Sõna võttes täna Strasbourgis toimunud konverentsi täiskogu istungil, et arutada kahe kodanike paneelarutelu soovitusi, kiitis O’Reilly konverentsiga seotud inimesi ja konverentsist tulenevate ideede kvaliteeti.

Ombudsman hoiatas siiski ka vajaduse eest tagada käegakatsutavad tulemused.

„Idee korraldada see konverents põhines veendumusel, et EL suudab Euroopa üldsust kuulata ja neilt õppida,“ ütles ombudsman.

„Mõned selged teemad on juba esile kerkinud, koos ettepanekutega võtta ELi tasandil rohkem meetmeid sellistes küsimustes nagu kliimamuutused ja õigusriik ning nõudmine läbipaistvama otsustusprotsessi järele. Kui aga nende ideede suhtes selgeid meetmeid ei võeta, võib konverentsi pidada lihtsalt žestipoliitikaks, kodanike pesemise õõnsaks harjutuseks.“

„Kuigi hääletamine on kõige olulisem kodanike kaasamise vahend, peaks see konverents olema ka oluline osa sellest, kuidas kodanikud ELi demokraatlikku ellu kaasatakse.“

„Kodanike paneelaruteludest tulenevad ideed on tõsise ja läbimõeldud arutelu tulemus. On mõistlik eeldada, et paljud neist viivad konkreetsete meetmeteni ELi ja eelkõige riikide valitsuste poolt, kes on seni oma toetuse suhtes kõhkleval seisukohal olnud,“ ütles O’Reilly.

Taustteave

Euroopa tuleviku konverents käivitati ametlikult 9. mail 2021 ja see peaks kestma ühe aasta. kindlaksmääratud teemasid arutatakse neljal kodanike paneelarutelul, kuhu kuulub 200 kodanikku.

Täiskogu, mis koosneb 433 osalejast, sealhulgas ELi institutsioonidest, kohtub viimast korda veebruaris, et arutada kolmanda ja neljanda kodanike paneelarutelu soovitusi.  Seejärel saadetakse aruanne komisjonile, nõukogule ja parlamendile, kes arutavad konverentsi järelmeetmeid.