Euroopa Ombudsman on mures, et andmekaitse-eeskirjad, eelkõige määrus 45/2001, ei täida oma nõuetekohast eesmärki aidata tagada Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 8 lõikes 1 sätestatud üksikisiku õigust eraelu puutumatusele: Igaühel on õigus sellele, et austataks tema era- ja perekonnaelu, kodu ja kirjavahetust.

Selle asemel kasutatakse neid avaliku tegevuse avatuse põhimõtte õõnestamiseks.

Siin on neli näidet selle kohta, kuidas andmekaitset on kasutatud avatuse õõnestamiseks. Esimesed kaks puudutavad teabe avaldamise otsuseid. Kaks teist on seotud üldsuse juurdepääsuõigusega.

1 Parlamendiliikmete assistentide register

Euroopa Parlament otsustas avaldada registri, mis sisaldab nende parlamendiliikmete assistentide nimesid, kellele makstakse ühenduse vahenditest. Selle panuse avatusesse on seadnud kahtluse alla argument, et andmekaitse annab assistentidele õiguse jääda anonüümseks isegi siis, kui neile makstakse Euroopa maksumaksjate rahast.

Euroopa Parlamendi vastutav komisjon alles uurib seda küsimust.

2 Värbamiskonkursid

Euroopa Ombudsman soovitas Euroopa Parlamendil teavitada tulevastel värbamiskonkurssidel osalevaid kandidaate sellest, et edukate kandidaatide nimed avalikustatakse.

Euroopa Parlament lükkas ettepaneku tagasi, väites, et määrus 45/2001 annab edukatele kandidaatidele õiguse jääda anonüümseks.

Kui see kinnitatakse, tähendaks see praegusest olukorrast suurt tagasiminekut. Euroopa Komisjon otsustas 1997. aastal, et ta avaldab edukate kandidaatide nimed avatuse huvides.

3 Kaubanduslik mõju artikli 226 kohases menetluses

Euroopa Komisjon põhjendab andmekaitset sellega, et eirab Euroopa Parlamendi resolutsiooni, mis käsitleb komisjoni keeldumist anda teavet selle kohta, kes mõjutas artikli 226 kohast uurimist.

Komisjon alustas Ühendkuningriigi seaduse kohta esitatud kaebuse uurimist, kuid lõpetas seejärel juhtumi menetlemise. Kaebuse esitaja soovib teada, kes esitas komisjonile juhtumi kohta märkusi, ning tema ärikonkurentide esindajate nimed, kes osalesid komisjoni korraldatud koosolekul. Ta kahtlustab korruptsiooniga seotud isikute osalemist Ühendkuningriigis.

Komisjon väidab, et andmekaitse nõuab, et ta hoiaks asjaomaste isikute nimesid saladuses, välja arvatud juhul, kui nad on nõus oma isiku avalikustamisega.

Komisjon oleks võinud väita, et avalik huvi artikli 226 kohase menetluse tõhususe vastu õigustab konfidentsiaalsuse lubamist isikutele, kes annavad uurimise käigus teavet, ning et sellised lubadused tuleb pärast nende andmist täita. Euroopa Kohtu praktika toetaks mõlemat argumenti. Selle asemel näib, et komisjon on teinud kaebusest andmekaitse katsejuhtumi kui uue kaitsemeetme salajaste otsuste tegemiseks.

4 Komisjoni ametnike väljaspool Brüsselit toimuv tegevus

Üks ajaleht taotles määruse (EÜ) nr 1049/2001 alusel üldsuse juurdepääsu komisjoni ametnike välistegevuseks antud heakskiitude registrile.

Komisjon esitas registri, kuid kustutas kõik asjaomaste ametnike nimed põhjusel, et andmekaitsemäärus 45/2001 annab neile õiguse jääda anonüümseks.

Puudub põhiõigus osaleda anonüümselt avalikus tegevuses

Eespool toodud näited andmekaitse kuritarvitamisest näivad põhinevat ideel, et eksisteerib põhiõigus osaleda anonüümselt avalikus tegevuses.

Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 8 sellist õigust ette ei näe. Lisaks oleks selline õigus vastuolus avatuse põhimõttega ja üldsuse juurdepääsu õigusega, sest avalikus tegevuses osalejate identiteedi varjamine jätaks kodaniku ilma võimalusest seda tegevust tõhusalt mõista ja jälgida.

Rahvusvaheline kogemus näitab ka, et avatus on üks parimaid korruptsioonivastaseid kaitsemeetmeid.

IJH
25. september 2002