Eessõna

Mul on hea meel esitleda selle aasta aruannet „Putting it Right“, milles käsitletakse institutsioonide vastavust minu 2016. aastal tehtud otsustele. 2016. aastal oli nõuetele vastavuse määr 85 %, mis on veidi kõrgem kui 2015. aastal saavutatud 83 % tulemus.

Institutsioonid reageerisid positiivselt 77 ettepanekule 91st, mille ma tegin oma käitumise parandamiseks või parandamiseks 2016. aastal lõpetatud juhtumite puhul. Veel 132 juhul leidsin, et institutsioonid on astunud samme oma töö parandamiseks. Kontrollitud 14 institutsioonist 12 said 100 % punktisumma, samas kui komisjon, kelle arvele langeb enamik juhtumeid minu büroos, sai 77 % punktisumma.

Sel aastal on toimunud muutused selles, kuidas me püüame oma töö mõju kajastada ja kuidas me seda esitame.

See on esimene aruanne, mis hõlmab uute rakendussätete alusel lõpetatud juhtumeid. Uued integreeritud projektid vaadati läbi, et võimaldada meil menetleda juhtumeid tõhusamalt ja püüda asju kiirendada. Peamine eesmärk on tagada, et kasutatavad uurimismeetmed kajastaksid iga uurimise konkreetseid vajadusi. Lisaks annavad need ombudsmanile teabe või dokumentide hankimisel suurema paindlikkuse. Uued integreeritud projektid muudavad haldusomavoli kõrvaldavate lahenduste leidmise lihtsamaks ja kiiremaks ning püüavad tagada, et soovitusi kasutatakse tavaliselt kõigi haldusomavoli leidude käsitlemiseks enne uurimise lõpetamist. Nõuetele vastavuse mõõtmise kontekstis on uued integreeritud projektid toonud kaasa muudatusi meie kasutatavas terminoloogias.

Lisaks on see esimene aruanne, millele ei ole lisatud lisa. Varem sisaldas lisa kokkuvõtteid kõigist asjaomasel aastal lõpetatud juhtumitest. Oleme nüüd otsustanud lisada käesoleva aruande teksti ainult valitud „tähtjuhtumite“ kokkuvõtted. 

Samuti oleme lisanud jaotised, mis illustreerivad meie töö mõju valdkondades, mida nõuetele vastavuse määr ei kajasta, näiteks strateegilised algatused.

Kuigi mul on hea meel märkida, et nõuetele vastavuse määr on endiselt kõrge, sooviksin korrata, et iga institutsiooni keeldumist ombudsmani ettepaneku täitmisest tuleks käsitada käestlastud võimalusena haldusalaste puuduste kõrvaldamiseks.

Emily O'Reilly

Detsember 2017

 

Aruanne

1. Sissejuhatus

Käesolevas aruandes kirjeldatakse, mil määral ELi institutsioonid [1] vastasid ombudsmani 2016. aastal tehtud ettepanekutele. Need ettepanekud on esitatud lahenduste, soovituste, ettepanekute/lisamärkuste ja kriitiliste märkuste vormis.

Punktis 3 (allpool) ombudsmani töö mõju kohta selgitatakse, mida ombudsmani lahendused, soovitused, ettepanekud/lisamärkused ja kriitilised märkused/järeldused haldusomavoli kohta hõlmavad. Uued integreeritud projektid,[2] mis jõustusid 1. septembril 2016, mõjutavad teataval määral nende tingimuste kasutamist. Näiteks ei kasutata enam mõisteid „lisamärkused“ ja „kriitilised märkused“. Selgitame kõiki allpool esitatud muudatusi jaotise asjakohastes osades. Mitmed käesolevas aruandes käsitletud uurimised lõpetati pärast uute integreeritud projektide jõustumise kuupäeva. Seetõttu kasutati nendel juhtudel uut terminoloogiat.

jaos kirjeldatakse ka ombudsmani töö mõju muudel juhtudel; kui juhtumi lahendab institutsioon või kui ombudsman otsustab algatada strateegilise algatuse.

Varem avaldati see aruanne koos lisaga, milles võeti kokku juhtumid, mille puhul võeti vastu lahendusettepanekud, soovitused, kriitilised märkused ja lisamärkused. Alates sellest aastast me lisa enam ei avalda. Käesolevas aruandes on siiski esitatud kokkuvõtted juhtumitest, mida tuleks iga järelmeetmete kategooria puhul eraldi nimetada „tähtjuhtumiteks“.

2. Ombudsmani volitused ja menetlused

Ombudsman abistab üksikisikuid, ettevõtteid ja ühendusi, kellel on probleeme mõne ELi institutsiooniga [3]. Samal ajal teenib ta avalikke huve, aidates institutsioonidel parandada nende osutatavate teenuste kvaliteeti. Lisaks kaebuste uurimisele võib ombudsman algatada uurimisi ka omal algatusel.

Ombudsman võib nõuda, et asjaomane institutsioon esitaks teavet, tutvuks oma toimikutega ja võtaks ametnikelt ütlusi. Need volitused on sätestatud ombudsmani põhikirjas [4] (edaspidi „põhikiri”). Kui ombudsman peab seda konkreetsel juhul asjakohaseks, palub ta institutsioonil oma seisukoht läbi vaadata, pakkuda õiguskaitset või teha tulevikus üldisi muudatusi. Kui institutsioon keeldub koostööst, võib ta juhtida juhtumile poliitilist tähelepanu, esitades Euroopa Parlamendile eriaruande.

3. Ombudsmani töö mõju

a. Lahendused

Kui ombudsman leiab, et kaebust on võimalik kiiresti lahendada, võib ta teha asjaomasele institutsioonile lahenduse ettepaneku põhikirja artikli 3 lõike 5 alusel [5]. Ombudsmani uued intellektuaalomandiõigused muudavad haldusomavoli kõrvaldavate lahenduste leidmise lihtsamaks ja kiiremaks.

b. Soovitused

Uutes integreeritud projektides võib esitada soovitusi iga kord, kui ombudsman tuvastab haldusomavoli. Institutsioonidele adresseeritud soovitused avaldatakse samal ajal ombudsmani veebisaidil.

Kui institutsioon lükkab soovituse tagasi, lõpetab ombudsman juhtumi, kinnitades haldusomavoli tuvastamist. Kui soovitusega nõustutakse, lõpetab ombudsman juhtumi menetlemise, nagu asjaomane institutsioon on selle lahendanud.

c. Soovitused ja lisamärkused

Uutes integreeritud projektides asendatakse mõiste „täiendavad märkused“ selgema ja kasulikuma mõistega „parandusettepanekud“, mille eesmärk on tagada ELi halduse süsteemne täiustamine. Nagu muudki märkused, ei põhine parandusettepanekud haldusomavoli tuvastamisel ega tähenda selle institutsiooni umbusaldust, kellele need on adresseeritud.

d. Kriitilised märkused ja haldusomavoli leiud

Varem kasutas ombudsman mõistet „kriitiline märkus“, kui ta lõpetas juhtumi haldusomavoli tuvastamisega. Kriitiline märkus teavitas institutsiooni sellest, mida ta konkreetsel juhul valesti tegi. Märkuses toodi välja reegel või põhimõte, mida rikuti, ja (kui see ei olnud ilmne) selgitati, kuidas institutsioon oleks pidanud juhtumi kontekstis tegutsema. Ombudsmani nõudmisel esitas institutsioon aruande kuue kuu jooksul.

Uutes rakenduseeskirjades asendatakse mõiste „kriitilised märkused“ lihtsa ja selge mõistega „haldusomavoli tuvastamine“.  Kui institutsioon lükkab soovituse tagasi, lõpetatakse juhtum haldusomavoli tuvastamisega.

e. Institutsioonide lahendatud juhtumid

Ombudsman võib uurimise lõpetada varases etapis ilma lahendust pakkumata, kui institutsioon lahendab uurimise käigus kaebuse esitaja juhtumi spontaanselt.

Juhtum 253/2016/MDC: Euroopa Komisjoni keeldumine aktsepteerimast teatavaid kuluartikleid toetuslepingu tingimuste kohaselt rahastamiskõlblike kuludena

Kaebuse esitaja oli toetuslepingu raames komisjoni kaasrahastatud projekti koordinaator. Pärast projekti edukat lõpuleviimist teatas komisjon siiski kaebuse esitajale, et paljud projekti raames kantud personali-, reisi- ja konsultatsioonikulud olid rahastamiskõlbmatud.

Kaebuse esitaja väitis, et komisjoni otsus oli ebaõiglane. Ombudsman algatas uurimise ja palus komisjonil kaebuse esitaja väidetele vastata. Personalikulude kohta märkis komisjon, et kaebuse esitaja oleks pidanud teda teavitama mõne tema töötaja töökoormuse märkimisväärsest suurenemisest ja et tal oli selleks piisavalt aega. Reisikulude ja päevarahadega seoses leidis komisjon, et tavad, mille kohta kaebuse esitaja väitis, et need on kooskõlas tema tavapärase tavaga, ei ole dokumenteeritud ega piisavalt tõendatud.

Tagasilükatud konsultatsioonikulude kohta märkis komisjon siiski, et ta on valmis oma seisukoha uuesti läbi vaatama kaebuse esitaja selgituste tõttu, mis näitasid, et nende kulude vale liigitamine oli tingitud tõelisest veast. Ombudsmanil on hea meel, et komisjon vaatas oma seisukoha uuesti läbi.

f. Strateegilised algatused

Ombudsman võib ka otsustada tegeleda strateegiliselt oluliste teemadega uurimist algatamata, algatades nn strateegilise algatuse. Nende strateegiliste algatuste eesmärk on jagada institutsioonidega ettepanekuid olulistel teemadel, juhtida tähelepanu avalikku huvi pakkuvatele küsimustele ja saada rohkem teavet konkreetse küsimuse kohta enne, kui otsustatakse, kas on vaja algatada uurimine. 2016. aastal käivitas ombudsman 10 strateegilist algatust.

SI/5/2016/EA: Eurorühma läbipaistvus

2016. aasta märtsis kirjutas ombudsman eurorühma esimehele, et tervitada tema algatust esitada mitu ennetavat läbipaistvusmeedet, millest mõnega eurorühma liikmed olid juba nõustunud. Sellele kirjale järgnes 2016. aastal täiendav kirjavahetus ombudsmani ja eurorühma esimehe vahel.

Selles kirjavahetuses tõstatas ombudsman küsimusi, nagu eurorühma dokumentidele, sealhulgas ELi institutsioonide valduses mitte olevatele dokumentidele juurdepääsu taotluste käsitlemine ning eurorühma kohtumiste ettevalmistamises osalevate rühmade, eelkõige eurorühma töörühma läbipaistvus. Ombudsman märkis, et tema büroo ei suutnud ühtegi ametnikku tuvastada.

eurorühma töörühma kodukorda käsitlev dokument ning asjaolu, et kuigi eurorühma töörühma töömeetodites viidatakse eeldatavasti eurorühma töörühmale, ei tundu ka see dokument olevat avalik.

Eurorühma esimees selgitas, et eurorühma dokumentidele juurdepääsu taotlusi menetleb asjaomaseid dokumente valdav ELi institutsioon või need suunatakse ümber asjaomasele riiklikule institutsioonile ja neid menetletakse kooskõlas läbipaistvust käsitlevate siseriiklike õigusaktidega. 2017. aastal avaldati eurorühma veebisaidil eurorühma töömeetodid.

4. Kuidas institutsioonid ombudsmanile 2016. aastal reageerisid?

a. Lahendusettepanekud ja soovitused võeti vastu 2016. aastal

2016. aastal kiitsid ELi institutsioonid heaks kokku 9 lahendusettepanekut. Komisjon lükkas tagasi ühe lahendusettepaneku [6].

2016. aastal kiitsid ELi institutsioonid heaks või nõustusid osaliselt ka 14 soovitusega [7] Komisjon lükkas tagasi kaks soovitust ja Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO) lükkas tagasi kaks soovitust [8], kuigi kolmel juhul võtsid institutsioonid järgnevate kriitiliste märkuste suhtes positiivseid järelmeetmeid. Teise komisjoni puudutava juhtumi puhul tuvastati haldusomavoli.

Asutus	Lahendused Vastu võetud	Soovitused heaks kiidetud
Euroopa Parlament	1
Euroopa Liidu Nõukogu	1
Euroopa Komisjon	6	6
Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO)		4
Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF)		3
Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (FRA)	1
Teadusuuringute Rakendusamet (REA)		1
Kokku	9	14

Juhtum 946/2014/PL: Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA) keelepoliitika seoses tema veebisaidi ja väljaannetega

Kaebuse esitaja, kes on Hispaania kodanik, palus FRA-lt teavet oma keelepoliitika kohta seoses ametlike keelte kasutamisega oma veebisaidil, eelkõige seoses väljaannetega. Ta märkis, et enamik väljaandeid on kättesaadavad ainult inglise ja prantsuse keeles ning mõnikord saksa ja itaalia keeles. FRA selgitas, et ametlike keelte erinev kohtlemine on tingitud eelarve- ja inimressursside piirangutest ning tõlkeprotsessi lõpuleviimiseks vajalikust ajast.

Ombudsman leidis, et piiratud inim- ja rahalised ressursid ei õigusta piisavalt FRA tegevust oma väljaannete tõlkimisel. Ombudsmanil oli hea meel näha, et FRA on kohustunud pakkuma staatilist portaalilehte, mis sisaldab põhiteavet FRA kohta kõigis keeltes. Kuigi teatud tingimustel oleks kõigi dokumentide tõlkimine kõikidesse ELi ametlikesse keeltesse ebaproportsionaalne, märkis ombudsman, et on vähem koormavaid vahendeid, et tagada kodanikele nii palju kui võimalik juurdepääs omakeelsetele väljaannetele. Seetõttu tegi ta ettepaneku, et Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet peaks määratlema ja avaldama selge poliitika seoses ELi keeltega, milles ameti väljaanded kättesaadavaks tehakse.

Ombudsmanil oli hea meel näha, et FRA nõustus tema lahendusega. FRA-l on praegu veebipõhine keelepoliitika ja väljaannete poliitika, mis on kättesaadav tema veebisaidil. Lisaks on FRA kehtestanud meetmed tagamaks, et väljaanded tõlgitakse võimalikult paljudesse keeltesse.

Juhtum 1398/2013/ANA: Euroopa Komisjoni keeldumine anda juurdepääs dokumentidele, mis on seotud USA välismaiste kontode maksukuulekuse seadusega (FATCA)

Üks Euroopa Parlamendi liige esitas taotluse üldsuse juurdepääsuks komisjoni valduses olevatele dokumentidele, mis käsitlevad teatavate ELi liikmesriikide ja USA vahelisi läbirääkimisi FATCA (USA õigusakt, millega nõutakse, et väljaspool USAd asuvad finantsasutused annaksid oma klientidest aru maksuametile) tagajärgede üle.

Komisjon andis täieliku või osalise juurdepääsu mitmele dokumendile, keeldudes samal ajal juurdepääsu andmisest teistele dokumentidele. Komisjon leidis, et osa parlamendiliikme taotlusest on väga lai, ja palus tal taotluse ulatust kitsendada. Parlamendiliige ei olnud komisjoni seisukohaga rahul ja pöördus ombudsmani poole.

Ombudsman soovitas komisjonil teha uus katse määrata kindlaks taotletud dokumentide ulatus ja lõpuks otsustada, kas need dokumendid tuleks anda põhjendamatu viivituseta. Komisjon omakorda tegi kindlaks taotlusega hõlmatud dokumentide arvu, viis läbi hindamise ja avalikustas paljud neist dokumentidest. Ombudsman tunnistab, et komisjon järgis tema soovitust ja tegi märkimisväärseid jõupingutusi selle soovituse rakendamiseks.

Samuti soovitas ombudsman komisjonil avalikustamata dokumentidele juurdepääsu taotlus uuesti läbi vaadata, et anda

laiem üldsuse juurdepääs. Komisjon kas võimaldas juurdepääsu täiendavatele dokumentidele või esitas üksikasjalikumad ja veenvamad selgitused sellest keeldumise kohta. Ombudsman uuris komisjoni otsust ja leiab, et see on õige.

Juhtum 852/2014/LP: Euroopa Komisjoni vastavus tubakatoodete tarbimise piiramist käsitlevale konventsioonile

Juhtum puudutas seda, et komisjon ei täitnud Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) tubaka tarbimise leviku vähendamise raamkonventsiooni (edaspidi „konventsioon“), mille osaline EL on, artikli 5 lõikest 3 tulenevat kohustust. Kaebuse esitaja, valitsusväline organisatsioon Corporate Europe Observatory, väitis konkreetselt, et komisjon, välja arvatud tervise peadirektoraat (DG Health), ei avalikustanud ennetavalt kogu teavet tubakatööstusega peetud kohtumiste kohta.

Ombudsman algatas uurimise ja leidis, et komisjoni praegune tava (välja arvatud tervise peadirektoraat) on mitterahuldav ja ebapiisav. Ombudsman oli seisukohal, et konventsiooni artikli 5 lõikes 3 ja seda rakendavates suunistes nõutakse, et avalik-õiguslikud asutused kasutaksid tubakatööstusega suhtlemisel pigem ennetavat kui reageerivat või passiivset lähenemisviisi, et tagada läbipaistvus. Samuti leidis ta, et läbipaistvuskohustus hõlmab kõiki komisjoni õigustalituse ja tubakatööstuse vahelisi kohtumisi. Samuti ei näinud ta, miks tuleks läbipaistvusnõudeid kohaldada ainult komisjoni kõige kõrgemate ametnike suhtes. Ombudsman soovitas seega komisjonil ennetavalt avaldada internetis kõik kohtumised tubakavaldkonna lobistide või nende seaduslike esindajatega, samuti nende kohtumiste protokollid, ning et seda poliitikat kohaldataks kõigi komisjoni ametnike suhtes, olenemata nende teenistusstaažist.

Oma vastuses jäi komisjon oma esialgse seisukoha juurde, et tal ei ole vaja laiendada tervishoiu peadirektoraadi ennetavat tegevust ülejäänud komisjonile. Tema arvates piisas kehtivatest üldistest eetika- ja läbipaistvuseeskirjadest, et vältida tubakatööstuse lubamatut mõju ja tagada konventsiooni järgimine.

Ombudsman peab äärmiselt kahetsusväärseks, et komisjon ei kasutanud võimalust kehtestada standardeid, mis vastavad artikli 5 lõike 3 nõuetele, ega taganud, et tubakavaldkonna lobistidega kohtumiste suhtes kohaldatakse ennetavat läbipaistvuspoliitikat kõigis komisjoni talitustes ja töötajates. Seetõttu lõpetas ta juhtumi haldusomavoli tuvastamisega, rõhutades, et komisjon ei olnud esitanud mõjuvaid põhjusi, miks ta keeldus astumast tema büroo soovitatud samme.

b. 2016. aastal tehtud kriitiliste märkuste ja ettepanekute/lisamärkuste järelmeetmed

2016. aastal tehti 11 otsuses 16 kriitilist märkust ja 26 otsuses 47 ettepanekut/lisamärkust.[9] Üks otsus võib sisaldada rohkem kui ühte märkust ning samasse otsusesse võib lisada nii kriitilisi märkusi kui ka ettepanekuid/lisamärkusi.

Ombudsman on parandusettepanekuid kasutanud peamiselt oma otsustes omaalgatuslike uurimiste lõpetamise kohta.

Institutsioonidel paluti vastata märkustele/ettepanekutele kuue kuu jooksul. Vastused saadi kõigile 2016. aastal esitatud märkustele/ettepanekutele, kuigi mõnel juhul hilinemisega.

i) 2016. aastal tehtud kriitiliste märkuste järelmeetmed

Kriitiliste märkuste järelkontroll oli 63 %. See on palju kõrgem kui eelmise aasta määr 41%, mis oli rekordiliselt madal. Kriitiliste märkuste positiivsete järelmeetmete osas on seni suurim registreeritud näitaja olnud 2014. aastal 88 %. Ülevaade institutsioonide vastustest kriitilistele märkustele näitab, et isegi pärast uurimise lõppu vaidlustavad mõned jätkuvalt ombudsmani järeldusi ja kordavad uurimise käigus esitatud argumente. Kuigi on võimalik mõista, et pärast ombudsmani avalikku kriitikat on institutsioonil raske võtta konstruktiivseid järelmeetmeid, on oluline, et institutsioonid oleksid valmis ombudsmani uurimistest õppima ja püüdma vähendada sarnaste probleemide tekkimise ohtu tulevikus.

Asutus	Kriitiline märkused	Rahuldavad vastused	% rahuldavad vastused
Euroopa Komisjon	10	5	50%
Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO)	3	2	67%
Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC)	2	2	100%
Eurojust	1	1	100%
Kokku	16	10	63%

Juhtum 2063/2014/PMC: Kaebuse esitaja isikuandmete edastamine Euroopa Komisjoni poolt kolmandale isikule ilma tema nõusolekuta

Juhtum oli seotud kaebuse esitaja nime väidetava ebaseadusliku avalikustamisega komisjoni poolt tema tööandjale ilma tema nõusolekuta. Komisjon tegi seda selleks, et kontrollida kaebuse esitaja tegelikku olemasolu, et menetleda tema taotlust üldsuse juurdepääsuks dokumentidele. Võttes arvesse komisjoni võetud meetme eriti sekkuvat iseloomu, mis võis põhjustada kaebuse esitaja mainekahju organisatsioonile, mille heaks ta töötas, tuvastas ombudsman tõsise haldusomavoli ja lõpetas juhtumi kriitilise märkusega.

Pärast ombudsmani kriitilist märkust tunnistas komisjon, et kaebuse esitaja tööandjaga ühenduse võtmine ilma teda eelnevalt teavitamata ei pruukinud olla asjakohane. Ta vabandas. Komisjon lisas, et isikusamasuse kinnitamine ei ole tavapärane praktika.

Ombudsman võtab teadmiseks komisjoni kinnituse, et tema tegevus ei olnud antud juhul asjakohane.

Juhtum 1409/2014/MHZ: Euroopa Komisjon nõustub viima Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni (ASEAN) riikidega käimasolevatel või eelseisvatel kaubandusläbirääkimistel läbi põhjaliku inimõiguste mõjuhinnangu

Juhtum puudutas küsimust, kas komisjon oleks pidanud Vietnamiga vabakaubanduslepingu sõlmimiseks peetavate läbirääkimiste raames viima läbi inimõigustele avalduva mõju hindamise. Komisjon leidis, et selline hindamine ei ole vajalik, märkides, et 2009. aastal oli juba tehtud jätkusuutlikkuse mõjuhinnang kavandatava ELi ja ASEANi vabakaubanduslepingu kohta, mis hõlmas ka Vietnami. Ombudsman leidis, et see, et komisjon ei viinud läbi konkreetset inimõigustele avalduva mõju hindamist, kujutas endast haldusomavoli. Ta soovitas komisjonil selline hindamine viivitamata läbi viia. Komisjon keeldus ja ombudsman lõpetas juhtumi kriitilise märkusega.

Järelrepliigis väitis komisjon, et läbirääkimiste konkreetse ajastuse tõttu oli põhjendatud jätta inimõigustele avalduva mõju eelhindamine tegemata. Samal ajal nõustus komisjon, et kõigi inimõigustele avalduvate tõenäoliste mõjude süstemaatiline eelanalüüs on parema kaubanduspoliitika põhielement. Komisjon teatas ombudsmanile, et 2016. aasta aprillis avaldas kaubanduse peadirektoraat jätkusuutlikkuse mõjuhinnangu käsiraamatu läbivaadatud versiooni, milles pööratakse nüüd erilist tähelepanu inimõigustele avalduva mõju põhjaliku analüüsi tegemisele. Samuti kohustus komisjon teatises „Kaubandus kõigile“ veelgi tõhustama analüüsi kaubanduspoliitika mõju kohta inimõigustele nii mõjuhinnangutes kui ka järelhindamistes, tuginedes kaubanduse peadirektoraadi hiljuti välja töötatud suunistele.

Lisaks selgitas komisjon, et inimõigustele avalduva mõju hindamise analüüsi on laiendatud ja tugevdatud. Selle toetamiseks juhtis komisjon tähelepanu ELi ja Myanmari investeeringute kaitse lepingu üle peetavaid läbirääkimisi toetava strateegilise innovatsioonikava lõpparuande projektile, mis avaldati märkuste esitamiseks 18. märtsil 2016. Koostati ka inimõiguste mõjuhinnangut sisaldav jätkusuutlikkuse mõjuhinnang läbirääkimisteks Filipiinidega ning

Indoneesia. Komisjon kinnitas ombudsmanile, et sama kehtib ka siis, kui taasalustatakse läbirääkimisi Malaisia ja Taiga ning sarnaselt Indiaga. Lõpetuseks märkis komisjon, et ta on veendunud, et suurima mõju tagamiseks tuleb inimõigusi edendada peamiselt kaasamise ja dialoogi kaudu.

Ombudsman nõustub komisjoniga, et inimõigustele avalduva mõju eelhindamine on parema kaubanduspoliitika põhielement. Ta väljendab heameelt komisjoni vastuses välja kuulutatud meetmete üle, mis peaksid aitama tagada, et kõnealusel juhul tuvastatud haldusomavoli kordumise oht on minimaalne.

ii) 2016. aastal tehtud ettepanekute/lisamärkuste järelmeetmed

Soovituste/lisamärkuste järelmeetmed olid rahuldavad 94 % juhtudest. See on kõrgem kui eelmise aasta 92 %. Täiendavate märkuste positiivsete järelmeetmete osas on seni suurim registreeritud näitaja olnud 100 % 2008. aastal.

Asutus	Soovitused/lisamärkused	Rahuldavad vastused	% rahuldavad vastused
Euroopa Komisjon	22	19	86%
Euroopa Liidu Kohus	3	3	100%
Euroopa välisteenistus (EEAS)	2	2	100%
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK)	1	1	100%
Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO)	9	9	100%
Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF)	2	2	100%
Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC)	1	1	100%
Euroopa Ravimiamet (EMA)	5	5	100%
Euroopa infoturbe võrgustik (ENISA)	2	2	100%
Kokku	47	44	94%

Juhtum OI/8/2015/JAS: Kolmepoolsete kohtumiste läbipaistvus

See strateegiline uurimine käsitles kolmepoolsete kohtumiste läbipaistvust ning mitteametlikke läbirääkimisi Euroopa Parlamendi (parlament) ja Euroopa Liidu Nõukogu (nõukogu) esindajate vahel, keda abistas komisjon, eesmärgiga jõuda õigusakti ettepaneku suhtes kokkuleppele.

Ombudsman uuris, millist teavet saaks ennetavalt kättesaadavaks teha ja millal, et suurendada aruandekohustust ja üldsuse osalemist ELi õigusloomes. Ombudsman esitas oma lõppotsuses kaheksa ettepanekut selle kohta, kuidas suurendada kolmepoolsete läbirääkimiste läbipaistvust.

Parlament, nõukogu ja komisjon vastasid, et nad on alustanud arutelusid suurema teabe avalikustamise üle, sealhulgas kolmepoolsete kohtumiste ajakava, kolmepoolsete kohtumiste päevakorrad, kaasatud poliitilised otsustajad ja institutsioonide läbirääkimisvolitused. Spetsiaalne ühine õigusloome andmebaas, mis luuakse 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe alusel, võiks anda sellist teavet kergesti kättesaadaval viisil.

Seoses ombudsmani ettepanekutega kolmepoolsetel kohtumistel koostatud põhidokumentide avaldamise kohta märkisid institutsioonid, et nad peavad ootama ära Euroopa Kohtu otsuse seotud pooleliolevas kohtuasjas De Capitani vs. parlament (T-540/15).

Ombudsman väljendab heameelt parlamendi, nõukogu ja komisjoni võetud kohustuse üle algatada arutelu oma ettepanekute rakendamise üle. Ta julgustab konkreetselt nende algatust luua ühine õigusloome andmebaas ja jälgib selle arengut.

Juhtum OI/10/2015/NF: EPSO menetlus avalikel konkurssidel osalevate kandidaatide läbivaatamistaotluste menetlemiseks

See omaalgatuslik uurimine puudutas seda, kuidas EPSO käsitles valikukonkurssidel edutute kandidaatide esitatud läbivaatamistaotlusi. Eelkõige keskendus uurimine EPSO viivitustele kandidaatide läbivaatamistaotlustele vastamisel. Uurimise eesmärk oli teha kindlaks, kas esineb süsteemseid probleeme, mis põhjustavad viivitusi, ning kui jah, siis aidata EPSO-l menetlust parandada. Ombudsman lõpetas uurimise kuue parandusettepanekuga.

Seoses soovitusega, et EPSO pakuks valikukomisjonidele paremat tuge, et nad saaksid läbivaatamistaotluste kohta tehtud otsuseid üksikasjalikumalt põhjendada, võttis EPSO kasutusele uue vormi valikukomisjoni otsuste registreerimiseks konkursile lubamise etapis ning on täiustanud oma valikukomisjoni liikmete koolitusprogrammi. EPSO kaalub ka seda, kuidas parandada oma suuniseid valikukomisjoni otsuste registreerimise kohta.

EPSO on võtnud kasutusele uue IT-süsteemi, millel on olnud positiivne mõju läbivaatamistaotluste menetlemise tõhususele, ning kasutab nüüd valikukomisjoni läbivaatamiskoosolekute korraldamiseks telekonverentsitehnoloogiat.

Nagu ombudsman on soovitanud, hindab EPSO nüüd süstemaatiliselt läbivaatamistaotluste arvu, mida ta käimasolevate konkursside käigus eeldatavasti saab, et tal oleks võimalik eraldada nende menetlemiseks piisavalt vahendeid.

Neljanda ja viienda ettepaneku eesmärk oli tagada, et kandidaatidele antakse läbivaatamistaotluse kohta selget ja täpset teavet. EPSO teavitab nüüd kandidaate eeldatavatest viivitustest ja asjaolust, et eelisjärjekorras saadetakse vastused edukatele taotlustele. EPSO on samuti ajakohastanud

ning laiendas oma korduma kippuvate küsimuste veebilehte lisateabega kaebuste esitamise korra kohta.

Ombudsman väljendab heameelt EPSO algatatud meetmete üle, mille eesmärk on teha parandusettepanekuid.

Juhtum OI/11/2015/EIS: Komisjoni maksete õigeaegsus

Uurimine käsitles komisjoni poolt otsese ja kaudse eelarve täitmise raames tehtud maksete õigeaegsust, pöörates erilist tähelepanu maksetele erasektori töövõtjatele ja toetusesaajatele. See järgnes neljale samateemalisele uurimisele.

Eesmärk oli koguda statistilisi andmeid komisjoni hilinenud maksete kohta ning hinnata nii viivituste põhjuseid kui ka komisjoni võetud parandusmeetmeid. Ombudsman lõpetas uurimise kahe soovitusega, julgustades komisjoni jätkama jõupingutusi konkreetsetes valdkondades ja avaldama lisateavet oma iga-aastastes tegevusaruannetes.

Oma vastuses rõhutas komisjon, et 2016. aastal oli makseprotsessi juhtimine üldiselt paranenud. Ta märkis, et see tulenes eelkõige arvete ja maksetaotluste rangemast järelevalvest, veebipõhiste aruandlusvahendite väljatöötamisest ning tegevus- ja finantsagentide aruannete paralleelsest analüüsist ühiste tähtaegadega. Komisjon juhtis tähelepanu ka sellele, et ta esitas 2016. aastal ettepaneku finantsmääruse läbivaatamiseks ja lisas sätted, millega soodustatakse lihtsustatud toetusvormide laialdasemat kasutamist.

Seoses ettepanekuga lisada teave komisjoni brutomakseaja kohta, mis on aeg, mil toetusesaajad peavad ootama enne makse saamist, nõustus komisjon avaldama selle teabe alates 2017. aastast.

Ombudsman väljendab heameelt meetmete üle, mida komisjon on võtnud seoses oma makseprotsessiga. Ta kiidab komisjoni tema jõupingutuste eest, mille tulemusel parandati 2016. aastal komisjoni statistikat hilinenud maksete ja maksete peatamise haldamise kohta.

iii) 2016. aastal tehtud märkuste/ettepanekute järelmeetmed

Kriitilisi märkusi ja ettepanekuid/täiendavaid märkusi arvesse võttes oli rahuldavate järelmeetmete määr 86 %. See määr on kõrgem kui eelmise aasta 81 % ja madalam kui 2014. aasta rekordiline 94 %.

Asutus	Kriitilised märkused ja ettepanekud / lisamärkused	Rahuldavad vastused	% rahuldavad vastused
Euroopa Komisjon	32	24	75%
Euroopa Liidu Kohus	3	3	100%
Euroopa välisteenistus (EEAS)	2	2	100%
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK)	1	1	100%
Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO)	12	11	92%
Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF)	2	2	100%
Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC)	3	3	100%
Euroopa Ravimiamet (EMA)	5	5	100%
Euroopa infoturbe võrgustik (ENISA)	2	2	100%
Eurojust	1	1	100%
Kokku	63	54	86%

c. Üldine nõuetele vastavuse määr krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaupa 2016. aastal

Ombudsmani ettepanekute täitmise üldarv 2016. aastal on 85 %. Institutsioonid reageerisid positiivselt 77 ettepanekule 91st, mille ombudsman tegi oma käitumise parandamiseks või parandamiseks.[11] Nõuetele vastavuse määr põhineb positiivsete vastuste arvul lahendusettepanekutele, soovitustele, kriitilistele märkustele, ettepanekutele / täiendavatele märkustele, mis tehti 2016. aastal lõpetatud juhtumite kohta. Veel 132 juhtumi puhul leidis ombudsman, et institutsioonid on astunud samme oma töö parandamiseks.

Nagu nähtub allpool esitatud tabelist 5, on nõuetele vastavuse määr krediidiasutuste ja investeerimisühingute lõikes erinev, ulatudes paljudel juhtudel 100 %-st kuni kõige halvemal juhul 77 %-ni. Kuigi see statistika põhineb sageli väga vähestel juhtumitel, tähendab mis tahes tulemus, mis jääb alla 100 %, seda, et institutsioon ei järginud ombudsmani ettepanekut.

Asutus	Lahendused, soovitused, märkused ja ettepanekud		Rahuldavad vastused		% Rahuldavad vastused
Euroopa Parlament		1		1 100%
Euroopa Liidu Nõukogu		1		1 100%
Euroopa Komisjon		47		36 77%
Euroopa Liidu Kohus		3		3 100%
Euroopa välisteenistus (EEAS)		2		2 100%
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK)		1		1 100%
Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO)		18		15 83%
Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF)		5		5 100%
Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC)		3		3 100%
Euroopa Ravimiamet (EMA)		5		5 100%
Euroopa infoturbe võrgustik (ENISA)		2		2 100%
Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (FRA)		1		1 100%
Eurojust		1		1 100%
Teadusuuringute Rakendusamet (REA)		1		1 100%
Kokku		91		77 85%

5. Järeldus

Käesolev aruanne kujutab endast iga-aastast jõupingutust, et mõõta ombudsmani ettepanekute järgimist statistilisest seisukohast. Mõne ombudsmani töö puhul ei saa mõju siiski mõõta tavapärasel viisil. Nii on see näiteks ombudsmani strateegiliste algatuste puhul, mille kaudu ta peab institutsioonidega olulistel teemadel konstruktiivset dialoogi. See võib hõlmata ka mitmeid juhtumeid, mille institutsioonid lahendavad igal aastal pärast ombudsmani sekkumist, mis ei toimu lahenduse, soovituse, märkuse ega ettepaneku vormis. Sel aastal lisasime aruandesse sellised näited, et ombudsmani mõju paremini illustreerida. Lisaks on juhtumeid, kus ombudsmani ettepanekute järgimine võib toimuda mõnevõrra hiljem kui uurimise lõpetamise aastal.  

Peaksime meeles pidama, et oluline muutus on institutsioonilise kultuuri muutus. Raske on kindlaks teha, millal toimub kultuuris oluline muutus. Ombudsmani eesmärk on saavutada see kultuuriline muutus. Tema jätkuv mõju heale haldusele ei kajastu tingimata nõuete täitmise määrades.

 

[1] Lühidalt öeldes kasutatakse käesolevas aruandes mõistet „institutsioon”, et viidata kõigile ELi institutsioonidele, organitele ja asutustele.

[2] https://www.ombudsman.europa.eu/en/resources/provisions.faces

[3] Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 228 on ombudsmanile antud õigus uurida haldusomavoli liidu institutsioonide tegevuses, välja arvatud Euroopa Liidu Kohtu tegevuses õigusemõistjana.

[4] Euroopa Parlamendi 18. juuni 2008. aasta otsus 2008/587, millega muudetakse otsust 94/262 ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriva korra ja üldtingimuste kohta (ELT L 189, lk 25).

[5] Põhikirja artikli 3 lõikes 5 on sätestatud: „Ombudsman püüab võimaluse korral leida koos asjaomase institutsiooni või asutusega lahenduse haldusomavoli kõrvaldamiseks ja kaebuse rahuldamiseks.“

[6] Ühel juhul lükkas institutsioon lahenduse ettepaneku tagasi, kuid nõustus järgneva soovitusega. Topeltarvestuse vältimiseks sisaldab statistika antud juhul ainult soovitust, mitte lahenduse ettepanekut.

[7] Nõustume soovitusega osaliselt, kui institutsioon on soovituse kesksetele punktidele konstruktiivselt vastanud.

[8] Ühel juhul lükkas institutsioon soovituse tagasi ja ei võtnud seejärel kriitilise märkuse suhtes rahuldavaid järelmeetmeid. Jällegi, et vältida topeltarvestust, sisaldab statistika ainult kriitilise märkuse negatiivseid järelmeetmeid.

[9] Käesolevas aruandes esitatud statistika ei hõlma järgmist:

i) neli soovitust otsuses, millega lõpetatakse juhtumite 1853/2013/TN & 2077/2012/TN ühine uurimine, kuna neid uuritakse ombudsmani käimasoleva omaalgatusliku uurimise raames, mis käsitleb ELi töötajaid puudutavate nn pöördukse efekti olukordade haldamist komisjonis (OI/3/2017/AB);

ii) Kaks ettepanekut kolmepoolsete kohtumiste läbipaistvuse kohta (OI/8/2015/JAS), kuna asjaomased institutsioonid ootavad järelmeetmete võtmiseks Euroopa Kohtu otsust.

[10] Käesolevas aruandes esitatud statistika puhul näib, et ettepanekud kolmepoolsete kohtumiste läbipaistvuse kohta (OI/8/2015/JAS) on adresseeritud ainult komisjonile. Uurimine puudutas siiski kolme institutsiooni: Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Parlament ja komisjon. 

[11] Vt joonealused märkused 6-8 ja 9-10.