Kaugkoosolekute korraldamine

Kohal viibinud

Euroopa Komisjon

Peasekretariaat (SG.C.2)

Peasekretariaat (SG.E.2)

Rände ja siseasjade peadirektoraat (direktoraat E)

Rände ja siseasjade peadirektoraat (üksus 01)

Rände ja siseasjade peadirektoraat (üksus A1)

Rände ja siseasjade peadirektoraat (üksus A4)

Rände ja siseasjade peadirektoraat (üksus A4)

Rände ja siseasjade peadirektoraat (poliitikaassistent, direktoraat E)

Rände ja siseasjade peadirektoraat (üksuse E1 juhataja, fondide koordineerimine)

Rände ja siseasjade peadirektoraat (üksus E1, fondide koordineerimine)

Rände ja siseasjade peadirektoraat (üksus E1, fondide koordineerimine)

Rände ja siseasjade peadirektoraat (üksuse E2 (Lõuna- ja Kesk-Euroopa) juhataja kohusetäitja (I))

Rände ja siseasjade peadirektoraat (üksus E2 – Lõuna- ja Kesk-Euroopa (I))

Rände ja siseasjade peadirektoraat (üksus E2 – Lõuna- ja Kesk-Euroopa (I))

Rände ja siseasjade peadirektoraat (üksuse F1 „Auditeerimine ja nõuetele vastavus“ juhataja)

Euroopa Ombudsman

Valentina Stoeva, uurimisametnik

Jennifer King, õigusekspert

Christophe Lesauvage, õigusekspert

Konstantinos Tsaklidis, uurimisametnik

Mathieu Greuet, uurimisametnik

Nika Bobek, järelepärimiste praktikant

Koosoleku eesmärk

Kohtumise eesmärk oli, et ombudsmani uurimisrühm arutaks teatavaid küsimusi seoses juhtumiga 1418/2023/VS. Küsimused saadeti komisjonile enne koosolekut koos 2024. aasta juulis esitatud koosolekutaotlusega.

Sissejuhatus ja menetlusteave

Ombudsmani uurimisrühm tutvustas end, tänas Euroopa Komisjoni esindajaid nendega kohtumise eest ja kirjeldas kohtumise eesmärki. Nad kirjeldasid ombudsmani koosolekute suhtes kohaldatavat õigusraamistikku, eelkõige seda, et ombudsman ei avaldaks komisjoni poolt konfidentsiaalseks tunnistatud teavet ei kaebuse esitajale ega ühelegi teisele isikule väljaspool ombudsmani bürood ilma komisjoni eelneva nõusolekuta ^[1].

Uurimisrühm selgitas, et nad koostavad koosoleku kohta esialgse aruande, mis saadetakse komisjonile, et tagada sisu faktiline täpsus ja täielikkus. Seejärel vormistatakse koosoleku aruanne lõplikult, lisatakse toimikusse ja jagatakse kaebuse esitajatega. Konfidentsiaalset teavet ei lisata aruandesse ega anta muul viisil kaebuse esitajatele ega kolmandatele isikutele.

Komisjoni üldine sissejuhatus

Kõigepealt selgitasid komisjoni esindajad, et liikmesriikide programme 2021.–2027. aasta siseasjade fondide raames rakendatakse ühissätete määruses [2] sätestatud finantsreeglite alusel, hõlmates uusi elemente, nagu horisontaalsed eeltingimused.

Komisjoni esindajad rõhutasid erinevust põhiõiguste käsitlemisel vastavalt üldisest perspektiivist ja ühissätete määruse alusel rakendatavate liikmesriikide programmide kontekstis. Nad selgitasid, et siseasjade fonde rakendatakse peamiselt koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise kaudu, st eelarve täitmisega seotud ülesanded delegeeritakse liikmesriikidele (antud juhul Kreekale). Ülesannete ja kohustuste jaotus selles raamistikus on asjakohane rahastamise kõigi aspektide puhul. Iga programmiga nähakse ette kogusumma asjaomasele liikmesriigile, kes vastutab seejärel rahaliste vahendite eraldamise eest üksikprojektidele kooskõlas asjakohase liidu ja siseriikliku õigusega (nt vastavas fondis sätestatud menetluseeskirjad ja rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid). Komisjoni ülesanne on hinnata liikmesriigi esitatud programmi ja see heaks kiita ning seejärel jälgida programmi üldist rakendamist. Programmi raames rahastatavate üksikprojektide rakendamine on siiski liikmesriikide ülesanne. See rollide ja kohustuste jaotus kajastub ühissätete määruses ning on asjakohane ka kõrgharidusasutuste, sealhulgas kõrgharidusasutuste jaoks, mis puudutab põhiõiguste austamist ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta tõhusat kohaldamist ja rakendamist. Harta horisontaalse eeltingimusega seoses hindab komisjon, kas ELi põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) järgimise tagamiseks on kehtestatud tõhusad mehhanismid. Komisjoni esindajad selgitasid, et programmide rakendamise eest vastutavad liikmesriigid ja nad vastutavad ka võimalike uurimismenetluste eest, mida võib olla vaja algatada tagantjärele, rõhutades, et komisjon ei saa selliseid uurimisi läbi viia. Vastavust siseküsimuste valdkonna fondide programmide suhtes kohaldatavatele horisontaalsetele eeltingimustele, sealhulgas harta horisontaalsele eeltingimusele, hinnatakse programmi tasandil esialgsete programmide heakskiitmise etapis ja kogu programmiperioodi jooksul kooskõlas ühissätete määrusega. Liikmesriik peab tagama horisontaalsete eeltingimuste täitmise kogu programmitöö perioodi jooksul. Kui komisjon teeb kindlaks, et HEC, sealhulgas harta HEC, ei ole täidetud, ei hüvita ta liikmesriikide deklareeritud asjakohaseid kulusid. Samuti selgitasid nad, et selle aasta veebruari keskpaigaks, mis järgneb aruandeaastale, mille kohta on komisjonile esitatud maksetaotlused konkreetse programmi kohta, koostab asjaomane liikmesriik nn kinnituspaketi ja saadab selle komisjonile. Sellega nähakse ette vajalikud kaitsemeetmed programmi raames eraldatud rahaliste vahendite rakendamiseks ja kasutamiseks ning see on aluseks komisjoni otsusele selle kohta, kas ja kuidas teha ühissätete määruse kohaseid auditeid. Praeguse programmitöö perioodi puhul peaks see Kreekat käsitlev kinnituspakett valmima 2025. aasta veebruaris ja see on esimene selline aruandlus sellel perioodil.

Vahetatud teave

1. Ajakohastatud teave komisjoni viimase hinnangu kohta, mis käsitleb põhiõiguste väidetavaid rikkumisi käsitlevaid uurimisi ja Kreeka ametiasutuste võetud meetmeid

Seoses põhiõiguste järgimise jätkuva tagamisega selgitasid komisjoni esindajad, et nad on säilitanud kontakti Kreekaga kõigil tasanditel. Nad on pidanud struktureeritud dialooge, kohtumisi ja kirjavahetust Kreeka ametiasutustega ning korraldanud kohapealseid külastusi seoses teatavate rahaliste vahenditega (nt siseasjade fondid). Lisaks selgitasid komisjoni esindajad, et Kreeka ametiasutused on loonud [3] rände- ja varjupaigaministeeriumi juurde põhiõiguste järgimise erikomisjoni ning nimetanud ametisse Kreeka rände- ja varjupaigaministeeriumi põhiõiguste ametniku. Kaebused EL põhiõiguste ametnikule väidetavate põhiõiguste rikkumiste kohta saab nüüd esitada veebis.

Seoses sellega, kuidas need riiklikud struktuurid kaebusi menetlevad, teatasid komisjoni esindajad, et ELi põhiõiguste ametnik on saanud 29 kaebust ja riiklik läbipaistvusasutus on uurinud 194 kaebust rändehaldusega seotud intsidentide kohta. Alates 2020. aastast on Kreeka õigusasutused algatanud 77 uurimist seoses väidetavate põhiõiguste rikkumistega piirioperatsioonide kontekstis. Nende uurimiste tulemused edastatakse Kreeka prokuratuuridele, kes peavad järgima rangeid konfidentsiaalsusnõudeid, ning seega ei ole komisjon nende juhtumite sisust teadlik enne, kui menetlus on lõpetatud. Lisaks jälgib komisjon põhiõiguste järgimist, sealhulgas õigeaegset ja tõhusat aruandlust õigusriigi olukorda käsitlevate aruannete kaudu. Vastuseks uurimisrühma küsimusele selle kohta, kas komisjon oli kaalunud võimalust sekkuda sellistesse menetlustesse animus curiae’na („kohtu sõber”), ei teadnud koosolekul osalenud komisjoni esindajad, kas tal on õigus seda võimalust kasutada ja kas selline võimalus on Kreeka karistusseadustiku kohaselt lubatud.

2. Frontexi põhiõiguste ametniku kaebus ja BBC 17. juuni 2024. aasta uurimisaruanne

Uurimisrühm viitas kahele konkreetsele näitele usaldusväärsetest kaebustest, mis käsitlesid põhiõiguste väidetavat rikkumist Kreeka ametiasutuste poolt, ning küsis, kuidas komisjon oli neid kaebusi harta horisontaalse eeltingimuse täitmise kontrollimisel arvesse võtnud.

Komisjoni esindajad selgitasid, et pärast Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (Frontex FRO) põhiõiguste ametniku esitatud kaebust [4] edastas ta Kreeka ametiasutustele kaebuse koopia, palus neil kaebus läbi vaadata ja teavitada komisjoni selle tulemustest. 2024. aasta juunis teatas projektide haldamise eest vastutav Kreeka riiklik asutus (korraldusasutus) komisjonile, et kooskõlas ühissätete määruse artikliga 74 tehti kohapealne kontroll. Kontrolli esialgsete järelduste põhjal puuduvad tõendid ELi rahaliste vahenditega seotud põhiõiguste rikkumiste kohta.

Komisjoni esindajate sõnul on ennatlik kaaluda, milliseid meetmeid ta võiks pärast uurimise lõpparuande saamist võtta. See on esimene kord, kui rände ja siseasjade peadirektoraat on saanud ühissätete määruse artikli 69 lõike 7 kohase sidusrühmade kaebuse Kreeka kohta ja üldiselt.

Seoses BBC 2024. aasta juuni uurimisaruandega ütlesid komisjoni esindajad, et ta võttis meetmeid kõrgeimal tasandil, ja saatsid 2024. aasta juulis Kreeka ametiasutustele kirja, milles palusid Kreekal kinnitada, milliseid meetmeid on võetud. Ombudsmani uurimisrühm küsis, mida komisjon saaks teha, kui Kreeka ametiasutused ei vasta. Komisjoni esindajad selgitasid, et kui selline olukord peaks tekkima, teeb komisjon kindlaks võimalikud võetavad meetmed ja kaalub neid. Küsimuse võiks tõstatada rände haldamise juhtkomiteede ja Kreeka siseasjade fondide programmide järelevalvekomiteede raames. Pärast kohtumist teatasid komisjoni esindajad uurimisrühmale, et Kreeka ametiasutused vastasid voliniku kirjale 8. augustil.

Komisjoni esindajad selgitasid, et komisjon peab selliste väidete uurimisel tuginema Kreeka ametiasutustele, kuna komisjon ei saa uurimisi läbi viia. Kui Kreeka ametiasutused on esitanud rohkem üksikasju ja kui põhiõiguste rikkumised on tuvastatud, hindab komisjon seda teavet ja teeb kindlaks, kas need rikkumised on seotud Kreekale kõnealuse programmi raames antud rahaliste vahenditega.

3. Järelevalvekomitee

A. Järelevalvekomitee toimimine

Komisjoni esindajad kinnitasid, et seirekomitee [5] võttis oma kodukorra vastu 2022. aasta detsembris. Seni on toimunud kolm Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, piirihalduse ja viisapoliitika rahastu ning Sisejulgeolekufondi programmide seirekomisjonide ühiskoosolekut.

Komisjoni esindajad märkisid, et rände ja siseasjade peadirektoraat kohaldas ühissätete määruse nõudeid esimest korda Kreeka programmide raames. Selle õppeprotsessi raames tegi komisjon tihedat koostööd Kreeka ametiasutustega, et tagada vastavus ühissätete määruse sätetele, mis käsitlevad komitee koosseisu seoses kodanikuühiskonna organisatsioonide osalemise ja partnerluse põhimõttega. Pärast seda laiendasid Kreeka ametiasutused hiljuti Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi programmi järelevalvekomitee hääleõigusega liikmesust kodanikuühiskonna organisatsioonidele. Komisjon jätkab koostööd Kreeka ametiasutustega, et tagada Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu programmide järelevalvekomiteede koosseisu kooskõla ühissätete määruse nõuetega. Kodanikuühiskonna organisatsioonide liikmete ametiaeg on üks aasta. Praegused organisatsioonide liikmed on: ARSIS (Association for the Social Support of Youth), liaktida, Rahvusvaheline Säästva Arengu Keskus (ICSD), Médecins du Monde. Seirekomisjonides osalevad vaatlejana Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet.

Komisjoni esindajad kinnitasid ka, et kõigi kolme programmi seirekomisjonide ühiskoosolekute protokollid on avalikult kättesaadavad.

B. Seirekomisjoni roll seoses põhiõiguste väidetavate rikkumistega

Kõigepealt selgitasid komisjoni esindajad, et rahaliste vahendite rakendamine on alles algusjärgus ning kõigi kolme harta rakendamise horisontaalse eeltingimusega seotud programmi tutvustamisel ühise järelevalvekomitee koosolekutel keskenduti peamiselt olemasolevatele mehhanismidele. 2024. aasta juunis toimunud seirekomisjoni koosolekul viitas korraldusasutus aga põhiõiguste väidetavatele rikkumistele ja nendega seoses saadud kaebustele, sealhulgas Frontexi põhiõiguste ametniku kaebusele. EL põhiõiguste ametnik teavitas oma büroole laekunud kaebustest. Komisjon väljendas muret väidete pärast ja kordas, et Kreeka peaks võtma asjakohaseid meetmeid nende uurimiseks, kuna komisjon ei saa seda teha.

Komisjoni esindajad selgitasid, et ühissätete määruse üldises raamistikus on seirekomisjonil mitmesuguseid ülesandeid, mis on seotud programmide ja fondide rakendamisega ning eelkõige järelevalvega selle üle, kas programm vastab horisontaalsetele eeltingimustele, sealhulgas harta horisontaalsetele eeltingimustele [6]. Nad selgitasid, et Kreeka puhul tugineb harta rakendamise horisontaalse eeltingimuse tõhus rakendamine peamiselt kolmetasandilisele süsteemile, mis hõlmab järgmist:

1. sisejuurdlusmenetlused (nt Kreeka politsei ja rannikuvalve);

2. sõltumatud riiklikud asutused (riiklik läbipaistvusasutus ja Kreeka ombudsman);

3. liikmesriigi õigusasutused (st prokurörid, kohtud, sealhulgas vajaduse korral merekohtud).

Komisjoni esindajad selgitasid, et põhiõiguste järgimise erikomitee on ministeeriumidevaheline komitee, mille osalised ei ole ei komisjon ega kodanikuühiskonna organisatsioonid. EL põhiõiguste ametnik võib aru anda erikomiteele ja/või seirekomiteele, samal ajal kui erikomitee annab aru seirekomiteele. See võimaldab järelevalvekomiteel jälgida kõiki põhiõiguste järgimisega seotud küsimusi.

Lisaks kinnitasid komisjoni esindajad, et vastavalt kolme järelevalvekomitee toimimist reguleerivale kodukorrale on komitee üksikutel liikmetel õigus teha ettepanekuid koosoleku päevakorra teemade kohta, sealhulgas tõstatada põhiõigustega seotud küsimusi, ning et komitee erakorralise koosoleku võib kokku kutsuda, kui seda taotleb 1/3 hääleõiguslikest komitee liikmetest.

Ombudsmani uurimisrühm küsis, kuidas järelevalvekomisjon käsitleb usaldusväärseid väliseid teabeallikaid, näiteks New York Timesi artiklit, mida Frontexi põhiõiguste ametnik mainis oma kaebuses põhiõiguste väidetava rikkumise kohta piirioperatsioonide ajal (st rändajate tagasitõrjumine).

Komisjoni esindajad selgitasid, et seoses selle konkreetse näitega andis Kreeka põhiõiguste ametnik aru NTA-le, kes omakorda koostas aruande, mis on nüüd Kreeka õigusasutuste käes. Komisjon ei olnud saanud teavet ühegi tulemuse kohta, arvestades Kreeka riikliku süüdistuse esitamise menetluste konfidentsiaalsust.

Ombudsmani uurimisrühm küsis, kas viivitused kohtumenetlustes võivad kahjustada harta horisontaalse eeltingimuse tõhusa kohaldamise ja rakendamise tagamiseks kehtestatud mehhanismide tõhusust. Komisjoni esindajad selgitasid, et liikmesriigi ametiasutusi peetakse üldiselt usaldusväärseteks ja ainsateks, kellele on antud uurimisvolitused nende väidete uurimiseks, kooskõlas ELi lepingu artikli 4 lõikes 3 sätestatud liikmesriikide ja ELi vahelise lojaalse koostöö põhimõttega.

4. Rände haldamise rakkerühm

Komisjoni esindajad selgitasid, et rakkerühm koosneb 24 töötajast, kellest 15 asuvad Brüsselis ja 9 Kreekas kohapeal. Rakkerühm kasutab rände ja siseasjade peadirektoraadi asjaomastes üksustes (operatiiv-, finants- ja poliitikaüksused) olemasolevaid ressursse ning teeb tihedat koostööd kõigi teiste rände haldamisega tegelevate komisjoni talituste ja ELi ametitega, hõlmates mitme liikmesriigi jaoks mitmesuguseid koordineerimis- ja toetusmeetmeid [7]. Kui need töötajad saavad teada väidetavatest põhiõiguste rikkumistest, teavitavad nad sellest rände ja siseasjade peadirektoraadi kolleege Brüsselis. Rakkerühmal ei ole rahastamisprogrammi rakendamisel esmast rolli.

5. Eelarve jagatud, kaudne ja otsene täitmine

Ombudsmani uurimisrühm küsis komisjoni esindajatelt, mis laadi juhtimis- ja kontrollisüsteemid on kehtestanud kas Kreeka, kui eelarvet täidetakse koostöös liikmesriikidega, või komisjon, kui Kreeka saab rahalisi vahendeid otsese/kaudse eelarve täitmise raames, ning kuidas need süsteemid kontrollivad põhiõiguste järgimisega seotud kulude rahastamiskõlblikkust.

Ombudsmani uurimisrühm küsis komisjoni esindajatelt ka seda, millised vahendid on kättesaadavad, et teha kindlaks, kas põhiõigusi on rikutud. Lisaks küsis uurimisrühm, kas komisjon on seni võetud kontrollimeetmete põhjal tuvastanud põhiõiguste rikkumise Kreekas.

Komisjoni esindajad selgitasid programmide rakendamisega seotud ülesannete ja vastutuse jaotust liikmesriikide ja komisjoni vahel erinevate eelarve täitmise viiside vahel:

• Eelarve täitmisel koostöös liikmesriikidega (mis moodustab umbes 60 % siseasjade fondide kogueelarvest) delegeerib komisjon eelarveülesanded liikmesriigile. Programmi rakendamine on delegeeritud liikmesriigile, kes peab looma haldus- ja kontrollisüsteemi kooskõlas ühissätete määruses sätestatud nõuetega. Korraldusasutused vastutavad programmide juhtimise eest ja projektide valimise eest riiklikul tasandil. Auditeerimisasutused auditeerivad juhtimis- ja kontrollisüsteemi toimimist ning rahaliste vahendite kasutamist. Veebruaris esitavad kõnealused asutused komisjonile eelmise aruandeaasta kohta nn kinnituspaketi. Komisjon teeb tihedat koostööd korraldus- ja auditeerimisasutustega, et pakkuda tuge, mida need asutused võivad vajada programmide rakendamiseks kooskõlas kohaldatavate eeskirjadega. Lisaks tagab komisjon, et eelarve jagatud täitmise alla kuuluvate programmide raamatupidamisaruanded on täielikud, täpsed ja õiged. Samal ajal jätab komisjon ELi rahastamisest välja kulud, mis on tehtud kohaldatavat õigust rikkudes, ning võib maksetähtaegu edasi lükata või maksed peatada, kui see on asjakohane kooskõlas kohaldatavate siseasjade fondide määrustega.
• Kaudse eelarve täitmise raames usaldab komisjon rakendusülesanded nt rahvusvahelistele organisatsioonidele. Sellega seoses tagab komisjon, et enne projektide rakendamist on kehtestatud asjakohased kontrollid (eelkontroll), ning tugineb rakendamise enda puhul partnerite kontrollimehhanismile;
• Otsese eelarve täitmise raames haldab ELi vahendeid otse komisjon. Komisjon vastutab rakendamise eest toetuste ja hangete kaudu. Kontrolle tehakse eelnevalt ja projektide elutsükli jooksul.

Kõigi eelarve täitmise viiside puhul teeb komisjon dokumentide kontrolli ja lähetusi ning võib vajaduse korral teha auditeid või kohapealseid kontrolle. Kui sellised meetmed paljastavad võimalikud põhiõiguste rikkumised, võetakse järelmeetmeid. Koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames võtavad selliseid meetmeid eelkõige korraldusasutused riiklikul tasandil, et kõrvaldada tuvastatud mittevastavus.

Komisjoni esindajad selgitasid, et programmitöö perioodi 2021–2027 alguses teeb komisjon korraldusasutuste tasandil ennetavaid süsteemiauditeid, et tagada juhtimis- ja kontrollisüsteemide olemasolu, nagu on nõutud kohaldatavas ELi õiguses. Seda tehakse programmitöö perioodi esimestel kuudel, et tagada süsteemi nõuetekohane loomine. See on ainus kord programmitöö perioodi alguses, kui komisjon auditeerib otse korraldusasutusi, vastasel juhul keskenduvad tema auditid auditeerimisasutustele, kes vastutavad programmi auditite tegemise eest kooskõlas ühissätete määruse eeskirjadega.

Komisjoni esindaja ütles, et komisjon viis programmitöö perioodi alguses (kahes osas, 2023. aasta oktoobris ja 2024. aasta jaanuaris) läbi oma kolme programmi süsteemiauditi, et tagada vastavus ELi õigusraamistikule. Komisjoni esindajad märkisid, et auditikäikude eesmärk ei ole uurida põhiõiguste rikkumisi, vaid teha kindlaks, kas ELi rahastamise juhtimis- ja kontrollisüsteem liikmesriikide tasandil on usaldusväärne. Nad märkisid, et kuigi põhiõiguste järgimine ei ole iseenesest auditi eesmärk, annab komisjon probleemide tekkimise korral neist aru asjaomastele riiklikele ametiasutustele. Rände ja siseasjade peadirektoraat esitas pärast 18. septembri koosolekut teabe Kreeka ametiasutuste juhtimis- ja kontrollisüsteemi integreeritud horisontaalsete eeltingimuste [8] eelkontrollide kohta. Lisateavet leiab Kreeka korraldusasutuse veebisaidilt: https://tamey.gov.gr/sde2021-2027/

Komisjoni esindajad kinnitasid, et ta on alates 2020. aasta jaanuarist teinud ka mitmeid külastusi ja järelevalvemissioone Kreekasse [9]. Harta horisontaalse eeltingimuse järgimine ei olnud nende missioonide peamine eesmärk.

2023. aasta oktoobri ja 2024. aasta jaanuari auditikülastuste puhul kontrollisid audiitorid, kas korraldusasutuste asjakohased sise-eeskirjad ja projektide asjakohased valikukriteeriumid on kehtestatud, et tagada harta horisontaalse eeltingimuse järgimine.

Nende kontrollkäikude käigus ei tuvastatud harta horisontaalse eeltingimuse mittejärgimise konkreetset probleemi. Komisjoni esindajad kinnitasid, et kui probleemid oleks kindlaks tehtud, oleks selline mittevastavus üksikasjalikult dokumenteeritud ja selle suhtes oleks võetud järelmeetmeid.

Seoses sõltumatute järelevalveasutuste, näiteks OLAFi või Euroopa Prokuratuuri kaasamisega märkisid komisjoni esindajad, et neil asutustel on sõltumatu staatus. Komisjoni esindajad märkisid, et nad võivad esitada kõnealustele organitele arutamiseks mis tahes küsimusi.

Vastuseks ombudsmani uurimisrühma küsimustele selle kohta, kas ja kuidas võttis komisjon erinevates auditites ja lähetustes arvesse usaldusväärseid kahtlusi seoses väidetega, et ELi vahendeid saanud Kreeka ametiasutused on rikkunud põhiõigusi, selgitasid komisjoni esindajad, et kooskõlas asjakohaste eeskirjadega on Kreeka ülesanne eraldada vahendeid rahastamiskõlblikele üksikprojektidele, sealhulgas projektidele, mis hõlmavad tema politseid ja rannikuvalvet. Komisjoni esindajad märkisid, et väidetavaid põhiõiguste rikkumisi arutatakse asjaomastes komiteedes ning et komisjon vahetab korrapäraselt teavet Greeci eri ministeeriumide ja ametiasutustega. Näiteks seirekomisjonide koosolekute protokollid on avalikult kättesaadavad. Komisjoni esindajate sõnul näitab see, et kohapeal jälgitakse ELi rahaliste vahenditega seotud põhiõiguste järgimist.

6. Tugevdatud järelevalve horisontaalsete eeltingimuste täitmise kaudu (sealhulgas harta järgimine)

Ombudsmani uurimisrühm palus komisjoni esindajatel täpsustada, kuidas ta jälgib ühissätete määrusega programmitöö perioodiks 2021–2027 kehtestatud horisontaalsete eeltingimuste täitmist. Eelkõige küsis ombudsmani uurimisrühm komisjoni esindajatelt, kas komisjoni hinnang harta horisontaalse eeltingimuse täitmise kohta Kreeka puhul oli siseasjade fondide esialgsete programmide vastuvõtmisel kättesaadav ning kas on olemas sisesuunised või kriteeriumid, mille alusel komisjon otsustab käivitada sellised mehhanismid nagu maksete peatamine, finantskorrektsioonid või rikkumismenetlused.

Komisjoni esindajad viitasid uurimise käigus seni esitatud dokumentidele ja nõustusid esitama täiendavaid dokumente, mis tõendavad komisjoni hinnangut nende täitmise kohta.

Komisjoni esindajad kinnitasid, et mitmed ühissätete määruses või finantsmääruses [10] sisalduvad õigusnormid võimaldaksid komisjonil teha makseid ja teha väljamakseid. See ei kehti eelrahastatud summa kohta (a % kogueelarvest).

Komisjoni esindajad märkisid, et ühissätete määruses [11] määratletakse mõisted „eeskirjade eiramine“[12], „tõsised puudused“[13] ja „süsteemsed eeskirjade eiramised“[14] ning nähakse ette sätted maksetähtaegade edasilükkamise ja maksete peatamise kohta komisjoni poolt. Komisjoni esindajad täpsustasid, et need mehhanismid käivitatakse üksnes asjakohaste õigusnormide alusel ja need puudutavad juhtumeid, mis mõjutavad otseselt ELi rahastamist. Kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega puudutaksid sellised juhtumid üldiselt suurt hulka õigusnormide vastaselt tehtud kulutusi, mille liikmesriik on komisjonile deklareerinud. Harta horisontaalse eeltingimuse mittejärgimine iseenesest ei võimaldaks neid mehhanisme kasutada, välja arvatud juhul, kui on olemas otsene seos konkreetsete ELi kulutustega. Komisjoni esindajad tõid hüpoteetilise näite sellisest otsesest seosest ELi rahastamisega, kus ramp puuetega inimeste juurdepääsuks hoonele oli olnud osa ELi rahastatava projekti kuludest pärast seda, kui korraldusasutus oli selle välja valinud, ja kui rampi ei olnud ehitatud. Sellisel juhul oleks tõendeid otsese seose kohta puuetega inimeste põhiõiguste rikkumise ja projektilepingu ning komisjonile deklareeritud seonduvate kulude vahel. Komisjoni esindajad viitasid ühele juhtumile, mille puhul komisjon küsis liikmesriigilt HEC 3 pideva täitmise kohta, kuid see ei käivitanud ühissätete määruse artikli 15 lõike 6 kohast mehhanismi. Seda artiklit kohaldatakse HECide suhtes programmi tasandil, mitte üksikprojektide suhtes.

Ombudsmani uurimisrühm viitas FRONTEXi põhiõiguste ametniku kaebuses esitatud väidetele ELi rahastatud rannavalvelaevade väidetava kasutamise kohta tagasisaatmisel ja küsis, kas see võiks kujutada endast sellist seost ELi rahaliste vahenditega.

Komisjoni esindajad selgitasid, et komisjonil ei ole väidetavate tagasitõrjumistega seoses uurimisvolitusi. Ta tugineks uurimiste läbiviimisel liikmesriikide ametiasutustele, sest ainult konkreetse liikmesriigi pädevatel asutustel on õigus selliseid uurimisi oma territooriumil läbi viia.

Komisjoni esindajad märkisid, et põhimõtteliselt ei saa komisjon liikmesriigi uurimiste tulemusi vaidlustada. Kui kodanikuühiskonna organisatsioonid või muud usaldusväärsed allikad esitavad lisateavet, võib komisjon seda arvesse võtta ja juhtida sellele liikmesriigi või seirekomisjoni tähelepanu. Lisaks selgitasid komisjoni esindajad, et kui on märke süsteemsetest probleemidest liikmesriigi õiguskaitse- ja kohtusüsteemiga, võib komisjon kaaluda muid tema käsutuses olevaid vahendeid, näiteks rikkumismenetlust.

7. Frontexi roll

Komisjoni esindajad märkisid, et 2. veebruaril 2024 vastu võetud Euroopa piiri- ja rannikuvalve määruse hindamise järeldus põhiõigustega seotud lünkade ja ebaselguse kohta ei mõjuta otseselt komisjoni enda hinnangut selle kohta, kas harta horisontaalse eeltingimuse tingimused on täidetud, kuna see järeldus ei ole otseselt seotud ELi rahastamisega. Komisjoni esindajad selgitasid, et Frontex on omaette üksus, millel on liikmesriikidega suhtlemiseks erinevad volitused ja õiguslik alus.

Koosoleku kokkuvõte

Uurimisrühm tänas komisjoni esindajaid nende aja ja esitatud selgituste eest ning koosolek lõppes.

Brüssel, 3. oktoober 2024

Valentina Stoeva Jennifer Kuningas

Uurimisametnik Õigusekspert

 

[1] Euroopa Ombudsmani rakendussätete artikli 4 lõige 8.

[2] Määrus (EL) 2021/1060 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A32021R1060

[3] Seaduse nr 4960/2022 artiklid 49 ja 50

[4] Ühissätete määruse artikli 69 lõike 7 kohaselt, mis võimaldab sidusrühmadel esitada kaebusi määrusega hõlmatud ELi vahendite väidetava ebaseadusliku kasutamise korral.

[5] Ühissätete määruse artikli 38 kohaselt

[6] Ette nähtud ühissätete määruse artikli 15 lõikega 1 ja loetletud selle III lisas.

[7] https://home-affairs.ec.europa.eu/policies/migration-and-asylum/migration-management/task-force-migration-management_en

[8] Asjakohased kontrollid on olemas kutse väljastamise ja avaldamise etapis, tegevuste hindamisel ja valimisel, meetmete kontrollimisel jne.

[9] Tuleb märkida, et harta horisontaalse eeltingimuse järgimine, nagu on ette nähtud ühissätete määruses, viitab programmitöö perioodile 2021–2027.

[10] Määrus 2018/1046 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=celex%3A32018R1046

[11] Selle artikkel 2.

[12] kohaldatava õiguse rikkumine, mis tuleneb ettevõtja tegevusest või tegevusetusest, millel on või oleks liidu eelarvet kahjustav mõju põhjendamatute kulude kõnealusest eelarvest debiteerimise tõttu;

[13] Puudus programmi juhtimis- ja kontrollisüsteemi tõhusas toimimises, mille puhul on vaja juhtimis- ja kontrollisüsteeme märkimisväärselt parandada ning mille puhul XI lisas osutatud mis tahes põhinõuet 2, 4, 5, 9, 12, 13 ja 15 või kahte või enamat muud põhinõuet hinnatakse kõnealuse lisa kategooriatesse 3 ja 4.

[14] Igasugune eeskirjade eiramine, mis võib olla korduvat laadi ja mis võib suure tõenäosusega toimuda sarnast liiki tegevuste puhul, tuleneb tõsistest puudustest, sealhulgas suutmatusest kehtestada asjakohaseid menetlusi vastavalt käesolevale määrusele ja fondispetsiifilistele eeskirjadele.