tõsist kahju EDA mainele. Seetõttu kehtestas EDA oma otsuses, millega anti luba kahele uuele töökohale asumiseks, teatavad tingimused.
14. september 2020	EDA korraldas endise tegevjuhi ärakuulamise distsiplinaarmenetlusele eelneva menetluse raames seoses EDA personalieeskirjade rikkumisega.	Endine tegevjuht võttis täieliku vastutuse Euroopa Kaitseagentuuri personalieeskirjade rikkumise eest.
21. september 2020	Euroopa Kaitseagentuur andis välja hoiatuse [9] personalieeskirjade rikkumise kohta.

Euroopa Kaitseagentuuri otsus endise tegevjuhi taotluse kohta

Euroopa Kaitseagentuuri esitatud argumendid

9. Euroopa Kaitseagentuuri otsus kiita teatavatel tingimustel heaks endise tegevjuhi kaks uut töökohta Airbusis põhineb Euroopa Kaitseagentuuri personalieeskirjade artiklil 18. Artikli 18 kohaselt peaks Euroopa Kaitseagentuur hindama, kas töökohad, millele endine tegevjuht kavatses asuda, on kooskõlas Euroopa Kaitseagentuuri õigustatud huvidega. Artikliga 18 nähakse ette, et Euroopa Kaitseagentuur võib keelata oma endisel töötajal ametikohale asuda, kui see on seotud ametniku tööga viimase kolme teenistusaasta jooksul ja võib viia konfliktini ameti õigustatud huvidega. (Vt joonealune märkus 4.)

10.  EDA ütles, et pärast seda, kui ta oli kogunud piisavalt andmeid, et hinnata sisuliselt huvide konflikte seoses endise tegevjuhi ´se taotlusega, mis puudutas kahte töökohta, jõudis ta järeldusele, et ta ei suuda tuvastada võimalikku konflikti EDA huvidega, mis õigustaks tema töökohtadele võtmise keelamist. Euroopa Kaitseagentuur jõudis siiski järeldusele, et „olukord on tegelikult tekitanud tajutava konflikti ameti õigustatud huvidega ja võib tulevikus põhjustada tegeliku huvide konflikti, mis võib, kui seda ei leevendata, põhjustada ameti mainele tõsist kahju “.

11. Nende riskide maandamiseks lisas EDA oma otsusesse tingimused. Eelkõige peaks endine tegevjuht:

• hoiduma kuni 31. jaanuarini 2022 kontaktidest Airbusi Brüsseli bürooga Euroopa Kaitseagentuuri puudutavates küsimustes;
• taandub kuni 31. jaanuarini 2022 kõigist Airbusi otsustest või ülesannetest, mis on seotud Euroopa Kaitseagentuuri tegevusega, et vältida tajutavat või tegelikku huvide konflikti;
• ei tohi kuni 31. jaanuarini 2021 võtta EDA töötajatega ühendust lobitöö või toetustegevuse eesmärgil küsimustes, mille eest ta tegevjuhina vastutas.

12.  Vastuseks ombudsmani küsimusele ütles EDA, et kuigi Airbus Defence and Space SASiga (mis on Airbus France’i osa) sõlmiti lepingud EDA poolt 2019. aastal läbi viidud riigihankemenetluste alusel,[10] ei olnud endine tegevjuht lepingute sõlmimise otsustesse kaasatud [11].

Ombudsmani hinnang, mille alusel esitati soovitus

13. Üldsus peab saama olla kindel, et riigiasutused teenivad üldisi huve, mitte era- või isiklikke huve. Juhtum, kus kõrge riigiametnik kolib varsti pärast avalikust teenistusest lahkumist erasektorisse, võib põhjustada avalikku rahulolematust, nagu juhtus käesoleval juhul.

14. Airbus on üks suurimaid osalejaid Euroopa kaitsetööstuses ja on seetõttu huvitatud Euroopa Kaitseagentuuri tegevusest. Näiteks teeb Airbus pakkumisi lepingute sõlmimiseks Euroopa Kaitseagentuuri korraldatud riigihankemenetlustes ning on huvitatud soovitustest kaitse- ja julgeolekutehnoloogia teadus- ja arendustegevusse tehtavate poliitika- või avaliku sektori investeeringute kohta.

15. Euroopa Kaitseagentuuri otsus puudutas kahte töökohta:

i) Avalike suhete juht Airbus Spain, kelle ülesanded ja vastutus on kirjeldatud kui „otseselt seotud üksnes Hispaaniaga, mitte ühegi teise riigi või ELiga“.

ii) Airbusi kaitse- ja kosmosevaldkonna strateegiline nõunik, kelle ülesandeid ja vastutust kirjeldatakse kui „kogemust, mis aitab analüüsida ja määratleda strateegia tegevussuuniseid, mille kiidavad heaks ülemaailmse rühma juhid kõigis valdkondades nii kogu maailmas kui ka NATOs, ELis või üksikutes riikides Euroopas või mujal. See EI hõlma mingil juhul lobitööd ELi institutsioonide ja asutuste suhtes, mis on Airbusi Brüsselis asuva avalike suhete ameti ainuvastutus.“

See teine töökoht näib olevat otseselt seotud Euroopa Kaitseagentuuri tegevusega, mistõttu väärib selle sammuga seotud huvide konflikti hindamine erilist kontrolli.

16. Euroopa Kaitseagentuuri personalieeskirjades on sätestatud:

„Ajutised töötajad, kes kavatsevad kahe aasta jooksul pärast teenistusest lahkumist alustada tasustatavat või mittetasustatavat ametialast tegevust, teavitavad sellest agentuuri, kasutades selleks erivormi. Kui see tegevus on seotud ajutise töötaja poolt viimase kolme teenistusaasta jooksul tehtud tööga ja võib viia konfliktini agentuuri õigustatud huvidega, võib lepinguid sõlmima volitatud asutus teenistuse huve silmas pidades kas keelata ajutisel töötajal seda teha või anda oma nõusoleku mis tahes tingimustel, mida ta peab sobivaks. [..]

Endiste kõrgemate ajutiste töötajate puhul keelab lepinguid sõlmima volitatud ametiasutus neil kaheteistkümne kuu jooksul pärast teenistusest lahkumist põhimõtteliselt teha ameti töötajatega lobi- või nõustamistööd oma äri, klientide või tööandjate heaks küsimustes, mille eest nad olid vastutavad viimase kolme teenistusaasta jooksul.” (rõhuasetus lisatud.)

Huvide konflikti hindamine

17. Endine tegevjuht oli EDA kõrgeim ametnik ja seega olid kõik EDA töötajad, kes tema ametiajal EDAs töötasid, tema alluvad. Küsimused, millega endine tegevjuht tegeles oma viimasel kolmel ametiajal, hõlmavad eeldatavasti kogu EDA tegevust ning võib põhjendatult eeldada, et tema teadmised sellest tegevusest on märkimisväärsed [12].

18. Ombudsman märgib, et endise tegevjuhi ametikoht Euroopa Kaitseagentuuris on ajutine.[13] Euroopa Kaitseagentuuri ajutistel töötajatel ei ole õigust üleminekutoetustele ning endistel töötajatel tuleks keelata võtta enda valitud uut töökohta, mis on Euroopa Kaitseagentuuri jaoks kõige piiravam võimalus, üksnes juhul, kui muud vähem piiravad meetmed ei ole Euroopa Kaitseagentuuri huvide kaitsmiseks piisavad [14].

19. Uurimise käigus palus ombudsman EDA-l teda teavitada i) sellest, kui endine tegevjuht oli saanud teada töövõimalustest Airbusis, ii) sellest, kui endine tegevjuht taotles tööd Airbusis, ja iii) sellest, kui Airbus talle töökohti pakkus. Ombudsman tegi ettepaneku, et kui EDA-l ei ole seda teavet toimikus, võib ta paluda endisel tegevjuhil anda asjakohased vastused.

20. EDA vastas, et tal ei ole taotletud teavet ja tal ei ole taotluse saamise ajal põhjust sellist teavet otsida. Seda seetõttu, et eeldati, et endine tegevjuht sai Airbusi tulevastest töökohtadest teada alles pärast seda, kui ta pöördus tagasi liikmesriigi välisministeeriumi ametikohale.^[15] Euroopa Kaitseagentuur ei palunud endisel tegevjuhil ombudsmani uurimise raames vastuseid anda.

21. Seega ei ole kindel, millal endine valitsusjuht sai teada Airbusi töövõimalustest. Sellega seoses tuntakse üldist muret, et erasektorisse kolimise väljavaade võib mõjutada kõrgemate riigiametnike käitumist ajal, mil nad veel avalikus halduses töötavad.

22. Ombudsmani arvates on mõistlik eeldada, et kui avaliku sektori asutus uurib tundlikku pöördukse efekti juhtumit, mis on seotud tema endise kõrgeima astme töötajaga, kontrollib ta seda, millal ilmnes töökoha/töökohtade väljavaade. Nagu nähtub allpool esitatud personalieeskirjade rikkumist käsitlevast osast, oleks see teave väidetavalt olnud asjakohane ka selle rikkumise raskuse hindamisel. Asjaolu, et EDA ei püüdnud seda teavet saada, on puudus, mis viitab sellele, et EDA ei uurinud küsimust nõutava põhjalikkusega.

Euroopa Kaitseagentuuri otsuse suhtes kohaldatavad tingimused

23. Ombudsmani hinnanguga Euroopa Kaitseagentuuri kehtestatud tingimustele püütakse kindlaks teha, kas need leevendasid piisavalt ja tõhusalt Euroopa Kaitseagentuuri tuvastatud huvide konflikti ohtu.

Euroopa Kaitseagentuuri puudutavates küsimustes hoiduti kontaktidest Airbusi Brüsseli bürooga

24. Euroopa Kaitseagentuuri otsuse kohaselt peab endine tegevjuht hoiduma kontaktidest Airbusi Brüsseli bürooga Euroopa Kaitseagentuuri puudutavates küsimustes kuni 31. jaanuarini 2022. Ombudsman mõistab, et selle tingimuse eesmärk on leevendada ohtu, et endine tegevjuht üritab Airbus Brusselsi büroo kaudu teha Euroopa Kaitseagentuuri töötajatega kaudset lobi- või nõustamistööd. Ombudsman kahtleb, kas see piirang on piisavalt tõhus.

25. Esiteks ei takista Euroopa Kaitseagentuuri otsus endisel tegevjuhil võtta ühendust Airbus Brusselsi bürooga küsimustes, mis puudutavad teisi ELi institutsioone. Teave ja kontaktid, millele endisel tegevjuhil oli ametis olles juurdepääs, puudutasid ka teisi ELi institutsioone (kes on otseselt seotud Euroopa Kaitseagentuuri tegevusega). Ombudsman on seisukohal, et Euroopa Kaitseagentuuri otsuses oleks tulnud selgesõnaliselt märkida, et endine tegevjuht ei tohiks võtta ühendust Airbusi Brüsseli bürooga küsimustes, millega ta on tegelenud oma viimase kolme teenistusaasta jooksul [16].

26. Teiseks, kui EDA palus endisel tegevjuhil oma taotlust selgitada, teatas ta EDA-le, et lobitöö ELi suunal on „Airbusi avalike suhete büroo ainuvastutus Brüsselis“. Vastuseks ombudsmanile loetles EDA endise tegevjuhi suhtluse Airbusiga 2018. ja 2019. aastal. Ombudsmanile esitatud teabe ja dokumentide põhjal on selge, et need kontaktid toimusid Airbusi Brüsseli bürooga, aga ka Airbusi muude osadega, sealhulgas Airbus Defence and Space’iga, kus asub üks endise tegevjuhi töökohtadest.[17] Airbusi Brüsseli büroo ei ole seega ainus Airbusi osa, kes vastutab Euroopa Kaitseagentuuriga seotud lobitöö või huvide kaitsmise eest.^[18] Euroopa Kaitseagentuur oleks pidanud seda endise tegevjuhi taotluse hindamisel arvesse võtma, et määrata kindlaks asjakohased piirangud huvide konflikti riski maandamiseks.

27. Neil põhjustel leiab ombudsman, et see tingimus ei olnud asjaomaste riskide maandamiseks piisav.

Euroopa Kaitseagentuuri tegevust käsitlevatest Airbusi otsustest või ülesannetest taganemine

28. Euroopa Kaitseagentuuri otsuse kohaselt peab endine tegevjuht hoiduma osalemast mis tahes Airbusi otsuses või ülesandes, mis on seotud Euroopa Kaitseagentuuri tegevusega, kuni 31. jaanuarini 2022. See tingimus oleks väidetavalt tõhus vahend tajutavate ja tegelike huvide konfliktide vältimiseks, kuna see käsitleb ohtu, et endine tegevjuht kasutab oma teadmisi Euroopa Kaitseagentuuri tegevusest ja kontaktidest, et anda oma uuele tööandjale eelisjuurdepääs Euroopa Kaitseagentuuri tegevust käsitlevale teabele.

29. Vastuseks Ombudsman ´si küsimusele selle kohta, kuidas Euroopa Kaitseagentuur jälgib ja jõustab piiranguid, mille ta kehtestas endise tegevjuhi ´si uutele töökohtadele, ütles Euroopa Kaitseagentuur, et tal „ei ole vahendeid ega pädevust teostada töösuhtejärgsete tingimuste süstemaatilist järelevalvet lisaks teadlikkuse suurendamisele ja kehtestatud tingimuste läbipaistvuse tagamisele“. Seetõttu näib EDA ise olevat seisukohal, et ta ei saa seda tingimust tõhusalt jälgida ega jõustada.

30. Erinevus töösuhtejärgse tegevuse lubamise ja sellest keeldumise vahel peab seisnema institutsiooni suutlikkuses kehtestada usaldusväärseid tingimusi, mis leevendavad tõhusalt huvide konflikti ohtu. EDA poolse tõhusa järelevalve ja jõustamise puudumine on eriti problemaatiline seoses endise tegevjuhi uue ametikohaga Airbus Defence and Space’i strateegilise nõustajana. See roll hõlmab panustamist ettevõtte ELi strateegiasse, mis võib uue tööandja huve ^[19] ja strateegilise nõustaja, sealhulgas ELi rolli olemust arvestades olla seotud Euroopa Kaitseagentuuri tegevusega.

Lobitöö keeld

31. Euroopa Kaitseagentuuri otsus sisaldas seda, et endisel tegevjuhil ei tohiks olla kontakte Euroopa Kaitseagentuuri töötajatega lobitöö või propageerimise eesmärgil küsimustes, mille eest ta tegevjuhina vastutas. See piirang kehtestati esimeseks 12 kuuks pärast endise tegevjuhi ametist lahkumist, mis tegelikult tähendas ajavahemikku 7. septembrist 2020 kuni 31. jaanuarini 2021.[20]

32. See tingimus põhineb Euroopa Kaitseagentuuri personalieeskirjade sättel, mille kohaselt endistel kõrgematel ametnikel tuleks 12 kuu jooksul pärast teenistusest lahkumist keelata teha oma ettevõtte, klientide või tööandjate heaks Euroopa Kaitseagentuuri töötajatega lobi- või nõustamistööd küsimustes, mille eest nad olid vastutavad viimase kolme teenistusaasta jooksul. See säte on miinimumstandard ja EDA võib juhul, kui ta peab seda oma õigustatud huvi kaitsmiseks vajalikuks, ületada 12-kuulist tähtaega.

33. Antud juhul otsustas EDA keelata endisel tegevjuhil võtta 24 kuu jooksul ühendust Airbus Brusselsi bürooga EDA tegevust puudutavates küsimustes. Euroopa Kaitseagentuur ise oli seega kindlaks teinud, et risk, et endine tegevjuht tegeleb Euroopa Kaitseagentuuri töötajate suhtes lobi- või toetustegevusega, võib kesta kuni 24 kuud pärast endise tegevjuhi ametist lahkumist. Seetõttu leiab ombudsman, et oleks olnud mõistlik, kui Euroopa Kaitseagentuur oleks samuti sätestanud, et see üldisem tingimus, mille eesmärk on leevendada Euroopa Kaitseagentuuri töötajate lobitöö või huvide kaitsmise ohtu, peaks samuti kestma kuni 31. jaanuarini 2022. Selle tegemata jätmine tähendab järjepidevuse puudumist.

34. Lisaks on ombudsman seisukohal, et selle tingimuse ulatus, mis hõlmas ainult Euroopa Kaitseagentuuri töötajaid, on küsitav. Seda seetõttu, et endine tegevjuht oli oma viimase kolme teenistusaasta jooksul tegelenud küsimustega, mis puudutasid teisi ELi institutsioone (vt punkt 25). Ombudsmani arvates oleks EDA pidanud sätestama, et seda tingimust kohaldatakse ka teiste institutsioonide töötajate suhtes, kes töötavad küsimustes, millega endine tegevjuht oli tegelenud.

35. Ombudsman leiab, et Euroopa Kaitseagentuuri kehtestatud tingimused:

• ei maandanud piisavalt riski, et endine tegevjuht tegeleb otsese või kaudse lobi- ja toetustegevusega EDA töötajate ja teiste ELi institutsioonide töötajate suhtes küsimustes, millega ta oli tegelenud oma viimase kolme teenistusaasta jooksul, või
• Seda ei olnud võimalik jälgida ega jõustada.

See kehtis eelkõige Airbus Defence and Space’i strateegilise nõustaja rolli kohta. Ombudsman teeb kindlaks, et selle töö keelamise künnis on saavutatud ja selle tegemata jätmine kujutas endast haldusomavoli.

36. Kui ei kehtestata piisavalt tõhusaid piiranguid, et leevendada tegelike ja tajutavate huvide konfliktide ohtu, mille olemasolu Euroopa Kaitseagentuur oli kindlaks teinud, kujutab see endast haldusomavoli. Samuti kujutab haldusomavoli endast Airbus Defence and Space’i strateegilise nõustaja ametikoha keelamata jätmine, mis kujutas endast suurimat ohtu sattuda vastuollu Euroopa Kaitseagentuuri õigustatud huvidega. Selle probleemi lahendamiseks esitab ombudsman allpool kaks soovitust vastavalt Euroopa Ombudsmani põhikirja artikli 3 lõikele 6.

Kuidas Euroopa Kaitseagentuur käsitles endise tegevjuhi poolt toime pandud personalieeskirjade rikkumist?

Euroopa Kaitseagentuuri esitatud argumendid

37. Endised EDA töötajad, kes kavatsevad kahe aasta jooksul pärast teenistusest lahkumist alustada tasustatavat või mittetasustatavat ametialast tegevust, peavad sellest EDA-le teatama. EDA peab uurima, kas ametialane tegevus on seotud küsimustega, millega endised töötajad on tegelenud, ja kas see võib viia konfliktini EDA õigustatud huvidega. EDA peab teatama oma otsusest 30 tööpäeva jooksul pärast seda, kui endine töötaja on teda teavitanud (vt joonealune märkus 4). Kui Euroopa Kaitseagentuur ei teavita endist töötajat oma otsusest selle ajavahemiku lõpuks, loetakse seda kavandatava kutsetegevuse kaudseks aktsepteerimiseks.

38. Endise tegevjuhi kavatsus asuda tööle Airbusis puudutas küsimusi, mille eest endine tegevjuht oli viimase kolme teenistusaasta jooksul vastutanud. EDA leidis oma hinnangu põhjal, et töökohad võivad tekitada arusaama konfliktist EDA õigustatud huvidega, mis riski maandamise meetmete puudumisel võib põhjustada tegeliku huvide konflikti, mis võib tõsiselt kahjustada EDA mainet.

39. Euroopa Kaitseagentuur leidis, et endine tegevjuht alustas uute töökohtade loomist 17. augustil 2020, enne Euroopa Kaitseagentuurilt loa saamist ja enne 30 tööpäeva möödumist. Endine tegevjuht esitas 31. augustil 2020 tema taotluse nõuetekohaseks läbivaatamiseks vajaliku lisateabe, mida EDA oli temalt esimest korda palunud 31. juulil 2020. 1. septembril 2020 alustas endine tegevjuht tegelikult tegevust uutel töökohtadel Airbusis.

40. Euroopa Kaitseagentuur algatas endise tegevjuhi suhtes nn distsiplinaarmenetluse [21] eelneva loa nõude täitmata jätmise tõttu.[22]

41. Distsiplinaarmenetlusele eelneval ärakuulamisel ütles EDA endisele tegevjuhile, et „kuna faktid tuvastati ilma kahtlusteta, ei näinud agentuuri juht vajadust algatada haldusjuurdlust ja otsustas minna otse üle distsiplinaarmenetlusele eelnevale menetlusele“. Lisaks teatas EDA endisele tegevjuhile, et „[agentuuri juht] ei pea praeguses etapis distsiplinaarmenetluse algatamist proportsionaalseks, kuid kavatseb teha hoiatuse“.

Ombudsmani hinnang

42. Pärast võimalike huvide konfliktide hindamist tegi Euroopa Kaitseagentuur kindlaks, et endise tegevjuhi uued töökohad võivad tekitada arusaama konfliktist Euroopa Kaitseagentuuri õigustatud huvidega, mis selle riski maandamise meetmete puudumisel võib põhjustada tegeliku huvide konflikti, mis võib tõsiselt kahjustada Euroopa Kaitseagentuuri mainet.

43. Ombudsman märgib, et ameti juht ei pidanud vajalikuks algatada haldusjuurdlust ja otsustas minna otse üle distsiplinaarmenetlusele.[23] See menetlus hõlmas endise tegevjuhi ärakuulamist personalieeskirjade rikkumise teemal.

44. Endine tegevjuht asus uuele ametikohale 17. augustil 2020, kolm nädalat enne seda, kui Euroopa Kaitseagentuur määras kindlaks, millised piirangud on vajalikud huvide konflikti riski maandamiseks. Edaspidi võib EDA soovida töötajatele, sealhulgas oma kõige kõrgematele ametnikele, korrata pöördukse efektist õigel ajal teatamise tähtsust. See mitte ainult ei võimaldaks ametil viia läbi põhjalikku ja õigeaegset hindamist, et püüda lahendada huvide konflikti olukordi, vaid väldiks ka mulje jätmist, et menetlus on pelgalt formaalsus.

45. Ombudsman märgib, et EDA-l ei olnud piisavalt teavet, et nõuetekohaselt hinnata endise tegevjuhi taotlusega seotud huvide konflikti ohtu suurema osa ajast, kui see oli EDA personalieeskirjade alusel kättesaadav.[24] Kuigi EDA tugineb endiste töötajate koostööle, et esitada talle hindamiseks vajalik teave, soovitab ombudsman EDA-l tagada, et kavandatud ametikohtadele loa taotlejatele mõeldud konkreetne vorm koostatakse nii, et (endised) töötajad esitavad asjakohase teabe algusest peale. Ombudsman teeb allpool parandusettepaneku.

Soovitus

Selle kaebuse uurimise põhjal esitab ombudsman Euroopa Kaitseagentuurile (EDA) järgmised soovitused:

1. Edaspidi peaks EDA vajaduse korral keelama oma kõrgematel ametnikel pärast ametiaja lõppu teatud ametikohtadele asuda. Iga selline keeld peaks olema ajaliselt piiratud, näiteks kaheks aastaks.

2. Euroopa Kaitseagentuur peaks oma kõrgematele ametnikele selguse andmiseks kehtestama kriteeriumid selle kohta, millal ta sellise tegevuse keelab. Euroopa Kaitseagentuuri kõrgematele ametikohtadele kandideerijaid tuleks kandideerimisel kriteeriumidest teavitada.

Euroopa Kaitseagentuuri teavitatakse sellest soovitusest. Kooskõlas Euroopa Ombudsmani põhikirja artikli 3 lõikega 6 saadab EDA üksikasjaliku arvamuse 15. oktoobriks 2021.

Ettepanek olukorra parandamiseks

Euroopa Kaitseagentuur peaks tagama, et nende jaoks, kes taotlevad luba kavandatud töökohtade jaoks, koostatakse spetsiaalne vorm nii, et (endised) töötajad esitavad asjakohase teabe, mis võimaldab Euroopa Kaitseagentuuril teha sisulist hindamist algusest peale.

 

Emily O'Reilly
Euroopa Ombudsman

Strasbourg, 13. juuli 2021

 

 

lisa

Euroopa Kaitseagentuuri kirjeldus

Euroopa Kaitseagentuur (EDA) edendab ja hõlbustab ELi liikmesriikide koostööd ELi ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames.

EDA allub Euroopa Liidu Nõukogule, kellele ta annab aru ja kellelt ta saab suuniseid.

ELi kõrge esindaja on agentuuri juht, kes juhib Euroopa Kaitseagentuuri juhtnõukogu, selle otsuseid tegevat organit, mis koosneb iga ELi liikmesriigi (välja arvatud Taani) kaitseministritest ja Euroopa Komisjoni esindajast, ning tagab sideme Euroopa Liidu Nõukoguga.

EDA tegevjuht, keda abistab tegevjuhi asetäitja, vastutab EDA töö järelevalve ja koordineerimise eest. Nad nimetab ametisse juhtorgan.

Euroopa Kaitseagentuuri tegevus hõlmab valitsustevaheliste programmide koordineerimist ning selliste projektide rahastamist, mis hõlmavad koostööd julgeoleku- ja kaitsetööstusega.

Valitsustevahelisemat laadi Euroopa Kaitseagentuuri tegevus on järgmine:

• teostada järelevalvet võimeprogrammide üle, mis on programmid, mille eesmärk on arendada võimeid neljas peamises kaitsetehnoloogia valdkonnas [25];
• kaitseküsimuste iga-aastase kooskõlastatud läbivaatamise läbiviimine, mis hõlmab kuut konkreetset kaitsesüsteemide sihtvaldkonda [26];
• abistamine alalise struktureeritud koostöö (PESCO) haldamisel, milles osaleb 25 ELi liikmesriiki, et teha koostööd kaitsetegevuse valdkonnas;
• Suutlikkuse arengukava koostamine, mis on kaitseküsimuste iga-aastase kooskõlastatud läbivaatamise, alalise struktureeritud koostöö ja Euroopa Kaitsefondi rakendamise lähte- ja võrdlusalus.

Muud Euroopa Kaitseagentuuri ülesanded, mis võivad hõlmata suhtlemist kaitsetööstuses osalejatega, on järgmised:

• teha kindlaks peamised strateegilised tegevused, mida tuleks toetada, ning edendada liikmesriikide, ELi institutsioonide ja kaitsetööstuses osalejate ühist arusaamist tööstus- ja tehnoloogiavaldkondadest ning oskustest ja pädevustest, mille puhul sõltuvus ELi-välistest osalejatest võib ohustada ELi tegevusvabadust kaitsevaldkonnas;
• Teadusuuringute ja tehnoloogia prioriteetide ja lünkade kindlakstegemine, sealhulgas korraldades valitsuste, tööstuse, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ning akadeemiliste ringkondade ekspertide foorumeid, mida juhib Euroopa Kaitseagentuur.

Euroopa Kaitseagentuur töötab ka selle nimel, et tagada kaitseringkondade huvide edastamine komisjonile ja teistele ELi organitele, et maksimeerida võimalikku koostoimet [27].

Tegevjuhi ametikoha kirjeldus

Euroopa Kaitseagentuuri tegevjuhi ülesanded on järgmised:
ameti kolmeaastase planeerimisraamistiku rakendamise tagamine;
b) juhtorgani töö ettevalmistamine;
c) koostab iga-aastase üldeelarve projekti, mis esitatakse juhtorganile;
d) juhatusele esitatava kolmeaastase planeerimisraamistiku ettevalmistamine;
e) tagada tihe koostöö nõukogu ettevalmistavate organitega, eelkõige poliitika- ja julgeolekukomitee ning ELi sõjalise komiteega, ning anda neile teavet;
f) artikli 4 lõikes 2 osutatud aruannete koostamine;
g) koostab tulude ja kulude kalkulatsiooni ning täidab agentuuri üldeelarvet ja agentuurile usaldatud ad hoc projektide või programmide eelarveid;
h) ameti igapäevane juhtimine;
i) kõik julgeolekuaspektid;
j) kõik personaliküsimused.”^[28]

 

[1] Euroopa Parlamendi 9. märtsi 1994. aasta otsus ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriva korra ja üldtingimuste kohta (94/262/ESTÜ, EÜ, Euratom): https://eur-lex.europa.eu/legal-content/GA/TXT/?uri=CELEX:31994D0262.

[2] Vt Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 15.

[3] Ombudsman algatas hiljuti ulatusliku uurimise selle kohta, kuidas komisjon käsitleb pöördukse efekti juhtumeid oma töötajate seas, mis on jätkuks varasemale selleteemalisele uurimisele, vt: https://www.ombudsman.europa.eu/en/decision/en/110608. Ombudsman uurib ka pöördukse efekti juhtumit seoses Euroopa Investeerimispanga (EIP) endise asepresidendiga, vt: https://www.ombudsman.europa.eu/en/news-document/en/143494

[4]. Euroopa Kaitseagentuuri personalieeskirjade artiklis 18 on sätestatud, et: „Ajutised töötajad, kes kavatsevad kahe aasta jooksul pärast teenistusest lahkumist hakata tegelema tasustatava või mittetasustatava kutsetegevusega, teatavad sellest agentuurile, kasutades selleks erivormi. Kui see tegevus on seotud ajutise töötaja poolt viimase kolme teenistusaasta jooksul tehtud tööga ja võib viia konfliktini agentuuri õigustatud huvidega, võib lepinguid sõlmima volitatud ametiasutus teenistuse huve silmas pidades kas keelata ajutisel töötajal seda teha või anda oma nõusoleku mis tahes tingimustel, mida ta peab sobivaks. Lepinguid sõlmima volitatud ametiasutus teatab pärast personalikomiteega konsulteerimist oma otsusest 30 tööpäeva jooksul pärast vastava teate saamist.” Vt: NÕUKOGU OTSUS (EL) 2016/1351, 4. august 2016, mis käsitleb Euroopa Kaitseagentuuri personalieeskirju ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2004/676/EÜ (europa.eu)

[5] Vt: https://www.ombudsman.europa.eu/en/correspondence/en/138504.

[6] Vt: https://www.ombudsman.europa.eu/en/correspondence/en/141624.

[7] Euroopa Kaitseagentuur täpsustas, et ta vajab kirjeldust järgmise kohta:

• kavandatavate töökohtade ülesanded ja vastutus, märkides ära, kus need ülesanded võivad kattuda tema kui tegevjuhi ülesannetega;
• uue tööandja otsesed või kaudsed äri-, finants- või lepingulised sidemed (sh toetused) komisjoni ja Euroopa Kaitseagentuuriga;
• endise tegevjuhi otsesed või kaudsed institutsioonilised suhted uue tööandjaga;
• kuidas kavandatavatel uutel töökohtadel ei oleks otseseid ega kaudseid seoseid Euroopa Kaitseagentuuriga.

[8] Vastavalt artiklile 18 peab EDA teatama oma otsusest 30 tööpäeva jooksul pärast vastava teate saamist. Kui kõnealuse ajavahemiku lõpuks ei ole sellist teadet esitatud, loetakse see kaudseks nõusolekuks. (Lisatud rõhutus.)

[9] Euroopa Kaitseagentuuri personalieeskirjade artiklis 141 (vt linki joonealuses märkuses 4) on sätestatud meetmed, mida Euroopa Kaitseagentuur võib võtta töötaja suhtes pärast personalieeskirjadest tulenevate kohustuste rikkumist:
„Lepinguid sõlmima volitatud asutus või ametiisik võib juurdlusaruande alusel pärast asjaomase töötaja teavitamist kõikidest toimikutes sisalduvatest tõenditest ja pärast asjaomase töötaja ärakuulamist:

a) otsustada, et töötaja vastu ei saa algatada kohtuasja, ning sel juhul teavitatakse töötajat sellest kirjalikult; või

b) otsustada isegi juhul, kui kohustusi on või näib olevat rikutud, et distsiplinaarmeedet ei võeta, ning vajaduse korral teha töötajale hoiatus; või

c) kohustuste täitmata jätmise korral artikli 139 tähenduses:

i) otsustab algatada käesoleva jaotise D jaos sätestatud distsiplinaarmenetluse; või

ii) otsustada algatada distsiplinaarmenetlus distsiplinaarnõukogus.“(rõhuasetus lisatud.)

[10] Üks leping sõlmiti Airbus Defence and Space SASiga (osa Airbus France'ist) raamlepingu alusel ELi satelliitside (SatCom) hankimiseks ning ühte lepingut SatComi koolituse kohta rahastati Euroopa Kaitseagentuuri tegevuseelarvest.

[11] Kuigi EDA tegevjuht on ameti seaduslik esindaja, delegeeritakse eelarvevahendite käsutaja volitused, mis tähendab, et tegevjuhi asetäitja allkirjastas kõnealused hankelepingud.

[12] Valik küsimusi, millega endine tegevjuht on viimase kolme teenistusaasta jooksul tegelenud, on esitatud aadressil: https://eda.europa.eu/news-and-events/news/2020/01/22/eda-bids-farewell-to-chief-executive-jorge-domecq.

[13] Endine valitsusjuht naasis pärast Euroopa Kaitseagentuurist lahkumist riigiteenistujana oma koduriigi välisministeeriumisse.

[14] ELi kohtupraktika kohaselt on ELi institutsioonidel, organitel ja asutustel selles valdkonnas ulatuslik kaalutlusõigus. Vt: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?qid=1549037343294&uri=CELEX:62013FJ0086.

[15] Endine tegevjuht oli allkirjastanud nn personali lahkumise deklaratsiooni vormi, tunnistades, et ta mõistab oma kohustusi, mis tulenevad EDA personalieeskirjadest seoses töösuhte lõppemisega, ning märkides, et ta pöördub tagasi ELi liikmesriigi välisministeeriumisse.

[16] Sealhulgas mis tahes töö, mis on seotud Euroopa Liidu Nõukoguga (vt selliste küsimuste loetelu lisas) või komisjoniga, näiteks seoses Euroopa Kaitsefondi ja Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programmiga, vt: https://ec.europa.eu/growth/sectors/defence/european-defence-fund_en.

[17] Vt EDA vastuse lk 6: https://www.ombudsman.europa.eu/en/correspondence/en/141624. Kutse 5. veebruaril 2018 toimunud üritusele
tuli Airbus Spainilt, kutse septembris toimunud üritusele Airbus Defence and Space’ilt ning kutsed 2019. aasta juunis ja oktoobris toimunud üritustele Airbus SE-lt.

[18] Ombudsman märgib ka, et kohtumised komisjoniga, mille Airbus on läbipaistvusregistrisse kandnud, on seotud Airbusiga, mitte rangelt Airbusi Brüsseli bürooga. Vt: https://ec.europa.eu/transparencyregister/public/consultation/displaylobbyist.do?id=2732167674-76.

[19] Ombudsman märgib, et Airbusi huvid on ka laiemad kui üksnes EDA tegevus, nagu nähtub äriühingu registreerimisest ELi läbipaistvusregistris. Läbipaistvusregister – otsige registrist (europa.eu).

[20] Euroopa Kaitseagentuuri personalieeskirjade artikliga 18 on kõrgematele ametnikele ette nähtud üheaastane lobitöö keeld.

[21] Vastavalt EDA personalieeskirjade artiklile 141, vt joonealune märkus 9. Selle menetluse raames volitas EDA agentuuri juht (ELi kõrge esindaja) 9. septembril 2020 EDA tegevjuhti teda esindama endise tegevjuhi kuulamise korraldamisel, korraldamisel ja salvestamisel.

[22] Vastavalt Euroopa Kaitseagentuuri personalieeskirjade artiklile 18, vt joonealune märkus 4.

[23] Vastavalt EDA personalieeskirjade artiklile 141, vt joonealune märkus 9.

[24] Vt eespool esitatud ajakava. Endine valitsusjuht esitas oma taotluse 27. juulil 2020. Seega algas 30 tööpäeva pikkune periood sel päeval. Euroopa Kaitseagentuur teatas talle, et 31. juulil 2020 puudus taotluses teave selle kohta, kuidas uued tööandjad leevendaksid huvide konflikti ohtu tema varasemate ja tulevaste rollide vahel. 31. augustil 2020 või 26. tööpäeval pärast taotluse esitamist esitas endine tegevjuht EDA taotletud teabe, jättes EDA-le hindamiseks neli tööpäeva, mis hõlmas konsulteerimist EDA personalikomiteega.

[25] Nimelt õhus tankimine, kaugjuhitavate õhusõidukite süsteemid, riiklik satelliitside ja küberkaitse.

[26] Nimelt lahingutankid, sõdurisüsteemid, patrull-klassi pinnalaevad, mehitamata õhusüsteemide vastu võitlemine, kaitserakendused kosmoses ja sõjaväeline liikuvus.

[27] Üksikasjalikuma teabe saamiseks vt: Nõukogu otsus (ÜVJP) 2015/1835, millega määratakse kindlaks Euroopa Kaitseagentuuri põhikiri, asukoht ja töökord https://www.eda.europa.eu/docs/default-source/documents/eda-council-decision-2015-1835-dated-13-10-2015.pdf.

[28] Vt: https://eda.europa.eu/docs/default-source/documents/eda-council-decision-2015-1835-dated-13-10-2015.pdf.