Eessõna

Euroopa Ombudsmanina küsitakse minult sageli, mil määral ELi institutsioonid teid kuulavad. Käesoleva raporti eesmärk on anda sellele küsimusele statistiline vastus, uurides institutsioonide vastavust ombudsmani otsustele. Nõuete täitmise määr oli 2015. aastal 83 %, mis on seni suuruselt teine. Seega, kuigi võrreldes 2014. aastal saavutatud suurepärase 90% tulemusega, on mul endiselt hea meel märkida, et enam kui neljal juhul viiest tegutsevad ELi institutsioonid vastavalt sellele, mida ombudsman neilt palub.

Konkreetselt 130 juhul, kui ombudsman tegi ettepanekuid 2015. aastal lõpetatud juhtumite kohta, andsid institutsioonid 108 positiivset vastust. Institutsioonid lahendasid veel 135 juhtumit. 18 uuritud institutsioonist 12 said 100 % punktisumma, samas kui komisjoni – mis moodustab enamiku ombudsmanile esitatud juhtumitest – punktisumma oli 82 %.

Mul on eriti hea meel institutsioonide vastuste üle meie läbi viidud strateegilistes uurimistes. Nende strateegiliste uurimiste raames institutsioonidele esitatud 45 soovitusest kiideti heaks 43 sellistes valdkondades nagu Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse (TTIP) läbirääkimised, Euroopa kodanikualgatuse menetlus ning Frontexi ühised tagasisaatmisoperatsioonid ja ELi ühtekuuluvuspoliitika. Üldisemalt sisaldab käesoleva aruande lisa palju näiteid juhtumitest, kus ombudsman on veennud ELi haldusasutusi oma tulemuslikkust parandama, ning selles antakse ülevaade mitmesugustest avalike teenuste täiustustest, mis on selle tulemuseks olnud. Nende hulka kuuluvad Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusameti otsus kehtestada toetuste andmisel vastuvõetavuse ja hindamise läbivaatamise menetlused, uute kommunikatsioonivahendite väljatöötamine komisjoni poolt, et suurendada üldsuse osalemist selle otsuste tegemises, ning rikkumisest teatamise menetluste parandamine Euroopa välisteenistuse tsiviilmissioonide raames.

Nõuete täitmise vähenemine aastatel 2014–2015 on siiski selgelt kahetsusväärne. Ajal, mil ELis on palju kriise, võib iga keeldumist järgida ombudsmani järeldust pidada käestlastud võimaluseks tegeleda kodanike tõelise kaebuse või haldusliku puudusega. Jätkan koostööd ELi institutsioonidega, et pakkuda võimalikult kõrgetasemelist teenust, mida üldsusel on õigus meilt oodata.

Emily O'Reilly

16. detsember 2016

 

Aruanne

1. Sissejuhatus

Käesolevas aruandes kirjeldatakse, mil määral reageerisid ELi institutsioonid [1] konstruktiivselt Euroopa Ombudsmani 2015. aastal tehtud ettepanekutele. Need ettepanekud on esitatud lahenduste, soovituste, kriitiliste märkuste ja lisamärkuste kujul.

Allpool punktides 3, 4 ja 5 selgitatakse, mida ombudsmani lahendused, soovitused, kriitilised märkused ja täiendavad märkused tähendavad. Ombudsmani uued rakendussätted, mis jõustusid 1. septembril 2016, mõjutavad teataval määral nende terminite kasutamist. Kuigi käesolevas aruandes käsitletud uurimised viidi läbi eelmiste integreeritud projektide raames, selgitame allpool muudatusi, kui see on asjakohane.

2. Ombudsmani volitused ja menetlused

Ombudsman aitab üksikisikuid, ettevõtteid ja ühendusi, kellel on probleeme mõne ELi institutsiooniga [2]. Samal ajal teenib ta avalikke huve, aidates institutsioonidel parandada nende pakutava teenuse kvaliteeti. Lisaks kaebuste uurimisele võib ombudsman algatada uurimisi ka omal algatusel.

Ombudsman võib asjaomaselt institutsioonilt nõuda teabe esitamist, oma toimikutega tutvumist ja ametnikelt ütluste võtmist. Need volitused on sätestatud ombudsmani põhikirjas [3] (edaspidi „põhikiri”). Kui ombudsman peab seda konkreetsel juhul asjakohaseks, palub ta institutsioonil oma seisukoht läbi vaadata, pakkuda õiguskaitset või teha tulevikus üldisi muudatusi. Kui institutsioon keeldub koostööst, võib ta juhtida juhtumile poliitilist tähelepanu, esitades Euroopa Parlamendile eriaruande.

3. Lahendused

Kui ombudsman leiab, et kaebust on võimalik lahendada, otsib ta koos asjaomase institutsiooniga lahendust põhikirja artikli 3 lõike 5 alusel [4]. Ombudsmani rakendussätetes 2016. aastal tehtud muudatuste üks eesmärk oli lihtsustada ja kiirendada haldusomavoli kõrvaldavate lahenduste leidmist.

4. Soovitused

Kui ombudsman tuvastab haldusomavoli, esitab ta põhikirja artikli 3 lõike 6 kohaselt soovituse projekti. Institutsioonidele adresseeritud soovitused avaldatakse samal ajal ombudsmani veebisaidil. Ombudsmani uued integreeritud projektid nõuavad soovituste kasutamist kõigi haldusomavoli leidude käsitlemiseks enne uurimise lõpetamist.

5. Kriitilised märkused ja täiendavad märkused

Varem tõi lahenduse ettepaneku või soovituse tagasilükkamine institutsiooni poolt kaasa mitu võimalikku tulemust, sealhulgas juhtumi lõpetamise kriitilise märkusega. Kriitiline märkus teavitas institutsiooni sellest, mida ta oli konkreetsel juhul valesti teinud. Märkuses osutati eeskirjale või põhimõttele, mida rikuti, ja selgitati (välja arvatud juhul, kui see oli ilmne), kuidas institutsioon oleks pidanud juhtumi kontekstis tegutsema. Ombudsmani nõudmisel andis institutsioon sellest teada kuue kuu jooksul. 63 %-l juhtudest, kus 2015. aastal tuvastati haldusomavoli, lõpetati juhtum kriitilise märkusega.

„Lisamärkuse“ eesmärk oli teenida avalikke huve, aidates asjaomasel institutsioonil tõsta tulevikus oma halduse kvaliteeti. Erinevalt soovitusest või kriitilisest märkusest ei põhinenud täiendav märkus haldusomavoli tuvastamisel ega tähendanud selle institutsiooni umbusaldust, kellele see oli adresseeritud.

Uute rakendussätetega asendatakse kriitiliste märkuste mõiste haldusomavoli tuvastamise mõistega ning täiendavate märkuste mõiste parandusettepanekute mõistega.

6. Lahendusettepanekud ja soovitused võeti vastu 2015. aastal

2015. aastal kiitsid ELi institutsioonid heaks kokku 15 lahenduse ettepanekut ja 14 soovitust. Komisjon lükkas tagasi kolm soovitust, kuigi see oli kõigi kolme juhtumi puhul positiivseks järelmeetmeks järgnevatele kriitilistele märkustele.

Tabel 1. Institutsiooni poolt 2015. aastal heaks kiidetud lahendused ja soovitused

Asutus	Lahendused Vastu võetud	Soovitused on vastu võetud
Euroopa Parlament		3
Euroopa Komisjon	5	7
Euroopa välisteenistus	1
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK)	1
Regioonide Komitee	1
Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO)	1
Euroopa Lennundusohutusamet (EASA)	2	1
Euroopa Kemikaaliamet (ECHA)	2	1
Euroopa Toiduohutusamet (EFSA)	1
Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusamet (EACEA)	1
Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusamet (EASME)		2
Kokku	15	14

Käesoleva aruande lisas võetakse kokku juhtumid, mil lahendusettepanek või soovitus heaks kiideti. Üks neist juhtumitest väärib eraldi äramärkimist nn tähtjuhtumina, mis peaks olema eeskujuks teistele institutsioonidele, kuidas ombudsmani ettepanekutele kõige paremini reageerida.

7. 2015. aastal tehtud kriitiliste märkuste ja täiendavate märkuste järelmeetmed

2015. aastal tehti 19 otsuses 22 kriitilist märkust ja 30 otsuses 76 täiendavat märkust.[5] Üks otsus võib sisaldada rohkem kui ühte märkust ja samasse otsusesse võib lisada mõlemat liiki märkusi.

Tabel 2. 2015. aastal tehtud kriitilised ja täiendavad märkused institutsioonide kaupa

Asutus	Kriitilised märkused	Täiendavad märkused
Euroopa Komisjon	17	52
Euroopa Kontrollikoda	0	1
Euroopa välisteenistus	0	1
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK)	1	0
Euroopa Investeerimispank (EIP)	2	0
Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO)	0	2
Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF)	0	2
Euroopa Lennundusohutusamet (EASA)	1	2
Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA)	0	1
Euroopa Toiduohutusamet (EFSA)	1	1
Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (EIGE)	0	3
Europol	0	1
Frontex	0	8
Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusamet (EASME)	0	2
Kokku	22	76

Institutsioonidel paluti märkustele vastata kuue kuu jooksul. Kui üks erand välja arvata, [6] saadi vastused kõigile 2015. aastal tehtud märkustele, kuigi mõnel juhul hilinemisega.

Kriitilisi ja täiendavaid märkusi kokku võttes oli rahuldavate järelmeetmete määr 81 %, mis on madalam kui 2014. aasta rekordiline 94 %. Täiendavate märkuste järelmeetmed olid rahuldavad 92 % juhtudest, samas kui kriitiliste märkuste rahuldavate järelmeetmete määr oli 41 %, mis on rekordiliselt madal. Suurimad seni registreeritud näitajad olid 2008. aastal 100 % (täiendavate märkuste positiivsed järelmeetmed) ja 2014. aastal 88 % (kriitiliste märkuste positiivsed järelmeetmed).

Ülevaade institutsioonide vastustest kriitilistele märkustele näitab, et isegi pärast uurimise lõppu vaidlustavad mõned jätkuvalt ombudsmani järeldusi ja kordavad uurimise käigus esitatud argumente. Kuigi mingil moel on võimalik mõista, et kuna ombudsman on avalikkust kritiseerinud, on institutsioonil raske võtta konstruktiivseid järelmeetmeid, on oluline, et institutsioonid oleksid valmis ombudsmani uurimistest õppima ja püüdma vähendada sarnaste probleemide tekkimise ohtu tulevikus.

Tabel 3. 2015. aastal esitatud märkustele antud rahuldavad vastused institutsioonide kaupa

Asutus	Kriitilised ja täiendavad märkused	Rahuldavad vastused	% rahuldavad vastused
Euroopa Komisjon	69	57	83%
Euroopa Kontrollikoda	1	1	100%
Euroopa välisteenistus	1	1	100%
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK)	1	0	0%
Euroopa Investeerimispank (EIP)	2	1	50%
Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO)	2	2	100%
Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF)	2	1	50%
Euroopa Lennundusohutusamet (EASA)	3	1	33%
Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA)	1	1	100%
Euroopa Toiduohutusamet (EFSA)	2	0	0%
Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (EIGE)	3	3	100%
Europol	1	1	100%
Frontex	8	8	100%
Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusamet (EASME)	2	2	100%
Kokku	98	79	81%

Käesoleva aruande lisas on esitatud üksikasjalik analüüs iga juhtumi kohta, mille puhul tehti üks või mitu kriitilist märkust ja/või lisamärkust. Neli järeluuringut väärivad erilist mainimist kui "tähtjuhtumid".

8. Krediidiasutuste ja investeerimisühingute üldine nõuetele vastavuse määr

Kokku järgiti ombudsmani ettepanekuid 2015. aastal 83% ulatuses. Nõuetele vastavuse määr põhineb 2015. aastal lõpetatud juhtumite puhul esitatud lahenduste ettepanekutele, soovitustele, kriitilistele ja täiendavatele märkustele antud positiivsete vastuste arvul. 130 juhtumist andsid institutsioonid 108 positiivset vastust [7]. Institutsioonid lahendasid veel 135 ombudsmani algatatud uurimist.

Nagu nähtub tabelist 4, on nõuete täitmise määr krediidiasutuste lõikes väga erinev, ulatudes paljudel juhtudel 100 %-st kuni 33 %-ni halvimal juhul. Kuigi see statistika põhineb sageli väga vähestel juhtumitel, tähendab vähem kui 100 % tulemus seda, et institutsioon ei järginud ombudsmani ettepanekut.

Tabel 4. Üldine nõuetele vastavuse määr krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaupa 2015. aastal

Asutus	Märkused ja soovitused		Rahuldavad vastused		% rahuldavad vastused
Euroopa Parlament		3	3	100%
Euroopa Komisjon		84	69	82%
Euroopa Kontrollikoda		1	1	100%
Euroopa välisteenistus		2	2	100%
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK)		2	1	50%
Regioonide Komitee		1	1	100%
Euroopa Investeerimispank (EIP)		2	1	50%
Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO)		3	3	100%
Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF)		2	1	50%
Euroopa Lennundusohutusamet (EASA)		6	4	67%
Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA)		1	1	100%
Euroopa Kemikaaliamet (ECHA)		3	3	100%
Euroopa Toiduohutusamet (EFSA)		3	1	33%
Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (EIGE)		3	3	100%
Europol		1	1	100%
Frontex		8	8	100%
Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusamet (EACEA)		1	1	100%
Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusamet (EASME)		4	4	100%
Kokku		130	108	83%

9. Järeldus

Eelmise aasta aruande kokkuvõttes teatasime mitmest muudatusest terminite „lahendused“ ja „täiendavad märkused“ kasutamises. Need muudatused asendas suures osas 1. septembril 2016 jõustunud rakendussätete põhjalikum läbivaatamine ombudsmani poolt. Uute rakendussätete kasutuselevõtt tähendab, et järgmise aasta aruanne hõlmab nii vanade kui ka uute menetlustega seotud juhtumeid.

Loodame, et järgmisel aastal on võimalik anda veelgi parem vastus küsimusele „Mil määral kuulavad ELi institutsioonid ombudsmani?“ Me usume, et ELi administratsioon jätkab konstruktiivset tegevust tagamaks, et see arv oleks võimalikult suur.

 

[1] Lühiduse huvides kasutatakse käesolevas aruandes mõistet „institutsioon”, et viidata kõigile ELi institutsioonidele, organitele ja asutustele.

[2] Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 228 antakse ombudsmanile õigus uurida haldusomavoli liidu institutsioonide tegevuses, välja arvatud Euroopa Liidu Kohtu tegevus õigusemõistjana.

[3] Euroopa Parlamendi 18. juuni 2008. aasta otsus 2008/587, millega muudetakse otsust 94/262 ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriva korra ja üldtingimuste kohta (ELT L 189, lk 25).

[4] Põhikirja artikli 3 lõikes 5 on sätestatud, et „ombudsman otsib võimaluse korral koos asjaomase institutsiooni või asutusega lahendust haldusomavoli kõrvaldamiseks ja kaebuse rahuldamiseks“.

[5] Käesolevas aruandes käsitletakse ombudsmani otsustes, millega lõpetatakse omaalgatuslikud uurimised OI/9/2013/TN, OI/7/2014/NF, OI/8/2014/AN, OI/9/2014/MHZ ja OI/10/2014/RA, institutsioonidele suunatud parandussuuniseid, ettepanekuid ja ettepanekuid lisamärkustena.

[6] Käesoleva aruande koostamise ajal ei olnud komisjon veel saatnud oma täiendavat vastust ombudsmani täiendavale märkusele juhtumi 1832/2014/TN kohta. Seetõttu seda juhtumit käesolevas aruandes ei käsitleta.

[7] Kolmel juhul lükkasid institutsioonid lahenduse ettepaneku tagasi, kuid nõustusid järgneva soovituse või kriitilise märkusega. Topeltarvestuse vältimiseks sisaldab arv 130 ainult nendel juhtudel esitatud soovitusi/märkusi, mitte lahendusettepanekuid. Seitsmel juhul lükkas institutsioon lahenduse ettepaneku või soovituse tagasi ega võtnud seejärel kriitilise märkuse suhtes rahuldavaid järelmeetmeid. Topeltarvestuse vältimiseks lisatakse eespool nimetatud statistikasse taas ainult kriitilise märkuse negatiivsed järelmeetmed.