- ET Eesti keel
Masintõlkes võib olla vigu, mis võivad vähendada selgust ja õigsust; ombudsman ei vastuta mis tahes erisuste korral. Kõige usaldusväärsem ja õiguskindlam teave on algversioonis eespoolsel lingil (inglise keel).
Lisateave on meie keele- ja tõlkepoliitikas.
Ombudsmani kiri Euroopa Liidu Nõukogu peasekretärile, mis käsitleb avalikku teavet Ühendkuningriigi EList väljaastumise kohta (SI/3/2017/KR)
Kirjavahetus - Kuupäev Reede | 24 märts 2017
Juhtum SI/1/2017/KR - Alguskuupäev: Teisipäev | 28 veebruar 2017 - Otsuse kuupäev: Esmaspäev | 11 veebruar 2019 - Asjassepuutuvad institutsioonid Euroopa Komisjon - Riik Prantsusmaa
|
Strasbourg, 24. märts 2017
Re: Avalik teave Ühendkuningriigi EList väljaastumise kohta (SI/3/2017/KR).
Lugupeetud peasekretär
Ühendkuningriigi valitsus on teatanud, et ta teavitab 29. märtsil 2017 Euroopa Ülemkogu oma kavatsusest Euroopa Liidust välja astuda. Ma tunnustan ja toetan nõukogu olulist rolli liidu ja selle kodanike huvide kaitsmisel järgnevate läbirääkimiste ajal. Kuna Euroopa Ombudsman loodi Maastrichti lepinguga koos ELi kodakondsuse loomisega, soovin teha kõik endast oleneva, et aidata kaitsta ELi kodanike õigusi. Tõenäoliselt mõjutab see eriti Ühendkuningriigis elavaid teiste ELi liikmesriikide kodanikke, samuti teistes ELi liikmesriikides elavaid Ühendkuningriigi kodanikke.
Oma volituste põhjal näen oma büroo jaoks kahte olulist tegevusvaldkonda. Esimene puudutab läbipaistvust ja juurdepääsu dokumentidele. Olen juba saanud kaebusi, mis tulenevad taotlustest üldsuse juurdepääsuks Ühendkuningriigi referendumiga seotud dokumentidele, ning on väga tõenäoline, et saan ja tegelen teistega seoses eelseisvate läbirääkimistega (sealhulgas ettevalmistusi käsitlevate dokumentidega). Seetõttu leian, et oleks konstruktiivne võtta teiega nüüd ühendust küsimuses, kuidas nõukogu kavatseb tegeleda eelseisvate läbirääkimiste läbipaistvusega, pidades silmas kodanike õigusi.
Mõistan, et liit peab looma asjakohase ja tõhusa läbirääkimiste raamistiku kõigile asjaosalistele. See võib tähendada teatud dokumentide konfidentsiaalsena hoidmist teatud punktides. Kuid nagu liit on varemgi teinud, oleks kasulik võtta algusest peale kasutusele ennetav lähenemisviis ning anda kodanikele juurdepääs asjakohasele teabele ja dokumentidele sobival ajal ja ilma vajaduseta neid küsida. Selline lähenemisviis tooks esile liidu otsusekindluse mitte ainult reageerida kodanike õigustatud vajadusele saada läbirääkimiste kohta teavet, vaid ka seda prognoosida. Oleks väga positiivne, kui nõukogu esitaks praeguses varases etapis oma üldised kavatsused seoses eelseisvate läbirääkimiste läbipaistvusega.
Alustuseks oleks kasulik, kui Euroopa Ülemkogu avaldaks ELi lepingu artikli 50 lõikes 2 osutatud suunised, mille alusel liit peab Ühendkuningriigiga läbirääkimisi ja sõlmib lepingu.
Samuti on olemas avalik huvi mis tahes läbirääkimisjuhiste vastu, [1] mida nõukogu võib läbirääkimiste alguses vastu võtta, samuti kogu protsessi käigus tehtavate muudatuste või täienduste vastu. Saan aru, et nõukogul võib olla keeruline ja keeruline teha lõplik otsus dokumendi avalikustamise või avalikustamata jätmise kohta enne, kui selle sisu on lahendatud. Läbipaistvuse huvides ja selleks, et suurendada kodanike usaldust läbirääkimiste vastu, peaks nõukogu põhimõtteliselt kohustuma avalikustama läbirääkimisjuhised ja nende hilisemad muudatused või täiendused võimalikult kiiresti. Erakorralist otsust mitte avalikustada läbirääkimiste teataval hetkel tuleks nõuetekohaselt põhjendada.
Teine asjakohane valdkond on seotud küsimuste, kaebuste ja muredega, mis on seotud kodanike õiguste ja kohustustega olukorras, kus paljud kodanikud on kasutanud oma vaba liikumise õigust. Võib eeldada, et need pärinevad teiste liikmesriikide kodanikelt, kes elavad Ühendkuningriigis, ja Ühendkuningriigi kodanikelt, kes on asunud elama teistesse ELi liikmesriikidesse. Kahtlemata oleks kasulik ja julgustav, kui neil kodanikel oleks nendes küsimustes võimalikult täielik teave niipea kui võimalik.
Olen juba kirjutanud komisjoni presidendile nende kahe minu büroo jaoks olulise tegevusvaldkonna kohta [2].
Jään ootama positiivset koostööd nõukoguga nendes küsimustes ja oleksin tänulik, kui nõukogu saaks võimaluse korral vastuse 31. maiks 2017. Lisateabe saamiseks võtke ühendust üksuse juhataja Rosita Hickeyga (02 28 42 542).
Lugupidamisega,
Emily O'Reilly
Euroopa Ombudsman
[1] Viidatud avalduses, mis tehti pärast 27 liikmesriigi riigipeade ja valitsusjuhtide ning Euroopa Ülemkogu eesistuja ja Euroopa Komisjoni presidendi mitteametlikku kohtumist, 15. detsember 2016.
[2] https://www.ombudsman.europa.eu/en/cases/correspondence.faces/en/76528/html.bookmark?si-related-doc=1