Eessõna

Mul on hea meel esitada selle aasta aruanne „Putting it Right Report“, milles vaadeldakse institutsioonide vastavust minu 2016. aastal tehtud otsustele. 2016. aastal oli nõuetele vastavuse määr 85 %, mis on veidi suurem kui 2015. aastal saavutatud 83 %.

Institutsioonid reageerisid positiivselt 77 ettepanekule 91st, mille ma tegin nende käitumise parandamiseks või parandamiseks 2016. aastal lõpetatud juhtumite puhul. Oli veel 132 juhtumit, mille puhul ma leidsin, et institutsioonid olid astunud samme oma töö parandamiseks. 14-st kontrollitud institutsioonist 12 said 100% punktisumma, samas kui komisjon - mis moodustab enamiku minu büroos menetletud juhtumitest - sai 77% punktisumma.

Sel aastal on toimunud muutused selles, kuidas me püüame oma töö mõju kajastada ja kuidas me seda esitame.

See on esimene aruanne, mis hõlmab uute rakendussätete alusel lõpetatud juhtumeid. Uued integreeritud projektid vaadati läbi, et võimaldada meil juhtumeid tõhusamalt käsitleda ja asju kiirendada. Peamine eesmärk on tagada, et kasutatavad uurimismeetmed kajastaksid iga uurimise konkreetseid vajadusi. Lisaks võimaldavad need ombudsmanile suuremat paindlikkust teabe või dokumentide hankimisel. Uued integreeritud projektid muudavad haldusomavoli kõrvaldavate lahenduste leidmise lihtsamaks ja kiiremaks ning püüavad tagada, et soovitusi kasutatakse tavaliselt kõigi haldusomavoli leidude käsitlemiseks enne uurimise lõpetamist. Vastavuse mõõtmise kontekstis on uued rakendussätted muutnud meie kasutatavat terminoloogiat.

Lisaks on see esimene aruanne, millele ei ole lisatud lisa. Varem sisaldas lisa kokkuvõtteid kõigist asjaomasel aastal lõpetatud juhtumitest. Oleme nüüd otsustanud lisada käesoleva aruande teksti ainult valitud tähtjuhtumite kokkuvõtted. 

Oleme lisanud ka jaotised, mis illustreerivad meie töö mõju valdkondades, mida vastavuse määr ei kajasta, näiteks strateegilised algatused.

Kuigi mul on hea meel märkida, et nõuete täitmise määr on endiselt kõrge, tahaksin korrata, et iga institutsiooni keeldumist ombudsmani ettepaneku täitmisest tuleks vaadelda kui käestlastud võimalust tegeleda halduslike puudustega.

Emily O'Reilly

detsember 2017

 

Aruanne

1. Sissejuhatus

Käesolevas aruandes kirjeldatakse, mil määral vastasid ELi institutsioonid [1] ombudsmani 2016. aastal tehtud ettepanekutele. Need ettepanekud on esitatud lahenduste, soovituste, ettepanekute/täiendavate märkuste ja kriitiliste märkuste kujul.

Ombudsmani töö mõju käsitlevas punktis 3 (allpool) selgitatakse, mida ombudsmani lahendused, soovitused, ettepanekud/täiendavad märkused ja kriitilised märkused/järeldused haldusomavoli kohta sisaldavad. Uued IP-d,[2] mis jõustusid 1. septembril 2016, mõjutavad teataval määral nende terminite kasutamist. Näiteks ei kasutata enam mõisteid „täiendavad märkused“ ja „kriitilised märkused“. Selgitame kõiki allpool esitatud muudatusi jaotise asjakohastes osades. Mitmed käesolevas aruandes esitatud uurimised lõpetati pärast uute uurimisperioodide jõustumise kuupäeva. Seetõttu kasutati nendel juhtudel uut terminoloogiat.

jaos kirjeldatakse ka ombudsmani töö mõju muudel juhtudel; kui juhtumi lahendab institutsioon või kui ombudsman otsustab algatada strateegilise algatuse.

Varem avaldati see aruanne koos lisaga, milles võeti kokku juhtumid, mille puhul võeti vastu lahendusettepanekud, soovitused, kriitilised märkused ja täiendavad märkused. Alates sellest aastast me lisa enam ei avalda. Käesolevast aruandest leiate siiski kokkuvõtted juhtumitest, mida tuleb iga järelmeetmete kategooria puhul eraldi nimetada „tärnijuhtumiteks“.

2. Ombudsmani volitused ja menetlused

Ombudsman aitab üksikisikuid, ettevõtteid ja ühendusi, kellel on probleeme mõne ELi institutsiooniga [3]. Samal ajal teenib ta avalikke huve, aidates institutsioonidel parandada nende pakutava teenuse kvaliteeti. Lisaks kaebuste uurimisele võib ombudsman algatada uurimisi ka omal algatusel.

Ombudsman võib asjaomaselt institutsioonilt nõuda teabe esitamist, oma toimikutega tutvumist ja ametnikelt ütluste võtmist. Need volitused on sätestatud ombudsmani põhikirjas [4] (edaspidi „põhikiri”). Kui ombudsman peab seda konkreetsel juhul asjakohaseks, palub ta institutsioonil oma seisukoht läbi vaadata, pakkuda õiguskaitset või teha tulevikus üldisi muudatusi. Kui institutsioon keeldub koostööst, võib ta juhtida juhtumile poliitilist tähelepanu, esitades Euroopa Parlamendile eriaruande.

3. Ombudsmani töö mõju

a. Lahendused

Kui ombudsman leiab, et kaebuse saab kiiresti lahendada, võib ta teha asjaomasele institutsioonile põhikirja artikli 3 lõike 5 alusel lahendusettepaneku [5]. Ombudsmani uued integreeritud projektid muudavad haldusomavoli kõrvaldavate lahenduste leidmise lihtsamaks ja kiiremaks.

b. Soovitused

Uutes integreeritud projektides esitatud soovitusi võib esitada alati, kui ombudsman tuvastab haldusomavoli. Institutsioonidele suunatud soovitused avaldatakse samal ajal ombudsmani veebisaidil.

Kui institutsioon soovituse tagasi lükkab, lõpetab ombudsman juhtumi, kinnitades haldusomavoli tuvastamist. Kui soovitusega nõustutakse, lõpetab ombudsman juhtumi vastavalt asjaomase institutsiooni otsusele.

c. Ettepanekud ja täiendavad märkused

Uute integreeritud projektidega asendatakse mõiste „täiendavad märkused“ selgema ja kasulikuma mõistega „parandusettepanekud“, mille eesmärk on tagada ELi halduse süsteemne paranemine. Sarnaselt täiendavate märkustega ei eelda parandusettepanekud haldusomavoli tuvastamist ega tähenda umbusaldust institutsioonile, kellele need on adresseeritud.

d. Kriitilised märkused ja haldusomavoli leiud

Varem kasutas ombudsman mõistet „kriitiline märkus“ alati, kui ta lõpetas juhtumi haldusomavoli tuvastamisega. Kriitiline märkus teavitas institutsiooni sellest, mida ta oli konkreetsel juhul valesti teinud. Märkuses osutati eeskirjale või põhimõttele, mida rikuti, ja selgitati (välja arvatud juhul, kui see oli ilmne), kuidas institutsioon oleks pidanud juhtumi kontekstis tegutsema. Ombudsmani nõudmisel andis institutsioon sellest teada kuue kuu jooksul.

Uute integreeritud projektidega asendatakse kriitiliste märkuste mõiste lihtsa ja selge haldusomavoli tuvastamise mõistega.  Kui institutsioon lükkab soovituse tagasi, lõpetatakse juhtum haldusomavoli tuvastamisega.

e. Institutsioonide lahendatud juhtumid

Ombudsman võib uurimise varases etapis lõpetada, pakkumata välja lahendust, kui institutsioon lahendab uurimise käigus kaebuse esitaja juhtumi spontaanselt.

Juhtum 253/2016/MDC: Euroopa Komisjoni keeldumine aktsepteerida teatavaid kuluartikleid rahastamiskõlblike kuludena vastavalt toetuslepingu tingimustele

Kaebuse esitaja koordineeris projekti, mida komisjon kaasrahastas toetuslepingu raames. Pärast projekti edukat lõpuleviimist teatas komisjon kaebuse esitajale siiski, et paljud projekti raames kantud personali-, reisi- ja nõustamiskulud ei olnud rahastamiskõlblikud.

Kaebuse esitaja väitis, et komisjoni otsus oli ebaõiglane. Ombudsman algatas uurimise ja palus komisjonil kaebuse esitaja väidetele vastata. Personalikulude kohta märkis komisjon, et kaebuse esitaja oleks pidanud teda teavitama mõne oma töötaja töökoormuse märkimisväärsest suurenemisest ja et tal oli selleks piisavalt aega. Reisikulude ja päevarahadega seoses leidis komisjon, et tavad, mis kaebuse esitaja väitel olid kooskõlas tema tavapärase tavaga, ei olnud dokumenteeritud ega piisavalt tõendatud.

Tagasilükatud konsultatsioonikulude kohta märkis komisjon siiski, et ta on valmis oma seisukoha uuesti läbi vaatama kaebuse esitaja selgituste tõttu, mis näitasid, et nende kulude vale liigitamine oli tingitud tegelikust veast. Ombudsmanil on hea meel, et komisjon vaatas oma seisukoha uuesti läbi.

f. Strateegilised algatused

Ombudsman võib ka otsustada käsitleda strateegiliselt olulisi teemasid ilma uurimist algatamata, algatades nn strateegilise algatuse. Nende strateegiliste algatuste eesmärk on jagada institutsioonidega ettepanekuid olulistel teemadel, juhtida tähelepanu avalikku huvi pakkuvatele küsimustele ja saada konkreetsest küsimusest rohkem teada enne, kui otsustatakse, kas on vaja algatada uurimine. 2016. aastal käivitas ombudsman kümme strateegilist algatust.

SI/5/2016/EA: Eurorühma läbipaistvus

2016. aasta märtsis kirjutas ombudsman eurorühma esimehele, et tervitada tema algatust esitada mitu ennetavat läbipaistvusmeedet, millest mõnega eurorühma liikmed olid juba nõustunud. Sellele kirjale järgnes 2016. aastal ombudsmani ja eurorühma esimehe vaheline täiendav kirjavahetus.

Selles kirjavahetuses tõstatas ombudsman küsimusi, nagu eurorühma dokumentidele, sealhulgas dokumentidele, mis ei ole ELi institutsioonide valduses, juurdepääsu taotluste käsitlemine ning eurorühma kohtumiste ettevalmistamisega seotud rühmade, eelkõige eurorühma töörühma läbipaistvus. Ombudsman märkis, et tema büroo ei suutnud ühtegi ametnikku tuvastada.

EWG kodukorda käsitlev dokument ning et kuigi eurorühma töömeetodites viidatakse eeldatavasti EWG-le, ei tundunud ka see dokument olevat avalik.

Eurorühma esimees selgitas, et eurorühma dokumentidele juurdepääsu taotlusi menetleb ELi institutsioon, kelle valduses on asjaomased dokumendid, või need suunatakse ümber asjaomasele riiklikule institutsioonile ja neid käsitletakse kooskõlas läbipaistvust käsitlevate siseriiklike õigusaktidega. 2017. aastal avaldati eurorühma töömeetodid eurorühma veebilehel.

4. Kuidas institutsioonid ombudsmanile 2016. aastal vastasid?

a. Lahendusettepanekud ja soovitused võeti vastu 2016. aastal

2016. aastal kiitsid ELi institutsioonid heaks kokku üheksa lahenduse ettepanekut. Komisjon lükkas ühe lahenduse ettepaneku tagasi [6].

2016. aastal kiitsid ELi institutsioonid heaks või kiitsid osaliselt heaks kokku 14 soovitust.[7] Komisjon lükkas tagasi kaks soovitust ja Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO) lükkas tagasi kaks soovitust, [8] kuigi institutsioonid võtsid kolmel juhul järgnevate kriitiliste märkuste suhtes positiivseid järelmeetmeid. Teise komisjoni puudutava juhtumi puhul tuvastati haldusomavoli.

Asutus	Lahendused Vastu võetud	Soovitused on vastu võetud
Euroopa Parlament	1
Euroopa Liidu Nõukogu	1
Euroopa Komisjon	6	6
Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO)		4
Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF)		3
Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (FRA)	1
Teadusuuringute Rakendusamet (REA)		1
Kokku	9	14

Juhtum 946/2014/PL: Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA) keelepoliitika seoses selle veebisaidi ja väljaannetega

Kaebuse esitaja, kes on Hispaania kodanik, palus FRA-lt teavet oma keelepoliitika kohta seoses ametlike keelte kasutamisega ameti veebisaidil, eelkõige seoses väljaannetega. Ta märkis, et enamik väljaandeid on kättesaadavad ainult inglise ja prantsuse keeles ning mõnikord saksa ja itaalia keeles. FRA selgitas, et ametlike keelte erinev kohtlemine on tingitud eelarve- ja personalipiirangutest ning tõlkeprotsessi lõpuleviimiseks kuluvast ajast.

Ombudsman leidis, et piiratud inim- ja finantsressursid ei õigusta piisavalt FRA tavasid seoses tema väljaannete tõlkimisega. Ombudsmanil oli hea meel näha, et FRA on kohustunud pakkuma staatilist portaalilehte, mis sisaldab põhiteavet FRA kohta kõigis keeltes. Kuigi teatavatel tingimustel oleks kõigi dokumentide tõlkimine kõikidesse ELi ametlikesse keeltesse ebaproportsionaalne, märkis ombudsman, et on vähem piiravaid vahendeid, et tagada kodanikele võimalikult suures ulatuses juurdepääs omakeelsetele väljaannetele. Seetõttu tegi ta ettepaneku, et FRA määratleks ja avaldaks selge poliitika seoses ELi keeltega, milles tema väljaanded tuleb kättesaadavaks teha.

Ombudsmanil oli hea meel näha, et FRA nõustus tema lahendusega. FRA-l on praegu veebipõhine keelepoliitika ja väljaannete poliitika, mis on kättesaadavad tema veebisaidil. Lisaks on FRA võtnud meetmeid tagamaks, et väljaanded tõlgitakse võimalikult paljudesse keeltesse.

Juhtum 1398/2013/ANA: Euroopa Komisjoni keeldumine anda juurdepääs dokumentidele, mis on seotud USA välismaiste kontode maksukuulekuse seadusega (Foreign Account Tax Compliance Act – FATCA)

Üks Euroopa Parlamendi liige taotles üldsuse juurdepääsu komisjoni valduses olevatele dokumentidele, mis käsitlevad teatavate ELi liikmesriikide ja USA vahelisi läbirääkimisi FATCA tagajärgede üle. FATCA on USA õigusakt, mille kohaselt peavad väljaspool USAd asuvad finantsasutused andma oma klientide kohta aru maksuametile.

Komisjon andis täieliku või osalise juurdepääsu mitmele dokumendile, keeldudes samal ajal võimaldamast juurdepääsu teistele dokumentidele. Komisjon pidas osa parlamendiliikme taotlusest väga laiaulatuslikuks ja palus tal taotluse ulatust kitsendada. Parlamendiliige ei olnud komisjoni seisukohaga rahul ja pöördus ombudsmani poole.

Ombudsman soovitas komisjonil teha uus katse määrata kindlaks taotletud dokumentide ulatus ja lõpuks otsustada, kas need dokumendid tuleks esitada põhjendamatu viivituseta. Komisjon omakorda tegi kindlaks taotlusega hõlmatud dokumentide arvu, viis läbi hindamise ja avalikustas paljud neist dokumentidest. Ombudsman tunnistab, et komisjon järgis tema soovitust ja tegi märkimisväärseid jõupingutusi selle soovituse rakendamiseks.

Samuti soovitas ombudsman komisjonil avalikustamata dokumentidele juurdepääsu taotlus uuesti läbi vaadata, et anda

laiem üldsuse juurdepääs. Komisjon kas võimaldas juurdepääsu täiendavatele dokumentidele või esitas üksikasjalikumad ja veenvamad selgitused oma keeldumise kohta. Ombudsman vaatas komisjoni otsuse läbi ja leiab, et see on õige.

Juhtum 852/2014/LP: Tubakatoodete tarbimise piiramist käsitleva konventsiooni järgimine Euroopa Komisjoni poolt

Käesolev kohtuasi puudutas seda, et komisjon ei täitnud Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) tubaka tarbimise leviku vähendamise raamkonventsiooni (edaspidi „konventsioon“), mille osaline EL on, artikli 5 lõikest 3 tulenevat kohustust. Kaebuse esitaja, valitsusväline organisatsioon Corporate Europe Observatory, väitis konkreetselt, et komisjon, välja arvatud tervise peadirektoraat, ei avalikustanud ennetavalt kogu teavet tubakatööstusega peetud kohtumiste kohta.

Ombudsman algatas uurimise ja leidis, et komisjoni praegune tava (välja arvatud tervise peadirektoraadi puhul) ei ole rahuldav ega piisav. Ombudsman oli seisukohal, et konventsiooni artikli 5 lõikes 3 ja seda rakendavates suunistes nõutakse, et avalik-õiguslikud asutused kasutaksid tubakatööstusega suhtlemisel läbipaistvuse tagamiseks pigem ennetavat kui reageerivat või passiivset lähenemisviisi. Ta leidis ka, et läbipaistvuskohustus hõlmab kõiki komisjoni õigustalituse ja tubakatööstuse vahelisi kohtumisi. Samuti ei mõistnud ta, miks tuleks läbipaistvusnõudeid kohaldada ainult komisjoni kõige kõrgemate ametnike suhtes. Seega soovitas ombudsman komisjonil ennetavalt avaldada veebis kõik kohtumised tubakatööstuse lobistide või nende seaduslike esindajatega, samuti nende kohtumiste protokollid, ning et seda poliitikat kohaldataks kõigi komisjoni ametnike suhtes, olenemata nende teenistusstaažist.

Oma vastuses jäi komisjon oma esialgsele seisukohale, et ta ei pea laiendama tervise peadirektoraadi ennetavat praktikat ülejäänud komisjonile. Tema arvates olid praegused üldised eetika- ja läbipaistvuseeskirjad piisavad, et vältida tubakatööstuse lubamatut mõju ja tagada konventsiooni järgimine.

Ombudsman avaldab sügavat kahetsust, et komisjon ei kasutanud võimalust kehtestada standardeid, mis vastavad artikli 5 lõike 3 nõuetele, ning tagada, et kõigi komisjoni talituste ja töötajate suhtes kohaldatakse ennetavat läbipaistvuspoliitikat seoses kohtumistega tubakatööstuse lobistidega. Seetõttu lõpetas ta juhtumi haldusomavoli tuvastamisega, rõhutades, et komisjon ei ole esitanud ühtegi mõjuvat põhjust keelduda tema büroo pakutud meetmete võtmisest.

b. 2016. aastal tehtud kriitiliste märkuste ja ettepanekute/täiendavate märkuste järelmeetmed

2016. aastal tehti 11 otsuses 16 kriitilist märkust ja 26 otsuses 47 ettepanekut/täiendavat märkust.[9] Üks otsus võib sisaldada rohkem kui ühte märkust ning samasse otsusesse võib lisada nii kriitilisi märkusi kui ka ettepanekuid/täiendavaid märkusi.

Ombudsman on parandusettepanekuid kasutanud peamiselt oma otsustes omaalgatuslike uurimiste lõpetamise kohta.

Institutsioonidel paluti vastata märkustele/soovitustele kuue kuu jooksul. Kõigile 2016. aastal tehtud märkustele/soovitustele saadi vastused, kuigi mõnel juhul viivitati.

i) 2016. aastal tehtud kriitiliste märkuste järelmeetmed

Kriitiliste märkuste järelkontroll oli 63 %. See on palju kõrgem kui eelmise aasta määr 41%, mis oli rekordiliselt madal. Kriitiliste märkuste suhtes võetud positiivsete järelmeetmete puhul on seni suurim näitaja olnud 88 % 2014. aastal. Ülevaade institutsioonide vastustest kriitilistele märkustele näitab, et isegi pärast uurimise lõppu vaidlustavad mõned jätkuvalt ombudsmani järeldusi ja kordavad uurimise käigus esitatud argumente. Kuigi mingil moel on võimalik mõista, et kuna ombudsman on avalikkust kritiseerinud, on institutsioonil raske võtta konstruktiivseid järelmeetmeid, on oluline, et institutsioonid oleksid valmis ombudsmani uurimistest õppima ja püüdma vähendada sarnaste probleemide tekkimise ohtu tulevikus.

Asutus	Kriitiline märkused	Rahuldavad vastused	% rahuldavad vastused
Euroopa Komisjon	10	5	50%
Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO)	3	2	67%
Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC)	2	2	100%
Eurojust	1	1	100%
Kokku	16	10	63%

Juhtum 2063/2014/PMC: Kaebuse esitaja isikuandmete edastamine Euroopa Komisjoni poolt kolmandale isikule ilma tema nõusolekuta

Juhtum käsitles kaebuse esitaja nime väidetavalt ebaseaduslikku avaldamist komisjoni poolt tema tööandjale ilma tema nõusolekuta. Komisjon tegi seda selleks, et kontrollida kaebuse esitaja tegelikku olemasolu seoses tema dokumentidega tutvumise taotlusega. Arvestades komisjoni võetud meetme eriti invasiivset laadi, mis oleks võinud tekitada kaebuse esitajale mainekahju võrreldes organisatsiooniga, kus ta töötas, tuvastas ombudsman tõsise haldusomavoli ja lõpetas juhtumi kriitilise märkusega.

Pärast ombudsmani kriitilist märkust tunnistas komisjon, et kaebuse esitaja tööandjaga ühenduse võtmine ilma teda eelnevalt teavitamata ei pruukinud olla asjakohane. Ta vabandas. Komisjon lisas, et isikusamasuse kinnitamine ei ole tavapärane praktika.

Ombudsman võtab teadmiseks komisjoni kinnituse, et tema tegevus selles juhtumis ei olnud asjakohane.

Juhtum 1409/2014/MHZ: Euroopa Komisjon nõustub viima Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni (ASEAN) riikidega peetavatel või tulevastel kaubandusläbirääkimistel läbi põhjaliku inimõigustele avalduva mõju hindamise

Juhtum puudutas küsimust, kas komisjon oleks pidanud Vietnamiga vabakaubanduslepingu sõlmimiseks peetavate läbirääkimiste raames läbi viima inimõigustele avalduva mõju hindamise. Komisjon leidis, et selline hindamine ei ole vajalik, märkides, et 2009. aastal oli juba tehtud jätkusuutlikkuse mõjuhinnang kavandatava ELi ja ASEANi vabakaubanduslepingu kohta, mis hõlmas ka Vietnami. Ombudsman leidis, et see, et komisjon ei viinud läbi konkreetset inimõigustele avalduva mõju hindamist, kujutas endast haldusomavoli. Ta soovitas komisjonil viia selline hindamine läbi viivitamata. Komisjon keeldus ja ombudsman lõpetas juhtumi kriitilise märkusega.

Oma järelvastuses jäi komisjon seisukohale, et läbirääkimiste konkreetse ajakava tõttu on põhjendatud jätta inimõigustele avalduva mõju eelhindamine tegemata. Samal ajal nõustus komisjon, et kõigi tõenäoliste inimõigustele avalduvate mõjude süstemaatiline eelanalüüs on parema kaubanduspoliitika kujundamise põhielement. Komisjon teatas ombudsmanile, et 2016. aasta aprillis avaldas kaubanduse peadirektoraat strateegilise innovatsioonikava käsiraamatu muudetud versiooni, milles pööratakse nüüd erilist tähelepanu inimõigustele avalduva mõju põhjaliku analüüsi tegemise tagamisele. Samuti kohustus komisjon teatises „Kaubandus kõigile“ veelgi tõhustama analüüsi kaubanduspoliitika mõju kohta inimõigustele nii mõjuhinnangutes kui ka järelhindamistes, tuginedes kaubanduse peadirektoraadi hiljuti välja töötatud suunistele.

Lisaks selgitas komisjon, et inimõigustele avalduva mõju hindamise analüüsi on laiendatud ja tugevdatud. Selle toetamiseks juhtis komisjon tähelepanu Myanmari/Birma investeeringute kaitse lepingu läbirääkimisi toetava strateegilise innovatsioonikava lõpparuande kavandile, mis avaldati märkuste esitamiseks 18. märtsil 2016. Filipiinidega peetavateks läbirääkimisteks valmistati ette ka säästva arengu mõjuhinnangut koos inimõigustele avalduva mõju hinnanguga ning

Indoneesia. Komisjon kinnitas ombudsmanile, et sama kehtib ka juhul, kui läbirääkimisi jätkatakse Malaisia ja Taiga ning sarnaselt Indiaga. Lõpetuseks märkis komisjon, et ta on veendunud, et inimõiguste edendamine peab toimuma peamiselt kaasamise ja dialoogi kaudu, et tagada suurim mõju.

Ombudsman nõustub komisjoniga, et inimõigustele avalduva mõju eelhindamine on parema kaubanduspoliitika kujundamise põhielement. Ta väljendab heameelt komisjoni vastuses välja kuulutatud meetmete üle, mis peaksid aitama tagada, et kõnealusel juhul tuvastatud haldusomavoli kordumise oht on minimaalne.

ii) 2016. aastal tehtud ettepanekute/täiendavate märkuste järelmeetmed

Soovituste/täiendavate märkuste järelmeetmed olid rahuldavad 94 % juhtudest. See on suurem kui eelmise aasta määr 92 %. Täiendavate märkuste positiivsete järelmeetmete osas on seni suurim registreeritud näitaja olnud 100 % 2008. aastal.

Asutus	Ettepanekud/lisamärkused	Rahuldavad vastused	% rahuldavad vastused
Euroopa Komisjon	22	19	86%
Euroopa Liidu Kohus	3	3	100%
Euroopa välisteenistus	2	2	100%
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK)	1	1	100%
Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO)	9	9	100%
Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF)	2	2	100%
Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC)	1	1	100%
Euroopa Ravimiamet (EMA)	5	5	100%
Euroopa infoturbe võrgustik (ENISA)	2	2	100%
Kokku	47	44	94%

Juhtum OI/8/2015/JAS: Kolmepoolsete kohtumiste läbipaistvus

Strateegiline uurimine puudutas kolmepoolsete kohtumiste läbipaistvust ning mitteametlikke läbirääkimisi Euroopa Parlamendi (parlament) ja Euroopa Liidu Nõukogu (nõukogu) esindajate vahel, keda abistas komisjon ja mille eesmärk oli jõuda kavandatud õigusakti suhtes kokkuleppele.

Ombudsman uuris, millist teavet saaks ennetavalt kättesaadavaks teha ja millal, et suurendada aruandekohustust ja üldsuse osalemist ELi õigusloomes. Oma lõppotsuses tegi ombudsman kaheksa ettepanekut selle kohta, kuidas suurendada kolmepoolsete läbirääkimiste läbipaistvust.

Parlament, nõukogu ja komisjon vastasid, et nad on algatanud arutelud, et teha üldsusele kättesaadavaks rohkem teavet, sealhulgas kolmepoolsete kohtumiste ajakava, kolmepoolsete kohtumiste päevakorrad, kaasatud poliitilised otsustajad ja institutsioonide läbirääkimisvolitused. 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe alusel loodav spetsiaalne ühine õigusloome andmebaas võiks pakkuda sellist teavet kergesti kättesaadaval viisil.

Seoses ombudsmani ettepanekutega kolmepoolsetel kohtumistel koostatud põhidokumentide avaldamise kohta märkisid institutsioonid, et nad peavad ootama ära Euroopa Kohtu otsuse seotud käimasolevas kohtuasjas De Capitani vs. parlament (T-540/15).

Ombudsman väljendab heameelt parlamendi, nõukogu ja komisjoni võetud kohustuse üle algatada arutelu tema ettepanekute rakendamise üle. Ta julgustab eriti nende algatust luua ühine õigusloome andmebaas ja jälgib selle arengut.

Juhtum OI/10/2015/NF: EPSO menetlus avalikel konkurssidel osalevate kandidaatide läbivaatamistaotluste käsitlemiseks

See omaalgatuslik uurimine puudutas seda, kuidas EPSO käsitles valikukonkurssidel edutute kandidaatide esitatud läbivaatamistaotlusi. Eelkõige keskenduti uurimises EPSO viivitustele kandidaatide läbivaatamistaotlustele vastamisel. Uurimise eesmärk oli teha kindlaks, kas esineb süsteemseid probleeme, mis põhjustavad viivitusi, ja kui see on nii, siis aidata EPSO-l menetlust parandada. Ombudsman lõpetas oma uurimise kuue parandusettepanekuga.

Seoses ettepanekuga, et EPSO pakuks valikukomisjonidele paremat tuge, et nad saaksid läbivaatamistaotluste kohta tehtud otsuseid üksikasjalikumalt põhjendada, võttis EPSO kasutusele uue vormi valikukomisjoni otsuste registreerimiseks vastuvõtuetapis ning on tõhustanud valikukomisjoni liikmete koolitusprogrammi. EPSO kaalub ka seda, kuidas parandada oma suuniseid valikukomisjoni otsuste salvestamise kohta.

EPSO on võtnud kasutusele uue IT-süsteemi, millel on olnud positiivne mõju läbivaatamistaotluste menetlemise tõhususele, ning kasutab nüüd valikukomisjoni läbivaatamiskoosolekute korraldamiseks telekonverentsi tehnoloogiat.

Nagu ombudsman soovitas, hindab EPSO nüüd süstemaatiliselt läbivaatamistaotluste arvu, mida ta käimasolevatel konkurssidel eeldatavasti saab, et tal oleks võimalik eraldada nende menetlemiseks piisavalt vahendeid.

Neljanda ja viienda soovituse eesmärk oli tagada, et kandidaatidele antakse läbivaatamistaotluse menetluse kohta selget ja täpset teavet. EPSO teavitab nüüd kandidaate eeldatavatest viivitustest ja sellest, et ta peab esmatähtsaks edukatele taotlustele vastuste saatmist. EPSO on ajakohastanud ka

ning laiendas oma veebipõhist korduma kippuvate küsimuste veebilehte, kus on rohkem teavet kaebuste esitamise menetluste kohta.

Ombudsman tunneb heameelt EPSO algatatud meetmete üle, mille eesmärk on teha parandusettepanekuid.

Juhtum OI/11/2015/EIS: Komisjoni maksete õigeaegsus

Uurimine käsitles komisjoni poolt otsese ja kaudse eelarve täitmise raames tehtud maksete õigeaegsust, pöörates erilist tähelepanu erasektori töövõtjatele ja toetusesaajatele tehtavatele maksetele. See järgnes neljale samateemalisele uurimisele.

Eesmärk oli koguda statistilisi andmeid komisjoni hilinenud maksete kohta ning hinnata nii nende viivituste põhjuseid kui ka komisjoni võetud parandusmeetmeid. Ombudsman lõpetas oma uurimise kahe ettepanekuga, julgustades komisjoni jätkama jõupingutusi konkreetsetes valdkondades ja avaldama oma iga-aastastes tegevusaruannetes lisateavet.

Oma vastuses rõhutas komisjon, et 2016. aastal oli makseprotsessi haldamine üldiselt paranenud. Ta märkis, et see tulenes eelkõige arvete ja maksetaotluste rangemast järelevalvest, veebipõhiste aruandlusvahendite väljatöötamisest ning tegevus- ja finantsagentide aruannete paralleelsest analüüsist ühiste tähtaegadega. Komisjon juhtis tähelepanu ka sellele, et ta esitas 2016. aastal ettepaneku finantsmääruse läbivaatamiseks ja kehtestas sätted, millega soodustatakse lihtsustatud toetusvormide laialdasemat kasutamist.

Seoses ettepanekuga lisada teave komisjoni brutomakseaja kohta, mis on aeg, mille jooksul toetusesaajad peavad enne makse saamist ootama, nõustus komisjon avaldama selle teabe alates 2017. aastast.

Ombudsman väljendab heameelt meetmete üle, mida komisjon on võtnud seoses oma makseprotsessiga. Ta kiidab komisjoni jõupingutuste eest, mille tulemusel paranes 2016. aastal komisjoni statistika hilinenud maksete haldamise ja maksete peatamise kohta.

iii) 2016. aastal tehtud märkuste/soovituste järelmeetmed

Kriitilisi märkusi ja soovitusi/täiendavaid märkusi kokku võttes oli rahuldavate järelmeetmete määr 86 %. See on kõrgem kui eelmise aasta määr (81 %) ja madalam kui 2014. aasta rekordiline 94 %.

Asutus	Kriitilised märkused ja ettepanekud / täiendavad märkused	Rahuldavad vastused	% rahuldavad vastused
Euroopa Komisjon	32	24	75%
Euroopa Liidu Kohus	3	3	100%
Euroopa välisteenistus	2	2	100%
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK)	1	1	100%
Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO)	12	11	92%
Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF)	2	2	100%
Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC)	3	3	100%
Euroopa Ravimiamet (EMA)	5	5	100%
Euroopa infoturbe võrgustik (ENISA)	2	2	100%
Eurojust	1	1	100%
Kokku	63	54	86%

c. Krediidiasutuste ja investeerimisühingute üldine nõuetele vastavuse määr 2016. aastal

Kokku järgiti ombudsmani ettepanekuid 2016. aastal 85 % ulatuses. Institutsioonid reageerisid positiivselt 77 ettepanekule 91st, mille ombudsman tegi oma käitumise parandamiseks või parandamiseks.[11] Nõuetele vastavuse määr põhineb 2016. aastal lõpetatud juhtumite puhul tehtud lahenduste ettepanekutele, soovitustele, kriitilistele märkustele, ettepanekutele/täiendavatele märkustele antud positiivsete vastuste arvul. Veel 132 juhtumi puhul leidis ombudsman, et institutsioonid on astunud samme oma töö parandamiseks.

Nagu nähtub tabelist 5, on nõuete täitmise määr eri institutsioonides erinev, ulatudes paljudel juhtudel 100 %-st kuni 77 %-ni halvimal juhul. Kuigi see statistika põhineb sageli väga vähestel juhtumitel, tähendab vähem kui 100 % tulemus seda, et institutsioon ei järginud ombudsmani ettepanekut.

Asutus	lahendused, soovitused, märkused ja ettepanekud		Rahuldavad vastused		% Rahuldavad vastused
Euroopa Parlament		1		1 100%
Euroopa Liidu Nõukogu		1		1 100%
Euroopa Komisjon		47		36 77%
Euroopa Liidu Kohus		3		3 100%
Euroopa välisteenistus		2		2 100%
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK)		1		1 100%
Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO)		18		15 83%
Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF)		5		5 100%
Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC)		3		3 100%
Euroopa Ravimiamet (EMA)		5		5 100%
Euroopa infoturbe võrgustik (ENISA)		2		2 100%
Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (FRA)		1		1 100%
Eurojust		1		1 100%
Teadusuuringute Rakendusamet (REA)		1		1 100%
Kokku		91		77 85%

5. Järeldus

Käesolev aruanne kujutab endast iga-aastast jõupingutust, et mõõta ombudsmani ettepanekute järgimist statistilisest seisukohast. Ombudsmani mõne töö puhul ei saa mõju siiski tavapärasel viisil mõõta. Nii on see näiteks ombudsmani strateegiliste algatuste puhul, mille kaudu ta peab institutsioonidega konstruktiivset dialoogi olulistel teemadel. See võib hõlmata ka mitmeid juhtumeid, mille institutsioonid lahendavad igal aastal pärast ombudsmani sekkumist, mis ei kujuta endast lahendust, soovitust, märkust ega ettepanekut. Sel aastal lisasime sellised näited aruandesse, et paremini illustreerida ombudsmani mõju. Lisaks on juhtumeid, kus ombudsmani ettepanekute järgimine võib toimuda mõnevõrra hiljem kui uurimise lõpetamise aastal.  

Peaksime meeles pidama, et oluline muutus on institutsioonilise kultuuri muutus. Raske on kindlaks teha, millal kultuuris toimub oluline muutus. Ombudsmani eesmärk on see kultuuriline muutus saavutada. Tema pidev mõju heale haldusele ei kajastu tingimata nõuete täitmise määrades.

 

[1] Lühiduse huvides kasutatakse käesolevas aruandes mõistet „institutsioon”, et viidata kõigile ELi institutsioonidele, organitele ja asutustele.

[2] https://www.ombudsman.europa.eu/en/resources/provisions.faces

[3] Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 228 antakse ombudsmanile õigus uurida haldusomavoli liidu institutsioonide tegevuses, välja arvatud Euroopa Liidu Kohtu tegevus õigusemõistjana.

[4] Euroopa Parlamendi 18. juuni 2008. aasta otsus 2008/587, millega muudetakse otsust 94/262 ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriva korra ja üldtingimuste kohta (ELT L 189, lk 25).

[5] Põhikirja artikli 3 lõikes 5 on sätestatud, et „ombudsman otsib võimaluse korral koos asjaomase institutsiooni või asutusega lahendust haldusomavoli kõrvaldamiseks ja kaebuse rahuldamiseks“.

[6] Ühel juhul lükkas institutsioon lahenduse ettepaneku tagasi, kuid nõustus järgneva soovitusega. Topeltarvestuse vältimiseks sisaldab statistika ainult antud juhul esitatud soovitust, mitte lahenduse ettepanekut.

[7] Oleme soovitusega osaliselt nõus, kui institutsioon on soovituse kesksetele punktidele konstruktiivselt reageerinud.

[8] Ühel juhul lükkas institutsioon soovituse tagasi ega võtnud seejärel kriitilise märkuse suhtes rahuldavaid järelmeetmeid. Jällegi, topeltarvestuse vältimiseks lisatakse statistikasse ainult kriitilise märkuse negatiivsed järelmeetmed.

[9] Käesolevas aruandes esitatud statistika ei hõlma järgmist:

i) neli soovitust, mis on esitatud otsuses, millega lõpetatakse juhtumite 1853/2013/TN & 2077/2012/TN ühine uurimine, kuna neid uuritakse ombudsmani käimasoleva omaalgatusliku uurimise raames, mis käsitleb ELi töötajaid puudutavate nn pöördukse efekti olukordade haldamist komisjoni poolt (OI/3/2017/AB);

ii) Kaks ettepanekut kolmepoolsete kohtumiste läbipaistvuse kohta (OI/8/2015/JAS), kuna asjaomased institutsioonid ootavad järelmeetmete võtmiseks Euroopa Kohtu otsust.

[10] Käesolevas aruandes esitatud statistika põhjal näib, et soovitused kolmepoolsete kohtumiste läbipaistvuse kohta (OI/8/2015/JAS) on suunatud ainult komisjonile. Uurimine puudutas siiski kolme institutsiooni: Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Parlament ja komisjon. 

[11] Vt joonealused märkused 6–8 ja 9–10 eespool.