Lugupeetud president!

Olen otsustanud algatada uurimise seoses kaebusega, mille sain organisatsioonilt de:border// migration justice collective ja mitmelt muult organisatsioonilt* Euroopa Komisjoni vastu. Kaebus käsitleb seda, kuidas komisjon jälgib Kreekale Sisejulgeolekufondi kaudu eraldatud ELi vahendite kasutamist, kuidas ta tagab ELi õiguses sätestatud tingimuste täitmise ja kuidas ta tagab põhiõiguste austamise.

Kaebuse esitaja leiab, et komisjoni rahastamine aitab kaasa põhiõiguste rikkumisele Kreeka ja Türgi piiril, sealhulgas tema väitel seetõttu, et ta ei uurinud ELi vahendite väärkasutamist Kreeka Sisejulgeolekufondi toetusesaajate poolt seoses operatsioonidega ELi välispiiril Türgiga Evrose jõe ääres ja Egeuse mere piirkonnas.

Kaebuse esitaja arvates ei ole komisjon teinud järelevalvet ega kontrolli ega tegelenud pidevate väidetega inimõiguste raskete rikkumiste kohta Kreeka ametiasutuste poolt seoses ELi välispiiride haldamise operatsioonidega, mille jaoks Kreeka saab ELi rahalisi vahendeid. Kaebuse esitaja väidab, et olukorras, kus tema arvates on üha rohkem tõendeid ELi õiguse rikkumise kohta, ei ole komisjon täitnud oma kohustust hinnata olukorda ja võtta asjakohaseid parandusmeetmeid. Sellisena rikub komisjon kaebaja arvates rahastamiseeskirju, ELL artiklit 17, mis käsitleb komisjoni rolli aluslepingute täitmise järelevalvajana, ja ELTL artiklit 317, mis käsitleb usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet. Kaebuse viimane osa käsitleb meetmeid, mida kaebuse esitaja arvates oleks komisjon pidanud võtma seoses Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiga (Frontex).

Kaebus puudutab komisjoni tegevust alates 2018. aastast. Kuna aga nii kaugele ajas tagasi küsimise kasulikkus ei ole ilmne, otsustasin

piirata uurimist komisjoni tegevusega alates praeguse komisjoni ametiaja algusest, st alates 2020. aasta algusest.

Otsustasin paluda komisjonilt kaebuse kohta kirjalikku vastust. Oleks kasulik, kui vastuses käsitletaks käesoleva kirja lisas esitatud küsimusi.

Samuti oleks kasulik, kui komisjon jagaks minu bürooga järgmisi dokumente:

• Sisejulgeolekufondi programmi asjakohased dokumendid, sealhulgas toetused ja muud lepingud, põhiõiguste rikkumisega seotud kirjavahetus Kreeka ametiasutustega, komisjoni hindamisaruanded ja viimane (2022) rakendamise aastaaruanne koos hinnanguga.
• Dokumendid, mis on aluseks komisjoni 2022. aasta novembri rakendusotsusele, millega kiidetakse heaks Kreeka programm Sisejulgeolekufondist toetuse saamiseks ajavahemikuks 2021–2027, eelkõige Kreeka 2021. aasta detsembri esildis, komisjoni 2022. aasta aprilli tähelepanekud ja Kreeka 2022. aasta novembri muudetud esildis. Samuti palutakse komisjonil esitada sisesuunised selle kohta, kuidas hinnata riiklikke kaebuste esitamise mehhanisme ja järelevalvekomiteesid rahastamiseeskirjade alusel.

Pange tähele, et tõenäoliselt saadan Teie vastuse ja sellega seotud lisad kaebuse esitajale märkuste esitamiseks. [1] Oleksin tänulik, kui saaksin komisjoni vastuse 15. veebruariks 2024.

Vastutav juurdlusametnik on Valentina Stoeva.

Kui selle uurimise käigus kaasatakse komisjon kohtumenetlusse, mis käsitleb sama teemat kui käesolev kaebus, palun Teil sellest meile teada anda.

Teie siiralt,

Emily O'Reilly
Euroopa Ombudsman

Strasbourg, 7. november 2023

Lisa

1. ELi õiguse kohaselt peab Sisejulgeolekufondist (ISF) rahastamise eesmärk olema tagada välispiiride ühetaoline ja kõrgetasemeline kontroll kooskõlas ELi kohustustega põhivabaduste ja inimõiguste valdkonnas.[2] Komisjoni ülesanne on jälgida, et Kreeka kasutaks ELi vahendeid kooskõlas ELi õigusega. Milliseid meetmeid on komisjon sellega seoses võtnud, et tagada ELi rahastamisel ELi välispiiride haldamise kontekstis põhiõiguste austamine? Milliseid meetmeid (kui üldse) on komisjon nõudnud, et Kreeka rakendaks, kui on tõendeid selle kohta, et ta ei täitnud ELi rahastamise puhul põhiõigustega seotud tingimust? Kas komisjon on kaalunud vahendite tagasinõudmist, kui on tõendeid selle kohta, et Kreeka ei täitnud rahastamise tingimusi?

2. Millised menetlused ja tavad on komisjonil kehtestatud selleks, et jälgida ELi vahendite kasutamist Sisejulgeolekufondi raames ja tagada ELi rahastamisega seotud tingimuste täitmine?

3. Komisjoni kirjavahetusest kaebuse esitajaga selgub, et komisjon palub korrapäraselt ajakohastatud teavet Kreeka piiril toimunud põhiõiguste rikkumisi käsitlevate käimasolevate uurimiste seisu kohta ning üldiste meetmete kohta, mida Kreeka ametiasutused võtavad seoses järelevalveraamistiku ja piirioperatsioonide läbipaistvuse tugevdamisega. Kas komisjon võiks esitada selle kohta ajakohastatud teabe ja ülevaate oma viimasest hinnangust nendes küsimustes?

4. Kas väited põhiõiguste süstemaatilise rikkumise kohta Kreeka piiril mõjutasid komisjoni otsust ja lähenemisviisi Kreekale uute ELi vahendite eraldamisel?

5. Kas komisjon võiks anda ülevaate meetmetest, mida ta on Frontexi osalusel juba võtnud või kavatseb võtta seoses väidetavate põhiõiguste rikkumistega Kreeka piirihaldusoperatsioonides? Sellega seoses tuleks märkida, et hindamine, mille komisjon peab Frontexi määruse [3] artikli 121 kohaselt Frontexi suhtes läbi viima, peab sisaldama konkreetset analüüsi selle kohta, kuidas hartat ja muid asjakohaseid liidu õigusakte on järgitud.

6. Kas komisjon kaaluks võimalust teha üldsusele kättesaadavaks oma 2022. aasta novembri otsus, millega kiidetakse heaks Kreeka riiklik programm Sisejulgeolekufondist toetuse saamiseks, ning selle otsuse aluseks olevad põhidokumendid, st riiklik esildis, komisjoni tähelepanekud ja läbivaadatud riiklik esildis?

7. Milliseid kriteeriume/suuniseid kohaldas komisjon kaebuste esitamise mehhanismide ja järelevalvekomiteede piisavuse hindamisel Kreeka riiklikus programmis?

8. Mis puudutab komisjoni esindajaid seirekomisjonis, siis kas komisjon on kehtestanud suunised nende rolli kohta?

9. Millised menetlused on komisjonil kehtestatud põhiõiguste tingimuslikkuse jõustamiseks piirihaldustegevuse rahastamisel?

10. Korduvalt on esitatud väiteid põhiõiguste rikkumiste kohta seoses ELi rahastatud Kreeka piirihaldustegevusega. Näib, et ükski väide ei ole viinud rahaliste vahendite peatamise või tühistamiseni komisjoni poolt. Komisjoni teatises põhiõiguste harta kohaldamise kohta [4] on sätestatud, et põhiõiguste rikkumise korral võib komisjon otsustada vahendeid mitte välja maksta enne, kui liikmesriik ja komisjon on kokku leppinud, et vahendite väljamaksmise tingimused on täidetud. Kas komisjon on seda võimalust kasutanud? Kas komisjon on kehtestanud kriteeriumid/suunised selle kohta, millal sellist võimalust tuleks kasutada/kaaluda?

[1] Kui komisjon soovib esitada dokumente või teavet, mida ta peab konfidentsiaalseks ja mida ei tohiks kaebuse esitajale avaldada, märgistage need märkega „konfidentsiaalne“. Selliseid dokumente saab saata turvaliste kanalite kaudu, nagu Ares, CIRCABC või samaväärsed rakendused. Vajaduse korral saab juhtumi käsitlejaga eelnevalt ühendust võtta.

[2] Vt eelkõige määruse (EL) nr 515/2014 (millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana välispiiride ja viisade rahastamisvahend) artikkel 3:

https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/HTML/?uri=CELEX:32014R0515

Vt ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määruse (EL) 2021/1149 (millega luuakse Sisejulgeolekufond) artikkel 4:

https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:32021R1149

[3] https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A32019R1896

[4] Euroopa Komisjon (2020) „Strateegia põhiõiguste harta kohaldamise tugevdamiseks ELis“ (COM(2020) 711 final).

* de:border // migration justice collective, Lesbose õiguskeskus, Equal Rights Beyond Borders, HIAS ja Mobile Info Team