Eessõna

Mul on hea meel tutvustada selle aasta aruannet „Putting it Right?“, milles hinnatakse, kuidas ELi institutsioonid reageerisid meie 2019. aastal lõpetatud uurimistes tehtud ettepanekutele. 2019. aastal tegid ELi institutsioonid 79 % juhtudest rahuldavat koostööd, mis tähendab eelmise aastaga võrreldes edasiminekut. See on positiivne arutelu ELi institutsioonide üle, kes püüdsid parandada oma haldustavasid.

Institutsioonid reageerisid positiivselt 93 ettepanekule 118st, mille me tegime oma haldustavade parandamiseks või täiustamiseks. 17 institutsioonist, kellele me ettepanekuid tegime, vastasid 10 rahuldavalt kõigile meie pakutud lahendustele, ettepanekutele ja soovitustele. Kuigi kõik institutsioonid ei reageerinud kõigile meie ettepanekutele rahuldavalt, suurendasid need ettepanekud siiski nende teadlikkust oma tavadega seotud muredest. See iseenesest peaks aitama kaasa suuremale tundlikkusele selle suhtes, mida üldsus ootab, ja lõppkokkuvõttes paremale haldusele.

Kuigi 79% kajastab institutsioonide vastuseid minu ettepanekutele konkreetsel ajahetkel, ei kajasta see täielikult meie töö mõju aja jooksul. Sel põhjusel vaadeldakse käesoleva aasta aruandes ka ombudsmani uurimiste ja algatuste laiemat mõju.

See mõju hõlmab näiteks muudatusi, mis on seotud algatustega, mille ma tegin uurimist algatamata, või küsimustega, mille institutsioonid lahendasid ombudsmani uurimise ajal. Siiski on oluline, et see hõlmaks ka teatavate uurimiste tulemusi, mille mõju ilmnes alles pärast uurimise lõpetamist. Mõned meie ettepanekud on kaugeleulatuvad, hõlmavad märkimisväärseid jõupingutusi ning võivad tähendada aastakümneid kehtinud menetluste ja tavade reformimist. Muudel juhtudel võib pärast uurimise lõpetamist kestev väline hoog põhjustada hilisemas etapis muutusi, kuigi institutsioon võis algselt ettepanekule negatiivselt reageerida.

ELi administratsioon toimib üldiselt kõrgel tasemel ja ma tahaksin arvata, et me kõik oleme näinud sellest kasu sellel raskel aastal, mida iseloomustab COVID-19 kriis. Olen püüdnud mõnda neist headest haldustavadest tunnustada iga kahe aasta tagant toimuva hea halduse auhinna kaudu ja ootan huviga seda 2021. aastal uuesti.

 

Emily O'Reilly
detsember 2020

 

Aruanne

1. Sissejuhatus

Käesolevas aruandes antakse ülevaade sellest, kuidas ELi institutsioonid ^[1] reageerisid ombudsmanile 2019. aastal lõpetatud juhtumite puhul. Ombudsman võib esitada ettepanekuid lahenduste, soovituste ja ettepanekute vormis. Ombudsman võib olukorra parandamist edendada ka strateegiliste algatuste kaudu, mis ei ole ametlikud uurimised, või paluda institutsioonil lahendada küsimus juba enne ametliku lahenduse ettepaneku või soovituse esitamist.

jaos selgitatakse, millised on ombudsmani lahendused, soovitused ja ettepanekud. Selles vaadeldakse ombudsmani töö tulemusi ja hinnatakse, mil määral võtavad ELi institutsioonid ombudsmani ettepanekuid vastu.

jaos analüüsitakse ombudsmani töö kvalitatiivset mõju, mida ei saa mõõta statistika abil. See hõlmab näiteks muutusi, mis on tingitud strateegilistest algatustest või küsimustest, mille institutsioonid on ombudsmani uurimise ajal lahendanud. Selles osas vaadeldakse ka selliste uurimiste tulemusi, mille mõju ilmnes alles pärast uurimise lõpetamist.

Mõlemas jaos on esitatud juhtumite kokkuvõtted, mis väärivad peamiste näidetena eraldi mainimist.

2. Ombudsmani juhtumite tulemused

Ombudsman aitab üksikisikuid, ettevõtteid ja ühendusi, kellel on probleeme mõne ELi institutsiooniga ^[2]. Samal ajal teenib ombudsman laiemat avalikku huvi, aidates institutsioonidel parandada nende osutatava teenuse kvaliteeti. Lisaks kaebuste uurimisele võib ombudsman algatada uurimisi ka omal algatusel.

Ombudsman võib nõuda, et institutsioon esitaks teavet, tutvuks oma toimikutega ja võtaks oma töötajatelt ütlusi. Need volitused on sätestatud ombudsmani põhikirjas ^[3] (edaspidi „põhikiri”). Kui see on vajalik või asjakohane, võib ombudsman paluda institutsioonil oma seisukoht läbi vaadata, pakkuda õiguskaitset või teha tulevikus üldisi muudatusi. Kui institutsiooni vastus haldusomavoli tuvastamisele ei ole rahuldav, võib ombudsman juhtida juhtumile poliitilist tähelepanu, esitades Euroopa Parlamendile eriaruande.

a. Koostöö 2019. aastal lõpetatud juhtumite puhul

 

Heakskiitmise määr on positiivsete vastuste protsent ombudsmani esitatud ettepanekute (lahendused, soovitused ja ettepanekud) koguarvust.

Ombudsmani ettepanekute üldine heakskiitmise määr 2019. aastal lõpetatud juhtumite puhul oli 79 %. See tähendab, et institutsioonid reageerisid positiivselt 93 ettepanekule 118st, mille ombudsman tegi oma haldustavade parandamiseks või täiustamiseks.^[4]

Intressimäär on eri institutsioonides erinev. 17 institutsioonist 10 puhul oli heakskiitmise määr 2019. aastal 100 %. Komisjoni puhul, mis moodustab enamiku juhtumitest, mille kohta ombudsman oma administratsiooni suuruse tõttu ettepanekuid tegi, oli heakskiitmise määr 75 %.

Tabel 1. Ombudsmani ettepanekute üldine heakskiitmine institutsioonide kaupa:

Asutus	Lahendused, soovitused ja soovitused	Rahuldavad vastused
Euroopa Parlament	2	0
Euroopa Komisjon	71	53
Euroopa Pettustevastane Amet	5	4
Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet	5	5
Euroopa Lennundusohutusamet	1	1
Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet	5	5
Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus	1	1
Euroopa Kemikaaliamet	3	3
Euroopa Andmekaitseinspektor	1	1
Euroopa välisteenistus	6	5
Euroopa Toiduohutusamet	1	1
Euroopa Investeerimispank	3	2
Euroopa Ravimiamet	4	4
Euroopa Personalivaliku Amet	7	6
Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus	1	1
Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet	1	1
Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusamet	1	0
Kokku	118	93

b. Lahendused

Kui ombudsman leiab, et kaebuse saab kiiresti lahendada, võib ta teha asjaomasele institutsioonile põhikirja artikli 3 lõike 5 alusel lahendusettepaneku ^[5].

2019. aastal lõpetatud juhtumite puhul kiitsid ELi institutsioonid heaks ombudsmani pakutud kümnest lahendusest kuus ^[6].

Tabel 2. Lahendusettepanekute vastuvõtmine institutsioonide kaupa:

Asutus	Lahendused	Rahuldavad vastused
Euroopa Komisjon	5	2
Euroopa Pettustevastane Amet	1	0
Euroopa Andmekaitseinspektor	1	1
Euroopa välisteenistus	1	1
Euroopa Toiduohutusamet	1	1
Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus	1	1
Kokku	10	6

Joonis 2. Lahendusettepanekute heakskiitmine institutsioonide kaupa:

 

Positiivse koostöö näited:

Juhtum 860/2018/THH, mis käsitleb Euroopa Toiduohutusameti keeldumist anda üldsusele juurdepääs keskastme juhtide huvide deklaratsioonidele Uurides Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) keeldumist anda üldsusele juurdepääs keskastme juhtide huvide deklaratsioonidele, võttis EFSA selles valdkonnas vastu uue läbipaistvuspoliitika. Läbivaadatud poliitika kohaselt avalikustab EFSA kõigi juhtkonna liikmete huvide deklaratsioonid. EFSA järgis ka ombudsmani taotlust avalikustada oma peateadlase, vanemteaduri koordinaatori ja poliitika vanemnõuniku huvide deklaratsioonid. Ombudsmanil oli samuti hea meel märkida, et EFSA on kehtestanud asjakohase süsteemi dokumentidele juurdepääsu taotluste menetlemiseks.

Juhtum 357/2019/FP, mis käsitleb Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve keeldumist anda üldsusele juurdepääs dokumentidele, mis on seotud kontaktidega sidusrühmadega Üks akadeemik esitas ombudsmanile kaebuse pärast seda, kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) keelas juurdepääsu teatavatele dokumentidele, mis käsitlesid kohtumisi, mis tal olid konkreetses küsimuses tööstusharu esindajatega. Ombudsman uuris küsimust ja leidis, et ESMA-l olid nende koosolekute kohta sisemärkmed, mille avalikustamist ta oleks pidanud kaaluma. Pärast ombudsmani uurimist avalikustas ESMA osa kaheksast dokumendist. Ombudsman palus ka ESMA-l edaspidi märkida, kas tema üldsusele mõeldud veebipõhine teabekogu sisaldab üksikasjalikke andmeid tema kohtumiste kohta lobistidega.

c. Soovitused

Ombudsman võib anda ametlikke soovitusi, kui ta tuvastab haldusomavoli. Kui soovitusega nõustutakse, lõpetab ombudsman juhtumi, tervitades seda koostööd. Kui institutsioon lükkab soovituse tagasi, võib ombudsman juhtumi lõpetada, kinnitades oma järeldust haldusomavoli kohta. Ombudsman võib esitada Euroopa Parlamendile eriaruande iga uurimise kohta, mis on lõpetatud haldusomavoli tuvastamisega ja mis ombudsmani arvates pakub laiemat olulist avalikku huvi.

Nagu varasematelgi aastatel, on ametlike soovituste heakskiitmise määr 2019. aastal selgelt madalam kui ombudsmani lahenduste ettepanekute ja ettepanekute heakskiitmise määr. Selle põhjuseks võib olla asjaolu, et soovitused põhinevad haldusomavoli tuvastamisel. Selleks ajaks, kui uurimine jõuab selle punktini, võivad positsioonid olla kinnistunud, mistõttu on positiivse tulemuse saavutamine raskem.

Tabel 3. Soovituste heakskiitmine institutsioonide kaupa:

Asutus	Soovitused	Rahuldavad vastused
Euroopa Parlament	2	0
Euroopa Komisjon	13	3
Euroopa Investeerimispank	3	2
Euroopa Personalivaliku Amet	3	2
Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet	2	2
Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet	1	1
Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusamet	1	0
Kokku	25	10

Positiivse koostöö näited:

Juhtum 758/2017/MDC Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (Frontex) keelepoliitika kohta Juhtum käsitles taotlust saada Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametilt (Frontex) itaaliakeelne dokument. Ombudsman uuris Frontexi keelepoliitikat oma välissuhtluses ja soovitas Frontexil teha üldine teave oma veebisaidil kättesaadavaks kõigis ELi ametlikes keeltes. Samuti soovitas ta Frontexil avaldada oma keelepoliitika oma veebisaidil kõigis ELi ametlikes keeltes. Frontex nõustus tema soovitustega.

Juhtum 723/2018/AMF selle kohta, kuidas Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeamet korraldas hankemenetluse ürituse korraldamiseks Üks Hispaania äriühing esitas ombudsmanile kaebuse pärast seda, kui Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeamet (ENISA) jättis vastamata küsimustele, mille ta esitas oma pakkumuse ettevalmistamisel, kuigi ENISA oli vastanud teise pakkuja küsimustele. Ombudsman leidis, et tegemist oli haldusomavoliga, ja soovitas ENISA-l maksta kaebuse esitajale hüvitist pakkumuse ettevalmistamiseks kulutatud aja ja vahendite eest. ENISA nõustus ombudsmani ettepanekuga ja pakkus ettevõttele ex gratia makset summas 2500 eurot. Kaebuse esitaja oli tulemusega rahul ja ombudsman lõpetas juhtumi.

d. Ettepanekud

Parandusettepanekute eesmärk on tagada ELi halduse süsteemne paranemine. Need tehakse kas juhtumi lõpetamise otsuses või uurimise varasemas etapis.

2019. aastal lõpetatud juhtumite kohta tehti kokku 83 ettepanekut ^[7] Soovituste järelmeetmed olid rahuldavad 93 % juhtumite puhul, mis on rohkem kui eelmisel aastal (82 %).

Tabel 4. Ettepanekute vastuvõtmine institutsioonide poolt:

Asutus	Ettepanekud	Rahuldavad vastused
Euroopa Komisjon	53 [8]	48
Euroopa Pettustevastane Amet	4	4
Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet	5	5
Euroopa Lennundusohutusamet	1	1
Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet	3	3
Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus	1	1
Euroopa välisteenistus	5	4
Euroopa Kemikaaliamet	3	3
Euroopa Ravimiamet	4	4
Euroopa Personalivaliku Amet	4	4
Kokku	83	77

Joonis 4. Ettepanekute vastuvõtmine institutsioonide poolt:

 

Positiivse koostöö näited:

Juhtum 1139/2018/MDC ekspertide käitumise kohta Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti korraldatud vestlustel varjupaigataotlejatega Ombudsman käsitles juhtumit, mis käsitles seda, kuidas Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet (EASO) viis läbi vestluse varjupaigataotlejaga. Kaebuse esitaja, vabaühenduse Advocates Abroad esindaja, väljendas tõsist muret vestluse pärast varjupaigataotlejaga, kes seejärel riigist välja saadeti. EASO tunnistas, et küsitleja kasutas sobimatut küsitlemisliini ja et tõlgendamisega oli probleeme. Ombudsmani soovitusel kinnitas EASO, et ta loob kaebuste lahendamise mehhanismi. Samuti teatas ta, et teavitab viivitamata ja süstemaatiliselt riiklikke ametiasutusi, kui ta avastab, et varjupaigataotlejate küsitlemisel on tehtud olulisi vigu.

Juhtum 417/2018/JF selle kohta, kuidas Euroopa Komisjon käsitles väidetavaid inimõiguste rikkumisi ELi kaasrahastatud puuetega inimeste kodus Ombudsman käsitles kaebust selle kohta, kuidas Euroopa Komisjon käsitles väidetavaid inimõiguste rikkumisi Ungari puuetega inimeste kodus, mida EL kaasrahastas. Ta väljendas muret selle pärast, et komisjoni tõlgendus ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni peamise sätte kohta, mis käsitleb iseseisvat elu, on vastuolus ÜRO organi tõlgendusega, kes vastutab ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni järelevalve eest. Vastuseks ombudsmani soovitustele nõustus komisjon pöörama erilist tähelepanu sellele, et puuetega inimeste õiguste konventsiooni võetaks ELi rahastamisprogrammide ettevalmistamisel ja rakendamisel piisavalt arvesse.

3. Positiivne mõju

Käesolevas aruandes on märgitud, et ombudsmani ettepanekud on teataval ajahetkel heaks kiidetud. Ombudsmani töö mõju mõõtmiseks on aga vaja minna kvantitatiivsest aktsepteerimismäärast kaugemale.

Ombudsmani uurimised võivad tõstatada keerulisi küsimusi ja juhtida tähelepanu süsteemsetele ja laiaulatuslikele küsimustele. Nendega tegelemine võib võtta aega, mistõttu mõned positiivsed muutused ei kajastu iga-aastastes näitajates.

Mõju on võimalik saavutada ka teemat käsitleva arutelu süvendamisega. Ombudsmani tööl koos parlamendi, kodanikuühiskonna ja paljude teistega võib olla haldusomavoli ennetamisel oluline heidutav mõju. Institutsioonid on teadlikud, et haldusmeetmed, mis ei vasta üldsuse ootustele, võivad kaasa tuua ombudsmani uurimise või laiema kontrolli. Selles mõttes ei kajasta statistika täielikult ombudsmani töö mõju.

Heakskiitmise määr ei näita, kus või kui sageli ombudsmani uurimised nõuavad institutsioonidelt koheseid muudatusi, isegi enne seda, kui ombudsman teeb ametliku ettepaneku. Sellised uurimised loetakse institutsioonide poolt lahendatuks.

a. Mõju aja jooksul

Mõned muudatused, mida ombudsman palub institutsioonidel teha, on kaugeleulatuvad, hõlmavad märkimisväärseid jõupingutusi ning võivad tähendada aastakümneid kehtinud menetluste ja tavade reformimist. Sellised muudatused võtavad aega ja võivad ilmneda liiga hilja, et neid ombudsmani iga-aastastes arvutustes arvesse võtta.

Muudel juhtudel on konkreetse uurimisega avaldatav surve keskendanud üldsuse suurema tähelepanu konkreetsele küsimusele ja see omakorda võib hilisemas etapis viia ettepanekule antud negatiivse vastuse ümberpööramiseni.

Näited:

Ühisjuhtumid 488/2018/KR ja 514/2018/KR Euroopa Komisjoni uue peasekretäri ametisse nimetamise kohta Ombudsmani uurimises komisjoni kõrgeima ametniku ametisse nimetamise protsessi kohta palus ta komisjonil kehtestada erimenetlus oma peasekretäri ametisse nimetamiseks. Kuigi komisjon keeldus esialgu ombudsmani soovitusega nõustumast, tegi ta seda hiljem, nagu ombudsman soovitas, algatades 2019. aasta lõpus peasekretäri ametikoha täitmiseks spetsiaalse ametisse nimetamise menetluse, sealhulgas vaba ametikoha teate ja täpselt määratletud ajakava.

 

b. Strateegilised algatused

Ombudsman võib otsustada käsitleda strateegiliselt olulisi teemasid ilma uurimist algatamata, algatades nn strateegilise algatuse ^[9]. Nende algatuste eesmärk on jagada institutsioonidega soovitusi olulistel teemadel, juhtida tähelepanu avalikku huvi pakkuvatele küsimustele või saada konkreetse küsimuse kohta rohkem teada enne, kui otsustatakse, kas on vaja algatada uurimine.

2019. aastal algatas ombudsman kaks ^[10] strateegilist algatust ja sulges üksteist.

Näide:

Strateegiline algatus Euroopa Komisjoniga läbirääkimiste pidamiseks Ühendkuningriigi EList väljaastumise üle (SI/1/2017/KR) Enne Brexiti läbirääkimiste algust kirjutas ombudsman komisjonile ja nõukogule, nõudes peamiste läbirääkimisdokumentide ennetavat avaldamist. 2019. aastal lõpetas ombudsman kaheaastase algatuse Brexiti läbirääkimiste jälgimiseks, kiites läbipaistvuse üldist kõrget taset. Ta nõudis tungivalt, et Euroopa Komisjon ja nõukogu säilitaksid need standardid tulevastel läbirääkimistel ELi ja Ühendkuningriigi suhete üle. Komisjoni Brexiti rakkerühma positiivsed sammud hõlmasid üle 100 läbirääkimisdokumendi avaldamist, pealäbirääkija ajakava avalikult kättesaadavaks tegemist ja ainult registreeritud lobistidega kohtumist. Nõukogu avaldas ka läbirääkimisjuhised ja läbipaistvuse juhtpõhimõtted.

c. Lahendatud juhtumid

Ombudsman võib uurimise varases etapis lõpetada, pakkumata välja lahendust, kui institutsioon lahendab probleemi spontaanselt või käsitleb võimalikku haldusomavoli pärast probleemist teavitamist.

2019. aastal leidis ombudsman, et institutsioonid olid 178 juhtumi puhul astunud vajalikke samme küsimuse selliseks lahendamiseks.

Näide:

Juhtum 279/2018/JN, mis käsitleb Euroopa Komisjoni otsust nõuda vahendid tagasi äriühingult, kes osales ELi rahastatud projektis Namiibias Kaebus puudutas Saksamaa äriühingut, kes osales ELi rahastatud projektis, mille eesmärk oli parandada Namiibia riiklike ametiasutuste suutlikkust hallata ELi vahendeid ja programme. Ettevõte pöördus ombudsmani poole pärast seda, kui Euroopa Komisjon oli temalt pärast auditit tagasi nõudnud ligikaudu 100 000 eurot. Ombudsmani uurimise ajal pöördus komisjon lahenduse leidmiseks nii kaebuse esitaja kui ka Namiibia ametiasutuste poole. Kuna Namiibia ametiasutused nõustusid osalise finantsvastutusega, maksis komisjon kaebuse esitajale tagasi peaaegu kogu summa, mille ta oli varem tagasi saanud.

4. Järeldused

Selge enamiku käesoleva aasta läbivaatamisega hõlmatud uurimiste puhul vastasid institutsioonid ombudsmani ettepanekutele rahuldavalt. Kuigi institutsioonid nõustuvad lahenduste ettepanekute ja ettepanekutega suurel määral, ei ole see nii soovituste puhul. See võib olla tingitud asjaolust, et selleks ajaks, kui uurimised jõuavad punkti, kus ombudsman esitab ametliku soovituse, on institutsioonid vähem avatud oma seisukoha muutmisele. See kehtib eelkõige kaebuste puhul, mis on seotud määrusega 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta dokumentidele, mille puhul institutsioon on vastusena kordustaotlusele juba teinud ametliku otsuse.

Nagu eespool kirjeldatud, ei kajasta heakskiidu määr siiski kõiki jõupingutusi, mida institutsioonid on teinud oma halduse parandamiseks ja ombudsmani uurimistes tõstatatud küsimuste lahendamiseks. Ombudsman püüab mõnda neist headest haldustavadest tunnustada iga kahe aasta tagant toimuva hea halduse auhinnaga.

Ombudsman jätkab koostööd institutsioonidega, et saavutada muutusi nii kohe vastuseks individuaalsetele kaebustele kui ka üldisemalt aja jooksul.

 

[1] Lühiduse huvides kasutatakse käesolevas aruandes mõistet „institutsioon”, et viidata kõigile ELi institutsioonidele, organitele ja asutustele.

[2] Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 228 antakse ombudsmanile õigus uurida haldusomavoli liidu institutsioonide tegevuses, välja arvatud Euroopa Liidu Kohtu tegevus õigusemõistjana.

[3] Euroopa Parlamendi 18. juuni 2008. aasta otsus 2008/587, millega muudetakse otsust 94/262 ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriva korra ja üldtingimuste kohta (ELT L 189, lk 25).

[4] Käesolevas aruandes esitatud statistika ei hõlma juhtumeid 1946/2018/KR ja 757/2017/PB, mille puhul ootame vastuseid vastavalt nõukogu peasekretariaadilt ja Euroopa välisteenistuselt.

[5] Põhikirja artikli 3 lõikes 5 on sätestatud, et „ombudsman otsib võimaluse korral koos asjaomase institutsiooni või asutusega lahendust haldusomavoli kõrvaldamiseks ja kaebuse rahuldamiseks“.

[6] Topeltarvestuse vältimiseks ei sisalda statistika ühte lahenduse ettepanekut juhtumi 805/2018/MIG kohta, millele järgnes soovitus.

[7] Juhtumi 1946/2018/KR puhul nõukogule esitatud viit soovitust ja juhtumi 757/2017/PB puhul Euroopa välisteenistusele esitatud kolme soovitust ei võetud arvesse, sest institutsioonid ei ole neile veel vastanud.

[8] Uurimises OI/3/2017/NF, mis käsitles ELi töötajaid puudutavate nn pöördukse efekti olukordade haldamist komisjoni poolt, esitas ombudsman 25 ettepanekut, millest 21 kiitis komisjon heaks. 

[9] Lisateavet ombudsmani strateegiliste algatuste kohta leiate järgmiselt lingilt: https://www.ombudsman.europa.eu/en/strategic-issues/strategic-initiatives.

[10] See hõlmab strateegilist algatust SI/4/2018/TE, mis käivitati 2019. aasta detsembris pärast seda, kui avaldati 2018. aasta aruanne „Putting it Right“.