1996. aastal loodud Euroopa ombudsmanide võrgustik on mitteametlik võrgustik ombudsmanidele ja samalaadsetele organitele, et vahetada teavet ELi õiguse ja poliitika kohta ning jagada parimaid tavasid. Võrgustiku tegevuse koordineerimise eest vastutab Euroopa Ombudsman.

Võrgustiku liikmed on muu hulgas riiklikud ja piirkondlikud ombudsmanid ELi liikmesriikidest, ELi kandidaatriikidest ja EMP riikidest, samuti Euroopa Ombudsman ja Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjon.

Et kaitsta ELi õigusest tulenevaid inimeste õigusi, hõlbustab võrgustik ombudsmanide koostööd ühise huvi küsimustes. Paralleelsete uurimiste kaudu teevad Euroopa Ombudsman ja Euroopa ombudsmanide võrgustiku liikmed koostööd, et uurida küsimusi, mis hõlmavad ELi haldusasutusi ning riiklikke või piirkondlikke haldusasutusi.

Näiteks küsis Euroopa Ombudsman Euroopa ombudsmanide võrgustiku liikmetelt teavet selle kohta, kuidas Frontex tegeleb väidetavate põhiõiguste rikkumistega oma kaebuste lahendamise mehhanismi kaudu. Samuti, kui Euroopa Ombudsman uuris, kuidas Euroopa Komisjon jälgib ELi struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamist, et edendada puuetega inimeste õigust iseseisvale elule, uurisid mõned võrgustiku liikmed samaaegselt nende fondide kasutamist oma riigis või piirkonnas.

Euroopa ombudsmanide võrgustiku liikmed saavad teha ka päringuid, et esitada uurimiste käigus ELi õiguse kohta tekkivaid küsimusi. Päringutele vastamiseks suhtleb Euroopa Ombudsman ekspertidega ELi institutsioonides, eelkõige Euroopa Komisjonis.

Euroopa Ombudsman korraldab korrapäraselt olulisi konverentse Euroopa ombudsmanide võrgustiku liikmetele ning seminare uurijatele ja spetsialistidele.

Strasbourgis 14.-16. oktoobril 2007 toimunud ELi liikmesriikide ja kandidaatriikide ombudsmanide kuuendal seminaril vastu võetud avaldus

Euroopa ombudsmanide võrgustik on teinud käesoleva avalduse, et laiemalt teadvustada ombudsmanide töö Euroopa Liidu mõõdet ja selgitada, milliseid teenuseid nad pakuvad inimestele, kes esitavad kaebusi ELi õigusega hõlmatud küsimustes.

Riiklikud ja piirkondlikud ombudsmanid teevad väga palju selleks, et ELi kodanikud ja elanikud teaksid ja kasutaksid oma õigusi. Koos Euroopa ombudsmaniga moodustavad nad Euroopa ombudsmanide võrgustiku.

Euroopa ombudsmanide võrgustikku kuuluvad vabatahtlikkuse alusel riiklikud ja piirkondlikud ombudsmanid ning Euroopa Liidu liikmesriikide samasugused asutused, kandidaatriikide ning Islandi ja Norra riiklikud ombudsmanid, samuti Euroopa ombudsman ja Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjon. Saksamaal täidavad ombudsmanidega sarnast rolli riigi ja piirkonna tasandi petitsioonikomisjonid. Nemad kuuluvad samuti võrgustikku.

ELi õiguse ja poliitika osa liikmesriikide kodanike ja elanike igapäevaelus muutub järjest tähtsamaks. Suures osas teostavad nii õigust kui ka poliitikat liikmesriikide ametiasutused. Riiklikud ja piirkondlikud ombudsmanid tegelevad liikmesriikide ametiasutuste vastu esitatud kaebustega, sealhulgas nendega, mis on seotud ELi õiguse kohaldamisalasse kuuluva tegevusega. Euroopa ombudsman kontrollib ELi institutsioone, näiteks Euroopa Komisjoni.

Selleks määratud riiklik või piirkondlik ombudsman vastutab liikmesriigi ametiasutuste vastu esitatud kaebuste lahendamise eest, sealhulgas kaebused küsimustes, mis kuuluvad ELi õiguse kohaldamisalasse. Euroopa ombudsman uurib Euroopa Liidu institutsioonide ja asutuste vastu esitatud kaebusi.

Kuigi võrgustiku ombudsmanide volitused ja kohustused varieeruvad laialdaselt, on kõikide põhiülesanne osutada inimestele teenust, mis on erapooletu, tõhus ja õiglane. Nende volituste piires toetavad nad põhimõtteid, millele Euroopa Liit on rajatud.

„Liit on rajatud vabaduse, demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste austamise ning õigusriigi põhimõtetele, mis on ühised kõikidele liikmesriikidele" (Euroopa Liidu lepingu artikli 6 lõige 1).

Võrgustiku üks tähtsamaid tegevusi on teabe jagamine ELi õiguse ja hea halduse kohta, et osutada avalikkusele parimat võimalikku teenust. Võrgustikku kuuluvad riiklikud ja piirkondlikud ombudsmanid võivad Euroopa ombudsmanilt taotleda kirjalikku vastust küsimustele ELi õiguse ja selle tõlgendamise kohta, sealhulgas küsimustele, mis tekivad konkreetsete asjade uurimisel.

Ombudsmanide roll ja nende tegevuse eesmärk

Võrgustiku ombudsmanid on põhiseaduse või seaduste kohaselt asutatud sõltumatud ja erapooletud isikud, kes lahendavad ametiasutuste vastu esitatud kaebusi.

Nad püüavad leida igale kaebusele sobiva lahenduse. Kui ombudsman on kaebust uurinud ja leidnud, et see on põhjendatud, võib ta esitada toimunu kohta kriitilise ülevaate ja märkida, kuidas tema arvates tuleks asi nõuetekohaselt lahendada. Paljudes riikides võib ombudsman esitada ka ettepanekud, mille hulka võivad kuuluda näiteks otsuse läbivaatamine, vabanduse esitamine või rahaline hüvitis. Mõned ombudsmanid püüavad kaebusele sõbralikku lahendust leida.

Mõnel juhul võib kaebuse esitaja valida, kas pöörduda ombudsmani poole või anda asi arutamiseks kohtusse. Tavaliselt siiski ei või ombudsman kaebusega tegelda, kui asja uurib kohus või on selle kohta juba otsuse teinud. Vastupidiselt kohtule ei tee ombudsman õiguslikult siduvaid otsuseid, kuid tavaliselt järgivad ametiasutused ombudsmani soovitusi. Kui nad seda ei tee, võib ombudsman näiteks parlamendi teavitamisega tõmmata asjale poliitilise ja avalikkuse tähelepanu.

Kaebustele reageerimise kõrval teevad ombudsmanid ka ennetustööd, et tõsta haldusjuhtimise ja avalike teenuste kvaliteeti. Nad toetavad hea halduse tava ja õiguste austamist, esitavad asjakohaseid lahendusi süstemaatiliste probleemide lahendamiseks, levitavad häid tavasid ja edendavad teeninduskultuuri.

Ombudsmanid soovitavad ametiasutustel suhtuda kaebustesse kui võimalusse kaebuse esitajaga tulemuslikult suhelda ja kõrvaldada oma teenuste puudused. Vastavalt sellele ei hakka suurem osa ombudsmanidest kaebust enne uurima, kui nad on andnud asutusele, kelle vastu kaebus on esitatud, põhjendatud võimaluse asi ise ära lahendada.

Ombudsmani tegevuse alused võivad võrgustikus varieeruda, kuid tavaliselt on need järgmised: õiguste rikkumine, sealhulgas inim- ja põhiõigused, muu õigusvastane käitumine, sealhulgas üldiste õiguspõhimõtete rikkumine, ja tegutsemine hea juhtimise põhimõtete vastaselt. Haldusliku omavoli näited, mida ombudsman võib aidata parandada, on näiteks põhjendamatu viivitamine, kehtestatud tegevuspõhimõtete või menetluste rikkumine, erapooletuse puudumine, ebaõiglus, ebaõige teabe või nõu andmine, järjekindlusetus ja ebaviisakus.

Teenus avalikkusele

Võrgustiku ombudsmanid suhtuvad kõikidesse inimestesse viisakalt ja austusega. Nende eesmärk on olla kättesaadav ja teenindusvalmis, õiglane, erapooletu, järjekindel ja tulemuslik.

Võrgustiku ombudsmanid püüavad tegutseda ja otsuseid teha läbipaistvalt nendes piirides, mida võimaldavad seadused, eraelu austamise vajadus ja legitiimse konfidentsiaalsuse kaalutlused. Nad avaldavad kriteeriumid, mida nad kaebuste lahendamisel järgivad, põhjendavad oma otsuseid ja annavad avalikult aru oma tegevusest.

Võrgustiku ombudsmanid püüavad säilitada sobivat tasakaalu uurimiste põhjalikkuse ja kiiruse vahel, võttes arvesse kaebuse esitaja huvisid ja vajadust ressursse tõhusalt kasutada.

Kättesaadavus

Võrgustiku ombudsmanid püüavad tagada vaba ja võrdse juurdepääsu kõigile, kellel on õigus nende teenuseid kasutada.

Tavaliselt võib kaebuse esitada otse ombudsmanile.

Tavaliselt on ombudsmani menetlused kaebuse esitajale tasuta.

Kui seadusega on kehtestatud eespool nimetatud põhimõtetest erandid, püüab ombudsman vähendada nende negatiivset mõju kaebuse esitajale nii palju kui võimalik.

Kaebuste uurimine

Võrgustiku ombudsmanide eesmärk on kaebustele kiiresti ja tõhusalt lahendus leida. Nad võtavad arvesse ELi õiguse asjakohaseid sätteid, sealhulgas selliseid üldisi õiguspõhimõtteid nagu põhiõiguste austamine. Euroopa Liidu põhiõiguste harta võib selles osas olla kasulik lähtekoht.

Sobiva lahenduse tagamiseks analüüsitakse hoolikalt iga saadud kaebust.

Kui ombudsman ei võta kaebust menetlusse, teatab ta sellest viivitamata kaebuse esitajale, esitades selgelt põhjuse või põhjused. Võimaluse korral annab ombudsman kaebuse esitajale nõu, milline asutus võiks teda aidata.

Mõned ombudsmanid kasutavad lihtsustatud menetlust, kui eelanalüüs näitab, et kaebuse esitaja probleemi on võimalik kiiresti lahendada näiteks telefonikõnega.

Kaebuse täieliku uurimise korral annab ombudsman kaebuse esitajale teavet uurimise käigu kohta või tagab kaebuse esitajale sellise teabe kerge kättesaadavuse. Selline teave võib sisaldada näiteks järgmist:

• kasutatud menetlustoimingud,
• uurimise ulatus, sealhulgas küsimus või küsimused, mida uuritakse, ja
• uurimise kulg.

Kui uurimine on lõppenud, avaldab ombudsman kirjaliku aruande või otsuse, mis tavaliselt sisaldab järgmist:

• ombudsmani järeldused,
• kas ombudsman peab kaebust põhjendatuks osaliselt või tervikuna ja selle seisukoha põhjendused ja
• ombudsmani soovitused asjaomasele ametiasutusele, kui tal neid on.

Teabe avaldamine

Võrgustiku ombudsmanid avaldavad kergesti arusaadavat teavet laialdaselt kättesaadavas vormis. Selline teave võib sisaldada näiteks järgmist:

• kellel on õigus kaebust esitada;
• millise ametiasutuse vastu võib kaebuse esitada;
• tegevuse liigid, mille kohta võib kaebuse esitada, sealhulgas ELi õiguse kohaldamisalasse kuuluvad tegevused;
• kaebuste lubatavuse tingimused;
• kuidas kaebust esitada;
• millis(t)es keel(t)es võib kaebuse esitada;
• (kui asjakohane) tingimused, mille alusel ombudsman kasutab lihtsustatud menetlust;
• kuidas saada isiklikku nõu kaebuse esitamise võimaluse kohta (nt nõuandetelefon) ja
• võimalikud tulemused ja ettepanekud, kui leitakse, et kaebus on põhjendatud.

Euroopa ombudsman on võtnud kohustuseks hõlbustada võrgustiku riiklike ja piirkondlike liikmete avaldatud teabe laialdast kättesaadavust.

Euroopa ombudsmani koduleheküljelt http://www.ombudsman.europa.eu saab informatsiooni võrgustiku kohta ja seal on lingid liikmete kodulehekülgedele. Koduleheküljel on ka interaktiivne juhis, mida saab kasutada selleks, et välja uurida, missuguse ombudsmani või mõne teise asutuse kompetentsi kuulub kaebusega tegelemine või teabenõudele vastamine. Taotluse korral saab teavet ka Euroopa ombudsmani büroost (tel +33 3 88 17 23 13).

Pidevalt paranev teenus avalikkusele

Võrgustiku ombudsmanid on võtnud endale kohustuse avalikkusele osutatavat teenust pidevalt paremaks muuta. Selle kohustuse täitmiseks vaadatakse käesolev avaldus vastavalt vajadusele uuesti läbi, et tagada pidevalt arenevate hea halduse tavade kajastamine.