1. Sissejuhatus

Mul on suur rõõm esitleda Euroopa Ombudsmani 2022. aasta aruannet.

Sel aastal keskendas ombudsmani büroo taas tähelepanu üldsuse õigusele osaleda Euroopa Liidu demokraatlikus elus, mille jaoks on oluline läbipaistev otsustamine ja õigeaegne juurdepääs ELi dokumentidele.

Sellega seoses palusin Euroopa Komisjonil võtta meetmeid tagamaks, et üldsus näeks kergesti, kuidas kasutatakse ELi majanduse pandeemiast taastumisele suunatud rahalisi vahendeid.

Ühtlasi algatasin avaliku konsultatsiooni keskkonnaotsuste tegemise läbipaistvuse kohta. Keskkonnaotsuste tegemisel on kodanikel ulatuslikud osaluse ja teabele juurdepääsu õigused ning oluline on hinnata, kas ELi haldusasutused järgivad neid õigusi täielikult.

Minu büroole esitatud kaebused tõendavad, et inimesed on sageli ärritunud sellest, kui kaua menetlevad ELi institutsioonid dokumentidele juurdepääsu taotlusi, kuigi on olemas kehtestatud tähtajad. Algatasin kaks uurimist, et välja selgitada, mis põhjustab neid viivitusi, et uurida üksikasjalikult, kuidas käsitletakse selliseid taotlusi.

Samuti avaldasin suunised ELi haldusasutuste jaoks probleemi suhteliselt uue aspekti kohta: kuidas ja millal dokumenteerida tööga seotud lühisõnumeid. Need suunised aitavad viia ELi haldustavad kooskõlla nüüdisaegsete suhtlusmeetoditega.

Kogu 2022. aasta jooksul pöörasin jätkuvalt tähelepanu nn pöördukse efektile, muu hulgas paludes Euroopa Keskpangal olla eriti valvas seoses töötajate liikumisega töökohtadele finantssektoris ning soovitada Euroopa Investeerimispangale, et see muudaks oma eeskirjade rakendamise selles valdkonnas rangemaks. Mul oli hea meel märkida, et komisjon võttis pärast minu laiaulatuslikku uurimist meetmeid pöördukse efekti probleemi käsitlemise parendamiseks.

Viimastel aastatel olen reforminud ombudsmani bürood asutusesiseselt, et see saaks tõhusamalt käsitleda kaebusi ja lahendada süsteemseid probleeme ELi haldusasutustes. See on lühendanud kaebuste menetlemise aega ja andnud olulisi positiivseid tulemusi mitmes ELi haldusvaldkonnas. Et koguda ideid büroo kui väärtusliku järelevalveorgani rolli säilitamiseks, korraldasin Firenzes akadeemilise seminari Euroopa Ülikool-Instituudi õigusosakonna ja riikideülese valitsemise kooliga, kus käsitleti Euroopa Ombudsmani arenevat rolli. Kavatsen täiendavalt uurida mitut aruteludes tekkinud ideed.

Lisaks käsitleti Euroopa ombudsmanide võrgustiku aastakonverentsil teatavaid ombudsmanide peamisi probleeme, näiteks Ukraina sõjapõgenike õiguste kaitset. Mul oli hea meel võtta Ukraina ja Moldova ombudsmani bürood ametlikult vastu võrgustikku pärast seda, kui need kaks riiki said juunis ELi kandidaatriigi staatuse.

Aasta lõppes tõsiste korruptsioonisüüdistustega Euroopa Parlamendis. See juhtis tähelepanu parlamendi ja laiemalt ka muude ELi institutsioonide leebetele eetikareeglitele. ELi staatus ülemaailmse regulatiivse, kaubandusliku ja poliitilise jõuna muudab selle loomulikuks sihtmärgiks lobistidele, tööstusele ja välisriikidele, kes püüavad mõjutada ELi otsustusprotsessi. Peame tagama, et ELi eetikaeeskirjad ja korruptsioonivastased eeskirjad peavad vastu sellele survele.

Üks osa ELi halduse tugevdamisest selles valdkonnas hõlmab standardite puuduste ja parendusvõimaluste kajastamist. Sõltumatu eetikajärelevalveorganina jätkab minu büroo seda tegevust 2023. aastal.

Emily O’Reilly

2. 2022. aasta ülevaade

3. Põhiteemad

Euroopa Ombudsman aitab inimesi, ettevõtteid ja organisatsioone ELi institutsioonide, organite ja asutustega suhtlemisel. Probleemid võivad hõlmata läbipaistvuse puudumist otsuste tegemisel, keeldumist anda juurdepääs dokumentidele, põhiõiguste rikkumist või lepinguküsimusi. Järgmistes jaotistes antakse ülevaade konkreetse valdkonna peamistest juhtumitest.

3.1. Eetikaküsimused

ELi haldusasutustes rangete eetikastandardite säilitamine on ombudsmani tegevuse põhivaldkond. See hõlmab eeskirjade rakendamist, mis käsitlevad pöördukse efekti, huvide konflikte ja kohtumisi lobistidega. Ombudsman prognoosib ka võimalikke probleeme ja palub ennetavalt ELi institutsioonidel anda teavet, kuidas nad järgivad eetikastandardeid, eelkõige suure avaliku huviga valdkondades.

Osana üldisest keskendumisest sellele, kuidas ELi haldusasutused suhtlevad lobistide ja sidusrühmadega, palus ombudsman komisjonilt teavet selle kohta, kuidas komisjon tagab ühise põllumajanduspoliitikaga (ÜPP) seotud läbipaistvuse ja huvide tasakaalustatud esindatuse. Ombudsman tegi mitu tähelepanekut, muu hulgas märkides, et põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat peaks selle küsimuse juhtasutusena arutama ÜPPd peale põllumajandussektori esindajate võimalikult palju ka kodanike ja muude sidusrühmadega. Samuti julgustas ta komisjoni ennetavalt avaldama rohkem teavet liikmesriikide strateegiakavade heakskiitmise kohta, milles on üksikasjalikult kirjeldatud, kuidas hakatakse täitma ÜPP eesmärke.

Ombudsman alustas omaalgatuslikku uurimist, et hinnata, kuidas komisjon tagab, et suhtlus tubakavaldkonna huvirühmade esindajatega on läbipaistev. See uurimine on järelmeede varasematele valdkonna uurimistele, sealhulgas ühele 2016. aasta uurimisele, milles järeldati, et komisjon ei täitnud Maailma Terviseorganisatsiooni tubaka tarbimise leviku vähendamise raamkonventsioonist tulenevaid kohustusi.

Ombudsmani ülesanne on ka prognoosida avaliku huvi küsimusi ja küsida ennetavalt teavet ELi haldusasutustelt. Seda arvestades küsis ombudsman komisjonilt lisateavet, kuidas see tagab, et Euroopa Kaitsefondi (EDF) projektiettepanekute hindamisel osalevatel välisekspertidel puudub huvide konflikt. Ombudsman märkis, et ekspertide nimekirja ei avalikustata, mistõttu on veel tähtsam, et eetikakohustusi rakendataks tõhusalt.

Ombudsman väljendas heameelt komisjoni ettepaneku üle muuta finantsmäärust, et lisada võimalus lükata tagasi pakkujad, kellel on ametialane huvide konflikt. Muudatus tehti vastusena ombudsmani järeldustele komisjoni otsuse kohta sõlmida leping ettevõttega BlackRock Investment Management, et viia läbi uuring selle regulatiiv- ja finantshuvi valdkonnas.

3.2. Pöördukse efekt

Pärast ulatuslikku uurimist (mis hõlmas 100 toimikut), kuidas komisjon käsitleb töötajate liikumist erasektorisse, palus ombudsman komisjonil ajutiselt keelata töökohad, kui need põhjustavad riske, mida ei saa maandada piirangutega või kui piiranguid ei saa usaldusväärselt jälgida ja jõustada. Samuti paluti komisjonil avaldada töötajate uusi töökohti käsitlevad otsused kiiremini, et võimaldada õigeaegset avalikku kontrolli.

Vastuses märkis komisjon, et juhtudel, kui esineb mainerisk komisjonile, palub ta endistel töötajatel teatada, kuidas nad järgivad piiranguid, näiteks seoses endistele töökaaslastele suunatud lobitööga. Samuti teatas komisjon, et avaldab varasemast kiiremini iga-aastase ülevaate juhtivtöötajatest, kes taotlevad uuele töökohale asumise luba, ja oma hinnangu nende taotluste kohta. Lisaks on palgata puhkusel olevatel töötajatel nüüd keelatud asuda tööle valdkondades, kus esineb huvide konflikti risk. Ombudsman väljendas heameelt olukorra paranemise üle ja teatas, et jälgib ka edaspidi, kuidas komisjon käsitleb probleemi.

Pärast omaalgatusliku uurimise korraldamist selle kohta, kuidas Euroopa Keskpank (EKP) haldab pöördukse efekti, palus ombudsman pangal kohaldada töötajate erasektorisse ja eelkõige finantssektorisse ülemineku suhtes rangemaid eeskirju. Ombudsman soovis, et rangemaid järelemõtlemisnõudeid kohaldataks rohkemate töötajate suhtes ning keeld EKP endistele juhtivtöötajatele teha lobitööd, mis on suunatud endistele töökaaslastele, kehtiks üks aasta.

Ombudsman tegi Euroopa Investeerimispangale (EIP) mitu ettepanekut tugevdada viisi, kuidas pank hindab oma halduskomitee liikmete liikumist erasektorisse. See oli jätkuks EIP otsusele kiita heaks endise asepresidendi tööleminek kommunaalettevõttesse, millele pank andis laene.

3.3. Vastutus otsustusprotsessis

ELi aluslepingutes nõutakse, et kõik ELi otsused tehtaks nii avalikult ja kodanikulähedaselt kui võimalik. Läbipaistvus ja osalemine aitavad suurendada ELi otsustusprotsessi õiguspärasust. See on eriti oluline keskkonnaotsuste korral.

Septembris alustas ombudsman avalikku konsultatsiooni, et hinnata, kas kodanikel on juurdepääs selle valdkonna ajakohasele teabele. Küsimuste eesmärk oli leida, kui lihtne on üldsusel saada keskkonnaga seotud dokumente või teavet ning kuidas saaks kodanikke rohkem kaasata keskkonnahoidliku poliitika ettevalmistamisse ja rakendamisse. Konsulteerimisel saadi 18 vastust ning ombudsman võtab 2023. aastal järelmeetmeid. Et aidata seda tegevust ette valmistada, pöördus ombudsmani büroo Aarhusi konventsiooni vastavuskomitee sekretariaadi poole, et saada lisateavet rolli kohta keskkonnakaebuste menetlemisel.

Kolm kodanikuühiskonna organisatsiooni esitasid ombudsmanile kaebuse, et Euroopa Investeerimispank (EIP) avaldab rahastatavate projektide kohta teavet liiga vähe ja liiga hilja. Ombudsman palus pangal võtta mitu meedet, et avalikkusel oleks piisavalt aega tõstatada EIP rahastatavate projektidega seotud keskkonnaprobleeme. Meetmed hõlmavad muu hulgas keskkonnateavet sisaldavate projektidokumentide loetelude avaldamist ja projekti kokkuvõtete avaldamist asjaomase riigi keeles. EIP võetud järelmeetmed on olnud ebapiisavad ja ombudsman kavatseb tõhustada panga tegevuse kontrolli.

Taaste- ja vastupidavusrahastu on osa enneolematust ELi rahastatavast stiimulite paketist, millega aidatakse liikmesriikide majandusel taastuda COVID-19 pandeemiast. Ombudsman küsis komisjonilt, kuidas see kavatseb tagada aruandluskohustuse seoses taastefondi kulutustega, et üldsus näeks hõlpsasti, mis projekte rahastatakse ja kas lubatud vahe-eesmärgid on saavutatud. Ombudsman sai ka kaebusi seoses keeldumisega anda juurdepääs Madalmaade, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa ja Taani taastekavadega seotud dokumentidele. Oma analüüsides rõhutas ombudsman, et ranged läbipaistvusstandardid peavad vastama taaste- ja vastupidavusrahastu tähtsusele.

Rühm kodanikuühiskonna organisatsioone ja ühendusi pöördus ombudsmani poole pärast seda, kui komisjon luges ligi 123 000 individuaalset vastust, mis esitati ühe dokumendina kestliku üldjuhtimise algatuse avalikul konsultatsioonil, üheks vastuseks mitme allakirjutanuga. Samuti ei teinud komisjon õigeaegset ja piisavat kokkuvõtet kampaania ajal tõstatatud peamistest probleemidest. Ombudsman pidas sellist lähenemisviisi kahetsusväärseks, ja palus, et komisjon teavitaks tulevikus paremini kodanikelt kampaaniaplatvormide kaudu saadud vastustest.

Komisjon selgitas, kuidas ta kogub teavet ELi isikuandmete kaitse üldmääruse rakendamise kohta Iirimaal pärast kahtlusi, et ta ei ole kogunud piisavalt teavet, et oleks võimalik hinnata, kuidas õigusakti kohaldatakse. Ombudsman pidas selgitusi rahuldavaks, kuid julgustas komisjoni olema oma teabevajaduste osas määravam, et ta saaks seda olulist valdkonda piisavalt jälgida.

Viidates suurele ja õiguspärasele avalikule huvile, küsis ombudsman, kas nõukogu saaks avaldada ennetavalt rohkem dokumente, mis on seotud Venemaa-vastaste sanktsioonide kehtestamisega. Nõukogu esitas üksikasjaliku ja veenva selgituse, miks on selles valdkonnas praegu raske saavutada isegi vähest täiendavat läbipaistvust.

3.4. Juurdepääs dokumentidele

ELi kodanikel on laialdased õigused saada juurdepääs ELi institutsioonide valduses olevatele dokumentidele. Nad võivad pöörduda ombudsmani poole, kui neil on raskusi nimetatud dokumentidele juurdepääsu saamisega.

Ombudsman avaldas mitu praktilist soovitust ELi haldusasutustele tööga seotud lühi- ja kiirsõnumite dokumenteerimise kohta. Soovitustes märgitakse, et tööga seotud lühi- ja kiirsõnumeid tuleks käsitada ELi dokumentidena. Selliste sõnumite lihtsaks ümberkodeerimiseks tuleks kasutusele võtta tehnoloogilised lahendused ja töötajatel peaksid olema selged juhised, kuidas selliseid sõnumeid dokumenteerida. See probleem on ELi haldusasutuste jaoks suhteliselt uus ja tekkis siis, kui ajakirjanik palus juurdepääsu komisjoni presidendi ja farmaatsiaettevõtte tegevdirektori vahelistele lühisõnumitele. Ombudsman tuvastas haldusomavoli selles, kuidas komisjon käsitles probleemi, sest viimane ei tuvastanud lühisõnumite olemasolu ja märkis, et komisjonil ei ole tava dokumenteerida lühisõnumeid. Vastuses teatas komisjon, et annab välja täiendavad suuniseid selliste nüüdisaegsete suhtlusvahendite kohta nagu lühisõnumid.

Euroopa Meresõiduohutuse Amet (EMSA) nõustus avaldama oma veebilehel ulatuslikku teavet võimalike naftareostuste avastamise kohta alates 2015. aastast. Ombudsman kiitis EMSA meedet, mis võeti pärast uurivate ajakirjanike platvormi kaudu saadud kaebust.

Kaebuse esitajate jaoks on väga oluline saada soovitud teavet õigel ajal, sest teabe asjakohasus väheneb tavaliselt aja jooksul.

Pärast uurimist andis ELi nõukogu juurdepääsu liikmesriikide esialgsetele kommentaaridele ja küsimustele olulise ELi õigusakti – digiturgude määruse – eelnõu kohta, kuid alles pärast seda, kui olid lõppenud seadusandlikud arutelud selle õigusakti üle. Samuti andis komisjon üldsusele juurdepääsu dokumentidele, mis käsitlesid 1,5 miljoni meditsiinilise maski ostmist, peaaegu kaks aastat pärast esialgse taotluse esitamist.

Et dokumentidele juurdepääsu taotluste käsitlemise viivitusi on üha rohkem, algatas ombudsman küsimuse uurimiseks kaks uurimist. Üks neist oli seotud sellega, kui kaua menetleb üldsuse juurdepääsu taotlusi komisjon, teine sellega, kuidas neid menetleb Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (Frontex).

3.5. Põhiõigused

Ombudsman palus Frontexil suurendada oma vastutust pärast seda, kui ta oli teinud strateegilise uurimise selle kohta, kuidas amet täidab oma põhiõigustega seotud kohustusi oma laiendatud volitustega tegevuses. Uurimine käsitles Frontexi ja liikmesriikide ametiasutuste ühisoperatsioonide läbipaistvust ELi piiridel ning seda, kuidas amet tuvastab põhiõigustega seotud probleeme ja jälgib varjupaika taotlevate inimeste tagasisaatmist.

Ombudsman tuvastas mitu valdkonda, kus Frontex saaks parendada oma tavasid, sealhulgas avaldades oma tegevuskavade kokkuvõtted ja koolitades põhiõiguste vaatlejaid. Eraldi uurimises tegi ombudsman ettepanekuid, kuidas parendada Frontexi kaebuste esitamise mehhanismi kättesaadavust inimestele, kes tunnevad, et nende põhiõigusi on rikutud.

Pärast üht uurimist kritiseeris ombudsman komisjoni viivitust Horvaatia ametiasutuste korraldatava piirihalduse järelevalvemehhanismi loomisel. Ta palus komisjonil anda ajakohast teavet järelevalvemehhanismi toimimise ning selle sõltumatuse ja tõhususe kohta. Samuti palus ombudsman komisjonil talle 2023. aasta alguses teatada, mis meetmeid on komisjon võtnud, et tugevdada ELi rahastatavate Horvaatia piirioperatsioonide vastavust põhiõigustele.

Vastuses küsimustele, kuidas komisjon tagab inimõiguste austamise rahvusvahelistes kaubanduslepingutes, märkis komisjon, et alates 2020. aastast jälgib kaubandusvaldkonna juhtiv järelevalveametnik ELi kaubanduslepingute jõustamist ja haldab veebiportaali kaudu eri sidusrühmade kaebusi. Ombudsman palus komisjonil luua eraldi uue inimõiguste väidetavate rikkumiste kaebuste menetlemise portaali ning uurida, kuidas selle saab teha juurdepääsetavaks kodanikuühiskonna organisatsioonidele ja muudele sidusrühmadele riikides, kellega EL-il on kaubanduskokkulepped.

Pärast üht kodanikuühiskonna organisatsioonide rühma kaebust leidis ombudsman, et komisjon ei hinnanud piisavalt hädaolukorra usaldusfondist Aafrika jaoks rahastatavate järelevalvesuutlikkuse potentsiaaliga projektide mõju inimõigustele. Ta palus tulevikus hinnata iga projekti inimõiguste alusel.

2020. aastal avaldas ombudsman mitu praktilist soovitust ELi ametlike keelte kasutamise kohta üldsusega suhtlemisel. Need hõlmasid ametlike keelte kasutamise selge poliitika kehtestamist, selle avaldamist ja järjepidevat kohaldamist. 2022. aasta sügisel teatas ELi asutuste võrgustik, et ombudsmani soovituste alusel on ta kokku leppinud mitmekeelse poliitika suunised ja vormi.

3.6. Toetused, lepingud ja hanked

Rahvusvaheline looduskaitseorganisatsioon, kes teostas Aafrika Sarve piirkonnas ELi rahastatud keskkonnakaitse ja bioloogilise mitmekesisuse projekti, pöördus ombudsmani poole pärast seda, kui komisjon püüdis auditiaruande tulemuste põhjal kulusid sisse nõuda. Uurimise käigus loobus komisjon oma otsusest nõuda sisse ühe kulu jaoks eraldatud vahendid ja põhjendas rahuldavalt kulude muu osa sissenõudmist.

Pärast ombudsmani sekkumist vaatas komisjon läbi oma seisukoha kulude kohta, mida ELi toetuse saaja kandis seoses veetaristu projektiga Liibanonis. Komisjon nõustus aktsepteerima abikõlblikena kaebuse esitaja esitatud personalikulud.

Pärast ombudsmani uurimist muutis Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus (CdT) hankemenetlustes kasutatavate dokumentide sõnastust, et tagada suurem selgus pakkujatele. Kaebuse esitaja pöördus ombudsmani büroo poole pärast seda, kui CdT oli tagasi lükanud tema taotluse pakkuda toimetamisteenuseid, sest ta ei olnud esitanud tõendeid oma töökogemuse kohta.

Pärast ombudsmani uurimist tunnistas Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO), et oli teinud tehnilise vea, keeldudes maksmast kaebuse esitajale tema nõutud hüvitisi. Seejärel tegi ta makse.

4. Kaebused ja uurimised: kuidas me laiemat avalikkust aitame?

Euroopa Ombudsman aitab inimesi, ettevõtteid ja organisatsioone, kes puutuvad ELi haldusasutustega suhtlemisel kokku probleemidega, käsitledes nende esitatud kaebusi ning edendades head haldustava, tuvastades ennetavalt laiemaid süsteemseid probleeme ELi institutsioonides.

Ombudsman püüab pidevalt parendada sisemenetlusi, tagamaks, et ombudsmani büroo teeb uurimisi kõige tõhusamal viisil ning kaebuse esitajate kogemus asjaajamisel bürooga oleks optimaalne. Uurimiste tõhususe ja järjepidevuse suurendamiseks jätkasid uurimiste direktoraadi temaatilised töörühmad juhtumite käsitlemisel koostööpõhise vastastikuste eksperdihinnangute lähenemisviisi täiustamist. Teabehaldusvahendite ja eksperdiressursside arendamine ja laiendamine aitas uurimisametnikel menetleda mitmesuguseid küsimusi hõlmavaid juhtumeid.

Ombudsman tegi ka täiendavaid parendusi viisis, kuidas uurimisi veebis avaldatakse, et üldsusel oleks neid lihtsam jälgida. Nüüd esitatakse uurimised teemade või käsitletavate küsimuste järgi, mis tähendab, et veebilehe külastajad saavad hõlpsasti leida kõik konkreetse töövaldkonnaga seotud uurimised. Samuti on veebilehtedel selgitatud ombudsmani rolli ja volitusi igas valdkonnas, mis annab võimalikele kaebuse esitajatele rohkem teavet, kuidas kaebusi menetletakse.

Ombudsman jätkas büroo tegevuse edendamist õiguskaitsemehhanismina nende jaoks, kes taotlevad üldsuse juurdepääsu dokumentidele. Tuginedes ombudsmani büroo eriteadmistele selles valdkonnas, avaldas ta üksikasjaliku juhendi, mis käsitleb avaliku juurdepääsu õigust ELi dokumentidele. See veebivahend sisaldab küsimusi ja vastuseid üldsusele ning põhjalikke suuniseid ekspert-sidusrühmadele ja läbipaistvusaktivistidele. Juhendis on põhjalik teave avaliku juurdepääsu õiguse praktiliste ja õiguslike aspektide kohta.

Nii büroo juhtumimenetlejate mitmekesine rühm kui ka uus mitmekeelne veebikoht kajastavad ombudsmani pühendumust aidata abiotsijaid kõigis ELi 24 ametlikus keeles.

Kuigi ombudsman ei saa alati uurida kõiki laekunud kaebusi, püüab tema büroo aidata kõiki abiotsijaid, näiteks andes nõuandeid muude õiguskaitsevõimaluste kohta.

4.1. Kaebuste liigid ja esitajad

4.1.1. Ülevaade kaebustest ja strateegilistest uurimistest

Ombudsman võib algatada ainult nende kaebuste uurimise, mis kuuluvad tema pädevusse ja vastavad nõutavatele vastuvõetavuse kriteeriumidele, näiteks kui kaebuse esitaja on püüdnud probleemi lahendada otse asjaomase asutusega.

Büroo töös käsitletavad teemad tulenevad ombudsmani volitustest ja esitatud kaebustest. Enamik juhtumeid põhineb kaebustel. Lisaks ombudsmani põhitööle seoses kaebustega korraldab ombudsman ka ulatuslikumaid strateegilisi uurimisi ja algatusi, et lahendada süsteemseid probleeme ELi institutsioonides.

4.1.2. Väljapoole Euroopa Ombudsmani pädevust jäävad kaebused

Euroopa Ombudsman menetles 2022. aastal üle 1 500 kaebuse, mis ei kuulunud tema pädevusse, peamiselt seetõttu, et need ei olnud seotud ELi haldusasutuste tööga. Hispaaniast, Poolast ja Saksamaalt laekus üle 40 % kaebustest, neist pool ainult Hispaaniast.

Enamasti pöördusid inimesed ombudsmani poole probleemidega seoses kohtuasjade, võrdse kohtlemise või diskrimineerimise, tervishoiupoliitika ja tervishoiu, halduse läbipaistvuse ja tarbijakaitsega. Ombudsmani pädevusalast välja jäävad kaebused käsitlesid peamiselt probleeme, mis olid seotud riiklike, piirkondlike või kohalike ametiasutuste ning riiklike või rahvusvaheliste kohtutega (nt Euroopa Inimõiguste Kohus). Kodanikud esitasid palju kaebusi ka eraõiguslike isikute, sealhulgas pankade, veebiettevõtete ja -platvormide ning lennufirmade kohta.

Ombudsman sai ka palju pädevusalast välja jäävaid kaebusi, mis olid seotud humanitaarkriisiga Ukrainas pärast Venemaa sissetungi.

Ombudsman sai jätkuvalt palju pädevusalast välja jäävaid kaebusi, mis olid seotud COVID-19 pandeemiaga. Need käsitlesid peamiselt meetmeid, mida riiklikud ametiasutused kehtestasid pandeemiale reageerimiseks, ja õigusega vabalt liikuda ELis.

Muud pädevusalast välja jäävad kaebused olid suunatud ELi institutsioonide vastu, kuid olid seotud kas poliitilise või seadusandliku tegevusega.

Ombudsman vastas kõigile abiotsijatele nende kaebuses kasutatud keeles või nende eelistatud keeles. Vastustes selgitati ombudsmani pädevust ja võimalusel soovitati kaebuste esitajatel pöörduda teiste asutuste poole, kes saaksid neid aidata. Kuigi need hõlmasid peamiselt riiklikke ja piirkondlikke ombudsmani institutsioone, suunas ombudsman kaebuse esitajaid pöörduma ka ELi institutsioonide (peamiselt komisjoni ja parlamendi) ja võrgustike, näiteks siseturu probleemide lahendamise võrgustiku (SOLVIT) ja Euroopa tarbijakeskuste poole.

Kaebuse esitajatel, kes ei olnud rahul teatud ELi õigusaktidega, soovitas ombudsman tavaliselt pöörduda Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjoni poole. Need, kes tõstatasid ELi õiguse rakendamisega seotud küsimusi, suunati riiklike või piirkondlike ombudsmanide või selliste ELi võrgustike poole nagu Europe Direct.

Et aidata käsitleda neid juhtumeid võimalikult kiiresti ja tõhusalt, ühtlustas ombudsman juhtumite käsitlemist mais kasutusele võetud uute vormide abil. Tagasiside nende kasutamise kohta on seni olnud positiivne.

4.2. Kelle vastu esitati kaebusi?

4.3. Miks esitati kaebusi?

4.4. Tulemused

4.5. Mõju ja saavutused

Euroopa Ombudsmani üldine eesmärk on saavutada ELi haldusasutuste töö tegelik parenemine kaebuste esitajate ja laiema üldsuse jaoks. Ombudsman esitab sel eesmärgil lahendusi, soovitusi ja ettepanekuid. Ombudsman saab olukorra parendamisele kaasa aidata ka strateegiliste algatuste kaudu, mis ei ole ametlikud uurimised. Samuti võib ta paluda institutsioonil lahendada küsimus juba enne ametliku lahendusettepaneku või soovituse esitamist.

4.5.1. Heakskiidumäär

Heakskiidumäär on positiivsete vastuste osakaal ombudsmani esitatud lahenduste, soovituste ja ettepanekute koguarvust. Et ombudsman annab institutsioonidele oma uurimiste lõppotsustes esitatud soovituste järgimiseks aega kuni kuus kuud, kajastab 2022. aasta heakskiidumäär 2021. aastal lõpetatud juhtumeid.

2021. aastal tegid ELi institutsioonid ombudsmaniga rahuldavat koostööd 79 %-l juhtudest. 33 ettepanekust, mis tehti ELi institutsioonidele haldustavade parandamiseks või täiustamiseks, reageerisid institutsioonid positiivselt 26-le.

4.5.2. Üldisem mõju

Heakskiidumäär kajastab institutsioonide vastuseid ettepanekutele konkreetsel ajahetkel ega näita täielikult ombudsmani töö mõju aja jooksul.

Ombudsman algatab igal aastal ligikaudu 350 uurimist. Neist uurimistest tulenevad positiivsed muutused tekivad sageli järk-järgult, kui ELi institutsioonid kohanduvad uute hea halduse normidega. Positiivseid tulemusi aitavad saavutada ka tihe koostöö ELi institutsioonide, organite ja asutustega ning kaebuste esitajate, meedia, kodanikuühiskonna, Euroopa Parlamendi liikmete ja ELi kohtute surve ELi haldusasutustele.

Allpool on mõni näide ombudsmani uurimiste põhivaldkondades viimastel aastatel toimunud positiivsetest muutustest.

OLUKORD VAREM	OLUKORD PRAEGU
Vastutus otsustusprotsessis
Eurorühma otsuste tegemist on üldsusel raske kontrollida.	Eurorühma kohtumistest tehakse üksikasjalikum kokkuvõte. Eurorühma avalikult kättesaadavate dokumentide veebipõhine andmebaas.
Vaja on rohkem selgust, kuidas Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC) teeb otsuseid.	ECDC selgitab otsuste põhjendusi ja kohustub tagama üldsusele parema juurdepääsuga teabevahetuse.
Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA) otsuste tegemise läbipaistmatus	EIOPA avaldab oma järelevalvenõukogu hääletusprotokollid regulatiivsete standardite eelnõu kohta.
Parendusvõimalused selles, kuidas Euroopa Keskpank (EKP) kaasas sidusrühmi.	EKP võttis meetmeid, et vältida mis tahes riski, et potentsiaalselt turutundlikku teavet jagatakse piiratud sihtrühmadele.
Lobitöö läbipaistvus ja eetika
Volinike käitumisjuhend: tööleminekust teatamise periood pärast ametiaja lõppu on liiga lühike. Eetikakomitee hinnang volinike uutele töökohtadele ei ole avaldatud.	Käitumisjuhendit tõhustati: teatamisperioode pikendati, majanduslike huvide deklareerimise eeskirju muudeti rangemaks. Volinike ametiajajärgse tööhõive hinnangu ennetav avaldamine.
Lobitöö teadlikkus: vähene koolitus või piiratud suunised lobistidega suhtlemise kohta. Puuduvad andmed volinike ja lobistide kohtumiste kohta.	Komisjoni kasutatav loetelu, mida tohib teha ja mida mitte lobistidega suhtlevate ELi ametnikele. Avalik teave volinike kohtumiste kohta lobistidega.
Pöördukse efekt: teadlikkuse puudumine võimalikest huvide konfliktidest ja negatiivsest mõjust üldsuse usaldusele.	Euroopa Komisjon avaldab igal aastal juhtivtöötajate nimed ja uued töökohad, kui nad lähevad tööle üksustesse, mis tegelevad potentsiaalselt aktiivselt lobitöö ja toetava tegevusega.
Juurdepääs dokumentidele
Dokumentide uurimistele juurdepääsu ebapiisav prioriseerimine.	Paljud ELi institutsioonid on nõus Euroopa Ombudsmani kiirmenetluse lähenemisviisiga, mis võimaldab Euroopa Ombudsmanil esitada tulemused 40 tööpäeva jooksul.
Ravimite kliiniliste uuringute tulemuste läbipaistmatus.	Euroopa Ravimiamet annab juurdepääsu kliiniliste uuringute dokumentidele.
Voliniku reiside ja tööreiside mitmesugused avaldamata kulud.	Komisjon avaldab ennetavalt voliniku reiside ja tööreiside mitmesugused kulud.
Õigusloome läbipaistvus
Kolmepoolsed läbirääkimised: institutsioonidevahelistel läbirääkimistel õigusaktide eelnõude üle puudub teave kuupäevade, päevakorra ja läbirääkijate kohta.	Kolmepoolsete läbirääkimiste kalendrid ja päevakorrad avaldatakse sageli varem ja nimetatakse nimeliselt juhtivad läbirääkijad. Töö ühise õigusloome andmebaasiga kestab.
Nõukogu õigusloome läbipaistvus: vähe teavet on kättesaadav õigusaktide eelnõude menetlemise kohta nõukogus.	Nõukogu avaldab ennetavalt aruande õigusaktide eelnõude läbirääkimiste kohta ja oma volituse kohta pidada parlamendiga õigusloomealaseid läbirääkimisi.
Põhiõigused
Õiguskaitse puudumine rändajate ja pagulaste jaoks, kes tundsid, et nende põhiõigusi oli rikutud.	Frontex ja ELi varjupaigaamet on loonud mehhanismid kaebuste esitamiseks põhiõiguste väidetavate rikkumiste korral.
Puuetega inimeste õigused: arenguruum ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamisel.	Komisjon parendab oma veebilehe ja veebivahendite juurdepääsetavust puuetega inimestele.

Laiema ülevaate saamiseks Euroopa Ombudsmani töö mõjust külastage veebilehte https://europa.eu/!vQ6937

5. Euroopa Ombudsmani arenev roll

17.–18. novembril korraldasid Euroopa Ombudsman ja Euroopa Ülikool-Instituudi õigusosakond ja riikideülese valitsemise kool Firenzes (Itaalia) konverentsi, et uurida, kuidas on arenenud Euroopa Ombudsman roll ELi sõltumatu, läbipaistva ja vastutusvõimelise halduse tagamisel. Üritus tõi kokku mitmesugused akadeemiliste ringkondade, kodanikuühiskonna, ELi haldusasutuste ja Euroopa Ombudsmani büroo seisukohad.

Mitmesugustel paneelaruteludel arutleti, kuidas on aastate jooksul arenenud ombudsmani roll, kuidas võib ombudsmani nn pehme jõud soodustada positiivseid muutusi, samuti läbipaistvuse rolli üle vastutuse saavutamisel Euroopa Liidu institutsioonides. Teadusartiklite konkursi põhjal toimus ka arutelu, mis käsitles ombudsmani uusi ülesandeid ja võimalusi konkreetsete poliitikavaldkondade või konkreetsete ELi asutuste järelevalves.

Ürituse kõigi viie paneelarutelu põhiteema oli ELi institutsioonide üleminek reageerivalt läbipaistvuselt ennetavale, mida ombudsman on aastate jooksul oma tegevusega toetanud. Osalejad kõnelesid ka ombudsmani regulaarsest dialoogist ELi institutsioonide ja kodanikuühiskonnaga, kuidas ombudsman kasutab oma ulatuslikke volitusi hea valitsemistava ja kõrgeimate eetikastandardite edendamiseks ning kuidas ombudsmani tegevust reguleeriv uus põhikiri on institutsiooni tugevdanud.

Mõned osalejate mainitud probleemidest olid ombudsmani laialdased volitused ja büroo väiksus ning see, kuidas mõõta ombudsmani tegevuse mõju aja jooksul.

Seoses ombudsmani kui institutsiooni tulevikuga tegid osalejad ettepaneku, et tõenäolised tegevusvaldkonnad hõlmavad ombudsmani rolli arendamist eetika järelevalvajana, Euroopa ombudsmanide võrgustikku ning ebapiisavalt uuritud ja kujunemisjärgus asutuste uurimist.

6. Teabevahetus ja koostöö

6.1. Teabevahetus

Büroo jätkas pingutusi, et tutvustada Euroopa Ombudsmani tööd võimalikult paljudele. See suurendas üldsuse teadlikkust konkreetsetest uurimistest ja ombudsmani üldisest rollist ELi haldusasutuste kõrgete vastutus- ja läbipaistvusstandardite säilitamisel.

Et aidata paremini mõista ombudsmani rolli, tehti mitu videot, et anda ülevaade büroo tegevusest ja selgitada kolme peamist tegevusvaldkonda: ELi otsustusprotsessi läbipaistvus, üldsuse juurdepääs ELi dokumentidele ja eetikastandardite järgimine.

Mais võttis ombudsman kasutusele uue logo ja visuaalse identiteedi. Logo meenutab lendavat lindu, kelle vaatenurk sümboliseerib vaadet, mis on ombudsmanil ELi halduse üle. ELi lipp näitab selgelt, et ombudsman kuulub ELi institutsioonide ja asutuste hulka.

Lisaks sotsiaalmeediapostitustele, pressiteadetele ja uudiskirjadele alustati 2022. aastal väljaande EO express väljaandmist. See on regulaarne uudiskiri, mis annab ülevaate ombudsmani uusimatest peamistest uurimistest, tegevustest, sündmustest ja kõnedest.

Ombudsman tutvustas büroo tööd iga-aastasel pressikonverentsil, mis peeti mais. Pressikonverentsil keskenduti tema järeldustele seoses uurimisega, kuidas komisjon käsitleb pöördukse efekti, samuti eelmise aasta aruande põhiaspektidele.

Ajakirjandusartiklite koguarv suurenes 2021. aastaga võrreldes 60 %, kusjuures 72 % meediakajastusest tuli ELi riikidest.

2022. aastal oli sotsiaalmeedia jälgijate arvu kasv oluliselt suurem kui varasematel aastatel. Sellele aitas oluliselt kaasa mitu suurt tähelepanu pälvinud juhtumit ja logo muutmine, mis muutis ombudsmani ELi asutusena paremini äratuntavaks. Ombudsmani Instagrami konto jälgijate koguarv kasvas 92 % (3 472 uut jälgijat võrreldes 1 195 uue jälgijaga 2021. aastal). LinkedInis kasvas jälgijate arv 50 % (2 990 uut jälgijat võrreldes 1 148 uue jälgijaga 2021. aastal). Twitteris, kus ombudsmanil on ühismeediakanalitest suurim jälgijaskond, oli jälgijate arv 2022. aasta detsembris 34 431, seega oli kasv 10 % (+ 3 089). Oluliselt paranes ka kaasatus ja mainimiste arv kasvas järsult. 2022. aastal mainiti meid 63 218 korral (2021. aastal 16 300) ja kaasatus oli 188 488 (2021. aastal 41 500). Eelmise aastaga võrreldes oli kasv vastavalt 118 % ja 128 %.

Alates 2022. aasta aprillist on Euroopa Ombudsman osa Euroopa Andmekaitseinspektori ja komisjoni juhitavast avaliku sektori katseprojektist, mille eesmärk on tuua ELi institutsioonid Mastodoni tarkvaral põhinevatesse tasuta avatud lähtekoodiga ühismeediavõrgustikesse.

Lisaks jätkasid ombudsman ja büroo töötajad teavitustegevust, korraldades pressivestlusi, osaledes olulistel akadeemilistel konverentsidel ning vesteldes külastajate rühmadega.

6.2. Suhted ELi institutsioonidega

6.2.1. Euroopa Parlament

Tugevad suhted Euroopa Parlamendiga on väga olulised Euroopa Ombudsmani jaoks, kelle parlamendiliikmed valivad iga viie aasta tagant. Kogu 2022. aasta jooksul jätkas Euroopa Ombudsman tihedat koostööd ja säilitas usalduse Euroopa Parlamendiga. Ombudsmani kutsuti tutvustama peamisi uurimisi komisjonide koosolekutel ning osalema parlamendi kuulamistel ja seminaridel ELi halduse, põhiõiguste ja dokumentidele juurdepääsuga seotud teemadel. Sel aastal esines ombudsman ka täiskogu istungil, pidas esimese koosoleku parlamendi äsja valitud presidendi Roberta Metsolaga ja jätkas kohtumisi mitme Euroopa Parlamendi liikmega, kes esindavad kogu poliitilist spektrit.

6.2.2. Petitsioonikomisjon

Kuigi Euroopa Ombudsmanil ja Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjonil on erinev fookus ja volitused, on mõlema eesmärk käsitleda küsimusi, mis võivad tekkida üldsusel seoses ELi ja selle poliitikaga. Seetõttu väärtustab ombudsmani büroo kõrgelt oma suhteid petitsioonikomisjoni ja selle liikmetega. Kogu 2022. aasta jooksul osales ombudsman petitsioonikomisoni korraldatud mitmesugustel üritustel ja koosolekutel, näiteks puuetega inimeste õiguste seminaril. Ombudsman kohtus ka petitsioonikomisjoni esimehe Dolors Montserrat’ga, et arutada nende jätkuvat koostööd kodanike murede lahendamisel. Nagu varasematel aastatel toetas petitsioonikomisjon erakondadeüleselt ombudsmani tööd ja strateegiat iga-aastasel arvamuste vahetamisel ombudsmani tegevuse kohta.

6.2.3. Euroopa Komisjon

ELi täitevorganina pälvib komisjoni haldustegevus avalikkuse suurt tähelepanu. Seetõttu ei ole üllatav, et nagu varasematel aastatel, oli ombudsmanile laekunud kaebustest suurim osakaal komisjoni tööd käsitlevatel kaebustel. Töösuhted komisjoniga ja eelkõige komisjoni peasekretariaadiga olid endiselt väga konstruktiivsed. Komisjoni ametnikud osalesid novembris ombudsmani areneva rolli konverentsil. Lisaks kohtus ombudsmani uurimiste direktoraat komisjoni eetika-, hea halduse ja Euroopa Ombudsmaniga suhtlemise üksusega, et vahetada teavet tööprotsesside kohta.

6.2.4. Muud institutsioonid, asutused ja organisatsioonid

Nagu on ette nähtud Euroopa Ombudsmani strateegias „2024. aasta poole“, peab ombudsman konstruktiivset dialoogi Euroopa Liidu halduse eri osalejatega, et tagada haldustavade jätkuv parendamine. 2022. aastal kohtus ta muu hulgas Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Ameti (EU-OSHA) tegevdirektori, Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) direktori, Ühtse Kriisilahendusnõukogu (SRB) esimehe ning Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Keskpanga ja Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) töötajatega.

6.2.5. ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon

Euroopa Liit on allkirjastanud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni, mis on siduv rahvusvaheline inimõiguste õigusakt, mille eesmärk on „edendada, kaitsta ja tagada kõigi inimõiguste ja põhivabaduste täielikku ja võrdset teostamist kõigi puuetega inimeste poolt ning edendada austust nende loomupärase väärikuse vastu“.

ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni järgimist ELis jälgitakse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ELi raamistikuga, mida juhtis 2022. aastal Euroopa Puuetega Inimeste Foorum. Selle raamistiku liikmena pöörab ombudsman suurt tähelepanu ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamisele ELi ametiasutustes. Raamistik andis panuse (sh ombudsmani panus) ÜRO puuetega inimeste õiguste komiteele, kes vaatab korraliselt läbi ELi tegevust seoses konventsiooniga. Seejärel avaldas ÜRO komitee oma küsimuste loetelu. Korraline läbivaatamine jätkub kogu 2023. aasta jooksul.

Lisaks tegeles ombudsman 2022. aastal puuetega inimeste õigustega seotud oluliste uurimistega. Aprillis lõpetas ombudsman omaalgatusliku uurimise selle kohta, kuidas Euroopa Komisjon jälgib ELi struktuuri- ja investeerimisfonde, et tagada, et nende abil edendataks puuetega inimeste õigust iseseisvale elule ja kogukonda kaasamisele Euroopa ombudsmanide võrgustiku (ENO) mitme büroo ja kodanikuühiskonna organisatsioonide osalusel ning uurimise tulemusena tehti komisjonile mitu parendusettepanekut, mida komisjon võttis oma poliitikaprojektides arvesse.

2022. aasta oktoobris korraldas ombudsman ka hübriidseminari Euroopa ombudsmanide võrgustiku liikmetele, et vahetada teavet ja kogemusi seoses ELi veebi juurdepääsetavuse direktiivi standardite ja selle rakendamisega.

Ombudsmani büroo tutvustas puuetega inimeste õigustega seotud tööd aasta jooksul mitmel üritusel.

6.3. Koostöö OECD-ga

2022. aastal töötas Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) koostöös Euroopa Ombudsmani bürooga välja poliitikadokumendi. Dokumendis antakse valitsustele juhiseid läbipaistvuse ja vastutuse tagamiseks COVID-19 kriisist taastefondide kasutamisel.

Dokumendis keskendutakse eelkõige Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastu kaudu pakutavale rahastusele ning määratletakse viisid, kuidas kohalikud, riiklikud ja ELi haldusasutused saavad edendada juurdepääsu teabele, tõhustada avalikku teabevahetust ning suurendada kodanike ja sidusrühmade osalemist ja järelevalvet taastefondide rakendamise etappidel.

Samuti rõhutatakse piirkondlike, riiklike ja riigiüleste organisatsioonide rolli avatud valitsuse läbipaistvuse, vastutuse ning sidusrühmade osalemise põhimõtete edendamisel kogu avaliku sektori otsustusprotsessi ja rahastamistsükli jooksul nende vastavate volituste piires.

6.4. Euroopa ombudsmanide võrgustik

Euroopa ombudsmanide võrgustik on mitteametlik võrgustik, mida koordineerib Euroopa Ombudsman ja milles osaleb üle 95 büroo 36 Euroopa riigist, samuti Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjon.

2022. aastal mõjutas Venemaa sissetung Ukrainasse ja sellest tingitud pagulaskriis tugevalt ombudsmanide tööd kogu Euroopas, sest nad püüdsid tagada, et pagulasi koheldaks hästi, ja jälgida, kuidas valitsused rakendavad ELi ajutise kaitse direktiivi. Seetõttu keskendus Strasbourgis toimunud Euroopa ombudsmanide võrgustiku 2022. aasta konverents ombudsmanide rollile kriisi ajal. Esimesel istungil vahetasid ombudsmanid kogemusi ja pagulaste abistamise parimaid tavasid. Aastakonverents hõlmas ka istungit, kus käsitleti, milline on olnud avalike teenuste digitaliseerimise mõju kodanike õigustele. Aruteludes keskenduti sellele, kui palju on ametiasutused digiülemineku protsessis arvestanud kodanike vajadusi ja mida saab teha, et tagada, et digioskusteta inimesi ei jäetaks kõrvale.

2022. aasta oktoobris korraldas Euroopa Ombudsman Euroopa ombudsmanide võrgustiku veebiseminari veebi juurdepääsetavuse parendamise ja päringumenetluse kohta. Viimane võimaldab Euroopa ombudsmanide võrgustiku liikmetel esitada uurimise käigus küsimusi ELi õiguse kohta. Seejärel saab Euroopa Ombudsman ELi institutsioonidelt eksperdivastuseid. 2022. aastal hõlmasid päringuteemad ELi energiatõhususe eeskirju, rasedus- ja sünnituspuhkust seoses ELi rahastatud projektidega ning ELi digitaalsete COVID-tõendite väljastamist inimestele, keda ei vaktsineeritud COVID-19 vastu meditsiinilistel põhjustel.

2022. aasta teisel poolel lisandusid ka kaks uut Euroopa ombudsmanide võrgustiku liiget: Ukraina parlamendi inimõiguste volinik ja Moldova Vabariigi ombudsmani büroo.

7. Vahendid

7.1. Eelarve

Euroopa Ombudsmanil on Euroopa Liidu eelarves eraldi jagu. See koosneb kolmest jaotisest. Esimene jaotis hõlmab palku, hüvitisi ja muid personalikulusid. Teine jaotis hõlmab hooneid, mööblit, seadmeid ja mitmesuguseid tegevuskulusid. Kolmas jaotis hõlmab institutsiooni üldiste ülesannete täitmise kulusid. 2022. aastal oli eelarveassigneeringute kogusumma 12 222 108 eurot.

Et tagada vahendite tõhus haldus, kontrollib Euroopa Ombudsmani siseaudiitor korrapäraselt asutuse sisekontrollisüsteeme ja büroo finantstehinguid. Ombudsmani, nagu ka teisi institutsioone, kontrollib ka Euroopa Kontrollikoda, kes ei tuvastanud oma välisauditi kontekstis konkreetseid probleeme.

7.2. Vahendite kasutamine

Ombudsman võtab igal aastal vastu juhtimiskava, milles on loetletud erimeetmed, mida büroo kavatseb võtta ombudsmani viie aasta strateegia „2024. aasta poole“ eesmärkide ja prioriteetide täitmiseks. 2022. aasta juhtimiskava on teine kava, mis põhineb sellel strateegial.

Ombudsmani büroo töötajad on kõrge kvalifikatsiooniga ja mitmekeelsed. See tagab haldusomavoli kohta esitatud kaebuste menetlemise ELi 24 ametlikus keeles ja parandab teadlikkust ombudsmani tegevusest kogu ELis. Büroo tulemuskeskne ja usalduspõhine hübriidtööpoliitika toetab ombudsmani püüdlust edendada nüüdisaegset, digitaalset ja paindlikku töökeskkonda.

2022. aastal oli ombudsmani büroo ametikohtade loetelus 73 ametikohta, lisaks keskmiselt kuus bürooga koostööd tegevat lepingulist töötajat. Samuti said ombudsmani büroos aasta jooksul töökogemuse 18 praktikanti.

Üksikasjalik teave ombudsmani büroo struktuuri ja eri üksuste ülesannete kohta on ombudsmani veebilehel.

8. Euroopa Ombudsmani kontaktandmed

Telefon

+33 (0)3 88 17 23 13

E-post

eo@ombudsman.europa.eu

Postiaadress

Médiateur européen
1 avenue du Président Robert Schuman
CS 30403
F-67001 Strasbourg Cedex

Internet

• Veebileht ombudsman.europa.eu
• Twitter twitter.com/EUombudsman
• Instagram instagram.com/euombudsman
• LinkedIn linkedin.com/company/272026
• YouTube youtube.com/user/eotubes

Meie bürood

Strasbourg

Külastusaadress

Bâtiment Václav Havel (HAV)
Allée Spach
F-67000 Strasbourg

Brüssel

Külastusaadress

Bâtiment Froissart (FRS)
Rue Froissart 87
B-1000 Bruxelles

---

© Euroopa Liit 2023

Kõik fotod ja kujutised (kui ei ole märgitud teisiti): © Euroopa Liit, v.a esikaas (© artpluskr / Adobe Stock ja © Lulla / Adobe Stock).
Reprodutseerimine on lubatud hariduslikel ja mitteärilistel eesmärkidel, kui viidatakse allikale.
Kasutatud on kirjatüüpi FrutigerNext.

HTML	ISBN 978-92-9483-352-5	ISSN 1830-6888	doi: 10.2869/601665	QK-AA-23-001-ET-Q