Eessõna

Veebruaris 2025 alustasin ametiaega kindla veendumusega, et kogu Euroopa kodanike õiguste kaitse on minu töö keskmes. Aasta hiljem, kiiresti muutuvas Euroopas, on see kohustus sama oluline kui kunagi varem. Meie ühiste väärtuste ja demokraatlike süsteemide hoidmisel peame tegelema oluliste probleemidega – geopoliitilised pinged, tehnoloogilised katkestused ja kasvav surve üldsuse usaldusele.

Ebakindlatel aegadel ootavad kodanikud õigustatult rohkem – rohkem läbipaistvust, rohkem vastutust ja sisukamat kaasatust. Samas on institutsioonid ja otsustajad sageli surve all, püüdes toime tulla keerukate menetlustega ja saavutada samal ajal käegakatsutavaid tulemusi. Ootused ja tegelikud tulemused võivad teineteisest kiiresti kaugeneda.

Sellel otsustaval hetkel on Euroopa Ombudsmani tegevus asjakohane ja hädavajalik, sest see on üks põhitagatisi – see tagab vastutuse ja kaitseb kodanike õigusi just siis, kui seda on vaja kõige rohkem.

Ombudsman aitab sõltumatu ja erapooletu vahendajana ületada lõhet kodanike ja institutsioonide vahel. Sellega tugevdame usaldussidet, mis toetab meie demokraatlikke institutsioone ja tagab, et säilivad Euroopa projekti põhiväärtused ja põhimõtted.

Kestlikkuse koondpaketi uurimine illustreerib selgelt probleeme, millega tuleb tegelda Euroopa otsustusprotsessi alalise kriisiohje õhkkonnas. ELi poliitikakujundamine kiireneb vastusena geopoliitilisele ja tehnoloogilisele survele ja kiireloomulisus muutub seega normiks. Samas ei tohi tulla kiirus õiguspärasuse arvelt. Minu järeldused on näidanud, et kiire seadusandlik tegevus ja ELi peamiste põhimõtete järgimine peavad käima käsikäes. Kiiremad õigusaktid nõuavad endiselt kindlaid demokraatlikke aluseid.

Hea haldustava edendamine ja tagamine on nende probleemide lahendamisel keskse tähtsusega. Minu kohtumised ELi institutsioonide juhtidega 2025. aastal olid oluline samm lahendusele suunatud käsitluse tugevdamisel. Konstruktiivse ja usaldusel põhineva dialoogi kaudu toetame institutsioone tulemuste saavutamisel, tagades samal ajal osaluse, läbipaistvuse ja vastutuse – need on hea haldustava olulised põhimõtted.

Ka läbipaistvus on hea haldustava oluline osa. Oluline osa meie tööst on seotud üldsuse juurdepääsuga dokumentidele, mis võimaldab kodanikel jälgida ja kontrollida otsustusprotsesse. Selles valdkonnas on endiselt vaja täiustusi, eelkõige seoses juurdepääsutaotluste õigeaegse ja ühetaolise menetlemisega. Nende tavade tugevdamine suurendaks vastutust ja üldsuse usaldust.

2025. aastal tähistas meie büroo kolmekümnendat tegevusaastat, kuid samal aastal saime ka rekordarvu kaebusi. See kasv võib tuleneda sellest, et teatakse paremini meie rolli ja kodanike õigusi ELi õiguse alusel. See kajastab ka digiajastu laiemaid arengusuundi – hõlpsamaid haldusprotsesse, muutuvaid ootusi reageerivuse suhtes ning tehisintellekti üha suuremat mõju avalikule haldusele. Selline areng toob kaasa tähtsaid võimalusi, kuid ka uusi nõudeid.

Minu eelkäijad kirjeldasid bürood sageli kui väikest institutsiooni, millel on suured volitused. Seda ülesannet raamistab nüüd minu vastu võetud strateegia, mis toetub kolmele sambale: kodanike kaebuste tähelepanelik kuulamine, meie otsustusõiguse kasutamisele mõistliku kaalutlusvõime ja mõjuga ning ELi halduse kvaliteeti parendavate partnerlussuhete tugevdamine. Koos loovad need prioriteedid meie tegevuse aluse, luues konstruktiivse silla eurooplaste ja ELi institutsioonide vahel.

Ka tegevuse tipptase on selle strateegia üks keskseid komponente. 2026. aastal keskendume oma siseorganisatsiooni kohandamisele muutuvate nõuetega, tehisintellektisuutlikkuse tugevdamisele ning tagamisele, et tehnoloogia arenguga kaasnevad asjakohased kaitsemeetmed.

Selge teabevahetus on endiselt sama oluline. Üha enam tegutseme „pädevate tõlkijatena“ institutsioonide ja kodanike vahel, selgitades keerukaid haldusmenetlusi arusaadavalt. Selge keelekasutuse edendamine ei ole stiiliküsimus. See on hõlpsuse ja õigluse küsimus.

Meie pühendumus kujundab ka meie tööd Euroopa ombudsmanide võrgustikus, mida mul on hea meel koordineerida. Meie koostöö kogu Euroopas tugevdab haldusstandardeid ja edendab ühist õppimist. Valmistume tähistama võrgustiku 30. aastapäeva 2026. aastal, mil rõhutame selle tähtpäevaga oma ühist panust hea halduse tagamisse kogu Euroopas.

2026. aastasse liikudes panevad meie vastutust õigluse, läbipaistvuse ja vastutuse hoidjatena proovile probleemid, mis nõuavad valvsust ja juhtimisoskust. Peame jätkama seismist hea halduse eest, mis ei ole abstraktne ideaal, vaid oma kodanikke kuulava liidu kindel alus.

„Euroopa Ombudsmani büroos tugevdatakse meie otsusekindlust, koostööd ja vankumatut pühendumist meie ühistele Euroopa väärtustele, et toetada demokraatiat – üks kaebus, üks lahendus ja üks otsus korraga.“

Teresa Anjinho, Euroopa Ombudsman

1. Strateegia

Usalduse loomine ja muutuse ajendamine

Euroopa Ombudsmani strateegia aastateks 2025–2029

Euroopa Ombudsman avaldas novembris oma büroo strateegia aastateks 2025–2029. Strateegia on aluseks büroo tegevusele alates kaebuste menetlemisest kuni välistegevuse, teabevahetuse ja sisehalduseni.

Sellel on neli üldeesmärki – suurendada kodanike mõjuvõimu, teha positiivseid muutusi, tugevdada partnerlusi ning edendada tegevuse kvaliteeti ja tõhusust:

• Kodanike võimestamine: suurendada kodanike ja kodanikuühiskonna teadlikkust Euroopa Ombudsmani rollist ning tagada, et nende häält kuuldaks ja nende õigusi kaitstaks.
• Positiivsete muutuste algatamine: juhtida institutsioonilisi muutusi ning tugevdada head haldust õigluse, aususe, läbipaistvuse ja usalduse edendamise kaudu.
• Partnersuhete tugevdamine: suhelda ja edendada koostöösuhteid sidusrühmadega, kes saavad toetada ja tõhustada ombudsmani tegevust kodanike õiguste kaitsel ja hea halduse edendamisel.
• Töö kvaliteedi ja tõhususe tugevdamine: edendada tulevikku suunatud, kohanemisvõimelist ja teenusepõhist ombudsmani bürood, mis on eeskujuks parimate tavade poolest, uuendusmeelne ning reageerib muutuvatele suundumustele ja vajadustele.

Neid toetavad büroo põhimõtted ja väärtused, näiteks inimeste ja organisatsioonide õiglane ja erapooletu kohtlemine, kutsekäitumise kõrgeimate standardite järgimine ning konstruktiivse dialoogi ja koostöö edendamine institutsioonide ja sidusrühmadega.

Strateegia rakendamist jälgitakse aastakava abil, milles on sätestatud mõõdetavad aastaeesmärgid, et aidata saavutada strateegia eesmärke ja prioriteete.

2. 2025. aasta ülevaade

3. Põhiteemad

Ombudsman aitab lahendada inimeste, ettevõtete ja organisatsioonide probleeme suhtlemisel ELi haldusasutustega. Need võivad olla näiteks läbipaistvuse puudumine otsustusprotsessis, viivitus dokumentidele juurdepääsu andmisel või sellest keeldumine, eetikaküsimused, põhiõiguste rikkumine või lepinguküsimused. Järgmistes jaotistes on ülevaade konkreetsetes valdkondades tehtud peamistest uurimistest.

3.1. Osaluspõhine otsustamine

Osaluspõhine otsustamine oli Euroopa Ombudsmani büroo jaoks 2025. aastal üks olulisimaid küsimusi, sest kodanikuühiskonna organisatsioonid esitasid kaebusi, kuidas Euroopa Komisjon lihtsustas kehtivaid õigusakte või võttis vastu uusi õigusakte uute poliitikaprioriteetide järgi.

---

3.2. Vastutus otsustusprotsessis

---

3.3. Läbipaistvus

Läbipaistvusküsimused, eelkõige dokumentidele juurdepääsu taotlused, moodustasid ka 2025. aastal endiselt suurima osa päringutest (35 %). Ombudsman soovib tagada, et ELi haldusasutused kohaldaksid ELi dokumentidele juurdepääsu reguleerivat õigusakti (määrus (EÜ) nr 1049/2001) rangelt ja õiglaselt. See tähendab, et dokumentide taotlejad peaksid kas saama otsitud dokumendid õigel ajal kätte või saama põhjendatud selgituse, miks juurdepääsu ei anta.

3.4. Aususstandardid

---

3.5. Põhiõigused

---

3.6. ELi töötajad

Ombudsman menetles 2025. aastal mitut kaebust Euroopa Personalivaliku Ameti (EPSO) kohta. Mitmes uurimises leidis ombudsman, et EPSO oli tegutsenud mõistlikult, kuid ühes uurimises tuvastas ta haldusomavoli seoses sellega, kuidas EPSO käsitles kaebust tehniliste probleemide kohta personalivaliku menetluse raames toimunud kaugkatsete ajal. Ühes teises uurimises tegi ombudsman ettepaneku, et EPSO annaks tulevikus selgeid ja täielikke vastuseid kandidaatidele, kes on taotlenud läbivaatamist. Vastuses tuleks neid teavitada sellest, kas läbivaatamine on toimunud, ja EPSO otsuse põhjustest. Edasisel uurimisel tuvastas ombudsman haldusomavoli seoses sellega, kuidas EPSO käsitles hiljuti sünnitanud kandidaadi taotlust, kes soovis muuta suulise katse aega.

---

3.7. Toetused ja lepingud

4. Kaebused ja uurimised: kuidas aitame avalikkust

Euroopa Ombudsmani põhiülesanne on aidata inimesi ja organisatsioone, kellel on probleeme ELi haldusasutustega, käsitledes nende esitatud kaebusi. Ombudsman püüab uurimiste kaudu neid probleeme lahendada ja edendada häid haldustavasid ELi institutsioonides.

Ombudsmani büroo käsitleb kaebusi lahendustele orienteerituna. Selle eesmärgi saavutamiseks peab büroo esmatähtsaks koostööd ELi institutsioonide, organite ja asutustega – see käsitlus tugevdab usaldust ELi haldusasutuste vastu, võimaldades samal ajal täita ombudsmanil oma järelevalveülesandeid täiesti sõltumatult.

Nii büroo juhtumimenetlejate mitmekesine rühm kui ka uus mitmekeelne veebileht kajastavad ombudsmani pühendumust aidata abiotsijaid kõigis ELi 24 ametlikus keeles.

Kuigi ombudsman ei saa alati kõiki saadud kaebusi uurida, püüab ta büroo siiski aidata abiotsijaid.

2025. aastal kasvas ombudsmani büroo menetletud kaebuste arv järsult – 54 % võrra rohkem kui 2024. aastal. See võib olla osaliselt tingitud asjaolust, et kaebuse esitajad saavad teada ombudsmani olemasolust just tehisintellektvahendite kasutamise kaudu.

On äärmiselt positiivne, et avalikkuse teadlikkus kodanike õigustest ja meie tegevusest on suurem ning see suurem teadlikkus on viinud selleni, et ombudsmani poolt viimase aasta jooksul algatatud uurimiste arv on kasvanud 19 %. Samal ajal on kaebuste suurem arv ning nende menetlemiseks ja analüüsimiseks vajalik töö on koormanud büroo ressursse oluliselt.

See on eriti keeruline, kui tehisintellekti antud nõuanded ei ole õiged, mis põhjustab – muu hulgas – vastuvõetamatute kaebuste arvu järsu suurenemise (+86 %). Neid kaebusi peetakse sageli vastuvõetamatuks, sest kaebuse esitaja ei ole kõigepealt pöördunud asjaomase institutsiooni poole. Kui varasematel aastatel oleks büroo soovitanud kaebuse esitajal pöörduda kõigepealt asjaomase institutsiooni poole, siis paljude uute kaebuste korral ei ole nimetatud institutsioon tegelikult küsimuse eest vastutav.

Muud kaebused tulenevad sellest, et kaebuse esitaja ei nõustu ELi institutsiooni väitega, et see ei vastuta tõstatatud küsimuse eest. Seejärel pöördub kaebuse esitaja ombudsmani büroo poole; pärast kaebuse ja esitatud argumentide läbivaatamist järeldab ombudsman, et ELi asutusel oli õigus.

4.1. Kaebuste liigid ja esitajad

4.1.1. Ülevaade kaebustest ja strateegilistest uurimistest

Ombudsman võib algatada ainult nende kaebuste uurimise, mis kuuluvad tema pädevusse ja vastavad nõutavatele vastuvõetavuse kriteeriumidele, näiteks kui kaebuse esitaja on püüdnud probleemi varem lahendada otse asjaomase asutusega.

Ombudsmani uurimiste teemad tulenevad ombudsmani volitustest ja saadud kaebustest. Lisaks kaebustega seotud põhitegevusele võib ombudsman kasutada strateegilisi uurimisi, et käsitleda laiemaid ELi institutsioonides esinevaid süsteemseid probleeme, või teatud tingimustel algatada omaalgatuslikke uurimisi ka kaebuse aluse, mille on esitanud ELi-väline kaebuse esitaja.

4.1.2. Strateegilised uurimised ja strateegilised algatused 2025. aastal

Lisaks järelepärimisele Euroopa Liidu institutsioonide haldusomavoli käsitlevate konkreetsete kaebuste kohta on Euroopa Ombudsmanil volitus ennetavalt käsitleda üldisemaid strateegilisi küsimusi. Strateegiliste uurimistega uuritakse laiemaid süsteemseid probleeme, mis mõjutavad ELi institutsioone, ja strateegilised algatused on pigem selgitustaotlused kui ametlikud uurimised.

2025. aastal algatas ombudsman strateegilise uurimise, kuidas ELi asutused käsitlevad pöördukse efekti juhtumeid, ja lõpetas kolm strateegilist uurimist. Kaks käsitlesid vastutust – kuidas komisjon tegeleb kolmandate isikutega, kes maksavad oma töötajatele tööreiside ja majutuse eest, ning kuidas komisjon kohaldab eksperdirühmade läbipaistvust reguleerivaid eeskirju. Kolmas lõpetatud strateegiline uurimine käsitles komisjoni riskijuhtimist seoses ohtlike keemiliste ainetega. Büroo lõpetas ka ühe strateegilise algatuse, kuidas komisjon tagab, et ELi töötajate ühist ravikindlustusskeemi reguleerivad läbivaadatud eeskirjad tagavad puuetega seotud tervisevajaduste täieliku katmise.

4.1.3. Kaebused väljaspool Euroopa Ombudsmani volitusi

Büroo vaatas 2025. aastal läbi rekordarvu kaebusi (2 249), mis ei olnud ombudsmani pädevuses, sageli seepärast, et need ei olnud seotud ELi haldusasutuste tegevusega. See kasv (+62 % võrreldes 2024. aastaga) näib olevat osaliselt tingitud sellest, et kaebusi koostatakse tehisintellekti abil. Volitusväliseid kaebusi Hispaaniast, Saksamaalt ja Poolast oli 32 % kõigist sellistest kaebustest. Hispaaniast oli neid 14 %, Saksamaalt 10 % ja Poolast 8 %.

Kõige sagedamad olid avalike teenuste ja haldusläbipaistvusega seotud kaebused; muud olid seotud mitmesuguste küsimuste ja institutsioonidega, sealhulgas liikmesriikide kohtute, tervishoiu ja inimeste vaba liikumisega.

Muud kaebused, mis laekusid ombudsmani büroole, käsitlesid küll ELi institutsioone, eelkõige Euroopa Komisjoni, kuid kuna need olid seotud poliitilise tegevusega või õigusaktide sisuga, jäid need ombudsmani volituste piiridest välja.

Lisaks ühe isiku, ettevõtte või organisatsiooni saadetud kaebustele sai ombudsman ka mitu massikaebust, mis ei kuulunud tema pädevusse. Need käsitlesid olukorda Lähis-Idas, Euroopa kaitsealgatust „Readiness 2030“ ning Rumeenia 2024. aasta presidendivalimiste tühistamist.

Ombudsman vastas kõigile abiotsijatele kaebuses kasutatud või nende soovitud keeles. Vastustes selgitati ombudsmani pädevust ja võimaluse korral soovitati kaebuste esitajatel pöörduda teiste asutuste poole, kes saaksid neid aidata. Kuigi need olid tavaliselt riiklikud ja piirkondlikud ombudsmani institutsioonid, suunas ombudsman kaebuste esitajad ka kodanike nõustamiskeskuste ja teiste tarbijakaitseorganisatsioonide juurde liikmesriikides.

Olenevalt tõstatatud küsimusest ja asjakohasel juhul soovitas büroo kaebuse esitajatel pöörduda ka ELi institutsioonide (peamiselt Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi) või üleeuroopaliste võrgustike, näiteks siseturu probleemide lahendamise võrgustiku (SOLVIT) ja Euroopa tarbijakeskuste poole.

Kaebuse esitajatel, kes ei olnud rahul teatud ELi õigusaktidega, soovitas ombudsman tavaliselt pöörduda Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjoni poole. Need, kes tõstatasid ELi õiguse rakendamisega seotud küsimusi, suunati riiklike või piirkondlike ombudsmanide või selliste ELi võrgustike poole nagu Europe Direct, Your Europe ja Euroopa e-õiguskeskkonna portaal.

Oktoobris 2025 toimus oluline muudatus, mil võeti kasutusele liigendatud menetlus, kuidas käsitleda e-postiga saabuvaid kaebusi. Selle asemel, et sisestada kaebusi büroo kaebuste haldamise süsteemi ja neid menetleda, vastab büroo nüüd standardkirjaga, mis selgitab ombudsmani volitusi ja suunab kaebuse esitajaid veebipõhise kaebusvormi juurde, mis juhendab neid volituste piires täieliku kaebuse esitamiseks vajalike oluliste elementide täitmisel.

See käsitlus tagab, et e-kirjaga esitatud kaebusi käsitletakse toetavalt, aidates samal ajal kaebuse esitajatel esitada kogu vajaliku ja asjakohase teabe. See muudatus oli otsustava tähtsusega, et vähendada volitusväliste kaebuste osakaalu ligikaudu 67 %-lt aasta esimese kümne kuu jooksul 47 %-ni novembris ja detsembris 2025.

4.2. Kelle vastu esitati kaebusi?

4.3. Miks esitati kaebusi?

4.4. Saavutatud tulemused

4.5. Mõju ja saavutused

Euroopa Ombudsmani üldeesmärk on saavutada ELi haldusasutuste tegevuse tegelik parenemine kaebuste esitajate ja laiema üldsuse jaoks. Ombudsman esitab sel eesmärgil lahendusi, soovitusi ja ettepanekuid. Samuti võib ombudsman paluda institutsioonil lahendada küsimus juba enne ametliku lahendusettepaneku või soovituse esitamist.

4.5.1. Heakskiidumäär

Heakskiidumäär on positiivsete vastuste protsent ombudsmani esitatud lahenduste, soovituste ja ettepanekute koguarvust. Ombudsman annab institutsioonidele uurimiste lõppotsustes esitatud soovituste järgimiseks aega kuni kuus kuud, seepärast hõlmab 2025. aasta heakskiidumäär ka 2024. aastal lõpetatud menetlusi.

Statistika näitab, et ELi institutsioonid on reageerinud hästi sellele, et büroo kasutab üha rohkem lahendi ettepanekuid, milles ombudsman kirjeldab institutsiooni edasisi samme konkreetse menetluse korral. 2024. aastal kiideti heaks 89 % lahendus- ja 78 % parandusettepanekutest. 2024. aastal tegid ELi institutsioonid ombudsmaniga rahuldavat koostööd 72 %-l juhtudest.

Ombudsman keskendus kogu 2025. aasta jooksul taas dialoogile ELi institutsioonide, organite ja asutustega. Nagu on märgitud ombudsmani strateegias, on ombudsman pühendunud sisuka dialoogi ja tulemusliku koostöö aktiivsele edendamisele ELi institutsioonide, organite ja asutustega. See on väga oluline, et saavutada paremaid tulemusi nii kaebuse esitajate kui ka asjaomaste institutsioonide jaoks, aidates ombudsmanil täita oma volitusi ja edendada lahenduspõhist käsitlust.

5. Koostöö institutsioonidega

Kooskõlas oma büroo uue strateegiaga aastateks 2025–2029 on Euroopa Ombudsman viimase aasta jooksul keskendunud lahendustel põhineva dialoogi ja konstruktiivse koostöö edendamisele ELi institutsioonide ja sidusrühmadega. Käsitluse eesmärk on suurendada büroo tõhusust kodanike õiguste kaitsel ja hea halduse edendamisel.

5.1. Suhted ELiga

5.1.1. Euroopa Parlament

Euroopa Ombudsmani volitused tulenevad ELi aluslepingutest ning ombudsman annab aru Euroopa Parlamendi liikmetele. Märtsis kohtus äsja valitud ombudsman Euroopa Parlamendi presidendi Roberta Metsolaga, et arutada ühiseid prioriteete tulevikuks ja mõlema institutsiooni ühist missiooni kaitsta Euroopa kodanike õigusi. Nad tulid uuesti kokku mais, kui ombudsman esitas büroo 2024. aasta aruande.

Järgmiste kuude jooksul kohtus ombudsman mitme Euroopa Parlamendi liikmega, eelkõige nende komisjonide esimeestega, kelle tegevus on seotud büroo ülesannetega. Teavitustegevuse eesmärk oli suurendada teadlikkust büroo rollist ELis ning arutada hiljutisi menetlusi ja järeldusi, edendades protsessi käigus mõlema institutsiooni tihedat koostööd.

Selle koostöö oluline aspekt on ombudsmani osalemine parlamendi korraldatavatel kuulamistel ja üritustel. Need kohtumised võimaldavad tutvustada olulisemate uurimiste peamisi tulemusi ja rõhutada ELi institutsioonidele tehtud soovitusi.

Ombudsman osales aasta jooksul mitmel parlamendikomisjonide koosolekul. Näiteks arutas ta õiguskomisjoniga (JURI) kiireloomulisi otsuseid ja vajadust ELi haldusõiguse järele. Samuti osales ta aruteludes kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoniga (LIBE) õigusriigi põhimõtte üle ELis ning rahvatervise komisjoniga (SANT) kodanike juurdepääsu üle piiriülestele tervishoiuteenustele.

Selline teabevahetus andis suurepärase võimaluse suurendada usaldust ombudsmani büroo ja parlamendi vahel, sillutades teed jätkuvale koostööle. Büroo osales ka Euroopa Parlamendi liikmete korraldatud kuulamistel ja üritustel, kus arutati selliseid konkreetseid teemasid nagu Euroopa rahaliste vahendite järelevalve, juurdepääs dokumentidele ja ELi seadusandliku protsessi läbipaistvus.

Septembris Strasbourgis toimunud Euroopa Ombudsmani 30. aastapäeva tähistamisel pidas Euroopa Parlamendi asepresident Sabine Verheyen avakõne.

Lisaks osales ombudsman kohtumisel Euroopa Parlamendi kontaktbüroode (EPLO) juhtidega, et tõsta liikmesriikides teadlikkust oma büroo tegevusest.

Tuginedes sellele, et büroo on pühendunud selgele suhtlusele, pidas ombudsman kõne selge keele konverentsil, mille korraldas Euroopa Parlamendi tõlke peadirektoraat (DG TRAD).

5.1.2. Petitsioonikomisjon

Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjon (PETI) vastutab suhete eest Euroopa Ombudsmaniga ning teeb temaga koostööd, et tagada kodanike murede käsitlemine ELi tasandil. 2025. aastal jätkas ombudsmani büroo koostööd PETI-ga, et saavutada ühine eesmärk tagada, et ELi institutsioonid austaksid kodanike põhiõigusi.

Juunis tutvustas ombudsman petitsioonikomisjoni liikmetele 2024. aasta aruannet ja kirjeldas oma 2025.–2029. aasta strateegia põhimõtteid. Ettekanne andis tõuke arvamuste vahetuseks Euroopa Parlamendi liikmetega kodanike praeguste ja tulevaste probleemide üle.

Lisaks kohtus ombudsman petitsioonikomisjoni esimehe Bogdan Rzońcaga, komisjoni mitme parlamendiliikmega, Euroopa Parlamendi kodanike õiguste, justiits- ja institutsiooniliste küsimuste peadirektoraadi (IUST) peadirektoriga ning petitsioonikomisjoni sekretariaadi juhatajaga.

5.1.3. Euroopa Komisjon ja nõukogu

Peale Euroopa Parlamendi on Euroopa Komisjon ja Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Ombudsmani büroo peamised koostööpartnerid Euroopa Liidu tasandil.

ELi suurima institutsiooni ja ELi täitevorganina on just komisjoni tegevusega seotud paljud kaebused, mis laekuvad ombudsmani büroosse. Seetõttu on konstruktiivse dialoogi säilitamine mõlema institutsiooni vahel ülioluline, et leida praktilisi lahendusi kodanikele.

Juunis kohtus ombudsman Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeniga, et arutada selliseid olulisi teemasid nagu õigeaegne juurdepääs dokumentidele ja kaasav otsustamine. Samuti kohtus ta institutsioonidevaheliste suhete eest vastutava voliniku Maros Šefčovičiga. Nende kohtumiste tulemusel võeti selge kohustus edendada ombudsmani büroo ja komisjoni vahel avatud ja pidevat dialoogi.

Töötajate tasandil suhtles ombudsmani büroo tihedalt ka komisjoni talitustega, et tagada tõhus ja lahendustele suunatud käsitlus seoses uurimistega.

Lisaks kohtus ombudsman Euroopa Ülemkogu eesistuja António Costaga, et arutada läbipaistvust ja eetikat ELi halduses. Samuti arutasid nad tulevase koostöö võimalusi, et tagada ELi institutsioonide ja ametite usaldusväärsus kodanike jaoks.

Detsembris osales ombudsman Euroopa Liidu põhiõiguste harta väljakuulutamise 25. aastapäeva konverentsil, mille korraldasid Euroopa Komisjon, nõukogu eesistujariik Taani ja Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet. Üritus võimaldas uurida, kuidas on harta kujundanud põhiõiguste kultuuri ELis, ning arutada tulevasi probleeme ja võimalusi. Ombudsman märkis, et hartast kui ELi esmase õiguse vahendist, milles on sätestatud kodanike põhiõigused, on saanud meie liidu oluline tugisammas.

5.1.4. Muud institutsioonid, asutused ja organisatsioonid

Töösuhete tugevdamine ELi institutsioonide, organite, büroode ja asutustega, samuti oluliste ELi-väliste institutsioonidega on ülioluline, et tagada Euroopa Ombudsmani rolli mõistmine ja austamine. See koostöö on oluline ka selleks, et lahendada kaebused kiiresti ja õiglaselt, edendada kodanike ja ettevõtete jaoks positiivseid muutusi ning head haldustava.

Sellest põhimõttest lähtus ombudsman oma suhtlemisel ja kohtumistel kogu 2025. aasta jooksul, kui kohtus mitme ELi institutsiooni ja asutuse juhtidega, näiteks Euroopa Investeerimispanga (EIB) presidendi Nadia Calviñoga, Euroopa Põhiõiguste Ameti (FRA) direktori Sirpa Rautioga, Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) tegevdirektori kohusetäitja Bernhard Urli ning Euroopa Personalivaliku Ameti (EPSO) direktori Oliver Sallesega.

Lisaks osales ombudsman Euroopa välisteenistuse personalikomitee täiskogu istungil, et arutada töötajatega seotud menetlusi, näiteks seoses ahistamisega, ning Regioonide Komitee juhatuses, et vahetada arvamusi asjakohaste menetluste kohta.

Ametiaja alguses kohtus ombudsman Euroopa Nõukogu inimõiguste voliniku Michael O’Flahertyga ning Euroopa riiklike inimõiguste institutsioonide võrgustiku (ENNHRI) juhataja Louise Holckiga. Ombudsman osales ka märtsis Euroopa Nõukogus toimunud ombudsmanide ja riiklike inimõigusasutuste kõrgetasemelisel konverentsil.

5.1.5. Ombudsmani külastused ELi liikmesriikidesse

Osana korrapärastest visiitidest ELi liikmesriikidesse ja ELi asutustesse külastas ombudsman 2025. aastal Poolat, Maltat ja Hispaaniat. Need liikmesriikide külastused hõlmavad kohtumisi ELi asutuste, vabaühenduste, ombudsmanide, riiklike ametiasutuste ja ülikoolidega, et suurendada teadlikkust ombudsmani büroost riigi tasandil.

Poolas osales ombudsman Poola justiitsministeeriumi korraldatud konverentsil „Kodanikuühiskonna roll õigusriigi põhimõtete kaitsel”. Visiidi ajal kohtus ta Poola ja Ukraina ombudsmanidega ning külastas Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametit (Frontex), kus kohtus ameti tegevdirektoriga.

Maltal toimus ombudsmani visiit Malta parlamendi ombudsmani 30. aastapäeval, mis hõlmas võimalust osaleda üritusel, mis keskendus hea valitsemistava arutamisele keerulistel aegadel. Lisaks aruteludele Euroopa mitme ombudsmaniga kohtus ombudsman ka inimõiguste, varjupaiga ja rände vabaühendustega. Ta külastas ka Euroopa Liidu Varjupaigaametit (EUAA), et pidada põhjalikke arutelusid.

Hispaanias korraldas ombudsman kahepoolse kohtumise Hispaania ombudsmaniga, osales aruteludes Hispaania keskkonnavabaühendustega, pidas väljaande Forbes Women korraldatud üritusel põhiettekande soolise võrdõiguslikkuse edendamise kohta Euroopa Liidus ning pidas ülikoolis Universidad Autónoma de Madrid loengu teemal „Euroopa Ombudsmani roll ja selle mõju kodanikele“.

Lisaks pidas ombudsman loengu Itaalias Veneetsias asuvas tippkeskuses Global Campus of Human Rights Euroopa inimõiguste ja demokratiseerimise magistriprogrammi (EMA) üliõpilastele.

---

5.2. ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon

Euroopa Liit on allkirjastanud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni, mis on siduv rahvusvaheline inimõiguste õigusakt, mille eesmärk on „edendada, kaitsta ja tagada kõigi inimõiguste ja põhivabaduste täielikku ja võrdset kasutamist kõigi puuetega inimeste poolt ning edendada austust nende loomupärase väärikuse vastu“.

ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni järgimist ELis jälgitakse ELi puuetega inimeste õiguste konventsiooni raamistikus. Raamistiku liikmena pöörab Euroopa Ombudsman suurt tähelepanu ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamisele ELi haldusasutustes. 2025. aasta alguses esitas raamistik ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni komiteele ELi konventsiooni järgimise perioodiliseks läbivaatamiseks ajakohastatud aruande, mis sisaldas ka ombudsmani büroo panust.

Märtsis 2025 esitas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni komitee oma lõppjäreldused. Ta juhtis tähelepanu mitmele korduvale probleemile, mille ombudsmani büroo tuvastas ka kaebuste ja omaalgatusliku tegevuse kaudu. Need on näiteks hoolekandeasutustest väljumine ja ELi vahendite kasutamine; puuetega inimeste töötingimused ELi haldusasutustes, sealhulgas töölevõtmine, hooldajatoetused ja mõistlikud kohandused; ning puuetega ELi töötajate tervisekindlustus. Puuetega inimeste õiguste komitee märkis ka, et ELi institutsioonid peaksid järgima ombudsmani soovitusi.

Ombudsmani büroo menetles 2025. aastal mitut puuetega inimeste õigustega seotud kaebust, eelkõige seoses ELi värbamise ja personaliküsimustega. Näiteks käsitleb üks päring seda, kuidas komisjon käsitleb puudest tingitud diskrimineerimise kaebusi ning mõistlike kohanduste rakendamist.

Euroopa Ombudsman ja Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet korraldasid ühiselt ELi asutuste seas uuringu, mis keskendus puuetega inimeste, sealhulgas ELi puuetega töötajate õigustele.

Ombudsmani büroo tutvustas puuetega inimeste õigustega seotud tegevust aasta jooksul mitmel üritusel, näiteks ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni läbivaatamisel ELis. Lisaks osales ombudsman puuetega inimeste õiguste nädala raames Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjoni korraldatud puuetega inimeste õiguste aastaseminaril.

6. Teabevahetus

Nähtavuse tagamine on oluline osa ombudsmani büroo tegevusest sidusrühmade, ELi haldusasutuste ja kodanikuühiskonnaga suhtlemisel. Peale uurimiste keskendub büroo teabevahetus ka läbipaistvuse, eetika ja vastutuse edendamisele ELi haldusasutustes.

Ombudsman esitas aprillis ajakirjanikele 2024. aasta aruande, mis andis talle hea võimaluse tutvustada oma ametiaja plaane ja teatada oma esimesest omaalgatuslikust uurimisest.

Ombudsman osales ja kõneles ka mitmel ELi ja rahvusvaheliste institutsioonide korraldatud üritusel. Need oli näiteks soolise võrdõiguslikkuse nädal ning mitu Euroopa Parlamendi korraldatud arutelu- ja komisjonikoosolekut; Euroopa Kodanike Teenistuse (ECAS) päev; Euroopa ajakirjanike liidu kongress; Maailma Majandusfoorumi arutelu hea valitsemistava teemal; ning mitu muud ettekannet sidusrühmadele, kodanikele ja noortele, sealhulgas mais toimunud Euroopa noorteürituse raames.

2025. aastal ilmus ajakirjanduses ligikaudu 3 800 artiklit, milles mainiti uurimisi või kajastati neid otseselt.

Lisaks jätkasid ombudsman ja büroo töötajad teavitustegevust, andes ajakirjandusele intervjuusid, osaledes akadeemilistel konverentsidel ning vesteldes külastajarühmadega.

Et muuta büroo tegevus ja poliitikad kodanikele kättesaadavamaks, tutvustati keritavates veebilugudes ombudsmani 2025.–2029. aasta strateegiat ning hangete ja toetustega seotud uurimiste teemavaldkonda. See peamiste teemavaldkondade tutvustamise meetod jätkub 2026. aastal.

2025. aastal laiendas büroo teavitustegevust, lisades ühismeediale suunatud regulaarseid videoid, mis selgitavad büroo ja ombudsmani tegevust ning tutvustavad teatud eriteemasid.

Need olid näiteks järelvideod, kus ombudsman andis ülevaate uurimise viimastest arengutest, oma kohtumistest ja sõnavõttudest, ning menetlusi selgitavad videod, kus ombudsman kirjeldas uurimise konkreetseid põhitulemusi.

Lisaks korraldas büroo ühismeediakampaania „Kulisside taga“, kus büroo eri osakondade töötajad – uurimisametnikud, õigusnõustajad ja digisuhtluse eksperdid – tutvustasid oma rolli ja igapäevaseid ülesandeid. Eesmärk oli rõhutada, et Euroopa Ombudsman on kättesaadav, sõbralik ja professionaalne asutus, tõstes ühtlasi esile büroo põhiväärtused. 2025. aastal kasvas ühtlaselt ühismeedia jälgijate arv kõigil platvormidel, kus büroo tegutseb, osaliselt tänu eespool mainitud tegevustele. Kokkuvõttes kasvas ühismeedia jälgijate arv 13 338 võrra ning büroo kolmel peamisel platvormil (LinkedIn, Instagram, Bluesky) oli kuvamiste ja kaasatuse suhe 5,36 %. Veebilehe külastamine ühismeediasisu kaudu andis samuti häid tulemusi: 8 416 külastajat saabus otse postitustest. Kokkuvõttes on veebileht endiselt oluline büroo suhtlusvahend, mida külastati aasta jooksul 1 786 995 korda.

6.1. Ombudsmani 30. aastapäev

2025. aastal tähistati Euroopa Ombudsmani büroo 30. aastapäeva.

Kogu aasta jooksul kavandati ja korraldati enamik ombudsmani teavitustegevusi 30. aastapäeva teema ja visuaalidentiteedi alusel.

Kampaanias „Kas teadsite?“ juhiti tähelepanu mitmesugustele faktidele büroo kohta, sealhulgas missioonile, ajaloole ja toimimisele.

Ühismeediakampaania, mis hõlmas kolleegidega videolõike ja ombudsmani videopöördumist, täiendati keritava looga, mis esitas need elemendid vormingus, mis sobib büroo laiemale sidusrühmade ringile.

Aastapäeva tähtpäeva tähistati ka Strasbourgi linnaga ühiselt korraldatud üritusega, mis ühtis linnavalitsuse toetatud trammiliini avamisega; trammil olid ombudsmani logo ja väärtused. Tramm sõitis linnas kuni 2025. aasta lõpuni.

Kogu aasta jooksul oli eri kohtades avatud näitus stendidega ombudsmani büroo ajaloo ja tegevusvaldkondade kohta. Need olid näiteks Strasbourgis Euroopa Parlament täiskogu istungi ajal ja Euroopa ombudsmanide võrgustiku konverents – ombudsmani büroo korraldatud iga kahe aasta tagant toimuv üritus.

---

6.2. Hea halduse auhind

Oktoobris avas ombudsman ametlikult kandidaatide nimetamise viiendale Euroopa Ombudsmani hea halduse auhinnale.

Selle auhinnaga tunnustatakse ELi avaliku halduse meetmeid, millel on nähtav ja otsene positiivne mõju kodanike elule. Lisaks auhinna üldvõitjale valitakse mitme kategooria võitjad.

Selle aasta auhinna kandidaatide kategooriad hõlmavad silmapaistvaid saavutusi järgmistes valdkondades: tehnoloogiline innovatsioon ja tehisintellekti kasutamine, kodanike ja kodanikuühiskonna kaasamine, mitmekesisus ja kaasatus ning avatud haldus.

Nõuandekomitee koostab kandidaatide nimekirja, mille hulgast valib Euroopa Ombudsman võitjad ning kuulutab need välja juunis 2026 toimuval eritseremoonial. Samuti korraldatakse veebis avalik hääletus, millega valitakse populaarseim projekt.

7. Euroopa ombudsmanide võrgustik

Euroopa ombudsmanide võrgustik on mitteametlik võrgustik, mida koordineerib Euroopa Ombudsman ja mis koosneb rohkem kui 95 ombudsmanide ja samalaadsete organite büroost kogu Euroopas, samuti kuulub sellesse Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjon.

Oluline Euroopa ombudsmanide võrgustiku vahend on päringute esitamise menetlus. Selle menetluse kaudu saavad võrgustiku liikmed küsida ELi õiguse kohta seoses oma uurimistega, ning Euroopa Ombudsman hangib neile ELi institutsioonidelt eksperdivastused. 2025. aastal käsitleti järgmisi teemasid: sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamine seoses lastehüvitistega, ELi kodanike ELi-väliste pereliikmete vaba liikumise õigused ning teises ELi liikmesriigis õppivate Horvaatia üliõpilaste juurdepääs tervisekindlustusele.

2025. aastal külastas ombudsman ka mõne riikliku ombudsmani bürood. Ta kohtus Varssavis Poola inimõiguste voliniku ja Ukraina parlamendi inimõiguste volinikuga, Madridis Hispaania ombudsmaniga ning Vallettas Malta parlamendi ombudsmaniga. Nendel visiitidel arutas ombudsman riiklike ombudsmanidega mõlemale poolele olulisi küsimusi ning otsis võimalusi, kuidas teha kodanike probleemide lahendamiseks paremini koostööd.

7.1. Euroopa ombudsmanide võrgustiku konverents

Euroopa ombudsmanide võrgustik pidas aastakonverentsi novembris 2025 Brüsselis. Konverents pakkus kogu Euroopa ombudsmanidele võimaluse tõhustada koostööd, vahetada ideid ja ennetada tulevasi probleeme, mis vajavad nende tähelepanu.

Konverentsi vorming oli kavandatud nii, et see soodustaks osalejate isiklikku panust ja arutelu. Lisaks täiskogu ava- ja lõpuistungitele korraldati kahel päeval kaheksa töötuba eri teemadel. See võimaldas ombudsmanidel keskenduda teemadele, mis pakuvad erilist huvi nende riigile või piirkonnale.

Kaheksa seminari teemad:

• ELi-sisese liikuvuse praktilised takistused
• ELi õiguse järgimise järelevalve väljakutsed ja võimalused
• Ombudsmanide sõltumatuse säilitamine keerulistel aegadel
• Ombudsmanide kogemuste jagamine keskkonnakaebuste käsitlemisel
• Ombudsmani järelevalve pooleldi era- ja pooleldi avaliku halduse üle
• Kodanike õiguste kaitse killustatuse ennetamine
• Ombudsmanide muutuv roll rände- ja varjupaigakaebuste lahendamisel
• Õigusaktide lihtsustamine – mida see võib tähendada õiguste kaitse jaoks.

Mõnes töötoas osalesid ka selliste ELi asutuste nagu Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti esindajad, kes jagasid teavet ja eksperditeadmisi.

Pärast konverentsi on kavas korraldada 2026. aasta alguses Málagas (Hispaania) kontaktametnike kohtumine, et võtta järelmeetmeid töötubades saavutatud järeldustele ja arutada võimalikke tulevasi projekte.

8. Tehisintellekt

Digivahendid kujundavad ümber seda, kuidas avaliku sektori asutused teenindavad kodanikke. Sel põhjusel on ombudsmani büroo kasutanud võimalust pakkuda tehisintellekti abil reageerimisvõimelisemat ja tulemuslikumat teenust. Kogu 2025. aasta liikus büroo tehisintellekti kasutuselevõtu suunas, lähtudes hea halduse, vastutuse ja läbipaistvuse põhimõtetest.

Tagamiseks, et tehisintellekti lõimimine on kooskõlas nimetatud põhimõtetega, moodustas büroo osakondadevahelise tehisintellekti töörühma, mis suunab strateegilist otsustusprotsessi ja soodustab teadmiste jagamist büroosiseste ja -väliste sidusrühmadega. Võeti tööle spetsiaalne tehisintellektiametnik, kelle ülesandeks on teha erialast järelevalvet ja koordineerida kõiki tehisintellektitegevusi, tagades, et tehnika areng oleks kindlalt seotud ombudsmani missiooniga teenida kodanikke. Büroo osales ka Euroopa Andmekaitseinspektori (EDPS) korraldatud tehisintellekti korrespondentide võrgustikus, mis foorumi kaudu vahetavad ELi institutsioonid vabatahtlikult parimaid tavasid.

Ombudsman käivitas katseprojekti, et katsetada süsteemi GPT@EC kasutamist – see on kõigi ELi institutsioonide jaoks Euroopa Komisjoni poolt arendatud üldotstarbeline generatiivne tehisintellektisüsteem, mis kasutab suuri keelemudeleid. Katseprojektis uuritakse, kuidas saab tehisintellekt aidata menetluste käsitlemise, haldustegevuse ja teabevahetuse abitegevustega, säilitades samal ajal ombudsmani volituste keskse osa – sõltumatuse ja erapooletuse. Katseprojektis hinnatakse tehisintellekti potentsiaali mitme konkreetse ülesande täitmisel: kirjade, soovituste ja otsuste kavandite selguse ja stiili parendamine; ELi ja riiklike õigusaktide uurimine; kaebustele lisatud või uurimistes saadud mahukate dokumentide kokkuvõtmine ja analüüsimine; kavandite koostamine sellistes haldusvaldkondades nagu personalihaldus ja rahandus; IT-projektide korral koodimistugi; ning abi teabevahetusülesannete täitmisel, näiteks grammatikakontroll ja dokumentidest kokkuvõtete koostamine.

Projekt käivitati pärast seda, kui olid kehtestatud tugevad juhtimismeetmed, sealhulgas riskijuhtimise raamistikud, andmekaitse mõjuhinnangud, kasutusjuhised ning kaitsemeetmed andmekaitse, turbe, autoriõiguste järgimise ja inimjärelevalve tagamiseks. Euroopa Komisjoniga sõlmitud teenustaseme kokkuleppega tagatakse, et ombudsmani kavandid, töömaterjalid, menetlusteave ja isikuandmed on kaitstud ning kättesaamatud komisjoni töötajatele või kolmandatele isikutele ilma loata. Ombudsmani töödeldavate andmetega ei koolitata ega täiustata tehisintellektimudeleid.

Katseprojekti juhtpõhimõte on inimjärelevalve. Tehisintellekti kasutavad töötajad vastutavad täielikult kõigi tulemuste korral ning tehisintellekti ei kasutata otsustamisel, soovitamisel, vastuvõetavuse hindamisel, tulemuste määramisel ega kaebuste prioriseerimisel.

Töötajad kontrollivad enne kasutamist hoolikalt kogu tehisintellekti loodud sisu õigsust, tagades, et tehnoloogia suurendab tõhusust, kuid kaebuste lahendamise ja uurimiste keskmes on endiselt inimese otsustusvõime ja inimotsused.

Kajastades ombudsmani pühendumust läbipaistvusele ja vastutusele tehisintellekti kasutamisel, avaldati ombudsmani veebilehel tehisintellekti teade, milles antakse kodanikele selget teavet, kuidas kasutatakse tehisintellektisüsteeme, mis kaitsemeetmed on kehtestatud ja mis õigused on kaebuse esitajatel bürooga suhtlemisel.

9. Vahendid

9.1. Eelarve

Euroopa Ombudsmanil on Euroopa Liidu eelarves eraldi jagu. See koosneb kolmest jaotisest. Esimene jaotis hõlmab palku, hüvitisi ja muid personalikulusid. Teises on hooned, mööbel, seadmed ja mitmesugused tegevuskulud. Kolmas jaotis hõlmab institutsiooni üldiste ülesannete täitmise kulusid. 2025. aastal oli eelarves assigneeringuid summas 15 558 918 eurot.

Et tagada vahendite tõhus haldus, kontrollib Euroopa Ombudsmani siseaudiitor korrapäraselt asutuse sisekontrollisüsteeme ja büroo finantstehinguid. Ombudsmani, nagu ka teisi institutsioone, kontrollib ka Euroopa Kontrollikoda, kes ei tuvastanud välisauditi kontekstis konkreetseid probleeme.

---

9.2. Vahendite kasutamine

Ombudsmani büroo võtab igal aastal vastu aasta juhtimiskava, milles loetletakse erimeetmed, mida büroo kavatseb võtta ombudsmani strateegia eesmärkide ja prioriteetide saavutamiseks. 2025. aasta oli üleminekuaasta ametist lahkuva ja äsjavalitud ombudsmani vahel ning eelmine ombudsman võttis ametiaja lõpus enne uue valimisi vastu aasta juhtimiskava, mis tugines tema strateegiale „Suund 2024. aastasse“. Oktoobris 2025 võttis uus ombudsman vastu strateegia „Usalduse loomine ja muutuse ajendamine“, mis on aluseks tulevastele aasta juhtimiskavadele.

Ombudsmani büroo töötajad on kõrge kvalifikatsiooniga ja mitmekeelsed. See tagab, et büroo saab menetleda kaebusi ELi 24 ametlikus keeles ja suurendada teadlikkust oma tegevusest kogu ELis. Büroo tulemuskeskne ja usalduspõhine hübriidtööpoliitika toetab ombudsmani püüdlust edendada nüüdisaegset, digitaalset ja paindlikku töökeskkonda.

2025. aastal oli ombudsmani büroo ametikohtade loetelus 75 ametikohta, lisaks teeb bürooga koostööd keskmiselt 8 lepingulist töötajat. 2025. aasta jooksul omandasid ombudsmani büroos töökogemust ka 18 praktikanti, kusjuures aastate 2024/2025 praktikantide programm lõppes augustis ja aastate 2025/2026 programm algas septembris.

Üksikasjalik teave ombudsmani büroo struktuuri ja eri üksuste ülesannete kohta on ombudsmani veebilehel.

Euroopa Ombudsmani kontaktandmed

Postiaadress

Médiateur européen
1 avenue du Président Robert Schuman
CS 30403
F-67001 Strasbourg Cedex

Külastusaadress

Strasbourg

Bâtiment Václav Havel (HAV)
Allée Spach
F-67000 Strasbourg

Brüssel

Bâtiment Froissart (FRS)
Rue Froissart 87
B-1000 Brüssel

Veebis

• Veebileht ombudsman.europa.eu
• BlueSky bsky.app/profile/ombudsman.europa.eu
• Instagram instagram.com/euombudsman
• LinkedIn linkedin.com/company/272026
• threads threads.net/euombudsman
• YouTube youtube.com/user/eotubes

Telefon

+33 (0)3 88 17 23 13

---

© Euroopa Liit, 2026

Kõik fotod, infograafikud ja teabekujutised © Euroopa Liit. Teatud visuaalmaterjalides kasutatud illustratiivsed kujutised ja graafilised elemendid on pärit Adobe Stocki pildipangast.
Reprodutseerimine on lubatud hariduslikel ja mitteärilistel eesmärkidel, kui viidatakse allikale.
Kirjatüüp FrutigerNext.

HTML	ISBN 978-92-9483-430-0	ISSN 1830-6888	doi: 10.2869/6873141	QK-01-26-001-ET-Q