- ET Eesti keel
Aastaaruanne 2023
Aastaaruanne - Kuupäev Teisipäev | 19 märts 2024
1. Sissejuhatus
Mul on rõõm esitleda Euroopa Ombudsmani 2023. aasta aruannet.
ELi otsustamiskeskkond on üha keerukam – sageli muutub see kiiresti ja hõlmab väga mitmesuguseid sidusrühmi. See suurendab vajadust selliste sõltumatute järelevalveasutuste nagu Euroopa Ombudsmani järele ja nende tähtsust, tagamaks, et Euroopa halduskorraldus jääks vastutustundlikuks ja läbipaistvaks.
Minu büroo tegevus hõlmab ELi institutsioonidele meelde tuletamist, et kuigi mõni olukord võib nõuda kiiret poliitilist tegutsemist, peaks kodanikele suunatud haldus alati võimaldama avalikku arutelu ja kontrolli.
Sellega seoses palusin Euroopa Parlamendil toetada minu soovitust käsitleda esmajärjekorras Euroopa Komisjoni olulisi viivitusi dokumentidele juurdepääsu taotluste käsitlemisel, eelkõige komisjoni esialgsete juurdepääsuotsuste läbivaatamisel. See on alles teine kord, kui esitasin Euroopa Parlamendile eriaruande Euroopa ombudsmanina ja see näitab selle küsimuse olulisust demokraatliku järelevalve jaoks. Olen tänulik kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile, et see käsitles seda küsimust nii kiiresti.
Eetikaküsimused olid kogu aasta kesksel kohal. Jälgisin tähelepanelikult reformiprotsessi Euroopa Parlamendis pärast korruptsiooniskandaali 2022. aasta lõpus. Kuigi parlamendi eetikaraamistikus on tehtud mõningaid selgeid parendusi, on võtmetähtsusega reformide nõuetekohane rakendamine ja jõustamine.
Rändega seotud uurimised olid 2023. aastal väga olulisel kohal, sest algatasin omaalgatusliku uurimise, et selgitada Frontexi rolli Vahemere otsingu- ja päästeoperatsioonides, ning eraldi uurimises palusin sellel ametil teha rohkem, et tagada rändajate põhiõiguste austamine küsitlemise ajal. Samuti küsisin lisateavet ELi-Tuneesia vastastikuse mõistmise memorandumi kohta, sealhulgas kas Euroopa Komisjon on hinnanud mõju inimõigustele.
Ränne oli üks peamisi teemasid novembris Euroopa Parlamendis toimunud Euroopa ombudsmanide võrgustiku konverentsil. Riiklike ja piirkondlike ombudsmanide kohtumisel toimusid ka laiaulatuslikud arutelud tehisintellekti kasutamise kohta avalikus halduses ning rangete eetikanormide tähtsuse üle avalikus elus.
Mul oli hea meel anda üle juunis neljandat korda Euroopa Ombudsmani hea halduse auhind. Auhinnatseremoonial tõsteti taas esile paljusid suurepäraseid algatusi ja projekte, mida on korraldanud ELi haldusasutused. Üldauhind läks Eurojustile ja Rahvusvahelise Kriminaalkohtu prokuratuurile nende tegevuse eest, millega nad aitasid kodanikuühiskonnal dokumenteerida sõjakuritegusid ja inimsusevastaseid kuritegusid.
Järgmine aasta on oluline demokraatia jaoks Euroopas ja kogu maailmas. Valikud, mida inimesed teevad valimistel, mõjutab peale avaliku poliitika ka demokraatia enda toimimist, sealhulgas kontrolli ja tasakaalu, mis tagavad põhiõigusi ja valitsuse vastutust. Haldusasutused kogu maailmas peavad toime tulema olemuslike pingetega oma sõltumatuse ja valitsuse nõudmiste vahel, kus on märksõnaks avalik huvi. Olukord on sama ka ELi institutsioonides ja osa Euroopa Ombudsmani rollist on tegutseda nende juhendajana. Nagu näitab eelmise aasta hea halduse auhind, võib EL olla õnnelik, et tema ametnikud on töökad, suunatud avalikkusele ja mõtlevad iseseisvalt. Ootan huviga, et jätkata koostööd nendega, et näidata, kuidas hea avalik haldus võib aidata kaitsta demokraatiat ja põhiõigusi.
Emily O’Reilly
2. 2023. aasta ülevaade
06 juuni
3. Põhiteemad
Ombudsman aitab lahendada inimeste, ettevõtete ja ühingute probleeme suhtlemisel ELi haldusasutustega. Probleemid võivad olla näiteks läbipaistvuse puudumine otsustamisel, viivitused dokumentidele juurdepääsu andmisel või sellest keeldumine, põhiõiguste rikkumine või lepinguküsimused. Järgmistes jaotistes on valdkondade peamiste juhtumite ülevaade.
3.1. Juurdepääs dokumentidele
ELi kodanikel on laialdased õigused saada juurdepääs ELi haldusasutuste valduses olevatele dokumentidele. Kui neil on raskusi dokumentidele juurdepääsu saamisel, võivad nad abi küsida ombudsmanilt.
Pärast omaalgatuslikku uurimist palus ombudsman Euroopa Komisjonil kiiresti lahendada süsteemsed viivitused dokumentidele juurdepääsu taotluste käsitlemisel, märkides, et vaja on põhjalikku ümbermõtestamist, et tagada, et komisjon järgib tähtaegu, mis on sätestatud üldsuse juurdepääsu käsitlevas ELi õigusaktis (määrus (EÜ) nr 1049/2001). Ombudsmani uurimine näitas, et kui üksikisikud taotlevad juurdepääsuotsuse läbivaatamist, mida nimetatakse kordustaotluseks, ei järgi komisjon õigusaktis sätestatud tähtaegu 85 % juhtudest. Septembris saatis ombudsman Euroopa Parlamendile eriaruande, milles küsis institutsioonilt ametlikku toetust, et komisjon tegutseks ombudsmani soovituse kohaselt. Ta arutas aruannet novembris Euroopa Parlamendi liikmetega kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonis.
Ombudsman algatas ka omaalgatusliku uurimise, kuidas komisjon, parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu käsitlevad õigusloomedokumentidele üldsuse juurdepääsu taotlusi. Ombudsmani varasemad uurimised on näidanud, et need kolm institutsiooni ei järgi täielikult ELi õigust ja konkreetsemalt kohtupraktikat seoses juurdepääsutaotlustega.
Pärast uurimist palus ombudsman nõukogul anda üldsusele täielik juurdepääs oma õigusteenistuse arvamusele kavandatava miinimumpalga õigusakti kohta, väites, et suurem läbipaistvus eelnõu läbirääkimiste ajal toetaks oluliselt üldsuse osalemist ELi õigusloomes. Nõukogu andis taotletud dokumendile juurdepääsu ombudsmani soovituse alusel. Ombudsman kritiseeris ka Euroopa Andmekaitsenõukogu (EDPB) negatiivset vastust mitmele avalikkuse juurdepääsu taotlusele seoses piiriüleseid andmeedastusi käsitlevate ettevalmistavate dokumentidega. Vastuseks ombudsmani soovitusele andis EDPB lõpuks laiema juurdepääsu taotletud dokumentidele.
ELi dokumendi olemus oli 2023. aastal jätkuvalt probleem. Ombudsman kritiseeris komisjoni esialgset suutmatust lisada juurdepääsutaotluse kohaldamisalasse konkreetseid e-kirju, mis käsitlevad teabevahetust ELi mulla-, metsa- ja kliimamuutustega kohanemise strateegiate eelnõude kohta. Ombudsmani uurimise ajal nõustus komisjon registreerima asjaomased e-kirjad ja uurima, kas neid saab avalikustada.
Euroopa Ravimiametit (EMA) käsitlevas uurimises järeldas ombudsman, et ameti tava järjestada teatud dokumentidele juurdepääsu taotlused automaatselt ajaliselt, sõltumata sellest, kas nende käsitlemisega kaasneb liigne halduskoormus, ei saa pidada heaks halduseks. Märkides, et EMA on juba võtnud meetmeid selle järjekorra järkjärguliseks kaotamiseks, palus ombudsman ametil teatada oma meetmete edenemisest.
Ombudsman esitas ka Euroopa Investeerimispangale (EIP) soovitusi, kuidas EIP käsitleb dokumentidele juurdepääsu taotlusi. Eelkõige palus ta EIP-l hinnata juurdepääsutaotlusi eraldi, mitte selle alusel, kas EIP juba kavatseb asjaomased dokumendid hiljem avaldada, ning selgitada paremini, kuidas täpselt võib avalikustamine kahjustada juurdepääsu andmisest keeldumisel huve, mida kaitsevad läbipaistvuseeskirjad. Ombudsmani ettepanekud lähtusid uurimisest, kuidas EIP käsitles juurdepääsutaotlust seoses Poolas elektrijaotusvõrgu nüüdisajastamise projektiga, mida rahastab EIP. EIP vastas, et tagab juurdepääsutaotluste käsitlemise kooskõlas ombudsmani soovitustega.
Keskkonnaotsuste tegemisega seotud uurimises kritiseeris ombudsman komisjoni keeldumist anda juurdepääsu dokumentidele, mis käsitlevad keraamikatööstuse kasvuhoonegaaside heidet, millest on teatatud ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (ELi HKS) raames. Ombudsman ei nõustunud komisjoni põhjendusega, et taotletud dokumendid ei sisaldanud rohkem teavet keskkonda sattuvate heidete kohta kui see, mis oli juba avalikult kättesaadav, ning komisjoni hinnanguga, et dokumentide avalikustamiseks puudus ülekaalukas avalik huvi. Ta teatas komisjonile, et kaalutleb laiema uurimise korraldamist selle kohta, kuidas komisjon tõlgendab keskkonnateabe ulatust ja teavet, mis on seotud heidetega keskkonda.
3.2. Põhiõigused
Pärast sadade inimeste uppumist Kreeka rannikul 14. juunil avas ombudsman omaalgatusliku uurimise Euroopa Piiri- ja Rannikuvalveameti (Frontex) rolli kohta otsingu- ja päästeoperatsioonidel. Ombudsman soovis tutvuda paljude dokumentidega Frontexi kohustuste teemal selles valdkonnas, sealhulgas ametliku aruandega vahejuhtumi kohta (tõsise vahejuhtumi aruanne), samuti aruannetega teiste hiljutiste vahejuhtumite kohta seoses paljude hukkunutega Vahemerel. Seejärel kohtus ombudsmani uurimisrühm Varssavis Frontexi esindajatega, et selgitada osa esitatud teabest. Samuti palus ombudsman Frontexil esitada täiendavaid dokumente kontrollimiseks.
Teises algatuses, mis on seotud ELi institutsioonide rolliga põhiõiguste kaitsel piirihaldustegevuses, küsis ombudsman rohkem teavet ELi ja Tuneesia vahel juulis allkirjastatud vastastikuse mõistmise memorandumi kohta. Konkreetselt küsis ombudsman Euroopa Komisjonilt, kuidas kavatseb komisjon tagada inimõiguste austamist rändemeetmetes, mis tulenevad lepingust, mis annab Tuneesiale 105 miljonit eurot ELi vahendeid piirihalduseks. Ombudsman küsis komisjonilt, kas see on enne vastastikuse mõistmise memorandumi allkirjastamist hinnanud mõju inimõigustele ning kas kavatseb lepingu rakendamise ajal teha korrapäraseid kontrolle. Lisaks küsis ta komisjonilt, kas see on kehtestanud kriteeriumid rahastamise peatamiseks, kui inimõigusi rikutakse. Eraldi uurimises küsis ombudsman komisjonilt, kuidas see tagab, et Kreekale piirihalduseks eraldatud ELi vahendid ei toeta põhiõiguste rikkumisi.
Pärast uurimist seoses Frontexi ühisoperatsiooniga Hispaanias palus ombudsman ametil teha rohkem, et tagada ebaseaduslike sisserändajate põhiõigused järelküsitluste ajal – need on küsitlused, millega kogutakse teavet riskianalüüsi ja piiriüleses kuritegevuses kahtlusaluste tuvastamise jaoks. Ta tegi ettepaneku, et Frontex dokumenteeriks küsitletavate nõusoleku ning tagaks, et nad saavad teavet oma õiguste kohta ja juurdepääsu sõltumatule kaebuste esitamise mehhanismile. Ombudsman tegi ka ettepaneku, et Frontex nõuaks, et iga liikmesriigi ühise piirihaldusoperatsiooni operatiivkavad sisaldaksid rändajate juurdepääsu õigusabile. Frontex nõustus ombudsmani ettepanekutest enamikuga.
Ombudsman väljendas heameelt komisjoni otsuse üle teha koostööd kohalike omavalitsustega, et hinnata Kreekas asuvate ELi rahastatud rändehaldusvahendite (mitmeotstarbelised vastuvõtu- ja isikutuvastuskeskused) mõju põhiõigustele, hinnang avalikustada ja vaadata see korrapäraselt läbi. Komisjoni kohustus võtta neid meetmeid järgib ombudsmani soovitusi, mis esitati uurimises, mis käsitles, kuidas komisjon tagab põhiõiguste järgimise nendes asutustes.
Pärast uurimist teemal, kuidas Euroopa välisteenistus (EEAS) hindab riske inimõigustele enne ELi-välistele riikidele järelevalvevõimekuse arendamiseks toetuse andmist, tegi ombudsman mitu ettepanekut, kuidas täiustada EEASi inimõigussuuniseid. Muu hulgas antakse rohkem teavet riskituvastusprotsessi kohta, täpsustatakse, et tegevuse mõju inimõigustele tuleks hinnata tegevuse igas etapis, ning lisatakse andmekaitsesätted seoses teabe jagamisega kohalike inimõigusorganisatsioonidega. Teises uurimises, mis on seotud abi andmisega ELi-välistele riikidele järelevalvevõimekuse arendamiseks, soovitas ombudsman Frontexil ajakohastada inimõigustele avalduva mõju hindamise menetlust ja täiustada selle menetluse kohaldamist.
3.3. Eetikaküsimused
Pärast väiteid 2022. aasta lõpus, et ELi-välised riigid maksid mõju eest Euroopa Parlamendis, pidas ombudsman parlamendiga mitu arutelu parlamendi eetikaeeskirjade reformimise kava üle. Detsembris väljendas ombudsman heameelt parlamendi eetikaraamistiku täiustuste üle, mis on näiteks huvide konfliktide üksikasjalikum määratlus ning parlamendiliikmete kohustus avaldada kohtumised registreeritud lobistidega ja ELi-väliste riikide diplomaatiliste esindajatega, kuid märkis, et endiselt püsivad probleemid sellega, kuidas eeskirju rakendatakse ja jõustatakse. Ta kutsus Euroopa Parlamenti üles tagama, et parlamendil oleksid vajalikud vahendid ja meetmed uute eeskirjade nõuetekohaseks järelevalveks ja jõustamiseks.
Pärast teateid, et Katar ja sellele lähedased organisatsioonid on maksnud Euroopa Komisjoni peadirektori tööreiside eest, küsis ombudsman komisjonilt teavet reisikulude kohta alates 2021. aastast, mille on maksnud kolmandad isikud. Pärast esitatud statistika läbivaatamist teatas ombudsman kavatsusest algatada uurimine, et hinnata neid reise ja leida, kas komisjon on võtnud asjakohaseid meetmeid võimalike huvide konfliktide leevendamiseks nendel juhtudel. Samuti kutsus ta komisjoni üles avalikustama vähemalt kokkuvõtte teabest, mida komisjon oli temaga selles küsimuses juba jaganud.
2023. aastal uuris ombudsman huvide konfliktide riske sellistes valdkondades nagu Euroopa Kaitsefond (EDF). Ombudsman algatas uurimise teemal, kuidas komisjon tagab, et Euroopa Kaitsefondi projektitaotlusi hindavatel välisekspertidel puudub huvide konflikt, sest teisiti kui tavaliselt ELi rahastatavate taotluste hindamisel, ei ole komisjon kohustatud avalikustama nende projektide jaoks konsulteeritavate ekspertide nimesid.
Ombudsman palus ka Euroopa Investeerimispangal (EIP) täiustada huvide konflikti eeskirju pärast seda, kui selle asepresidendist sai Itaalia riikliku tugipanga tegevjuht. Asepresident osales EIP ja riikliku tugipanga vaheliste rahastamislepingute heakskiitmisel mõni nädal enne tema nimetamist selle tegevjuhiks. Ombudsman tegi ettepaneku, et EIP tugevdaks oma eetika- ja vastavuskontrollikomitee järelevalverolli seoses juhtimiskomitee liikmete kavandatud uute töökohtadega. Vastuseks teatas EIP, et on teavitanud oma eetika- ja vastavuskomiteed ombudsmani ettepanekutest. EIP teatas ka, et tema komitee teavitab lahkuvaid juhatuse liikmeid sellest, et nende uued lepingud ei tohi neid takistada teatamast mis tahes huvide konfliktist, mis tekivad nende teenistusjärgse ooteaja jooksul.
Osana oma analüüsist juhtumis, mis käsitles võimalikku huvide konflikti seoses sellega, et komisjon sõlmis lepingu ELi ettevõtete ühinemispoliitika uuringu koostamiseks konkurentsiõiguse konsultatsioonifirmaga, hindas ombudsman positiivselt muudatusi, mida komisjon oli hiljuti teinud oma avalike hangete sisesuunistes. Ta märkis, et uued suunised võivad tugevdada seda, kuidas institutsioon käsitleb hankemenetluses võimalikke kutselisi huvide konflikte, kuid neid tuleb kohaldada hoolikalt. Komisjon lõpetas nimetatud lepingu ombudsmani uurimise ajal.
3.4. Vastutus otsustusprotsessis
Ombudsman tegi Euroopa Komisjonile mitu ettepanekut, et aidata komisjonil tagada suurem läbipaistvus ja vastutus seoses enam kui 700 miljardi euro suuruse taaste- ja vastupidavusrahastuga, mille eesmärk on aidata ELi majandusel taastuda COVID-19 pandeemiast ning ka sotsiaal-majanduslikust mõjust, mille tekitas Venemaa sissetung Ukrainasse. Tema ettepanekud on näiteks paluda komisjonil jätkata liikmesriikide maksetaotluste esialgsete hinnangute avaldamist, parendada taaste- ja vastupidavusrahastuga seotud dokumentidele juurdepääsu taotluste käsitlemist ning tagada, et liikmesriigid, kellel veel puuduvad avalikud portaalid peamiste toetusesaajate andmetega, avavad need. Samuti soovitas ta, et komisjon julgustaks liikmesriike avaldama kõik kiireloomulise rahastamise abisaajad nendes avalikes portaalides.
Euroopa Liit on viimastel aastatel vastu võtnud palju õigusakte, mille eesmärk on kaitsta keskkonda ja võidelda kliimamuutuste vastu, ning seepärast on ombudsmani hiljutiste uurimiste keskmes olnud otsustamise läbipaistvus selles valdkonnas. Sel aastal avaldas ombudsman tulemuste ülevaate oma avalikust konsultatsioonist, mis käsitles läbipaistvust ja osalemist ELi keskkonnaotsuste tegemisel. Vastajad nimetasid probleeme, mis raskendavad neil jälgida otsustusprotsesse või nendes osaleda, näiteks teabe hiline avaldamine, lobitööga seotud läbipaistvuse puudumine ning raskused juurdepääsul õigusakti eelnõu arutelu teabele. Seoses kodanikuühiskonna kaasamisega poliitika kujundamisse soovitasid vastajad komisjonil jagada esialgseid seisukohti poliitika ja õigusaktide kohta ning palusid suuremat läbipaistvust seoses sellega, kes osaleb avalikes konsultatsioonides.
Tulemuste põhjal algatas ombudsman omaalgatusliku uurimise, mis käsitles, kuidas komisjon haldab ohtlike kemikaalide riske. Uurimise eesmärk on uurida viivitusi piirangute kehtestamisel, et vähendada konkreetsete kemikaalide riske, viivitusi kemikaalide kandmisel nende ainete loetellu, mille kasutusala vajab eelnevat autoriseerimist, ning viivitusi autoriseeringute ja autoriseerimistingimuste otsustamisel. Uurimise raames vaatab ombudsman läbi valiku näidistoimikuid, et tuvastada viivituste põhjused ja menetluse läbipaistvus.
Rahvaterviseotsuste tegemisel julgustas ombudsman Euroopa Ravimiametit (EMA) jagama võimalikult kiiresti esialgseid kavasid kliiniliste uuringute andmete avaldamiseks seoses ravimite hindamise lõppenud menetlustega, kuigi ameti proaktiivne läbipaistvuspoliitika oli aastatel 2018–2023 peatatud. Ombudsman tuvastas ka mitu läbipaistvusprobleemi komisjoni suhtluses tubakatööstusega. Uurimise tulemustes kritiseeris ta komisjoni suutmatust avaldada ennetavalt kõigi tubakatööstuse lobistidega peetud kohtumiste üksikasju ning ei protokollinud kõiki neid kohtumisi. Samal ajal väljendas ombudsman heameelt, et komisjon on võtnud kohustuse hinnata täiendavalt oma talituste kokkupuudet tubakatööstuse lobitööga. Ta esitab komisjonile teabe, mida see peaks edastama kõrgematele ametnikele, et tagada hindamise põhjalikkus, ja on palunud komisjonil teatada tulemustest.
Kui kodanikuühiskonna organisatsioon oli väljendanud muret seoses vastutusega, algatas ombudsman uurimise komisjoni otsuse kohta piirduda kontaktandmete avaldamisel ELi töötajate veebikataloogis Whoiswho ainult juhtivtöötajate andmetega. Varem olid Whoiswhos avaldatud ka poliitikaametnike kontaktandmed.
3.5. Personaliküsimused
Ombudsman korraldas uurimise, kuidas Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO) tegi eelvalikukatseid, mis olid osa ELi avalikku teenistusse uute töötajate värbamise menetlusest. Uurimise aluseks oli mitu kaebust katsete kohta, eelkõige seoses nõudega, et katsed toimuvad üksnes sidevahendite kaudu. Kandidaadid nimetasid tehnilisi probleeme katsete ajal ning probleeme abi saamisel EPSO-lt ja tema töövõtjalt. Ombudsman tegi EPSO-le mitu parendusettepanekut, näiteks palus tal põhjalikult hinnata, kuidas kaugkatsed võivad mõjutada võrdseid võimalusi, tagada, et tehnilised nõuded ei seaks teatud kandidaate ebasoodsasse olukorda, ning tagada, et kandidaatidel oleks juurdepääs juhistele, kuidas eksami ajal tõrkeid kõrvaldada ja kuidas esitada kaebusi.
Euroopa Liidu Varjupaigaamet (EUAA) täiustas välisekspertide valikumenetlust pärast ombudsmani uurimist, kuidas amet oli menetlenud üht konkreetset taotlust. Uurimise ajal muutis EUAA valikumenetluse menetlus- ja korraldusaspekte, kus näis olevat probleeme. Ombudsman väljendas muudatuste üle heameelt.
3.6. Toetused ja lepingud
Vabaühendus pöördus ombudsmani poole, kui Euroopa Komisjon oli püüdnud kulusid sisse nõuda pärast ELi rahastatava piinamisohvrite rehabiliteerimise projekti auditit. Komisjon saatis vabaühendusele võlateate, sest see koordineeris projekti. Enamik rahastamiskõlbmatuteks peetud kuludest oli siiski seotud ühe projektipartneriga. Pärast ombudsmani sekkumist tühistas komisjon ligi 28 000 euro suuruse sissenõudekorralduse ja teatas, et väljastab vastutavale projektipartnerile uue sissenõudekorralduse. Ombudsman väljendas komisjoni otsuse üle heameelt.
Pärast seda, kui Euroopa Parlament keeldus andmast juurdepääsu oma ruumidesse välislepinguga töötaja imikule, kui ema soovis teda imetada, pöördus lapse isa ombudsmani poole. Kaebuse esitaja märkis, et parlament annab juurdepääsu oma töötajate lastele. Ombudsman leidis, et eeskiri näib olevat ebaproportsionaalne ja vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega. Parlament nõustus lubama töötajal tuua oma imikut parlamendi ruumidesse ja lubas muuta oma eeskirju.
4. Hea halduse auhind
Ombudsmani 2023. aasta hea halduse auhinnaga tunnustati Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) ja Rahvusvahelise Kriminaalkohtu prokuratuuri tööd, mis aitas dokumenteerida raskeid rahvusvahelisi kuritegusid ja inimõiguste rikkumisi. Mõlemad asutused on koos koostanud suunised, et aidata kodanikuühiskonna organisatsioonidel koguda ja säilitada teavet nii, et seda saaks kasutada kohtus tõendusmaterjalina.
Auhinna üldvõitjad kuulutati välja 28. juunil Brüsselis Solvay raamatukogus toimunud tseremoonial, mille avasid Euroopa ombudsman Emily O’Reilly ja Euroopa Parlamendi president Roberta Metsola. Samuti kuulutati välja viis erikategooriate võitjat, avaliku hääletuse võitja ja eriauhinna võitja.
Võitjate tegevusest rääkides ütles ombudsman: „Sõjakurjategijate ja inimõiguste rikkujate vastutusele võtmine on õiglane ohvrite jaoks ning võib olla hoiatav tulevaste konfliktide jaoks. Ajalugu on näidanud, kui raske on selliste kuritegude eest vastutusele võtta, mistõttu on väga oluline leida tõhusaid viise, kuidas tõendeid koguda ja säilitada.“
2023. aasta auhinna eesmärk on tunnustada ELi avalike teenistujate tegevust, mis on avaldanud positiivset mõju inimeste elule Euroopas ja mujal, ning sellele kandideeris 57 projekti.
Kandidaate hindas sõltumatu nõuandekogu ja võitjad valis ombudsman. Auhind anti neljandat korda pärast algatamist ombudsmani poolt 2017. aastal.
5. Kaebused ja uurimised: kuidas aitame avalikkust
Euroopa Ombudsman aitab inimesi, ettevõtteid ja organisatsioone, kellel on probleeme ELi haldusasutustega suhtlemisel, käsitledes nende esitatud kaebusi ning edendades head haldustava, tuvastades ennetavalt laiemaid süsteemseid probleeme ELi institutsioonides.
Ombudsman püüab pidevalt parendada sisemenetlusi, tagamaks, et ombudsmani büroo teeb uurimisi võimalikult tõhusalt ja kaebuse esitajate kogemus asjaajamisel bürooga oleks optimaalne. 2023. aastal lihtsustas ja tõhustas ombudsman menetlusi seoses kaebustega, mis olid väljaspool tema volitusi, ja kaebustega ELi haldusasutuste suutmatuse kohta vastata e-kirjadele või kirjadele. Uued menetlused võimaldavad ombudsmani bürool neid kaebusi tõhusamalt käsitleda, mis parendab ka kaebuse esitajate kogemust.
Ombudsmani veebipõhise kaebuste esitamise süsteemi on täiustatud ja see on nüüd kasutajasõbralikum. Kaebuse esitajatel on nüüd lihtsam kaebusi esitada ja jälgida nende menetlemist.
Nii büroo juhtumimenetlejate mitmekesine rühm kui ka uus mitmekeelne veebikoht kajastavad ombudsmani pühendumust aidata abiotsijaid kõigis ELi 24 ametlikus keeles.
Kuigi ombudsman ei saa alati uurida kõiki laekunud kaebusi, püüab tema büroo aidata kõiki abiotsijaid, näiteks andes nõuandeid muude õiguskaitsevõimaluste kohta.
5.1. Kaebuste liigid ja esitajad
5.1.1. Ülevaade kaebustest ja strateegilistest uurimistest
Ombudsman võib algatada ainult nende kaebuste uurimise, mis kuuluvad tema pädevusse ja vastavad nõutavatele vastuvõetavuse kriteeriumidele, näiteks kui kaebuse esitaja on püüdnud probleemi lahendada otse asjaomase asutusega.
Büroo tegevuses käsitletavad teemad tulenevad ombudsmani volitustest ja esitatud kaebustest. Enamik juhtumeid põhineb kaebustel. Lisaks ombudsmani põhitegevusele seoses kaebustega korraldab ombudsman ka ulatuslikumaid strateegilisi uurimisi ja algatusi, et lahendada süsteemseid probleeme ELi institutsioonides.
5.1.2. Kaebused väljaspool Euroopa Ombudsmani volitusi
Euroopa Ombudsman menetles 2023. aastal üle 1 500 kaebuse, mis olid väljaspool tema pädevust, peamiselt põhjusel, et need ei olnud seotud ELi haldusasutuste tegevusega. Üle 40 % sellistest kaebustest laekus Hispaaniast, Poolast ja Saksamaalt. Ainuüksi Hispaania osakaal oli 20 %, ülejäänud kahe riigi osakaal 10 %.
Enamasti pöördusid inimesed ombudsmani poole võrdse kohtlemise või diskrimineerimise, kohtuasjade, tarbijakaitse, panganduse ja haldusläbipaistvuse küsimustes. Ombudsmani volitustest väljaspool olevad kaebused käsitlesid peamiselt probleeme, mis olid seotud riiklike, piirkondlike või kohalike ametiasutuste ning riiklike või rahvusvaheliste kohtutega (nt Euroopa Inimõiguste Kohtuga). Kodanikud esitasid palju kaebusi ka eraõiguslike isikute, näiteks pankade, veebiettevõtete ja -platvormide ning lennufirmade kohta.
Ombudsman sai ka palju volitusväliseid kaebusi seoses humanitaarkriisiga Ukrainas pärast Venemaa sissetungi.
Kuigi COVID-19 pandeemiaga seotud kaebuste koguarv on vähenenud, jäid riiklike ametiasutuste poolt viiruse leviku seire ja piiramise meetmed 2023. aastal siiski märkimisväärseks volitusväliste kaebuste allikaks.
Muud volitusvälised kaebused käsitlesid ELi institutsioone, kuid nende poliitilist või seadusandlikku tegevust.
Ombudsman vastas kõigile abiotsijatele kaebuses kasutatud keeles. Vastustes selgitati ombudsmani pädevust ja võimalusel soovitati kaebuste esitajatel pöörduda teiste asutuste poole, kes saaksid neid aidata. Kuigi need hõlmasid peamiselt riiklikke ja piirkondlikke ombudsmaniasutusi, suunas ombudsman kaebuse esitajaid pöörduma ka ELi institutsioonide (peamiselt komisjoni ja parlamendi) ja võrgustike, näiteks siseturu probleemide lahendamise võrgustiku (SOLVIT) ja Euroopa tarbijakeskuste poole.
Kaebuse esitajatel, kes ei olnud rahul teatud ELi õigusaktidega, soovitas ombudsman tavaliselt pöörduda Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjoni poole. Need, kes tõstatasid ELi õiguse rakendamisega seotud küsimusi, suunati riiklike või piirkondlike ombudsmanide või selliste ELi võrgustike poole nagu Europe Direct.
2022. aastal võeti volitusväliste kaebuste käsitlemisel kasutusele ühtlustatud vormid, mis võimaldasid ombudsmani töötajatel vastata neile kaebustele 2023. aastal palju kiiremini kui varem.
5.2. Kelle vastu esitati kaebusi?
5.3. Miks esitati kaebusi?
5.4. Tulemused
5.5. Mõju ja saavutused
Euroopa Ombudsmani üldeesmärk on saavutada ELi haldusasutuste tegevuse tegelik parenemine kaebuste esitajate ja laiema üldsuse jaoks. Ombudsman esitab sel eesmärgil lahendusi, soovitusi ja ettepanekuid. Ombudsman saab olukorra parendamisele kaasa aidata ka strateegiliste algatuste kaudu, mis ei ole ametlikud uurimised. Samuti võib ta paluda institutsioonil lahendada küsimus juba enne ametliku lahendusettepaneku või soovituse esitamist.
5.5.1. Heakskiidumäär
Heakskiidumäär on positiivsete vastuste protsent ombudsmani esitatud lahenduste, soovituste ja ettepanekute koguarvust. Et ombudsman annab institutsioonidele oma uurimiste lõppotsustes esitatud soovituste järgimiseks aega kuni kuus kuud, kajastab 2023. aasta heakskiidumäär 2022. aastal lõpetatud juhtumeid.
2022. aastal tegid ELi institutsioonid ombudsmaniga rahuldavat koostööd 81 %-l juhtudest. 83 ettepanekust, mis tehti ELi institutsioonidele haldustavade parandamiseks või täiustamiseks, reageerisid institutsioonid positiivselt 67-le.
5.5.2. Üldisem mõju
Heakskiidumäär kajastab institutsioonide vastuseid ettepanekutele teatud hetkel ega näita täielikult ombudsmani tegevuse mõju aja jooksul.
Isegi kui institutsioonid reageerivad ombudsmani ettepanekutele või soovitustele positiivselt, vajavad nad sageli aega, et oma haldustava muuta. Näiteks leidis ombudsman haldusomavoli uurimises 2022. aastal, kuidas Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) menetles üldsuse juurdepääsu taotlust seoses ettepanekuga piirata plii kasutamist laskemoonas. EFSA vastus ombudsmani soovitustele oli positiivne ja amet teatas, et muudab oma eeskirju ja tavasid. Selle tulemusel parendas EFSA 2023. aastal dokumentidele juurdepääsu käsitlemist. Näiteks avaldas amet juhenddokumendi, et aidata isikuid, kes soovivad esitada juurdepääsutaotlusi, muutis sise-eeskirju, et kiirendada taotluste menetlemist, ning alustas uue IT-vahendi katsetamist, et taotlusi tõhusamalt menetleda ja tähtaegu järgida.
Teises uurimises 2022. aastal leidis ombudsman, et viis, kuidas Euroopa välisteenistus teatas väliseksperdile tema lepingu lõpetamisest, oli haldusomavoli. Järgmisel aastal teatas Euroopa välisteenistus ombudsmanile, et korraldab teadlikkuse suurendamise üritusi, et parendada oma töösuhteid lepingupartneri kaudu tööle võetud välisekspertidega.
6. Teabevahetus ja koostöö
6.1. Teabevahetus
Teabevahetusel on oluline roll ombudsmani rolli ja tegevuse tutvustamisel võimalikult laiale üldsusele, oluliste ajakohastuste edastamisel sidusrühmadele ja ELi haldusasutustele ning teadlikkuse tõstmisel sellistest teemadest nagu läbipaistvus, eetika ja vastutus.
2023. aasta jooksul lihtsustati peamiste uurimisdokumentide kättesaadavust, lisades veebilehe avalehele dünaamilise jaotise, mis näitab hiljutisi ajakohastusi. Samuti täiustati mitmeti veebilehel navigeerimist, et lihtsustada sisu leidmist.
Et suurendada avalikkuse teadmisi ombudsmani tegevuse pikaajalise mõju kohta, avaldas büroo keritava veebiloo, milles selgitatakse ombudsmani tegevust mitmes valdkonnas ja mõju ELi haldusele. Seda veebilugu toetas ühismeediakampaania.
Lisaks avaldati veebilehel, sealhulgas esilehel, ja ühismeedias mitu videot, milles tutvustatakse büroo tegevust ja selgitatakse peamisi uurimisvaldkondi.
Ombudsman tutvustas büroo tegevust aprillis aasta pressikonverentsil. Seal tutvustas ombudsman ka avalikul konsultatsioonil saadud vastuseid läbipaistvuse ja ELi keskkonnaotsuste tegemises osalemise kohta.
Et levitada teavet hea halduse auhinna võitjate kohta ning innustada inimesi jagama häid ideid ja tavasid, järgnes auhinnatseremoonia ühismeediakampaaniale eraldi keritav veebilugu, mis esitles võiduprojekte ja ürituse tipphetki.
Ombudsman osales juunis Euroopa noorteüritusel Strasbourgis (EYE2023). Osalejatega peetud vestlusringis vastas ta küsimustele büroo tegevuse kohta ning hea halduse tähtsa rolli kohta ELi demokraatia säilitamisel.
Pärast väiteid 2022. aasta lõpus, et ELi-välised riigid on püüdnud osta mõju Euroopa Parlamendis, kutsus ombudsman kõrgetasemelisi esinejaid peamistest järelevalveasutustest ning Euroopa Komisjonist ja Euroopa Parlamendist arutama usaldusväärsusraamistiku ülesehituse ja selle järgimise puudusi. Paneelarutelu toimus juunis ja sellel keskenduti ka uue eetikaorgani loomise ettepanekule ning selle võimalikule rollile ELi haldusasutuste usaldusväärsuse suurendamisel.
Seoses ombudsmani tegevuse kajastamisega ajakirjanduses suurenes 2023. aastal ajakirjandusartiklite koguarv eelmisest aastast 35 %, kusjuures 56 % kogu meediakajastusest oli ELi riikides.
2023. aastal suurenes jätkuvalt ombudsmani jälgijate arv ühismeedias, eriti LinkedInis ja Instagramis. Suurem profiilitegevus ja mõlemal platvormil ELiga seotud sisu otsivate kasutajate arvu suurenemine on olulised tegurid, mis mõjutasid positiivset tulemuslikkust. Ombudsmani Instagrami konto jälgijate koguarv kasvas 91 % (6 578 uut jälgijat võrreldes 3 472 uue jälgijaga 2022. aastal). LinkedInis kasvas jälgijate arv 65 % (+ 5 825 võrreldes 2 990 uue jälgijaga 2022. aastal). X-is, kus ombudsmanil on ühismeediakanalitest suurim jälgijaskond, oli jälgijaid 2023. aasta detsembris 36 188 ehk 5 % rohkem (+ 1 757). Oluliselt parenes ka kaasatus ja mainimiste arv kasvas järsult.
Lisaks jätkasid ombudsman ja büroo töötajad teavitustegevust, andes ajakirjandusele intervjuusid, osaledes akadeemilistel konverentsidel ning vesteldes külastajarühmadega.
6.2. Suhted ELi institutsioonidega
6.2.1. Euroopa Parlament
Euroopa Parlament valib iga ametiaja alguses Euroopa Ombudsmani, tänu millele on suhted mõlema institutsiooni vahel eriti olulised.
2023. aastal kohtus ombudsman büroo aastaaruande üleandmiseks Euroopa Parlamendi presidendi Roberta Metsolaga. Samuti arutas ta usaldusväärsuse ja läbipaistvuse reforme, mille president algatas pärast väiteid 2022. aasta lõpus, et ELi-välised riigid on maksnud parlamendis mõju eest. Need kohtumised ning ombudsmani ja tema büroo regulaarsed kohtumised Euroopa Parlamendi kogu poliitilise spektri liikmetega olid võtmetähtsusega jätkuva usalduse ja koostöö tagamisel. Ombudsman ja tema töötajad tutvustasid büroo tegevust ka mitmel komisjoni kuulamisel ja arvamuste vahetamisel, näiteks kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonis (LIBE), välissekkumise ja desinformatsiooni komisjonis (ING2), õiguskomisjonis (JURI) ja inimõiguste allkomisjonis (DROI).
Septembris saatis ombudsman Euroopa Parlamendile eriaruande Euroopa Komisjoni süsteemsete viivituste kohta dokumentidele juurdepääsu taotluste käsitlemisel. Seejärel algatas parlament ombudsmani aruande toetamiseks kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonis menetluse. Täiskogu hääletab resolutsiooni üle eeldatavasti 2024. aasta alguses.
6.2.2. Petitsioonikomisjon
Petitsioonikomisjon on parlamendi komisjon, mis vastutab suhete eest Euroopa Ombudsmaniga, sest mõlemad tegutsevad selle nimel, et tagada kodanike murede arvestamine ELi tasandil. 2023. aastal jätkasid nad koostööd sellistes valdkondades nagu puuetega inimeste õigused ning Euroopa ombudsmanide võrgustiku (ENO) raames, milles on petitsioonikomisjon liige.
Ombudsman ja petitsioonikomisjoni esimees Dolors Montserrat kohtusid 2023. aastal korrapäraselt ning pr Montserrat osales ka Euroopa ombudsmanide võrgustiku aastakonverentsil, mis keskendus ELi valimistele ja Euroopa Ombudsmani valimisele.
6.2.3. Euroopa Komisjon
Komisjon on suurim ELi institutsioon ja sellel on tohutu mõju miljonite inimeste elule; seepärast on loomulik, et suur osa ombudsmanile esitatud kaebusi on seotud komisjoni tegevusega. Töösuhted komisjoniga olid 2023. aastal jätkuvalt väga konstruktiivsed ja ombudsman kohtus mitme volinikuga. Töötajate tasandil säilitati tihedad kontaktid ombudsmani büroo ja komisjoni vahel, et kaebuse esitajate probleemide käsitlemine oleks võimalikult tõhus.
6.2.4. Muud institutsioonid, asutused ja organisatsioonid
ELi eri haldusasutustega suhtlemine on oluline osa ombudsmani strateegiast „2024. aasta poole“. Ainult tänu tihedale koostööle on võimalik saavutada püsiv ja positiivne mõju ELi haldusasutustele. Veebruaris kohtus ombudsman Euroopa Kontrollikoja presidendi, Euroopa peaprokuröri ja Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) peadirektoriga, et valmistada ette enda korraldatavat konverentsi „Tugevama ELi usaldusväärsusraamistiku loomine“. Aasta jooksul kohtus ombudsman ka Euroopa Keskpanga (EKP) presidendi ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (Frontex) tegevdirektoriga.
6.2.5. ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon
Euroopa Liit on allkirjastanud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni, mis on siduv rahvusvaheline inimõiguste õigusakt, mille eesmärk on „edendada, kaitsta ja tagada kõigi inimõiguste ja põhivabaduste täielikku ja võrdset teostamist kõigi puuetega inimeste poolt ning edendada austust nende loomupärase väärikuse vastu“.
ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni täitmist ELis jälgitakse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ELi raamistikuga, mida juhtis 2023. aastal Euroopa Ombudsman. Raamistiku liikmena pöörab ombudsman suurt tähelepanu ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamisele ELi haldusasutustes.
2023. aastal korraldas ombudsman mitu uurimist, mis käsitlesid puuetega inimeste õigusi. Veebruaris lõpetas ombudsman oma uurimise, kuidas Euroopa Komisjon kohaldab ELi personalieeskirjades sätestatud eeskirja kahekordse lapsetoetuse andmise kohta puudega laste hooldamisel abistamise eest. Uurimine leidis, et puude raskusastme künniste kasutamine, mis automaatselt välistab teatud juhtumid, on vastuolus ELi haldusasutuste kohustustega, mis tulenevad ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonist. Ombudsman palus komisjonil selle käsitlus läbi vaadata. Sellest ajast alates on komisjon kogu ELi halduses algatanud kohaldatavate eeskirjade läbivaatamise menetluse, et tagada kõigi seda liiki hüvitiste taotluste individuaalne sisuline hindamine.
Ombudsmani büroo tutvustas puuetega inimeste õigustega seotud tegevust kogu aasta jooksul mitmel üritusel, sealhulgas viiendas puuetega inimeste Euroopa Parlamendis.
6.3. Euroopa ombudsmanide võrgustik
Euroopa ombudsmanide võrgustik on mitteametlik võrgustik, mida koordineerib Euroopa Ombudsman ja mis koosneb üle 95 büroost kogu Euroopast, samuti kuulub sellesse Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjon.
Võrgustiku 2023. aasta konverents toimus Brüsselis Euroopa Parlamendis ja selle teema oli inimõiguste kaitse. Esimesel istungil keskenduti rändele, kus osalejad arutasid, kuidas ja miks sisserändajad saabuvad Euroopasse ning mis on ombudsmanide otsustav roll kahjude avastamisel, inimeste õiguste kaitsel ja haldusasutuste vastutusele võtmisel. Teisel istungil käsitleti tehisintellekti kasutamist haldusasutustes ning aruteludes keskenduti tehnoloogia kasulikkusele ja võimalikele puudustele.
Päringute esitamise menetluse kaudu saavad võrgustiku liikmed esitada küsimusi ELi õiguse kohta, mis tekivad nende uurimistel, ning Euroopa Ombudsman hangib neile ELi institutsioonidelt eksperdivastused. 2023. aasta päringuteemad olid näiteks Euroopa ravikindlustuskaart, isikute vaba liikumise piirangud ELi liikmesriikide vahel ja ELi kindlustuseeskirjad.
Võrgustiku liikmeks võivad saada ka ELi kandidaatriigid, seega liitusid võrgustikuga 2023. aastal ka Bosnia ja Hertsegoviina inimõiguste ombudsmani institutsioon.
Jätkates oma regulaarseid külastusi liikmesriikide ombudsmanide büroodesse, viibis Euroopa ombudsman septembris Varssavis, kus kohtus Poola inimõiguste voliniku asetäitjaga. Poola pealinnas viibides külastas ta Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (Frontex) peakorterit. Ombudsman pidas Varssavi Ülikoolis ka põhisõnavõtu teemal „Euroopa Ombudsman geopoliitilisel ajastul: inimõiguste ja vastutuse kaitse“.
7. Vahendid
7.1. Eelarve
Euroopa Ombudsmanil on Euroopa Liidu eelarves eraldi jagu. See koosneb kolmest jaotisest. Esimene jaotis hõlmab palku, hüvitisi ja muid personalikulusid. Teises on hooned, mööbel, seadmed ja mitmesugused tegevuskulud. Kolmas jaotis hõlmab institutsiooni üldiste ülesannete täitmise kulusid. 2023. aastal oli eelarveassigneeringute kogusumma 13 212 447 eurot.
Et tagada vahendite tõhus haldus, kontrollib Euroopa Ombudsmani siseaudiitor korrapäraselt asutuse sisekontrollisüsteeme ja büroo finantstehinguid. Ombudsmani, nagu ka teisi institutsioone, kontrollib ka Euroopa Kontrollikoda, kes ei tuvastanud oma välisauditi kontekstis konkreetseid probleeme.
7.2. Vahendite kasutamine
Ombudsman võtab igal aastal vastu aasta juhtimiskava, milles on loetletud erimeetmed, mida büroo kavatseb võtta ombudsmani viie aasta strateegia „2024. aasta poole“ eesmärkide ja prioriteetide täitmiseks. 2023. aasta juhtimiskava on kolmas kava, mis põhineb sellel strateegial.
Ombudsmani büroo töötajad on kõrge kvalifikatsiooniga ja mitmekeelsed. See tagab haldusomavoli kohta esitatud kaebuste menetlemise ELi 24 ametlikus keeles ja suurendab teadlikkust ombudsmani tegevusest kogu ELis. Büroo tulemuskeskne ja usalduspõhine hübriidtööpoliitika toetab ombudsmani püüdlust edendada nüüdisaegset, digitaalset ja paindlikku töökeskkonda.
2023. aastal oli ombudsmani büroo ametikohtade loetelus 75 ametikohta, lisaks teeb bürooga koostööd keskmiselt 9 lepingulist töötajat. Samuti said ombudsmani büroos aasta jooksul töökogemuse 18 praktikanti.
Ombudsman korraldas 2023. aastal personaliuuringu, mis näitas töötajate rahulolu ja kaasatuse kõrget üldtaset.
Üksikasjalik teave ombudsmani büroo struktuuri ja üksuste ülesannete kohta on ombudsmani veebilehel.
8. Euroopa Ombudsmani kontaktandmed
Telefon
+33 (0)3 88 17 23 13
E-post
Postiaadress
Médiateur européen
1 avenue du Président Robert Schuman
CS 30403
F-67001 Strasbourg Cedex
Internet
- ombudsman.europa.eu
- twitter.com/EUombudsman
- instagram.com/euombudsman
- linkedin.com/company/272026
- youtube.com/user/eotubes
Meie bürood
Strasbourg
Külastusaadress
Bâtiment Václav Havel (HAV)
Allée Spach
F-67000 Strasbourg
Brüssel
Külastusaadress
Bâtiment Froissart (FRS)
Rue Froissart 87
B-1000 Bruxelles
© Euroopa Liit, 2024
Kõik fotod ja kujutised © Euroopa Liit.
Reprodutseerimine on lubatud hariduslikel ja mitteärilistel eesmärkidel, kui viidatakse allikale.
Kirjatüüp FrutigerNext.
| HTML | ISBN 978-92-9483-381-5 | ISSN 1830-6888 | doi: 10.2869/928492 | QK-AA-24-001-ET-Q |
|---|