Kompromiss: 2038/2021/DL

Juhtumi pealkiri: Euroopa välisteenistuse keeldumine anda üldsusele juurdepääs ELi suursaadiku ametisse nimetamisega seotud dokumentidele

Kuupäev: Neljapäev, 13. jaanuar 2022

Kaugkontrolli kord ja füüsiline asukoht

Kohal viibinud

Euroopa välisteenistus

Euroopa välisteenistuse osakonnajuhataja kohusetäitja SG.AFFGEN.2 – Parlamentaarsed küsimused

Ombudsmani tegevuse koordineerimine, Euroopa välisteenistus SG.AFFGEN.2 – Parlamentaarsed küsimused

Õigusnõunik, SG.AFFGEN.1 – Õigusküsimused

Poliitikaametnik, RM.HR.2.SEC1 – Juhtivtöötajad ja ajutised töötajad

Poliitikaametnik, SG.2 – Parlamentaarsed küsimused

Euroopa Ombudsman

O’REGAN Fergal, uurimisdirektoraadi peaõigusekspert

pr KING Jennifer, õigusekspert, uurimisdirektoraat

MS GEHRING Michaela, uurimisdirektoraadi uurimisametnik

LAERMANS Dorien, uurimisdirektoraadi uurimisametnik

Dokumentidega tutvumise ja koosoleku eesmärk

Kohtumise eesmärk oli tutvuda dokumentidega, et kontrollida, kas Euroopa välisteenistus oli õigustatud kohaldama dokumentidele üldsuse juurdepääsu käsitlevates ELi eeskirjades ^[1] sätestatud erandeid, nagu on sätestatud tema kinnitavas otsuses.

Lisaks soovis ombudsmani uurimisrühm saada Euroopa välisteenistuselt täiendavaid selgitusi selle kohta, miks ta keeldus võimaldamast tutvuda asjaomaste dokumentidega, kuna ilmnes, et kuna Euroopa välisteenistus ei põhjendanud oma otsust üksikasjalikult, oli kaebuse esitajal raske mõista, miks tema taotlus tervikuna rahuldamata jäeti.

Sissejuhatus ja menetlusteave

Ombudsmani uurimisrühm tutvustas end, tänas Euroopa välisteenistuse esindajaid nendega kohtumise eest ja kirjeldas kohtumise eesmärki. Uurimisrühm kirjeldas ombudsmani koosolekute suhtes kohaldatavat õigusraamistikku, eelkõige seda, et ombudsman ei avalda Euroopa välisteenistuse poolt konfidentsiaalseks tunnistatud teavet ei kaebuse esitajale ega ühelegi teisele isikule väljaspool ombudsmani bürood ilma Euroopa välisteenistuse eelneva nõusolekuta.

Ombudsmani uurimisrühm selgitas, et nad koostavad kohtumise kohta aruande projekti, mis saadetakse Euroopa välisteenistusele, et tagada selle faktiline täpsus ja täielikkus. Seejärel vormistatakse koosoleku aruanne lõplikult, lisatakse toimikusse ja esitatakse kaebuse esitajale. Aruanne ei sisalda konfidentsiaalset teavet.

Vahetatud teave ja kontrollitud dokumendid

Kontrollitud dokumendid

Ombudsmani uurimisrühm kontrollis eelvalikuaruannet, vestluse aruannet, hindamiskeskuse aruannet ja lõpparuannet. Euroopa välisteenistuse esindajad esitasid ka teatavaid dokumente, mis ei kuulunud kaebuse esitaja üldsuse juurdepääsu taotluse kohaldamisalasse.

Teave dokumentide avalikustamisest keeldumise kohta

Euroopa välisteenistuse esindajad selgitasid üksikasjalikult, kuidas toimib ELi suursaadiku valimise protsess alates kandidaatide avalduste esitamisest kuni kõrge esindaja poolt ametisse nimetamiseni. Eelvaliku läbinud kandidaatide nimekirja kiidab heaks volinike kolleegium enne, kui kõrge esindaja kui ametisse nimetav asutus teeb lõpliku otsuse. Esindajad rõhutasid, et võrreldes teiste samale palgaastmele tööle võetud töötajatega kontrollitakse selliseid ametissenimetamisi suhteliselt kõrgel tasemel. Näiteks koosnevad valikukomisjonid Euroopa välisteenistuse, komisjoni, nõukogu peasekretariaadi ja liikmesriikide esindajatest. Ametisse nimetamisele järgneb pressiteade ja suursaadiku lühikese elulookirjelduse avaldamine. Lisaks võib Euroopa Parlament otsustada vahetada eduka kandidaadiga arvamusi enne tema ametlikku ametisse asumist, tagades demokraatliku kontrolli.

Euroopa välisteenistuse esindajad selgitasid, et nende otsus üldsuse juurdepääsu taotluse kohta oli kõnealusel juhul kokkuvõtlik, kuna õiguspõhimõtted ja kohtupraktika on selged selles mõttes, et määruse 1049/2001 kohaselt tuleks juurdepääsu andmisest keelduda, kui avalikustamine kahjustaks üksikisiku eraelu puutumatust ja isikupuutumatust.^[2] Lisaks tuleb vastavalt kohtupraktikale ^[3] võtta arvesse personalieeskirjades sätestatud eeskirja, mille kohaselt valikukomisjonide menetlused on salajased,^[4] kui määratakse kindlaks, kas määruse 1049/2001 kohaselt kahjustaks juurdepääs institutsiooni otsuste tegemist ^[5]. Kuna dokumendid sisaldavad kõigi kandidaatide nimesid ja nende kandidaatide kvalitatiivset hinnangut, pidi ta dokumentidega tutvumise võimaldamisest keelduma.

Euroopa välisteenistuse esindajad leidsid, et kaebuse esitaja väited ei näidanud, et avalikustamine teeniks ülekaalukaid üldisi huve,^[6] ega suutnud ka ise kindlaks teha, et avalikustamine teeniks ülekaalukaid üldisi huve. Kuigi ELi suursaadiku ametisse nimetamine on oluline, ei ole tema arvates avalikku huvi näha kandidaatide hindamist.

Euroopa välisteenistuse esindajad leidsid ka, et kaebuse esitaja argumentidest ei nähtu, et isikuandmete edastamine kaebuse esitajale oleks avalikes huvides oleval konkreetsel eesmärgil vajalik. Samuti väitsid nad, et on olemas mõistlik ja prognoositav oht, et kandidaatide isikuandmete avalikustamine kahjustaks kandidaatide õigustatud huve ^[7].

Lisaks märkisid Euroopa välisteenistuse esindajad, et dokumentide avalikustamine võib takistada tulevasi valikumenetlusi, kuna see paljastaks esitatud küsimuste liigid ja selle, kuidas hindamisi tehakse, võimaldades seega potentsiaalsetel tulevastel kandidaatidel vähendada valikuprotsessi tõhusust.

Dokumentidega tutvumise ja koosoleku lõpetamine

Uurimisrühm tänas Euroopa välisteenistuse esindajaid nende aja ja esitatud selgituste eest ning koosolek lõppes.

Brüssel, 19. jaanuar 2022

Fergal O’Regan Dorien Laermans

Peaõigusekspert Uurimisametnik

[1] Määrus 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/en/TXT/?uri=CELEX%3A32001R1049.

[2] Määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punkt b.

[3] Vt näiteks Üldkohtu 23. septembri 2020. aasta otsus kohtuasjas T-596/18: ZL vs. EUIPO, punktid 45–48: https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=1049%2BEPSO&docid=231529&pageIndex=0&doclang=en&mode=req&dir=&occ=first&part=1&cid=183081#ctx1.

[4] Artikkel 6 Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade ning liidu muude teenistujate teenistustingimuste III lisa: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A01962R0031-20140501 #tocId201.

[5] Määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 3 teine taane.

[6] Kooskõlas määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 3 teise taandega.

[7] Määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punktis b on sätestatud, et „institutsioonid keelavad juurdepääsu dokumentidele, mille avaldamine kahjustaks eraelu puutumatust ja isikupuutumatust, eelkõige kooskõlas isikuandmete kaitset käsitlevate ühenduse õigusaktidega”. Viidatud ühenduse õigusakt on määrus 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A32018R1725. Kooskõlas määruse 2018/1725 artikli 9 lõike 1 punktiga b peab institutsioon isikuandmete edastamise seaduslikkuse hindamisel läbima kolmeetapilise analüüsi. Esiteks peab ta kontrollima, kas taotleja on tõendanud, et isikuandmed tuleb talle edastada konkreetsel avalikes huvides oleval eesmärgil. Sellisel juhul peab institutsioon kindlaks tegema, kas edastamine võib kahjustada andmesubjektide õigustatud huve. Lõpuks peab institutsioon viima läbi „tasakaalustamise“ isikuandmetele juurdepääsu taotleva isiku huvide ja andmesubjektide õigustatud huvide vahel.