# Raport Euroopa Ombudsmani uurimisrühma kohtumise kohta Euroopa Komisjoni esindajatega seoses Kreekale piirihaldusoperatsioonide raames eraldatud ELi vahendite järelevalvega
- Autor: Euroopa Ombudsman
- Kuupäev: 2024-10-03T00:00+02:00[Europe/Paris]
- [URL](https://www.ombudsman.europa.eu/et/doc/correspondence/et/195172)
---
##### Kaugkoosolekute korraldamine

Kohal viibinud
--------------

### Euroopa Komisjon

Peasekretariaat (SG.C.2)

Peasekretariaat (SG.E.2)

Rände ja siseasjade peadirektoraat (direktoraat E)

Rände ja siseasjade peadirektoraat (üksus 01)

Rände ja siseasjade peadirektoraat (üksus A1)

Rände ja siseasjade peadirektoraat (üksus A4)

Rände ja siseasjade peadirektoraat (üksus A4)

Rände ja siseasjade peadirektoraat (poliitikaassistent, direktoraat E)

Rände ja siseasjade peadirektoraat (üksuse E1 juhataja, fondide koordineerimine)

Rände ja siseasjade peadirektoraat (üksus E1, fondide koordineerimine)

Rände ja siseasjade peadirektoraat (üksus E1, fondide koordineerimine)

Rände ja siseasjade peadirektoraat (üksuse E2 Lõuna- ja Kesk-Euroopa (I) juhataja kohusetäitja)

Rände ja siseasjade peadirektoraat (üksus E2 -- Lõuna- ja Kesk-Euroopa (I))

Rände ja siseasjade peadirektoraat (üksus E2 -- Lõuna- ja Kesk-Euroopa (I))

Rände ja siseasjade peadirektoraat (üksuse juhataja, F1 audit ja vastavuskontroll)

### Euroopa Ombudsman

Valentina Stoeva, uurimisametnik

Jennifer King, õigusekspert

Christophe Lesauvage, õigusekspert

Konstantinos Tsaklidis, uurimisametnik

Mathieu Greuet, uurimisametnik

Nika Bobek, uuringute praktikant

Koosoleku eesmärk
-----------------

Kohtumise eesmärk oli, et ombudsmani uurimisrühm arutaks teatavaid küsimusi seoses juhtumiga 1418/2023/VS. Küsimused saadeti komisjonile enne 2024. aasta juulis toimunud kohtumist koos koosoleku taotlusega.

Sissejuhatus ja menetlusteave
-----------------------------

Ombudsmani uurimisrühm tutvustas end, tänas Euroopa Komisjoni esindajaid nendega kohtumise eest ja tutvustas kohtumise eesmärki. Neis kirjeldati ombudsmani korraldatavate kohtumiste suhtes kohaldatavat õigusraamistikku, eelkõige seda, et ombudsman ei avalda komisjoni poolt konfidentsiaalseks tunnistatud teavet ilma komisjoni eelneva nõusolekuta ei kaebuse esitajale ega ühelegi teisele isikule väljaspool ombudsmani bürood[^\[1\].^](#_ftn1){#_ftnref1}

Uurimisrühm selgitas, et nad koostavad koosoleku kohta aruande kavandi, mis saadetakse komisjonile, et tagada sisu faktiline täpsus ja täielikkus. Koosoleku aruanne vormistatakse seejärel lõplikult, lisatakse toimikusse ja jagatakse kaebuse esitajatega. Konfidentsiaalset teavet ei lisata aruandesse ega anta muul viisil kaebuse esitajatele ega kolmandatele isikutele.

##### **Komisjoni üldine sissejuhatus**

Kõigepealt selgitasid komisjoni esindajad, et 2021.--2027. aasta siseasjade fondide raames elluviidavaid liikmesriikide programme rakendatakse ühissätete määruses[\[2\]](#_ftn2){#_ftnref2} sätestatud finantseeskirjade alusel, hõlmates uusi elemente, nagu horisontaalsed eeltingimused.

Komisjoni esindajad rõhutasid erinevust põhiõiguste käsitlemise vahel vastavalt üldisest perspektiivist ja ühissätete määruse alusel rakendatavate liikmesriikide programmide kontekstis. Nad selgitasid, et siseasjade fonde rakendatakse peamiselt koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise kaudu, st eelarve täitmisega seotud ülesanded delegeeritakse liikmesriikidele (antud juhul Kreekale). Ülesannete ja kohustuste jaotus selles raamistikus on asjakohane rahastamise kõigi aspektide puhul. Igas programmis nähakse ette kogusumma asjaomasele liikmesriigile, kes vastutab seejärel vahendite eraldamise eest üksikprojektidele kooskõlas asjakohase liidu ja siseriikliku õigusega (nt vastavas fondis sätestatud menetluseeskirjad ja rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid). Komisjoni ülesanne on hinnata liikmesriigi esitatud programmi ja see heaks kiita ning seejärel jälgida programmi üldist rakendamist. Programmi raames rahastatavate üksikprojektide rakendamine on siiski liikmesriikide pädevuses. Selline rollide ja kohustuste jaotus kajastub ühissätete määruses ning on asjakohane ka horisontaalsete eeltingimuste, sealhulgas horisontaalse eeltingimuse puhul, mis käsitleb põhiõiguste austamist ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta tõhusat kohaldamist ja rakendamist. Harta kohaldamise horisontaalse eeltingimuse puhul hindab komisjon, kas on kehtestatud tõhusad mehhanismid, et tagada kooskõla ELi põhiõiguste hartaga. Komisjoni esindajad selgitasid, et programmide rakendamise eest vastutavad liikmesriigid ja nad vastutavad ka võimalike uurimismenetluste eest, mis tuleb algatada *tagantjärele,* rõhutades, et komisjon ei saa selliseid uurimisi läbi viia. Siseasjade fondide programmide suhtes kohaldatavate horisontaalsete eeltingimuste, sealhulgas harta horisontaalse eeltingimuse täitmist hinnatakse programmi tasandil esialgsete programmide heakskiitmise etapis ja kogu programmiperioodi jooksul kooskõlas ühissätete määrusega. Liikmesriik peab tagama horisontaalsete eeltingimuste täitmise kogu programmitöö perioodi jooksul. Kui komisjon teeb kindlaks, et horisontaalset eeltingimust, sealhulgas harta horisontaalset eeltingimust, ei täideta, ei hüvita ta liikmesriikide deklareeritud asjakohaseid kulusid. Samuti selgitasid nad, et selle aasta veebruari keskpaigaks, mis järgneb aruandeaastale, mille kohta on komisjonile esitatud konkreetse programmi maksetaotlused, koostab asjaomane liikmesriik nn kinnituspaketi ja saadab selle komisjonile. Sellega nähakse ette vajalikud kaitsemeetmed programmi rahaliste vahendite rakendamiseks ja kasutamiseks ning see on aluseks komisjoni otsusele selle kohta, kas ja kuidas teha ühissätete määruse kohaseid auditeid. Mis puudutab praegust programmitöö perioodi, siis tuleb see Kreeka kindlustandva teabe pakett esitada 2025. aasta veebruaris ja see on selle perioodi esimene selline aruandlus.

Vahetatud teave
---------------

#### 1. Ajakohastatud teave komisjoni viimase hinnangu kohta, mis käsitleb põhiõiguste väidetavaid rikkumisi käsitlevaid uurimisi ja Kreeka ametiasutuste võetud meetmeid

Seoses põhiõiguste järgimise jätkuva tagamisega selgitasid komisjoni esindajad, et nad on säilitanud kontakti Kreekaga kõigil tasanditel. Nad on pidanud Kreeka ametiasutustega struktureeritud dialooge, kohtumisi ja kirjavahetust ning korraldanud kohapealseid külastusi seoses teatava rahastamisega (nt siseasjade fondid). Lisaks selgitasid komisjoni esindajad, et Kreeka ametiasutused on loonud[\[3\]](#_ftn3){#_ftnref3} rände- ja varjupaigaministeeriumi juurde põhiõiguste järgimise erikomitee ning nimetanud ametisse Kreeka rände- ja varjupaigaministeeriumi põhiõiguste ametniku. Kaebusi põhiõiguste ametnikule põhiõiguste väidetava rikkumise kohta saab nüüd esitada internetis.

Mis puudutab seda, kuidas need riiklikud struktuurid kaebusi menetlevad, siis teatasid komisjoni esindajad, et Kreeka põhiõiguste ametnik on saanud 29 kaebust ja riiklik läbipaistvusasutus on läbi vaadanud 194 kaebust, mis käsitlevad rändehaldusega seotud intsidente. Alates 2020. aastast on Kreeka õigusasutused algatanud 77 uurimist seoses väidetavate põhiõiguste rikkumistega piirioperatsioonide kontekstis. Nende uurimiste tulemused edastatakse Kreeka prokuratuuridele, kelle suhtes kehtivad ranged konfidentsiaalsusnõuded, ja seega ei ole komisjon nende juhtumite sisust teadlik enne, kui mis tahes menetlus on lõpule viidud. Lisaks jälgib komisjon õigusriigi olukorda käsitlevate aruannete kaudu põhiõiguste järgimist, sealhulgas õigeaegset ja tõhusat aruandlust. Vastuseks uurimisrühma küsimusele selle kohta, kas komisjon oli kaalunud võimalust sekkuda sellisesse menetlusse *animus curiae'na* (edaspidi „kohtu*sõber"),* ei teadnud koosolekul osalenud komisjoni esindajad, kas tal on õigus seda võimalust kasutada ja kas selline võimalus on Kreeka karistusseadustiku kohaselt lubatud.

#### 2. Frontexi põhiõiguste ametniku kaebus ja BBC 17. juuni 2024. aasta uurimisaruanne

Uurimisrühm viitas kahele konkreetsele näitele usaldusväärsetest kaebustest põhiõiguste väidetava rikkumise kohta Kreeka ametiasutuste poolt ja küsis, kuidas komisjon oli neid kaebusi harta horisontaalse eeltingimuse täitmise kontrollimisel arvesse võtnud.

Komisjoni esindajad selgitasid, et pärast Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (Frontex FRO) põhiõiguste ametniku esitatud kaebust[\[4\]](#_ftn4){#_ftnref4} esitas komisjon Kreeka ametiasutustele kaebuse koopia, palus neil kaebus läbi vaadata ja teavitada komisjoni selle tulemustest. 2024. aasta juunis teatas projektide juhtimise eest vastutav Kreeka riiklik asutus (korraldusasutus) komisjonile, et kooskõlas ühissätete määruse artikliga 74 tehti kohapealne kontroll. Selle kontrolli esialgsete järelduste põhjal puuduvad tõendid ELi rahaliste vahenditega seotud põhiõiguste rikkumiste kohta.

Komisjoni esindajad ütlesid, et on ennatlik kaaluda, milliseid meetmeid ta saaks võtta, kui ta on saanud uurimise lõpparuande. See on esimene kord, kui rände ja siseasjade peadirektoraat on saanud ühissätete määruse artikli 69 lõike 7 kohase „sidusrühmade kaebuse" Kreeka kohta ja üldiselt.

Seoses BBC 2024. aasta juuni uurimisaruandega teatasid komisjoni esindajad, et ta võttis meetmeid kõrgeimal tasandil, ja saatsid 2024. aasta juulis Kreeka ametiasutustele kirja, milles palusid Kreekal kinnitada, milliseid meetmeid on võetud. Ombudsmani uurimisrühm küsis, mida komisjon saaks teha, kui Kreeka ametiasutused ei anna vastust. Komisjoni esindajad selgitasid, et kui selline olukord peaks tekkima, teeb komisjon kindlaks võimalikud meetmed ja kaalub nende võtmist. Küsimuse võiks tõstatada rände haldamise korrapäraste juhtkomiteede ning Kreeka siseasjade fondide programmide järelevalvekomiteede raames. Pärast koosolekut teatasid komisjoni esindajad uurimisrühmale, et Kreeka ametiasutused vastasid voliniku kirjale 8. augustil.

Komisjoni esindajad selgitasid, et komisjon peab selliste väidete uurimisel tuginema Kreeka ametiasutustele, kuna komisjon ei saa uurimisi läbi viia. Kui Kreeka ametiasutused on esitanud rohkem üksikasju ja kui põhiõiguste rikkumised on tuvastatud, hindab komisjon seda teavet ja teeb kindlaks, kas need rikkumised on seotud Kreekale kõnealuse programmi raames antud rahaliste vahenditega.

### **3. Järelevalvekomitee**

#### A. Seirekomitee toimimine

Komisjoni esindajad kinnitasid, et järelevalvekomitee[\[5\]](#_ftn5){#_ftnref5} võttis oma kodukorra vastu 2022. aasta detsembris. Seni on toimunud kolm Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, piirihalduse ja viisapoliitika rahastu ning Sisejulgeolekufondi programmide seirekomiteede ühiskoosolekut.

Komisjoni esindajad märkisid, et rände ja siseasjade peadirektoraat kohaldab ühissätete määruse nõudeid esimest korda Kreeka programmide raames. Selle õppeprotsessi raames tegi komisjon tihedat koostööd Kreeka ametiasutustega, et tagada vastavus ühissätete määruse sätetele, mis käsitlevad komitee koosseisu seoses kodanikuühiskonna organisatsioonide osalemise ja partnerluse põhimõttega. Pärast seda laiendasid Kreeka ametiasutused hiljuti hääleõigusega liikmesust kodanikuühiskonna organisatsioonidele Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi programmi järelevalvekomitee raames. Komisjon jätkab koostööd Kreeka ametiasutustega, et tagada Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu programmide järelevalvekomiteede koosseisu vastavus ühissätete määruse nõuetele. Kodanikuühiskonna organisatsioonide liikmesus on üheaastane. Praegused organisatsioonide liikmed on: ARSIS - Association for the Social Support of Youth, liaktida, Rahvusvaheline Säästva Arengu Keskus (ICSD), Médecins du Monde. Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet osalevad järelevalvekomiteedes vaatlejana.

Komisjoni esindajad kinnitasid ka, et kõigi kolme programmi seirekomisjonide ühiskoosolekute protokollid on avalikult kättesaadavad.

#### B. Seirekomisjoni roll seoses põhiõiguste väidetavate rikkumistega

Kõigepealt selgitasid komisjoni esindajad, et fondide rakendamine on alles algusjärgus ning kõigi kolme programmi ühise järelevalvekomitee koosolekutel harta horisontaalse eeltingimuse kohta tehtud ettekannetes keskenduti suures osas olemasolevatele mehhanismidele. 2024. aasta juunis toimunud seirekomisjoni koosolekul viitas korraldusasutus aga põhiõiguste väidetavatele rikkumistele ja nendega seotud kaebustele, sealhulgas Frontexi põhiõiguste ametnikult saadud kaebusele. Kreeka põhiõiguste ametnik andis aru oma büroole laekunud kaebustest. Komisjon väljendas muret väidete pärast ja kordas, et Kreeka peaks võtma asjakohaseid meetmeid nende uurimiseks, nagu komisjon ei saa.

Komisjoni esindajad selgitasid, et ühissätete määruse üldises raamistikus on seirekomisjonil mitmesugused kohustused, mis on seotud programmide ja fondide rakendamisega, eelkõige programmi vastavuse jälgimisega horisontaalsetele eeltingimustele, sealhulgas harta horisontaalsele eeltingimusele[\[6\].](#_ftn6){#_ftnref6} Nad selgitasid, et Kreeka puhul tugineb harta horisontaalse eeltingimuse tõhus rakendamine peamiselt kolmetasandilisele süsteemile, mis hõlmab järgmist:

**1.** sisejuurdlusmenetlused (nt Kreeka politsei ja rannikuvalve);

**2.** sõltumatud riiklikud asutused (riiklik läbipaistvusamet ja Kreeka ombudsman);

**3.** liikmesriigi õigusasutused (st prokurörid, kohtud, sealhulgas merekohtud, kui see on asjakohane).

Komisjoni esindajad selgitasid, et põhiõiguste järgimise erikomitee on ministeeriumidevaheline komitee, mille osalised ei ole ei komisjon ega kodanikuühiskonna organisatsioonid. Kreeka põhiõiguste ametnik võib anda aru erikomiteele ja/või järelevalvekomiteele, samal ajal kui erikomitee annab aru järelevalvekomiteele. See võimaldab seirekomisjonil jälgida kõiki põhiõiguste järgimisega seotud küsimusi.

Lisaks kinnitasid komisjoni esindajad, et vastavalt kolme järelevalvekomitee toimimist reguleerivale kodukorrale on komitee üksikutel liikmetel õigus esitada koosoleku päevakorda teemasid, sealhulgas tõstatada põhiõigustega seotud küsimusi, ning et komitee erakorralise koosoleku võib kokku kutsuda, kui seda taotleb 1/3 hääleõiguslikest komitee liikmetest.

Ombudsmani uurimisrühm küsis, kuidas järelevalvekomitee käsitleb väliseid usaldusväärseid teabeallikaid, näiteks New York Timesi artiklit, mida Frontexi põhiõiguste ametnik mainis oma kaebuses põhiõiguste väidetava rikkumise kohta piirioperatsioonide ajal (st rändajate tagasitõrjumine).

Komisjoni esindajad selgitasid, et seoses selle konkreetse näitega esitas Kreeka põhiõiguste ametnik aruande NTA-le, kes omakorda koostas aruande, mis on nüüd esitatud Kreeka õigusasutustele. Komisjon ei olnud saanud teavet ühegi tulemuse kohta, arvestades riiklike süüdistusmenetluste konfidentsiaalsust Kreekas.

Ombudsmani uurimisrühm küsis, kas viivitused kohtumenetlustes võivad kahjustada harta horisontaalse eeltingimuse tulemusliku kohaldamise ja rakendamise tagamiseks kehtestatud mehhanismide tõhusust. Komisjoni esindajad selgitasid, et kooskõlas ELi lepingu artikli 4 lõikes 3 sätestatud liikmesriikide ja ELi vahelise lojaalse koostöö põhimõttega peetakse liikmesriigi ametiasutusi üldiselt usaldusväärseteks ja ainsateks, kellele on antud uurimisvolitused nende väidete uurimiseks.

### **4. Rändehalduse rakkerühm**

Komisjoni esindajad selgitasid, et rakkerühm koosneb 24 töötajast, kellest 15 asuvad Brüsselis ja 9 asuvad kohapeal Kreekas. Rakkerühm kasutab rände ja siseasjade peadirektoraadi asjaomastes üksustes (tegevus-, finants- ja poliitikaüksused) olemasolevaid ressursse ning teeb tihedat koostööd kõigi teiste rände haldamisega tegelevate komisjoni talituste ja ELi asutustega, hõlmates mitme liikmesriigi jaoks mitmesuguseid koordineerimis- ja toetusmeetmeid[\[7\].](#_ftn7){#_ftnref7} Kui need töötajad saavad teada põhiõiguste väidetavatest rikkumistest, teavitavad nad sellest rände ja siseasjade peadirektoraadi kolleege Brüsselis. Rakkerühmal ei ole rahastamisprogrammi rakendamisel esmast rolli.

### **5. Eelarve jagatud, kaudne ja otsene täitmine**

Ombudsmani uurimisrühm küsis komisjoni esindajatelt, millist laadi on juhtimis- ja kontrollisüsteemid, mille on kehtestanud kas Kreeka eelarve jagatud täitmise korral või komisjon eelarve otsese/kaudse täitmise korral, ning kuidas need süsteemid kontrollivad põhiõiguste järgimisega seotud kulude rahastamiskõlblikkust.

Ombudsmani uurimisrühm küsis komisjoni esindajatelt ka seda, millised vahendid on kättesaadavad, et teha kindlaks, kas põhiõigusi on rikutud. Lisaks küsis uurimisrühm, kas komisjon on seni võetud kontrollimeetmete põhjal tuvastanud Kreekas sellise põhiõiguste rikkumise.

Komisjoni esindajad selgitasid programmide rakendamisega seotud ülesannete ja vastutuse jaotust liikmesriikide ja komisjoni vahel eri eelarve täitmise viiside vahel:

* Eelarve täitmisel koostöös liikmesriikidega (mis moodustab ligikaudu 60 % siseasjade fondide kogueelarvest) delegeerib komisjon eelarveülesanded liikmesriigile. Programmi rakendamine on delegeeritud liikmesriigile, kes peab kehtestama juhtimis- ja kontrollisüsteemi kooskõlas ühissätete määruses sätestatud nõuetega. Korraldusasutused vastutavad programmide juhtimise eest ja projektide valimise eest riiklikul tasandil. Auditeerimisasutused auditeerivad juhtimis- ja kontrollisüsteemi toimimist ning rahaliste vahendite kasutamist. Veebruaris esitavad need asutused komisjonile nn kinnituspaketi, mis hõlmab eelmist aruandeaastat. Komisjon teeb tihedat koostööd korraldus- ja auditeerimisasutustega, et pakkuda toetust, mida need asutused võivad vajada programmide rakendamiseks kooskõlas kohaldatavate eeskirjadega. Lisaks tagab komisjon, et eelarve jagatud täitmise alla kuuluvate programmide raamatupidamisaruanded on täielikud, täpsed ja õiged. Samal ajal jätab komisjon ELi rahastamisest välja kulud, mis on tehtud kohaldatavat õigust rikkudes, ning võib maksetähtaegu edasi lükata või maksed peatada, kui see on asjakohane kooskõlas kohaldatavate siseasjade fondide määrustega.
* Kaudse eelarve täitmise raames delegeerib komisjon rakendusülesanded näiteks rahvusvahelistele organisatsioonidele. Sellega seoses tagab komisjon, et enne projektide rakendamist on kehtestatud asjakohased kontrollid (*ex ante),* ning tugineb rakendamise enda puhul partnerite kontrollimehhanismile;
* Otsese eelarve täitmise raames haldab ELi vahendeid otse komisjon. Komisjon vastutab rakendamise eest toetuste ja hangete kaudu. Kontrolle tehakse *eelnevalt ja* projektide elutsükli jooksul.

Kõigi eelarve täitmise viiside puhul teeb komisjon dokumentide kontrolli ja kontrollkäike ning võib vajaduse korral teha auditeid või kohapealseid kontrolle. Kui sellised meetmed paljastavad võimalikke põhiõiguste rikkumisi, võetakse järelmeetmeid. Koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames võtavad selliseid meetmeid kõigepealt korraldusasutused riiklikul tasandil, et kõrvaldada tuvastatud mittevastavus.

Komisjoni esindajad selgitasid, et programmitöö perioodi 2021--2027 alguses teeb komisjon korraldusasutuste tasandil ennetavaid süsteemiauditeid, et tagada juhtimis- ja kontrollisüsteemide olemasolu, nagu on nõutud kohaldatavas ELi õiguses. Seda tehakse programmitöö perioodi esimestel kuudel, et tagada süsteemi nõuetekohane toimimine. See on ainus kord programmitöö perioodi alguses, kui komisjon auditeerib otse korraldusasutusi, vastasel juhul keskenduvad tema auditid auditeerimisasutustele, kes vastutavad programmi auditeerimise eest kooskõlas ühissätete määruse eeskirjadega.

Komisjoni esindaja ütles, et komisjon viis programmitöö perioodi alguses (kahes osas, 2023. aasta oktoobris ja 2024. aasta jaanuaris) läbi oma kolme programmi süsteemiauditi, et tagada vastavus ELi õigusraamistikule. Komisjoni esindajad märkisid, et auditikäikude eesmärk ei ole uurida põhiõiguste rikkumisi, vaid teha kindlaks, kas ELi rahaliste vahendite haldamise ja kontrolli süsteem liikmesriikide tasandil on tugev. Nad märkisid, et kuigi põhiõiguste järgimine ei ole iseenesest auditi eesmärk, annab komisjon probleemide tekkimise korral neist aru asjaomastele riiklikele ametiasutustele. Rände ja siseasjade peadirektoraat esitas pärast 18. septembri koosolekut teabe Kreeka ametiasutuste juhtimis- ja kontrollisüsteemis sisalduvate HECide[\[8\]](#_ftn8){#_ftnref8} eelkontrollide kohta. Lisateavet saab Kreeka korraldusasutuse veebisaidilt https://tamey.gov.gr/sde2021--2027/. [](https://tamey.gov.gr/sde2021-2027/)

Komisjoni esindajad kinnitasid, et komisjon on alates 2020. aasta jaanuarist teinud Kreekasse ka mitmeid külastusi ja järelevalvemissioone[\[9\].](#_ftn9){#_ftnref9} Harta horisontaalse eeltingimuse järgimine ei olnud nende missioonide peamine eesmärk.

2023. aasta oktoobri ja 2024. aasta jaanuari kontrollkäikude puhul kontrollisid audiitorid, kas korraldusasutuste asjakohased sise-eeskirjad ja projektide asjakohased valikukriteeriumid olid kehtestatud, et tagada vastavus harta HECile.

Nende lähetuste käigus ei tuvastatud ühtegi konkreetset harta horisontaalse eeltingimuse mittejärgimise küsimust. Komisjoni esindajad kinnitasid, et kui probleemid oleksid tuvastatud, oleks selline mittevastavus üksikasjalikult dokumenteeritud ja selle suhtes oleks võetud järelmeetmeid.

Seoses sõltumatute järelevalveasutuste, näiteks OLAFi või Euroopa Prokuratuuri kaasamisega märkisid komisjoni esindajad, et neil asutustel on sõltumatu staatus. Komisjoni esindajad märkisid, et ta võib esitada kõnealustele organitele arutamiseks mis tahes küsimusi.

Vastuseks ombudsmani uurimisrühma küsimustele selle kohta, kas ja kuidas võttis komisjon eri auditite ja missioonide käigus arvesse usaldusväärseid kahtlusi seoses väidetavate põhiõiguste rikkumistega ELi vahendeid saanud Kreeka ametiasutuste poolt, selgitasid komisjoni esindajad, et asjakohaste eeskirjade kohaselt on Kreeka ülesanne eraldada vahendeid rahastamiskõlblikele üksikprojektidele, sealhulgas nendele, mis hõlmavad tema politseid ja rannikuvalvet. Komisjoni esindajad märkisid, et väidetavaid põhiõiguste rikkumisi arutatakse asjaomastes komiteedes ning et komisjon vahetab korrapäraselt teavet Greeci eri riikide ministeeriumide ja ametiasutustega. Näiteks seirekomisjonide koosolekute protokollid on avalikult kättesaadavad. Komisjoni esindajate sõnul näitab see, et kohapeal jälgitakse ELi vahenditega seotud põhiõiguste järgimist.

### **6. Tugevdatud järelevalve horisontaalsete eeltingimuste järgimise kaudu (sealhulgas harta järgimine)**

Ombudsmani uurimisrühm palus komisjoni esindajatel täpsustada, kuidas ta jälgib ühissätete määrusega programmitöö perioodiks 2021--2027 kehtestatud horisontaalsete eeltingimuste täitmist. Eelkõige küsis ombudsmani uurimisrühm komisjoni esindajatelt, kas on olemas komisjoni hinnang selle kohta, kas Kreeka täidab siseasjade fondide esialgsete programmide vastuvõtmisel harta kohast horisontaalset eeltingimust, ning kas on olemas sisesuunised või -kriteeriumid, mille alusel komisjon otsustab käivitada sellised mehhanismid nagu maksete peatamine, finantskorrektsioonid või rikkumismenetlused.

Komisjoni esindajad viitasid seni uurimise käigus esitatud dokumentidele ja nõustusid esitama täiendavaid dokumente, mis tõendavad komisjoni hinnangut nende täitmise kohta.

Komisjoni esindajad kinnitasid, et mitu ühissätete määruses või finantsmääruses[\[10\]](#_ftn10){#_ftnref10} sisalduvat õigussätet võimaldaksid komisjonil teha makseid ja teha väljamakseid. See ei kehti eelrahastatud summa kohta (a % kogueelarvest).

Komisjoni esindajad märkisid, et ühissätete määruses[\[11\]](#_ftn11){#_ftnref11} on määratletud mõisted „eeskirjade eiramine",[\[12\]](#_ftn12){#_ftnref12} „tõsised puudused"[\[13\]](#_ftn13){#_ftnref13} ja „süsteemne eeskirjade eiramine"[\[14\]](#_ftn14){#_ftnref14} ning sätestatud sätted maksetähtaegade edasilükkamise ja maksete peatamise kohta komisjoni poolt. Komisjoni esindajad täpsustasid, et need mehhanismid käivitatakse ainult asjakohaste õigusnormide alusel ja need puudutavad juhtumeid, mis mõjutavad otseselt ELi rahastamist. Kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega puudutaksid sellised juhtumid üldiselt suurt hulka õigusnormide vastaselt tehtud kulusid (edaspidi „suured õigusnormide vastaselt tehtud kulud"), mille liikmesriik on komisjonile deklareerinud. Harta horisontaalse eeltingimuse mittejärgimine iseenesest ei võimaldaks neid mehhanisme kasutada, välja arvatud juhul, kui sellel on otsene seos konkreetse ELi kuluga. Komisjoni esindajad tõid hüpoteetilise näite sellisest otsesest seosest liidu rahastamisega, kus puuetega inimeste hoonele juurdepääsu kaldtee oli olnud osa sellise projekti kuludest, mida rahastati liidu vahenditest pärast seda, kui korraldusasutus oli selle välja valinud, ja kus kaldteed ei olnud ehitatud. Sellisel juhul oleks tõendeid otsese seose kohta puuetega inimeste põhiõiguste rikkumise ning projektilepingu ja sellega seotud komisjonile deklareeritud kulude vahel. Komisjoni esindajad viitasid ühele juhtumile, mille puhul komisjon küsis liikmesriigilt HEC 3 pideva täitmise kohta, kuid see ei käivitanud ühissätete määruse artikli 15 lõike 6 kohast mehhanismi. Seda artiklit kohaldatakse programmi tasandil horisontaalsete eeltingimuste suhtes, mitte üksikute projektide suhtes.

Ombudsmani uurimisrühm viitas FRONTEXi põhiõiguste ametniku kaebuses esitatud väidetele ELi rahastatud rannavalvelaevade väidetava kasutamise kohta tagasitõrjumisel ja küsis, kas see võib kujutada endast sellist seost ELi vahenditega.

Komisjoni esindajad selgitasid, et komisjonil ei ole väidetavate tagasitõrjumiste suhtes uurimisvolitusi. Uurimiste läbiviimisel tugineks ta liikmesriikide asutustele, sest ainult konkreetse liikmesriigi pädevatel asutustel on õigus oma territooriumil selliseid uurimisi läbi viia.

Komisjoni esindajad märkisid, et põhimõtteliselt ei saa komisjon liikmesriigi uurimise tulemusi vaidlustada. Kui kodanikuühiskonna organisatsioonid või muud usaldusväärsed allikad esitavad lisateavet, võib komisjon seda arvesse võtta ja juhtida sellele liikmesriigi või seirekomisjoni tähelepanu. Lisaks selgitasid komisjoni esindajad, et kui peaks ilmnema märke süsteemsetest probleemidest liikmesriigi õiguskaitse- ja kohtusüsteemis, võib komisjon kaaluda muid tema käsutuses olevaid vahendeid, näiteks rikkumismenetlust.

### **7. Frontexi roll**

Komisjoni esindajad märkisid, et 2. veebruaril 2024 vastu võetud Euroopa piiri- ja rannikuvalve määruse hindamisel tehtud järeldus põhiõigustega seotud lünkade ja ebaselguse kohta ei mõjuta otseselt komisjoni enda hinnangut selle kohta, kas harta horisontaalse eeltingimuse tingimused on täidetud, kuna see järeldus ei ole otseselt seotud ELi rahastamisega. Komisjoni esindajad selgitasid, et Frontex on omaette üksus, millel on liikmesriikidega suhtlemiseks erinevad volitused ja erinev õiguslik alus.

Koosoleku kokkuvõte
-------------------

Uurimisrühm tänas komisjoni esindajaid aja ja esitatud selgituste eest ning koosolek lõppes.

Brüssel, 3. oktoober 2024

Valentina Stoeva Jennifer kuningas

Uurimisametnik Õigusekspert

[\[1\]](#_ftnref1){#_ftn1} Euroopa Ombudsmani rakendussätete artikli 4 lõige 8.

[\[2\]](#_ftnref2){#_ftn2} Määrus (EL) 2021/1060 <https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A32021R1060>

[\[3\]](#_ftnref3){#_ftn3} Seaduse 4960/2022 artiklid 49 ja 50

[\[4\]](#_ftnref4){#_ftn4} Vastavalt ühissätete määruse artikli 69 lõikele 7, mis võimaldab sidusrühmadel esitada kaebusi määrusega hõlmatud ELi vahendite väidetava ebaseadusliku kasutamise korral.

[\[5\]](#_ftnref5){#_ftn5} Vastavalt ühissätete määruse artiklile 38

[\[6\]](#_ftnref6){#_ftn6} Sätestatud ühissätete määruse artikli 15 lõikes 1 ja loetletud selle III lisas.

[\[7\]](#_ftnref7){#_ftn7} https://home-affairs.ec.europa.eu/policies/migration-and-asylum/migration-management/task-force-migration-management_en

[\[8\]](#_ftnref8){#_ftn8} Asjakohased kontrollid on olemas kutse väljastamise ja avaldamise etapis, tegevuste hindamisel ja valimisel, meetmete kontrollimisel jne.

[\[9\]](#_ftnref9){#_ftn9} Tuleb märkida, et vastavus harta horisontaalsele eeltingimusele, nagu on ette nähtud ühissätete määruses, viitab programmitöö perioodile 2021--2027.

[\[10\]](#_ftnref10){#_ftn10} Määrus 2018/1046 <https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=celex%3A32018R1046>

[\[11\]](#_ftnref11){#_ftn11} Selle artikkel 2.

[\[12\]](#_ftnref12){#_ftn12} kohaldatava õiguse rikkumine, mis tuleneb ettevõtja tegevusest või tegevusetusest, mis on kahjustanud või oleks võinud kahjustada liidu eelarvet, kuna sellest kanti põhjendamatuid kulusid;

[\[13\]](#_ftnref13){#_ftn13} Puudused programmi juhtimis- ja kontrollisüsteemi tõhusas toimimises, mille puhul on vaja juhtimis- ja kontrollisüsteeme märkimisväärselt parandada ning mille puhul XI lisas osutatud põhinõudeid 2, 4, 5, 9, 12, 13 ja 15 või kahte või enamat muud põhinõuet hinnatakse kõnealuse lisa kategooriatesse 3 ja 4.

[\[14\]](#_ftnref14){#_ftn14} Igasugune eeskirjade eiramine, mis võib olla korduvat laadi ja mida võib suure tõenäosusega esineda sarnast liiki tegevuste puhul ning mis tuleneb tõsisest puudusest, sealhulgas suutmatusest kehtestada asjakohaseid menetlusi kooskõlas käesoleva määruse ja fondispetsiifiliste eeskirjadega.