Euroopa Ombudsman Emily O’Reilly on palunud Euroopa Parlamendilt ametlikku toetust tema jõupingutustele paluda Euroopa Komisjonil tegutseda vastavalt tema soovitustele, et vähendada süsteemseid viivitusi üldsuse dokumentidele juurdepääsu taotluste käsitlemisel.

Ombudsman märkis parlamendile esitatud eriaruandes, et kuigi komisjon märkis, et ta juba rakendab enamikku tema soovitustest, näitavad üldsuse juurdepääsuga seotud ombudsmani uurimised jätkuvalt märkimisväärseid viivitusi.

Need viivitused on tavaliselt seotud juurdepääsutaotlustega, mis on seotud märkimisväärse avaliku tähtsusega valdkondadega. Hiljutised näited näitavad, et komisjonil kulus üle aasta, et käsitleda rände, ELi taastefondide ja Venemaa-vastaste sanktsioonidega seotud dokumente käsitlevaid taotlusi. Samal ajal on ombudsman täheldanud komisjonis dokumentidele juurdepääsuga seotud viivituste kohta esitatud kaebuste arvu järsku suurenemist, kusjuures 2023. aastal oli see arv juba neli korda suurem kui kogu 2020. aasta jooksul. 

„Kodanikud ootavad õigustatult, et ELi haldusasutused oleksid avatud, ajakohased ja teenistusvalmid – komisjoni lähenemisviis dokumentidele juurdepääsule ei vasta kaugeltki nendele ootustele.“  

„Need viivitused kahjustavad kodanike võimet kontrollida ELi otsuseid ja poliitikat otse ja õigeaegselt. Komisjon peab oma lähenemisviisi põhjalikult ümber mõtlema, et see süsteemne probleem lahendada.“

„Minu lõppeesmärk on aidata üldsusel sisuliselt osaleda ELi demokraatlikus elus, mis on aluslepingust tulenev õigus. Seepärast olen nõudnud parlamendi toetust ja tegutsemist selles küsimuses,“ ütles ombudsman.

2022. aastal algatatud ombudsmani uurimise käigus leiti, et kui inimesed paluvad komisjonil oma esialgne juurdepääsuotsus läbi vaadata, sest komisjon keeldus taotletud dokumentidele juurdepääsu andmisest või andis neile ainult osalise juurdepääsu, ei järgita läbipaistvusmääruse (1049/2001) tähtaegu 85 % juhtudest.

Üle 60 % sellistest läbivaatamisotsustest tehti rohkem kui 60 tööpäeva jooksul, hoolimata maksimaalsest 30 tööpäeva pikkusest tähtajast.

Oma soovituses tegi ombudsman ettepaneku, et komisjon eraldaks rohkem vahendeid kordustaotluste käsitlemiseks, suhtleks konstruktiivselt ja avatult dokumente taotlevate isikutega ning ennetaks avaliku huvi teemasid, et see oleks ennetavalt läbipaistev.

Alates Euroopa Ombudsmani asutamisest 1995. aastal on ombudsman esitanud parlamendile 20 eriaruannet, mida kõiki on toetatud. Viimases, 2018. aasta eriaruandes käsitleti seadusandliku läbipaistvuse puudumist Euroopa Liidu Nõukogus.