Juhtumi pealkiri: Kuidas Euroopa Keskpank (EKP) käsitleb nn pöördukse efekti juhtumeid

kuupäev: Esmaspäev, 23. mai 2022

Kaugkontrolli kord

Kohal viibinud

EKP esindajad

Vastavuskontrolli- ja juhtimisjuht

Personali peadirektoraadi töötajate teenuste osakonna juhataja asetäitja

Rahapoliitika peadirektoraadi poliitika hindamise osakonna juhataja

Vastavuskontrolli ja juhtimise juhtivametnik

Vastavuskontrolli ja juhtimise vanemametnik

Ettevõtjate esindajad

Rosita Hickey, uurimisdirektor

Jennifer King, õigusnõunik

Ángela Marcos Figueruelo, uurimisametnik

Koen Roovers, uurimisametnik

Dokumentidega tutvumise / koosoleku eesmärk

Dokumentidega tutvumise ja kontrollikoosoleku eesmärk oli selgitada teatavaid uurimisega seotud küsimusi, nagu nõudis ombudsman oma 1. märtsi 2022. aasta kirjas.

Ombudsmani uurimisdirektor tegi 16. mai 2022. aasta kirjas ettepaneku koosoleku arutelupunktide kohta, tuginedes dokumentidele, mida EKP oli ombudsmaniga jaganud, nimelt:

I. EKP toimikus olevad dokumendid, mis on seotud EKP endise majandusteadlase üleviimisega Frankfurdis asuvasse USA Investeerimispanka (edaspidi „EKP toimik“);

II. Statistiline ülevaade töötajatest (jaotatuna I ja kõrgema palgaastme vahel, samuti pangandusjärelevalve osakondade ning peadirektoraatide ja direktoraatide palgaastmete F/G–H vahel), kes lahkusid EKPst 2020. ja 2021. aastal, et asuda tööle väljaspool ELi institutsioone, organeid ja asutusi.

Sissejuhatus ja menetlusteave

Pärast sissejuhatuste tegemist märkis ombudsmani uurimisrühm, et nad koostavad kontrollikoosoleku aruande ja et eelnõu edastatakse EKP-le läbivaatamiseks, et kinnitada selle faktilist õigsust enne selle lõplikku vormistamist. Uurimisrühm märkis ka, et ombudsman ei avalda ilma EKP nõusolekuta kolmandatele isikutele ega üldsusele teavet, mida EKP peab konfidentsiaalseks.

EKP esindajad tutvustasid EKP vastavuskontrolli ja üldjuhtimise talituse tööd, kellega konsulteeritakse töösuhtejärgse tegevuse taotluste ning palgata puhkusel olevate töötajate kutsetegevuse taotluste puhul. Nad märkisid, et ombudsmani uurimine oli õigeaegne, kuna EKP kavatseb EKP töötajate eetikaraamistiku läbi vaadata 2022. aasta teisel poolaastal.

Vahetatud teave

Ombudsmani uurimisrühma pakutud arutelupunktid on kursiivis. EKP vastused on korrapärases kirjas.

Seoses teabega 2020. ja 2021. aasta pöördukse efekti juhtumite kohta:

1. Kas teated uutele ametikohtadele kandideerimise taotluste kohta esitatakse õigeaegselt?

Enamikust juhtumitest teatatakse õigeaegselt, et EKP saaks vajaduse korral tegeleda võimalike riskidega ja võtta leevendusmeetmeid.

Sellega seoses viitasid EKP esindajad EKP ametieeskirjade artiklile 0.2.8.1, milles on sätestatud tulevase kutsealase tegevuse läbirääkimise raamistik:

Töötajad käituvad tulevaste ametialaste tegevuste üle peetavatel läbirääkimistel ausalt ja diskreetselt. Nad teavitavad vastavuskontrolli ja üldjuhtimise bürood, kui kutsetegevuse laad võib põhjustada huvide konflikti töötaja ametikohustustega. Huvide konflikti korral teavitab ja nõustab vastavuskontrolli ja üldjuhtimise büroo vastutavat vahetut juhti seoses asjakohaste meetmetega, mis tuleb algatada huvide konflikti leevendamiseks, sealhulgas vajaduse korral töötaja vabastamisega vastutusest asjaomases küsimuses.

See nõuab, et EKP töötajad teataksid CGO-le, kui arutelud tulevase kutsetegevuse üle on lõppjärgus, kuid igal juhul enne otsuse tegemist selle kohta, kas võtta töökoht vastu või mitte. EKP esindaja märkis, et seda punkti rõhutatakse eetikateadlikkuse algatustes (nt sisevõrgu artiklid) ja töötajate koolitustel (korraldatud ürituste ja e-õppe kaudu).

2. Kuidas huvide konflikte hinnatakse?

EKP esindajad märkisid, et EKP suhtub palgata puhkuse ajal töösuhtejärgsest tegevusest ja ametialasest tegevusest tulenevate huvide konfliktide haldamisse väga tõsiselt. Seda tehes kaalub EKP kõiki leevendusmeetmeid. Riskide tuvastamise korral on selle eesmärk võtta vastu meetmed, mis maandavad neid riske piisavalt ja on proportsionaalsed. See võib hõlmata ajutist keeldu.

Selleks et EKP saaks täielikult ja teadlikult hinnata oma töötajate töösuhtejärgset ja ametialast tegevust palgata puhkuse ajal, küsib ta asjaomastelt töötajatelt kogu asjakohast teavet nende praeguste ja tulevaste ülesannete kohta, et teha kindlaks ülesannete võimalik kattumine või konflikt (sealhulgas võimalikud ametialased kontaktid EKPga, mis neil oleks oma tulevases rollis), hinnata, kas viivitamatu ettevaatusabinõuna oleks vaja võtta meetmeid, näiteks piirata nende juurdepääsu konkreetsele teabele ja/või kõrvaldada nad teatavatest teabevoogudest. Lisaks palub CGO vahetutel juhtidel kinnitada teavet ülesannete kohta ja täpsustada oma seisukohti võimalike huvide konfliktide kohta ning võib konsulteerida ka teiste pooltega (nt personalihalduse ja julgeoleku peadirektoraat jne) ning võtab arvesse ka avalikult kättesaadavat teavet. CGO teeb kindlaks, kas esineb huvide konflikte, ja kui see on nii, siis millised leevendusmeetmed on vajalikud vastavate käitumisriskide tõhusaks maandamiseks. EKP esindajad märkisid, et selliseid otsuseid jagatakse EKPs teadmisvajaduse alusel, et neid saaks nõuetekohaselt järgida ja rakendada.

EKP eesmärk on tagada järjepidevus otsustes, mida ta teeb oma töötajate töösuhte lõppemise järgse tegevuse ja ametialase tegevuse kohta palgata puhkuse ajal. Kui asjaolud on kahel üksikjuhul sarnased, võtab EKP sarnased meetmed, kuid iga juhtumit hinnatakse eraldi juhtumipõhiselt ja lähenemisviiside lahknevus on põhjendatud.

Kui EKP võtab vastu otsuse palgata puhkuse ajal töösuhte lõppemise järgse või kutsealase tegevuse taotluse kohta, usub ta, et asjaomased töötajad järgivad EKP kehtestatud tingimusi ja piiranguid. Igal juhul on EKPst lahkunud töötajatel kohustus teatada mis tahes kavatsusest muuta oma ametialast staatust teatava ajavahemiku jooksul (mis vastab nende suhtes kohaldatavale maksimaalsele ooteajale).

EKP jälgib palgata puhkust käsitlevate otsuste ajal ka oma töösuhtejärgse ja kutsealase tegevuse järgimist ning võtab asjaomase töötaja suhtes järelmeetmeid, kui ta saab teada rikkumistega seotud väidetest.

EKP töötajad ei tohi isegi pärast EKP teenistusest lahkumist avalikustada ametisaladuse pidamise kohustuse alla kuuluvat teavet, mis ei ole sätestatud mitte ainult ametieeskirjades, vaid ka esmase õiguse tasandil EKP põhikirja artiklis 37 ^[1].

3. Kuidas määrab EKP kindlaks meetmed, mida ta kavatseb võtta tegelike, võimalike või tajutavate huvide konflikti riskide käsitlemiseks? 

EKP võtab huvide konfliktide hindamisel arvesse mitmeid tegureid, sealhulgas:

• asjaomase töötaja tööstaaž;
• tuvastatud riskide intensiivsus/kokkupuude nendega;
• asjaomase töötaja ülesanded ja kohustused EKP teenistuses;
• asjaomase töötaja tulevased ülesanded ja kohustused;
• kas taotletud tegevus võib põhjustada EKP maine kahjustamise ohtu;

Hindamisel võtab CGO arvesse asjaomase töötaja tegevusvaldkonda.

Leevendusmeetmeid arutatakse asjaomase (endise) töötaja otsese ülemusega. Need arutelud dokumenteeritakse nõuetekohaselt. Sellest tulenevate leevendusmeetmete eesmärk on alati huvide asjakohane tasakaalustamine, järgides seega proportsionaalsust, ning need võivad hõlmata näiteks ülesannete ümberjaotamist teistele ülesannetele, nn nelja silma põhimõtte kohaldamist jne.

Lisaks võtab EKP oma hinnangus arvesse konfidentsiaalsele ja/või turutundlikule teabele juurdepääsust tulenevaid võimalikke riske, mis võivad nõuda juurdepääsuõiguste kohandamist.

4. Miks kehtestas EKP teatavatel juhtudel de facto/vabatahtliku ooteaja, kui EKP ametieeskirjades puudub ametlik nõue?

EKP esindajad ütlesid, et EKP huvide kaitseks võib võtta täiendavaid leevendusmeetmeid lisaks EKP ametieeskirjades ette nähtud meetmetele, näiteks selleks, et maandada mainekahju ohtu, mida (endise) töötaja tulevane töösuhtejärgne tegevus võib põhjustada.

5. EKP personalieeskirjade viimaseid muudatusi kohaldatakse alates 1. maist 2022.
Kas mõni neist personalieeskirjade muudatustest on käesoleva uurimise kontekstis asjakohane? Näiteks, kas muudatused puudutavad muu hulgas EKP eeskirju töösuhtejärgsest tegevusest, välisest liikuvusest ja järelemõtlemisajast teatamise kohta?

EKP esindajad ütlesid, et EKP ametieeskirjade viimased muudatused, mille eesmärk on näiteks parandada EKP rikkumisest teatamise eeskirju, ei puuduta ombudsmani uurimisega seotud küsimusi.

EKP kavatseb 2023. aastal teha oma ametieeskirjades täiendavaid muudatusi.

Seoses konkreetse juhtumiga

Enne koosolekut jagatud arutelupunktid põhinesid arusaamal, et üksikjuhtum oli seotud EKP töötajaga, kes oli liitunud USA pangaga ajal, mil ta oli palgata puhkusel liikuvuse eesmärgil, et naasta pärast seda EKPsse.

Kohtumisel teatasid EKP esindajad ombudsmani uurimisrühmale, et vahepeal oli EKP-le teatatud, et selle juhtumi asjaolud erinevad nendest, millel põhines EKP esialgne otsus, ning et asjaomane töötaja astus 2022. aasta märtsis ametist tagasi.

6. Vastavuskontrolli- ja juhtimistalituse hinnang taotlusele tekitas muret, et üleminek EKP järelevalve alla kuuluvasse üksusesse on vastuolus olemasoleva eesmärgiga „liikuvuspuhkus“. Seda arvesse võttes:

a. Kas taotletud parlamendiväline tegevus oli kooskõlas tegevusega, mille jaoks oli liikuvuspuhkust seni kavandatud ja kohaldatud? Kui ei, siis miks otsustas EKP käesoleval juhul kalduda kõrvale tavapärasest liikuvuspuhkuse poliitikast?

EKP esindajad ütlesid, et EKP julgustab töötajaid arendama oma oskusi, võttes konkreetseks ajavahemikuks ametikohti väljaspool EKPd, ning et kõiki liikuvustaotlusi hinnatakse (vajaduse korral CGO osalusel) ja need kiidab ametlikult heaks personalihalduse ja julgeoleku peadirektoraat.

EKP esindajad märkisid, et palgata puhkuse ajal võib töötajatele anda loa kutsealaseks tegevuseks kooskõlas EKP ametieeskirjade [2] artikli 5.12.1a punktiga b:

 „b) Liikuvus: tasustatava töö tegemiseks ühes järgmistest:

- EKPSi kuuluv riigi keskpank või mis tahes muu keskpank;

- ühtsesse järelevalvemehhanismi kuuluv riiklik pädev asutus;

- Euroopa Liidu institutsioon, organ või asutus;

asutus või organisatsioon, mille Rahvusvaheline Töötasu- ja Pensioniteenistus on kandnud rahvusvaheliste finantseerimisasutuste rühma ja muude rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks;

ning tingimusel, et personalihalduse ja julgeoleku peadirektoraadi peadirektor või tema asetäitja peab töötamise või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise ajal saadud kogemusi EKP jaoks asjakohaseks:

akadeemilised ringkonnad;

- erasektor;

riigi avalik sektor või valitsustevahelised organisatsioonid, kellele on usaldatud avalikes huvides olevate ülesannete täitmine, eespool nimetamata ulatuses.”

EKP esindajad lisasid, et välja arvatud järelevalveasutused, kes taotlevad luba töötada järelevalve alla kuuluvas üksuses, ei välista EKP iseenesest teatavat liiki ametialast tegevust palgata puhkuse ajal a priori. EKP heakskiit sõltub sellest, kas samm võiks:

• on EKP jaoks olulised või kasulikud;
• on vastuolus EKP õigustatud huvidega või
• põhjustada huvide konflikti EKP töötaja ülesannete ja kohustustega.

Selleks et teha kindlaks, kas see on nii, hindab EKP iga juhtumit eraldi, võttes nõuetekohaselt arvesse ka töötaja tööstaaži ning tema praegust ja võimalikku tulevast rolli.

Käesoleval juhul hindas peakoordinaator, kas välise liikuvuse taotlus põhjustaks huvide konflikti või mitte.^[3] Peakoordinaator kaalus töötaja praeguseid ülesandeid ja kavandatud tulevasi ülesandeid (nagu töötaja on need ette näinud), võttis arvesse töötajate palgaastmeid (mittejuhtivtöötajad) ja tema vahetu juhi arvamust ning kooskõlas varasemate otsustega otsustas peakoordinaator proportsionaalsuse põhimõttest juhindudes, et huvide konflikti ohtu ei ole:

• tal ei olnud ülesandeid, mis oleksid olnud otseselt seotud tulevase tööandjaga;
• tal ei oleks tulevasel ametikohal EKPga tihedaid ametialaseid kontakte;
• ta ei kuulunud palgajärku, mille suhtes kohaldatakse järelemõtlemisaega,^[4] ega olnud seotud järelevalvetegevusega, mille suhtes kohaldatakse järelemõtlemisaega, kuna järelevalveasutused teevad otsuseid, mis mõjutavad EKP järelevalve alla kuuluvaid üksusi ^[5];
• tulevast töökohta kirjeldati kui juhtivat majandusteadlaste meeskonda, kes korraldab uuringuid, mille põhjal tulevane tööandja kujundab välja seisukoha Euroopa majanduse tõenäolise arengu kohta. Seega olid tema EKP ülesanded ja tulevased ülesanded piisavalt erinevad.

Neil asjaoludel kiitis personalihalduse ja julgeoleku peadirektoraat liikuvuspuhkuse taotluse heaks, kuna pidas EKP jaoks oluliseks kogemusi, mis saadi välistegevusest USA pangas. Samuti ütlesid EKP esindajad, et kolimine ei mõjutanud EKP tegevust.

b. Kas see juhtum tekitas pöördukse efektiga seotud probleeme, tuginedes CGO tõstatatud mureküsimustele seoses palgata puhkuse ajal „järelevalveasutustes“ töötamisega? Kui jah, siis millised need mured olid?

EKP sõnul selliseid probleeme ei ole järgmistel põhjustel.

Kuna EKP endine töötaja ei olnud seotud järelevalvetegevusega EKPs, vaid täitis ekspertide tasandil ülesandeid, mis olid seotud rahapoliitika konkreetsete uurimis-/hindamisaspektide toetamisega, ei peetud oluliseks asjaolu, et tema uus tööandja on EKP järelevalve alla kuuluv üksus. EKP esindajad selgitasid, et neil asjaoludel peavad nad USA panka „finantsasutuseks“.

Ametisse nimetav ametnik jõudis järeldusele, et käesoleval juhul huvide konflikti probleeme ei esine, võttes arvesse ka endise töötaja otsese ülemuse hinnangut.

Töötaja otsene ülemus oli esitanud palgata puhkuse taotluse kohta pooldava arvamuse. See seisukoht põhines mitmel aspektil:

• Töötaja ei osalenud järelevalvetegevuses.
• Töötajal oli osaline juurdepääs teabele ainult rahapoliitika ettevalmistamise kohta; ta osales väga sihipärases ja konkreetses rollis.
• Rahapoliitikaga seotud teave muutus väidetavalt kiiresti, mida vahetuv juht illustreeris makromajandusliku ja rahapoliitika väljavaate erinevusega 2021. aasta oktoobris võrreldes 2022. aasta veebruariga.
• Alates 2021. aasta oktoobri algusest, st kui töötaja teatas võimalikust kolimisest, eemaldas tema otsene ülemus mitteametlikult tema juurdepääsu rahapoliitikaga seotud teabele. 22. oktoobril 2021 tühistas EKP ametlikult EKP majandusteadlase juurdepääsu teabele, mis on EKP konfidentsiaalsuskorra kohaselt liigitatud kas salajaseks või konfidentsiaalseks. Mõlemad ennetavad meetmed võeti selleks, et töötaja ei tajuks, et tal on eelisjuurdepääs tundlikule teabele.

CGO nõustus vahetu juhi soovitatud ennetusmeetmetega, mille eesmärk on kõrvaldada töötaja kolm kuud enne lahkumist teabevoost rahapoliitika soovituste koostamise kohta, et kaitsta ametisaladust ja vältida võimalikku muljet, et ta annab EKP nõukogu võimalike otsuste kohta eelisteavet.

c. CGO hinnangus ei tuvastatud riski, et kui EKP kiidab heaks naasmist kavandava töötaja üleviimise järelevalve alla kuuluvasse üksusesse, tajutakse seda nii, et see soodustab pöördukse efekti, mis võib kahjustada EKP mainet. Millised olid selle järelduse põhjused?

EKP esindajad ütlesid, et finantsäriringkondades mõistetakse üldiselt, et EKP oleks tavapraktikana võtnud vajalikke ennetavaid leevendusmeetmeid. Nad viitasid ka EKP töötajate suhtes kehtivatele rangetele konfidentsiaalsusnõuetele, mille rikkumisel on tõsised tagajärjed. Samuti märkisid nad, et EKP personalieeskirjad, mis sisaldavad ka eetikat käsitlevat peatükki, on lisaks üldsusele kättesaadavad. 

d. Ombudsmani uurimisrühma kontrollitud toimikust nähtub selgelt, et majandusteadlane oli tulevase töökoha asjus suhelnud oma hierarhia, personaliosakonna ja EKP juhatuse liikmega ning et ta oli saanud kinnituse, et nad nõustuvad selle välise tegevusega ajal, mil nad on palgata puhkusel liikuvuse eesmärgil. Kas EKP-l on selle teabevahetuse kohta dokumente? Kui jah, siis kas EKP võiks need kontrollimiseks kättesaadavaks teha?

EKP esindajad kinnitasid, et selliseid dokumente ei ole, sest need esialgsed kohtumised toimusid suuliselt. Ka see ei mänginud CGO hindamisel rolli, kuna CGO viib oma hindamise läbi sõltumatult mis tahes suulistest kinnitustest, mida teised EKP töötajad võisid asjaomastele töötajatele anda, võttes arvesse CGO sõltumatut rolli institutsioonis.

e. Kas EKP-l on dokumente personalihalduse ja julgeoleku peadirektoraadi otsuse kohta kolimine heaks kiita, võttes arvesse CGO hinnangut? Kui jah, siis kas EKP võiks need kontrollimiseks kättesaadavaks teha?

EKP jagas personalihalduse ja julgeoleku peadirektoraadi 20. mai 2022. aasta otsust, mis lisati kontrollitoimikusse (vt eespool „EKP toimik“).

f. Majandusteadlase vahetu juhataja juhtis tähelepanu ülesannete võimalikule kattumisele (majandusteadlase ülesanded EKPs sel ajal ja tema tulevased ülesanded USA pangas) telefonikõnes, mitte kirjalikult. Kas CGO kogemuste kohaselt on tavaks, et vahetud juhid, keda selline tegevus puudutab, teatavad oma muredest või annavad oma panuse pigem suuliselt kui kirjalikult?

EKP esindajad selgitasid, et vahetu juhi hinnangu võib esitada kas suuliselt või kirjalikult. Kui selline arvamus esitatakse suuliselt, on CGO jaoks oluline see, et see hinnang dokumenteeritakse toimikusse lisatava märkusega, mida seejärel jagatakse asjaomase vahetu ülemusega, nagu tehti käesolevas asjas. Täpsemalt märkis CGO, et otsene ülemus ei näinud huvide konflikti ohtu, kuna kirjeldatud tulevane roll näitas ülesannete vähest, mitte olulist sarnasust.

7. Umbes nädal pärast seda, kui majandusteadlane asus tööle USA pangas, jagati panga klientidega märkust, mille majandusteadlane oli väidetavalt kirjutanud.

a. Kas EKP on käesoleva märgukirja sisust teadlik?
Kui ei, siis kas EKP peab seda märkust oluliseks, et kontrollida, kas majandusteadlane järgib EKP eeskirju, mis käsitlevad tasustamata puhkust liikuvuse eesmärgil?
Kui jah, siis kas EKP kontrollis, kas teates esitatud teave põhineb avalikult kättesaadaval teabel?

EKP on 7. veebruari 2022. aasta teate sisust teadlik. Märgukiri oli seotud EKP nõukogu 3. veebruari 2022. aasta koosolekuga. EKP esindajad kinnitasid, et teates esitatud teave ei sisaldanud konfidentsiaalset teavet ega EKP teavet, mis ei olnud sel ajal veel avalik. EKP esindajad selgitasid, et teate kaasautor oli toonane EKP majandusteadlane, kes oli puhkusel liikuvuse eesmärgil, ja seda ei kirjutanud ainult tema.

Töötaja vahetu ülemus viitas EKP monetaaranalüütikute uuringule ^[7]

mis viidi läbi kõnealuse USA panga võlakirja avaldamise ajal. Uuringu tulemused kajastasid teates esitatud seisukohtadega sarnaseid seisukohti ja majandusväljavaateid, seega ei sisaldanud teade teavet, mis ei olnud turul juba teada.

Konkreetse töötaja ajakohastatud seisukoha kohta ütlesid EKP esindajad, et EKP majandusteadlase tagasiastumine alates 2022. aasta märtsist ei ole seotud teate tingimustega. EKP esindajad ütlesid, et pärast tema mobiilsuspuhkust sai EKP meediakajastuse ja teatavate sotsiaalmeedia postituste kaudu teada oma endise töötaja tegelikest ülesannetest, mis puudutasid rahapoliitikat konkreetsemalt, kui tema mobiilsustaotlusest oli aru saadud. See tähendas, et EKP endine majandusteadlane ei annaks mitte ainult üldist ülevaadet Euroopa majandusest, vaid prognoosiks ka tulevasi rahapoliitilisi otsuseid, st ta tegeleks konkreetsemalt teemadega, mis kuuluksid otseselt EKP pädevusse.   Võttes arvesse asjaolude muutumist, otsustas endine töötaja EKPst tagasi astuda.

[Järelmeetmed] Kas EKP hindas seoses tasustamata liikuvuspuhkuse lõpetamisega alates 2022. aasta märtsist, kas uus töökoht võib olla vastuolus EKP huvidega ja kas selle võib heaks kiita kui „teenistusjärgse“ tegevuse?

EKP sõnul sellist hindamist ei toimunud. Kuna aga EKP majandusteadlase suhtes ei kohaldatud järelemõtlemisaega, märkis ta, et sellise hindamise järeldus oleks igal juhul olnud sama, mis 2021. aasta oktoobris tehtud hindamine, kui tegevust taotleti liikuvuspuhkuse ajal, nimelt tundlikule teabele juurdepääsu õiguste kohandamine.

b. Kuidas kontrollib EKP, kas tingimused, mis on kehtestatud neile, kes asuvad uuele ametikohale tasustamata liikuvuspuhkuse ajal, on täidetud ajal, mil töötaja on uue tööandja juures? 

EKP esindajad ütlesid, et nad ei jälgi aktiivselt tegevusloa tingimuste võimalikke rikkumisi, kuid kui EKP-le teatatakse väidetavatest rikkumistest, võtab ta koos asjaomaste töötajatega järelmeetmeid. Samuti tuletasid nad meelde, et EKPst lahkunud töötajatel on kohustus teatada mis tahes kavatsusest muuta oma ametialast staatust teatava ajavahemiku jooksul (mis on kooskõlas nende suhtes kohaldatava maksimaalse ooteajaga).

Brüssel, 17.6.2022,

 

Rosita Hickey Koen Roovers

Uurimiste direktor Uurimisametnik

 

[1] Vt https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A12016E%2FPRO%2F04.

[2] Vt https://www.ecb.europa.eu/careers/pdf/staff_rules_fixedterm.pdf.

[3] Vt artikli 0.2 lõike 1 punkt 2, milles on huvide konflikt määratletud kui „olukord, kus töötajatel on isiklikud huvid, mis võivad mõjutada või näivad mõjutavat nende ametikohustuste erapooletut ja objektiivset täitmist. „Isiklikud huvid“ – igasugune rahaline või mitterahaline kasu või potentsiaalne kasu töötajatele, nende pereliikmetele, nende teistele sugulastele või nende sõprade ja lähedaste tuttavate ringile.“

[4] Asjaomane töötaja oli majandusteadlane palgaastmel H, mis ei olnud juhtiv ekspert.

[5] Seetõttu on EKPs järelemõtlemisajad järelevalvetöötajatele ja/või I ja kõrgemale palgatasemele (st juhtidele/nõustajatele) eriti ranged.

[6] Vt https://www.politico.eu/article/jens-eisenschmidt-ecb-morgan-stanley-client-note-timing-access/.

[7] Vt https://www.ecb.europa.eu/stats/ecb_surveys/sma/html/all-releases.en.html.