Peasekretariaadi

üksuse SG.A.3 (läbipaistvus ja amp; eetika
Euroopa Komisjon) juhataja

Lugupeetud pr X

2. detsembril 2025 sai ombudsman Horvaatia Vabariigi ombudsmanilt päringu teistes ELi riikides õppivate Horvaatia kodanike ja alaliste elanike tervisekindlustuse kohta.  

Horvaatia ombudsman on saanud välismaal õppivatelt üliõpilastelt ja üliõpilaste perekondadelt kaebusi Horvaatia ravikindlustuse kaotamise kohta. Sisuliselt näib, et iga kodanik või alaline elanik, kes lahkub Horvaatiast rohkem kui aastaks (ja kes viibib seal aastas vähem kui kolm kuud), peab registreerima ajutise puhkuse Horvaatiast. Nii on see paljude üliõpilaste puhul, kes õpivad mõnes teises ELi liikmesriigis. Alates 2023. aastast on sellise ajutise puhkuse registreerimine aga automaatselt kaasa toonud Horvaatia ravikindlustuse kaotuse ja seda olenemata isiklikest asjaoludest [1].

Teises liikmesriigis õppivate inimeste jaoks tähendab Horvaatia ravikindlustuse kaotamine seda, et nad ei saa välismaal viibides kasutada Horvaatia väljastatud Euroopa ravikindlustuskaarti ja peavad seega kindlustama oma tervisekindlustuse riigis, kus nad õpivad. Tundub, et see tekitab õpilastele tõsiseid haldus- ja finantstakistusi. Samal ajal on Horvaatia kodanikel ja Horvaatias õppivatel alalistel elanikel jätkuvalt riigieelarvest kaetav tervisekindlustus.

Horvaatia ombudsman on tõstatanud selle küsimuse riiklikes ametiasutustes. Tema büroo ja ekspertide arvates, kellega ta konsulteeris, võib olukord rikkuda vaba liikumise õigust, sotsiaalkindlustuse koordineerimise määrusi [2] ja Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktikat.

Selle päringu ja sellele järgnenud teabevahetuse põhjal Horvaatia ombudsmaniga palume komisjonil vastata järgmistele küsimustele:

A. Kas komisjon võiks käsitleda Horvaatia ombudsmani saadetud päringus (ja lisatud õiguslikus arvamuses) tõstatatud probleeme ja õiguslikke kaalutlusi?

Kas komisjon võiks päringule vastates käsitleda ka järgmisi aspekte:

B. Millistel asjaoludel ja tingimustel võib liikmesriik muuta oma riigis elamise, sealhulgas ajutise puhkuse eeskirju direktiivi 2004/38/EÜ ning määruste 883/2004 ja 987/2009 tähenduses?

C. Kas liikmesriigid on kohustatud tagama, et enne tema kodaniku või tema territooriumil alalist elamisõigust omavate isikute elukoha kindlaksmääramist võetakse arvesse ühte või mitut määruse 987/2009 artiklis 11 sätestatud soovituslikku tegurit?

D. Kas Horvaatia kohustusliku ravikindlustuse seaduse 2023. aastal tehtud muudatus võib kujutada endast vaba liikumise õiguse piirangut, seades mõned üliõpilased ebasoodsasse olukorda lihtsalt seetõttu, et nad on kasutanud oma vaba liikumise õigust, kooskõlas ELi kohtute kohtupraktikaga?

Oleksime tänulikud, kui komisjon vastaks sellele päringule ja eespool esitatud küsimustele võimaluse korral 13. veebruariks 2026, et saaksime vastuse edastada Horvaatia ombudsmanile.

Käesoleva kirja ja komisjoni vastuse koopia tehakse kättesaadavaks ombudsmani veebisaidil.

Lugupidamisega,

Rosita Hickey Uurimiste
direktor

Strasbourg, 12. jaanuar 2026

[1] Näiteks kui isik viibib endiselt alaliselt Horvaatias või olenemata põhjusest, miks isik on ajutiselt riigist lahkunud (nt õppimine, töö, ravi jne).

[2] Määrus 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta, kättesaadav aadressil: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=celex%3A32004R0883 ; ja määrus 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 rakendamise kord, kättesaadav aadressil: https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2009/987/oj/eng